2-23-8738/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8738

Tsiviilasi

W.G hagi H.H vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

hagi hind 9057,97 eurot

Li

Hageja: W.G (isikukood XXX, xxx, e-post: xxx);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ardi Rebane (e-post:

ardi.rebane@heta.ee);

Kostja: H.H (isikukood XXX, xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu

(Liskmann

&

Partnerid

Advokaadibüroo,

e-post:

arina@liskmann.eu).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt H.Hlt (isikukood XXX) hageja W.G (isikukood XXX) kasuks välja varalise

kahju hüvitis 1473,84 (üks tuhat nelisada seitsekümmend kolm eurot ja 84 senti) eurot.

3. Mõista kostjalt H.Hlt (isikukood XXX) hageja W.G (isikukood XXX) kasuks välja viivis

kahju hüvitiselt 1473,84 eurolt alates 11.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

4. Jätta hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt tungis kostja 21. septembril 2022 ja 3. oktoobril 2022 öösel xxx juures

olevasse kinnisesse parklasse ja kriimustas terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60,

registreerimismärgiga XXXXXX. Harju Maakohtus tunnistas kostja vandalismiaktis süüdi.

Kindlustusandja koostas hageja auto remondi maksumuse kalkulatsiooni, mille järgi oli sõidukile

tekitatud kahju 980 eurot.

2. Lisaks tekitas kostja vandalismiaktiga hagejale mittevaralise kahju 3000 eurot. Kuna kostja jälgis

hagejat ja hageja sõiduki liikumist ning kahjustas kahel korral terava esemega sõidukit, tundis hageja

alates septembrist 2022, et tema elu ja tervis on ohus. Hagejal olid moraalsed ja vaimsed kannatused,

halvenesid elukvaliteet ja töövõime. Hageja pidi 2022. ja 2023. aasta jooksul korduvalt vaimse

seisundi ja töövõime halvenemise tõttu pöörduma Lullabedi taastusravikeskusesse. 2023. aastal pidi

hageja kaks korda võtma töövõimetuse lehe ja pöörduma 2022. ning 2023. aastal psühhiaatri poole,

kes registreeris hageja seisundi halvenemise. Sama tuvastas perearst.

3. Hageja tunneb pidevat ärevust ja hirmu, ei suuda keskenduda oma tööle, ei saa magada, ei näe

põhjust edasi elada. Hageja kogeb pidevast närvipingest tingitud lihaskrampe ja valu. Hageja pidas

õiglaseks hüvitada mittevaraline kahju summas 3000 eurot, sest hageja töövõime on langenud, arst on

keelanud tal nädalavahetustel ja öötundidel töötamise, mis mõjutab hageja sissetulekuid ja sissetulekut.

Lisaks peab hageja ostma psühhiaatri välja kirjutatud ravimeid, millega kaasnevad lisakulud.

4. Vandalismiaktiga seoses nõudis hageja kostjalt omavastutuse kulu 300 eurot ja pärast

vandalismiakti suurenenud kindlustusmakset 48,01 eurot kuus alates novembrist 2022 kuni novembrini

2024 ehk 24 kuu eest kokku 1152,24 eurot. Hageja nõudis kostjalt taksoarvete hüvitamist sõiduks

03.10.2022 EUEST OÜ autoteenindusest Kadaka tee 72a, kus sõiduk oli remondis, Pärnu mnt 139

politseijaoskonda, kus hageja kirjutas 03.10.2022 avalduse kostja tekitatud kahju kohta. Samuti tuleb

kostjal hüvitada taksoarve 10.10.2022 EUEST OÜ autoteenindusse Kadaka tee 72a, kui kostja läks

järgi, summas 35,60 eurot. Kokku on hageja kahju 1487,84 eurot.

5. Hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 1 509,44 eurot ja

mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot või alternatiivselt kohtu mõistlikuks peetud ulatuses. Hageja

palus mõista kostjalt välja viivise hüvitistelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates

11.07.2023 kuni kohustuste kohase täitmiseni.

6. Hageja töötab delfi.ee toimetuses ajakirjanikuna kajastades muuhulgas Ukraina sõjaga seotud

sündmuseid. Seoses sellega, et kostja poliitilised vaated ei ühti hageja kajastatud Ukraina sündmuste

tõlgendatutega, hakkas kostja hagejat jälgima ja hirmutama. 26.07.2022 ründas kostja hagejat

füüsiliselt ning ähvardas hagejat ja tema abikaasat tappa. Hageja esitas selle kohta politseile avalduse,

kuid kriminaalmenetlust ei algatatud.

