2-23-125133/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-23-125133 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2024, Pärnu Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi K.N. vastu põhivõlgnevuse 4234,61 eurot väljamõistmiseks, alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4234,61 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood: 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115), lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post: kristjan@tallinnlaw.ee) Kostja: K.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht avalduses ja registris: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja lepingulise esindaja Kristjan Vahari ja kostja K.N. poolt

13. juunil 2024 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 3000,00 eurot (millest põhinõue 3000 eurot) ning kohustub selle tasuma hagejale ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le osamaksetena järgneva maksegraafiku alusel: Kostja kohustub tasuma nimetatud summa alates 15.07.2024.a igakuiste maksetega 100,00 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Igakuised maksed tuleb sooritada hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.

1.2. Poolte menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda.

1.3. Punktis 1.1 toodud maksetähtajast mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel ja kompromisslepingus sätestatud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja nõude rahuldamiseks. Hagejal tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks, millisel juhul muutub sissenõutavaks punktis 1.1. nimetatud ja tunnistatud võlgnevus ning summalt 3000 eurot edaspidi lisandub viivis kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 toodud määras iga võla tasumisega viivitatud päeva eest.

1.4. Kõik summad tasub kostja hageja ERA Liisingu Inkassoteenused AS’i arveldusarvele: a/a XXXXXXXXXXX AS Citadele Banka Eesti Filiaal.

Tsiviilasi nr 2-23-125133

2 (3)

1.5. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.

1.6. Pooled lepivad kokku, et hageja kohustub esitama Credit Info Eesti AS-ile taotluse kostja kohta hageja poolt avaldatud maksehäire eemaldamiseks kolme tööpäeva jooksul peale kompromisslepingu sõlmimist poolte vahel.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-125133.

3. Vastavalt poolte kokkuleppele jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ning hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile 16. oktoobril 2023 hagiavalduse esitamisel tasutud 301,69 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150,85 eurot, ja kanda see summa Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS Citadele Banka Eesti Filiaal selgitusega „riigilõivu osaline tagastus, 2-23-125133”. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantuna Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi K.N. vastu põhivõlgnevuse 4234,61 eurot väljamõistmiseks, alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb hageja ja K.N. vahel 20. novembril 2020 sõlmitud võlatunnistusest/maksegraafikust.

2. Kohus 12. aprillil 2024 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja. Kostja sai hagiavalduse ja kohtumääruse kätte avaliku e-toimiku kaudu

02. mail 2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. 13. juunil 2024 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse ning selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, maksegraafiku rikkumise puhuks kostja kohustuse tasuda seadusjärgses määras viivist ning alluda kohesele sundtäitmisele ning hageja õiguse pöörduda kohtutäituri poole kogu nõude jäägi sissenõudmiseks. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada, kinnitavad, et on neile on teada TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilasi nr 2-23-125133

3 (3)

5. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Kohtumääruse resolutsiooni kohus ei märgi kaebeõigusest loobumise kokkulepet (kompromisslepingu punkt 7) ning poolte kompromisslepingus sisalduvaid menetluslikke kinnitusi ja taotlusi (punktid 8 – 10), mis kohtulikku kinnitamist ei vaja.

6. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kompromisslepingus teisiti kokku leppinud, vaid on ka kompromisslepingus konstateerinud, et menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning TsMS §

174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

7. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 tagastada tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool hageja arveldusarvele. Kompromissi sõlmimise korral on hagejal õigus tagasi taotleda pool menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1). TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja 16. oktoobril 2024 tasus selles asjas avalduse hagimenetluses menetlemiseks täiendavalt riigilõivu 301,69 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus tagastab hageja näidatud pangakontole sellest poole, s. o 150,85 eurot, kuna kohus lõpetab asjas menetluse poolte kompromissi kinnitamisega.

8. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel sellisel juhul jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp Kohtunik