7. 21. septembril ja 3. oktoobril 2022 tungis kostja öösel hageja kodu xxx juures olevasse kinnisesse

parklasse ja kriimustas terava esemega hageja sõiduautot Volvo XC 60, registreerimismärgiga

XXXXXX. Nimetatud asjaolu on tõendatud väärteoasjas nr XXXXXXX kogutud tõenditega. Kostja

kriipis sõidukile Z tähe hageja hirmutamiseks. Kostja tegevus on kaasa toonud olukorra, kus hageja

tunneb tõsist ohtu oma tervisele, elule ja varale. Hageja ei saa magada ja rahulikult töötada.

Magamatus on põhjustanud hageja töövõime vähenemise.

8. Hageja on korduvalt olnud sunnitud pöörduma arsti, sh psühhiaatri poole. Hageja pöördus mitu

korda Lullabedi taastusravikeskusesse, võttis 2023. aastal kaks korda töövõimetuslehe ning pöördus

2022. ja 2023. aastal psühhiaatri poole. Hagejal on tekkinud vaimse tervise kahjustused, mis on aja

jooksul süvenenud. Hagejal on tuvastatud osaline töövõime kaotus ja keskmine puue. Hageja vajab

teraapiat, samuti on talle välja kirjutatud rahustid ja uinumiseks unerohud. Kostja tegevuse negatiivne

mõju hageja turvalisusele, vaimsele heaolule ja -tervisele on olnud märkimisväärne. Kuigi otseseid

ründeid hageja ja tema perekonna vastu hiljem ei ole toimunud, jälgib kostja hagejat tänaseni. Seega

elab hageja tänaseni kostja põhjustatud hirmu all.

9. Kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud varaline kahju. Hageja sõiduautole tekitatud kahjustuste

kõrvaldamiseks tehtud remont läks maksma kokku 980 eurot koos käibemaksuga. Hageja auto oli

kindlustatud kaskokindlustusega, mistõttu hüvitas suurema osa kahjust kindlustusselts. Hagejal tuli

tasuda remondi eest omavastutus 300 eurot. Auto kahjustamise tõttu tõusis hageja igakuine

kindlustusmakse. Kui algselt oli see 35,08 eurot, siis peale kindlustusjuhtumit pidi hageja alates

07.09.2022 tasuma kindlusseltsile 83,99 eurot kuus, so 83,99 - 35,08= 48,91 eurot kuus rohkem.

Arvestades perioodi september 2022 – september 2024 (vt lisad 11 – 13), tuleb hagejal 24 kalendrikuu

eest kostja tegevuse tõttu tasuda kindlustusseltsile suurenenud kindlustusmaksetena kokku 24 x 48,91

eurot= 1 173,84 eurot rohkem. Seega on tekkinud ja tekib hagejale täiendav kahju summas 1 173,84

eurot.

10. Hagejal tekkisid kulud ka seoses taksosõitudega. 03.10.2022 sõitis hageja EUEST OÜ

autoteenindusest Kadaka tee 72a politseijaoskonda aadressil Pärnu mnt 139, kus hageja tegi avalduse

kostja tekitatud kahju kohta.10.10.2022 sõitis EUEST OÜ autoteenindusse Kadaka tee 72a, et minna

autole järgi. Taksokulud kokku on 7,30 eurot + 12,50 eurot + 15,80 eurot = 35,60 eurot. Kostja

õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud varaline kahju on kokku 300 eurot + 1173,84 eurot + 35,60 eurot

= 1 509,44 eurot.

11. Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktidele 2, 4 ja 5. Kostja on rikkunud tahtlikult hageja omandit ja

tema isiklikke õigusi. Hagejale on tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Esineb põhjuslik

seos kostja õigusvastase käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja on kahju tekkimises süüdi.

Hagejale tekitatud varaline kahju on otsene kahju. Varalise kahjuna tuleb kostjalt välja mõista 1 509,44

eurot. Hageja viitas VÕS § 134 lõigetele 2, 5 ja 6. Hageja palus mittevaralise kahju hüvitisena välja

mõista 3000 eurot või summa kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palus kostjalt välja mõista ka

viivise seadusjärgses määras.

12. Hagiavalduse täienduses 22.08.2023 jäi hageja nõuete juurde ning palus viivise välja mõista

seadusjärgses määras alates 11.07.2023. 24.08.2023 kella 22.00 paiku, kui hageja tuli koju ja sõitis

koos abikaasaga autoga koduhoovi väravatest sisse, varitses kostja neid prügikastide taga ning viskas

hageja auto kaassõitja akna pihta, kus istus hageja, suure tomati. Seda tõendavad fotod. Samuti käis

kostja ööl vastu 25.08.2023 hageja ukse taga ja laskis uksekella, misjärel jooksis minema. Hageja sai

sellest tekkinud hingelise vapustuse tõttu magama alles orienteeruvalt kell 04.00 hommikul. Nende

asjaolude kohta on andnud oma kirjaliku seletuse ka hageja abikaasa C.

13. Hageja haigusloos on selgelt kirjas, et alates oktoobrist tema enesetunne pidevalt halveneb: pidev

hirm. Sama nähtub teisest haigusloo väljavõttest, mille järgi oli hagejal osaline töövõime. See, et

hageja tervisekahjustuse põhjustas kostja pikaajaline õigusvastane tegevus, tuleneb kohtule esitatud

tõenditest nähtuvast sündmuste ahelast. Kohtule esitatud Lullabed rehabilitatsioonikeskuse tõend

kinnitab, et hageja pöördus nende poole psühholoogilise abi saamiseks kolm päeva pärast seda, kui

kostja teda ründas. Kostja ründas hagejat 26.07.2022 ja hageja läks taastusravikeskusesse 29.07.2022.

Hageja sai selles keskuses konsultatsioone 29.07- 15.08.2022 ja 26.09-20.10.2022. Edasi tegeles

hagejaga psühhiaater E.E. E.E koostatud haigusloost nähtub, et peale traumaatilist kogemust

septembris 2023 hageja seisund halvenes.

14. Hageja lisab täiendava tõendina Libertas Kliinik MTÜ arvamuse hageja terviseseisundi ja selle

põhjuste kohta. Spetsialisti kirjaliku arvamuse kohaselt on hageja seisund tekkinud tänu eelmisel suvel

toimunud agressiivse naabri rünnakule. Sealhulgas selle tõttu, et kostja on ähvardanud hagejat tappa,

jälginud tema liikumisi ja kahjustanud tema vara.

15. Seda, et kostja jälgib provokatiivselt hagejat, tõendab asjaolu, et kostja jälitas hagejat ja ta

abikaasat 12.08.2023 sõiduautoga Range Rover Sport XXXXXX. Tänavalt, kus hageja elab, on kolm

väljapääsu, kuid kostja sõitis sihikindlalt välja samal ajal, kui hageja ja jälitas tema autot. Sellised

episoodid esinesid ka varem, enne kui hageja sai aru, et teda jälgitakse ja suutis kostja autot filmida.

Hageja lisab tõendina videosalvestise eelnevalt märgitud jälitamise kohta. Seda, et viidatud auto

kuulus kostjale, tõendab portaalis auto24.ee avaldatud sama auto müügikuulutusest, milles auto

müüjana on märgitud nimi Stanislav ja lisatud mobiiltelefoni number xxxxxx, mis kuulub kostjale.

Tõendid näitavad kogumis, et hageja isiklike ja varaliste õiguste rikkumine on seotud kostja pikaajalise

tegevusega.

16. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna uurija V.J põhistustest 24.11.2023

kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXX osalise lõpetamise määruses nähtub, et kriminaalasjas alustati

menetlus 26.07.2022 KarS § 121 lg. 1, § 120 lg 1 tunnustel, kuna 25.07.2022 23:10 Tallinnas aadressil

xxx asuva maja juures lükkas võõras meesterahvas lahtise käega lükkas hagejat, mille tagajärjel tundis

hageja füüsilist valu. Sama võõras meesterahvas kasutas kannatanu suhtes ebatsensuurseid väljendid

ning ähvardas hagejat ning tema abikaasat ära tappa. Intsidendi toimumist, vägivalla tarvitamist ning

tapmisega ähvardamist kinnitasid hageja ja tema abikaasa kriminaalmenetluses antud ütlused.

17. Kostja mõtles kriminaalmenetluses ütlusi andes välja oma versiooni, mille kohaselt hoopis hageja

abikaasa ründas teda. Kuivõrd muid tõendeid, mis hageja ja tema abikaasa ütlusi kinnitaksid, ei

suutnud uurija tuvastada, lõpetati kriminaalmenetlus kostja suhtes ära. Uurija leidis, et kriminaalasjas

ei leidnud usaldusväärselt ja ümberlükkamatult tõendamist, et kostjat oleks alust kahtlustada kuriteo

toimepanemises. Kahtlused tuli tõlgendada kahtlustatava kasuks KrMS § 7 lg 3 järgi.

18. Kuna C kaitses hagejat kostja ründe eest ja seeläbi tekkisid kostjal mõningad vigastused, algatati

kostja avalduse alusel hoopis hageja abikaasa suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 p 1 (kehaline

väärkohtlemine) alusel. Kuigi C tegevus oli KarS § 28 mõttes hädakaitse, mis välistab

kriminaalvastutusele võtmise, soovis ta edasise pika menetluse ja närvipinge vältimiseks menetluse

kiiresti lõpetada. Seetõttu nõustus C oma kaitsja soovitusel kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS §

202 lg 1 alusel (nö oportuniteediga). See ei tähenda, et C oleks ennast kuriteos süüdi tunnistanud.

Kriminaalasjas antud ütlused tõendavad sellele vaatamata, et kostja ründas hagejat.

19. Kostja ei ole vaatamata menetluses esitatud väidetele oma tegevust kunagi kahetsenud. Kostja

soovib oma õigusvastast käitumist õigustada. Kostja kahjustas hageja autot terava esemega kokku

kolmel korral: 21.09.2022 kell 00:35; seejärel samal ööl kell 00:51, kraapides kõrvalistuja uksele, kus

istub hageja, Z-tähe, ning 03.10.2022 öösel kell 00:43, tehes kriipsu jällegi kõrvalistuja uksele, kus

istub hageja ning sümbolid O ja V, mis on samuti Venemaa agressiooni sümboliteks. Hageja esitas

tõenditena turvakaamera salvestised. Sellist kostja korduvat käitumist ei saa kuidagi seostada väidetud

hingelise erutusega.

20. Kahetsuse puudumist näitab asjaolu, et kostja proovis kolm korda otsust väärteoasjas nr

XXXXXXXX tulutult vaidlustada. Kui kostja oleks oma käitumist kahetsenud, oleks ta eksimust

tunnistanud ega oleks väärteootsust edasi kaevanud.

21. Kostja ei ole oma tegevust lõpetanud, vaid pärast hagi materjalide kättesaamist see hoogustus.

Ainus kord, mil kostja püüdis kohtuväliselt asja lahendada, oli tema 24.08.2023 telefonikõne hageja

esindajale vahetult pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja hagimaterjalide kostjale saatmist. Hageja

endaga ei ole kostja kunagi ühendust võtnud. Ebaõige on kostja väide, et hageja pöördus kohtusse alles

peale seda, kui kohtuväline kokkulepe ebaõnnestus.

22. Kindlustusandjale makstud omavastutuse summa 300 eurot on kostja sisuliselt õigeks võtnud.

Puudub vaidlus selle üle, et kostja kriimustas süüliselt hageja autot. Kostja vastuväidetega ülejäänud

varalisele nõudele hageja ei nõustunud. Kui kostja ei oleks hageja autot kahjustanud, ei oleks

kindlustusmaksed suurenenud. Seega on kindlustusmaksete suurenemine kostja õigusvastase käitumise

otsene ja vahetu tagajärg. Hageja esitas e-kirjavahetuse kindlustusseltsi töötajaga, milles viimane seda

sõnaselgelt kinnitas. Kindlustusmaksete suurenemine pidi olema keskmise objektiivse inimese

seisukohalt kostjale ettenähtav, sest tegu on üldtuntud asjaoluga.

23. VÕS § 132 lg 3 ei näe ette ammendavat kulude loetelu. Hüvitamisele võivad kuuluda ka muud asja

kahjustamisega seotud kulud. Kuna kostja käis kolmel korral hageja autot tereava esemega tahtlikult

kahjustamas, on selline käitumine muuhulgas käsitletav VÕS § 1045 lg 1 punktis 8 sätestatud heade

kommete vastase tahtliku käitumisena. Sellisel juhul kuulub hüvitamisele ka puhtmajanduslik kahju.

Isegi kui kohus leiab, et suurenenud kindlustusmaksed ei ole hüvitavad VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg

1 p 5 alusel, tuleb kostjal need hagejale hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.

24. Hageja ei nõustunud, et kulud taksosõitudele ei olnud mõistlikud kulud. Hageja pidi 03.10.2022

auto viima Tallinnas Kadaka tee 72a asuvasse EUEST autoteenindusse kell 10.00, et lasta parandada

kostja 21.09.2022 tekitatud kahjud. Hommikul autosse minnes avastas hageja oma autol uued kostja

tekitatud kahjustused. Hageja kutsus kahju fikseerimiseks sündmuskohale politseipatrulli, mistõttu oli

ta sunnitud sündmuskohal viibima 2 tundi. Kuna hagejal oli vaja lubatud tööülesandeid täita, ei saanud

hageja enam viivitada. Seetõttu pidi hageja kiiresti pärast sõiduki remonti viimist jõudma Pärnu mnt

139 politseijaoskonda, kus ta tegi avalduse autole tekkinud uute kahjude kohta. Kohe järgmisena

suundus hageja koju aadressil xxx, et oleks aega oma tööülesandeid kodus ära teha.

25. Google Maps veebilehe kohaselt kulub vahemaa Kadaka tee 72a, Tallinn - Pärnu mnt 139, Tallinn

ühistranspordiga läbimiseks kokku sõltuvalt täpsemast marsruudist ca 24 – 38 minutit. Sealjuures tuleb

osa vahemaast läbida jalgsi ning kasutada üsna mitut erinevat ühistranspordi vahendit. Kuna

ühistranspordivahendit tuleb veel peatuses oodata, pikeneks ajakulu veelgi. Autoga sõites kuluks sama

vahemaa läbimiseks aga kõigest ca 17 minutit. Vahemaa Pärnu mnt 139, Tallinn - xxx Tallinn

läbimiseks kulub sama veebilehe andmetel ühistranspordiga ca 45 minutit kuni 1 tund ja 2 minutit.

Autoga üksnes 26 minutit. Kuna hagejal oli tööülesannete tõttu kiire, ei saa talle takso kasutamist ette

heita.

26. 10.10.2022 autole kodust remonditöökotta järgi minekuks taksole kulunud raha 15,80 eurot oli

igati vajalik ja põhjendatud. Google Maps veebilehe kohaselt kulub selle vahemaa läbimiseks

ühistranspordiga kokku ca 1 tund 15 minutit kuni 1 tund ja 30 minutit. Autoga jõuab kohale üksnes ca

46 minutiga. Hagejal ei olnud võimalik oma tööaega liigselt ühistranspordi peale kulutada.

27. Mittevaralise kahju nõue on põhjendatud hageja kirjeldatud asjaolude alusel. Kostja ründas ja

ähvardas hagejat ning jälgis pidevalt hagejat ja tema abikaasat. Pikaajaline hageja hirmutamine ja tema

isiklike õiguste rikkumine on hagejale kui naisterahvale eriti traumeeriv. Hageja on esitanud

spetsialisti arvamuse, millest nähtub, et kostja tegevus on põhjustanud kahju hageja vaimsele tervisele.

Hageja ei ole arsti vastuvõtul midagi ebaõiget väitnud, hageja vaimsed kahjustused ongi tekkinud

kostja hirmutava tegevuse tagajärjel.

28. Hagejal on õigus VÕS § 1043 ning VÕS § 128 lg 1 ja 5 alusel nõuda talle tekkinud mittevaralise

kahju hüvitamist, kui esineb VÕS § 1045 lg 1 p-s 2, 4 ja 8 sätestatud õigusvastane tegevus. Olenemata

sellest, millise õigusvastase tegevusena kohus kostja käitumise kvalifitseerib, tuleb kostjal hagejale

mittevaraline kahju hüvitada.

29. Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 5. Hageja palus kohtul hüvitise määramisel arvestada rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Hageja palus arvestada, et kostja õigusvastane tegevus on olnud intensiivne ja pikaajaline.

Tegelikkuses ei ole kostja oma õigusvastast tegevust kunagi kahetsenud.

30. Kostja kompromissettepanekuga hageja ei nõustunud. Olukorras, kus kostja võttis nõude 300 euro

osas õigeks, hageja nõue on aga oluliselt suurem, ei ole tegemist tõsiseltvõetava

kompromissettepanekuga. Kostja vastuses viidatud nõue hageja abikaasa vastu ei ole VÕS § 197

mõttes vastastikune nõue, mida oleks võimalik hageja nõuetega tasaarvestada. Lisaks on hageja

abikaasa tänaseks kostjale hüvitise 1500 eurot tasunud.

31. Hageja palus esimese alternatiivina kostjalt mittevaralise hüvitisena välja mõista 3000 eurot. Kui

see ei ole kohtu arvates mõistlik, palus hageja TsMS § 233 lg 1 alusel mõista kostjalt nimetatud hüvitis

välja kohtu poolt mõistlikus peetavas ulatuses.

32. 15.11.2023 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja sai hagi materjalid kätte

juba 24.08.2023, mida tõendab asjaolu, et samal õhtul kostja ähvardav tegevus hageja suhtes

aktiveerus. 24.08.2023 kella 22.00 paiku, kui hageja tuli koju ja sõitis koos abikaasaga autoga

koduhoovi väravatest sisse, varitses kostja neid prügikastide taga ning viskas hageja auto kaassõitja

akna pihta, kus istus hageja, suure tomati. Hageja esitas selle kohta fotod. Samuti käis kostja ööl vastu

25.08.2023 hageja ukse taga ja laskis uksekella, seejärel jooksis minema. Hageja sai sellest tekkinud

hingelise vapustuse tõttu magama alles orienteeruvalt kell 04.00 hommikul. Neid asjaolusid kinnitab

hageja abikaasa kirjalik seletus.

33. Ebaõige on kostja lähenemine, nagu tuleks eraldi hinnata seda, millised asjaolud sisaldusid hageja

esialgses hagiavalduses ning millised asjaolud olid uues hagiavalduse terviktekstis. Kuna esialgne

hagiavaldus oli puudustega, esitas hageja uue täiendatud hagiavalduse. Hageja võis kuni hagi

menetlusse võtmiseni faktilisi asjaolusid täiendada. See, et hageja tervisekahjustuse põhjustas kostja

pikaajaline õigusvastane tegevus, tuleneb kohtule esitatud tõenditest nähtuvast sündmuste ahelast.

34. 12.08.2023 toimunud jälitamise kohta esitas hageja videosalvestise. Seda, et viidatud auto kuulus

kostjale, tõendab väljavõte portaalist auto24.ee. Kostja tegevus oli pikaajaline ja kostja ei ole oma

hirmutavat tegevust lõpetanud.

35. 29.01.2024 seisukohtades teatas hageja, et talle on selgunud, et kostja on rikkunud ka teiste

naabrite asju, ähvardanud naabreid ja nende lapsi. Kostja näol on tegemist ohtliku käitumisega isikuga.

See kinnitab kaudselt, et kostja hagejat ründas ja ähvardas. Hageja esitas naabrite avaldused ja Luku

Ekspert OÜ tõendi.

36. 11.03.2024 seisukohas jäi hageja oma nõuete juurde. Kuna kostja on omavastutuse nõude omaks

võtnud, tuleb selles osas nõue rahuldada õigeksvõtu alusel. Asjaolu, et kostja on tahtlikult hageja autot

kahjustanud, tõendavad väärteootsus, fotod ja videosalvestis. Igal juhul on tõendatud, et kostja

kahjustas tahtlikult 3 korral hageja autot. Arvestades, et teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045

lg 1 p 8 järgi piisab ka sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib

tuua hagejale kaasa kahju. Hageja on tõendanud kindlustusmaksete suurenemist.

37. Hageja on esitanud kohtule enda konto väljavõtte, mis on tõendi ülaosas kirjas. Kindlustusandja

esindaja Rita Vana kinnitas 18.11.2022 e-kirjas, et makse suurenes nimelt kaskojuhtumi tõttu. Kuna

konto väljavõttest ei nähtu, et tegu on just kaskokindlustuse maksetega, esitas hageja uue tõendina uue

AS SEB Pank konto väljavõtte „Maksegraafik kapitalirendi tüüpi liisingulepingule L20109061“,

milles lisaks liisingu- ja intressimaksetele nähtuvad veerus „kindlustusmaksed“ tehtud maksed. Hageja

esitas kaskokindlustuse poliisi, millest nähtub, et kindlustatud on sama hageja sõiduk.

Kindlustuslepingu vahendajaks oli liisinguandja AS SEB Liising, mistõttu sisalduvad kaskokindlustuse

maksed liisingulepingu maksegraafikus.

38. Kahju on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 punktis 8 toodud kaitse eesmärgiga. Õigusvastasust

välistavaid aluseid ei esine. Hageja kulutusi taksosõitudele tõendavad tšekid, kus on märgitud

taksosõitude aeg, marsruut ja maksumus. Hageja oleks võinud põhimõtteliselt võtta kogu remondi

ajaks asendusauto ning nõuda kostjalt kahjuna nende kulude hüvitamist. Hageja seda aga ei teinud,

vaid kasutas taksot üksnes äärmise vajaduse tõttu.

39. Kriminaalasjas ei saa lähtuda uurija V.Je järeldustest, vaid kriminaalmenetluse nr

XXXXXXXXXX osalise lõpetamise määruse põhistustes toodud menetlusosaliste ütlustest. Hageja ja

Cu ütlused kattuvad, kuid kostja ütlused on nendega vastuolus.

40. Hageja ei ole hagi alust täiendanud ning hageja viitas TsMS § 376 lg 4 punktile 1. Üksikute

faktiväidete lisamine, täpsustamine, täiendamine või tagasivõtmine ja uutega asendamine ei ole

käsitletav hagi aluse muutmisena. Hagi alus muutub alles siis, kui uued asjaolud loovad hagiavalduses

esitatud elulistest asjaoludest hoopis teistsuguse pildi. Olukorras, kus hageja kahjunõue põhineb

muuhulgas kostja õigusvastasel jälitamisel, ei ole uute episoodide esile toomine hagi aluse muutmine.

Kuna tegu on korduva käitumisega, tuleb seda arvestada hüvitise suuruse määramisel VÕS § 134 lg 5

alusel.

41. Hageja tervisekahjustus tekkis kostja tegevuse tõttu. Hageja esitas oma raviarsti psühhiaater E.E

arvamuse, millest nähtub, et hagejale tekkinud vaimse tervise kahjustus on tekkinud kostja rünnete ja

käitumise tõttu. Diagnoosi põhjendustes on kirjutatud, et hagejal ei ole diagnoositud xxx, vaid hirm

oma elu ja tervise pärast vallandusid pideva stressi tingimustes peale pahatahtliku naabri poolset kiusu

ja ähvardusi. Tegu ei olnud varem diagnoositud haiguse ägenemisega. Hagejal on tekkinud

raskekujuline depressioon, hirm ja unetus.

42. Hageja viitas mittevaralise kahju nõude osas VÕS § 1045 lg 1 punktile 2, mille kaitsealas on lisaks

kannatanu füüsilise tervisele tema vaimne tervis ja heaolu. Hageja on tõendanud mittevaralise kahju

nõude hüvitamise eeldusi. Isegi kui kohus leiaks, et hageja vaimse tervise kahjustused ei ole tekkinud

kostja õigusvastase käitumise tagajärjel, tuleb kostjal hagejale tekkinud mittevaraline kahju hüvitada

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.

43. Hageja ründamine, tema ähvardamine ja pikaajaline jälgimine ning jälitamine on hageja

isikuõiguste intensiivne rikkumine. Kostja rikub intensiivselt hageja isiku- ja eraelu puutumatust (PS §

26). Samuti rikub kostja intensiivselt hageja õigust kodu puutumatusele (PS § 33). Tulenevalt VÕS §

1046 lg 1 esimesest lausest on isiklike õiguste rikkumine õigusvastane. Samuti puuduvad muud so

VÕS § 1045 lg 2 ja § 1046 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.

44. Kuna kostja õigusvastane tegevus on olnud intensiivne ja pikaajaline, hagejale on tekkinud kostja

tegevuse tõttu vaimse heaolu- ja tervise kahjustused, kostja ei ole oma õigusvastast tegevust kunagi

kahetsenud ning jätkas hageja hirmutamist ka peale hagimaterjalide kätte saamist, on kohane hüvitise

suurus 3000 eurot.

45. 03.05.2024 seisukohtades leidis hageja, et 25.07.2022 intsidendi videomaterjalist nähtuvalt tuli

kostja ise hagejat ja tema abikaasat verbaalselt ähvardama ning ründama. Kostja ähvardas muuhulgas

hageja tappa. See, et kostja hagejat füüsiliselt ründas, kaamera nurga ja halva kvaliteedi tõttu videolt

küll näha ei ole, kuid seda kinnitavad C kriminaalmenetluses antud ütlused. Ülejäänu hageja ja C

ütlustes toodu nähtub selgelt politsei edastatud 25.07.2022 videosalvestusest. Muuhulgas nähtub sealt,

et C asus oma abikaasat kaitsma, kasutades selleks jõudu. Jõu kasutamise ulatus ja iseloom vastab

video põhjal täpselt C kriminaalmenetluses antud ütlustele. Viimast arvestades ei saa muus osas

kahelda hageja ja C ütluste tõele vastavuses. Hageja abikaasa nägi hagejat ohustatuna. Kostja edasine

tegevus põhjustas samuti hagejale mittevaralist kahju. Kostja kahjustas hageja vara, jälitas ja ahistas

hagejat.

46. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 7900,83 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 315 eurot. Hageja õigusabikulud on 7 722,92

eurot koos käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub

käibemaks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

47. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja elavad Tallinnas naabermajades aadressil xxx ja xxx.

Hagiavalduses tugines hageja üksnes oma sõiduki kahjustamisele, kuid hagi täienduses on väidetud, et

kostja on hagejat korduvalt füüsiliselt ja vaimselt rünnanud.

48. Hageja ei ole esitanud tõendeid füüsilise ja vaimse ründamise kohta, lubade. Kostja on veendunud,

et tõendeid ründamise kohta ei olegi olemas. Samas lõpetati 02.05.2023 kriminaalmenetlus asjas nr.

XXXXXXXXXX hageja abikaasa C suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 1 p 1 alusel, kohustades

hüvitama kostjale kui kannatanule 1500 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks oli määratud 02.11.2023.

49. Kostja tundis pärast tema suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist pahameelt ning ebaõiglust,

mille ta tõttu otsustas solvaja autot kriimustada. Kostja tegevus oli ajendatud hingelisest erutusest ning

ebaõiglustundest. Hageja abikaasa on kostjast 20 aastat noorem, mistõttu kohene füüsiline vastupanu

oli raskendatud. Kostja kahetseb tehtut ning on proovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada, pakkudes

hagejale vastastikustest nõuetest loobumist.

50. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, välja

arvatud kindlustusvõtja omavastutuse summa 300 euro osas. Omavastutuse summa kuulub

parandamise mõistlike kulude hulka. Sõiduki kahjustamisel on kahju nõude aluseks üksnes VÕS § 132

lg 3. Arvestada tuleb, kui ettenähtav oli kahjulik tagajärg. Suurenenud kindlustusmaksed VÕS § 132 lg

3 alusel hüvitamisele ei kuulu. VÕS § 128 lg 3 sellise nõude esitamiseks alust ei anna. Tegu oli hageja

enda valitud liikumisviisiga. Tallinna elanikele on kättesaadav tasuta ühistransport ning oktoobrikuu

ilm ei ole tavaliselt nii vastuvõtmatu, et isik peaks eelistama ühistranspordile taksot. Üldise põhimõtte

kohaselt peab kahjustatud isik ise võimalikult kahju vähendama, s.t võimaluse korral valima

soodsaima lahenduse.

51. Hageja väited tema ründamise, ähvardamise, hirmutamise ja jälgimise kohta on tõendamata ning

neid asjaolusid ei saa tõendada üksnes ambulatoorsete epikriisidega. 24.05.2023 visiidil koostatud

epikriisist, tuleneb, et hagejal esineb xxx xxx xxx – ägeda stressiga (diagnoos XX), mille on

kinnitanud psühhiaater. Tegemist on korduvhaigestumisega. Seega olid hagejal psüühilised ja

kognitiivsed häired juba varem ega saa olla seotud sõiduauto kriimustamisega.

52. Algses hagiavalduses on hageja oma mittevaralise nõude seostanud üksnes sõiduki kahjustamisega

ega ole maininud solvamist, ründamist ja muid tegevusi. Kui need tegevused oleksid tõesti toiminud ja

hagejat isiklikult puudutatud, ei oleks ta neid tähelepanuta jätnud.

53. Hageja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude formuleerimisel tuginenud VÕS § 134 lg-le 2,

kuid ei ole põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit sättes nimetatud rikkumiste kohta. Ainult

epikriisid ei saa hageja väiteid tõendada, sest anamnees koostatakse patsiendi väidete alusel. Hageja

väited peavad olema tõesed. Kostja leidis, et hageja on asjaolusid juurde kirjutanud, et õigustada

mittevaralise kahju hüvitise suurust. Ainult sõiduki kahjustamine praktikas seda ei õigustaks.

54. Kompromissina pakkus kostja omavastutuse summa 300 euro tasaarvestamist hageja abikaasa

tasumisele kuuluva 1500 euroga. Nõuded on tihedalt seotud. Kostja ettekujutuses ei olnud auto

kriimustamise eesmärgiks tekitada kahju hagejale, vaid hageja abikaasale. Sellist seisukohta kinnitab

väärteootsus asjas nr XXXXXXXX, kus tunnistajaks olnud C avastas enda sõidukil kriimustusi.

55. 11.12.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja väited tema ründamise

kohta on vastuolus esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Määruse põhistustes on esmalt

toodud kannatanute hageja ja kostja ütlused, seejärel kahtlustatava C ütlused ning lõpuks menetleja

järeldused. Menetleja leidis, et hageja ja kostja versioonid on vasturääkivad, kuid hageja ütlused ei ole

kooskõlas kogutud tõenditega. Menetlaja pidas võimalikuks, et kostja soovis rahulikult suusõnaliselt

olukorda lahendada, mida kinnitab videosalvestis, kus kostjat ründas hageja abikaasa. Menetleja ei

pidanud reaalseks hageja väidetavat hirmutunnet kostja ees, sest varem ei olnud poolte vahel ühtegi

füüsilist vahejuhtumit või konflikti, mis oleks selleks põhjust andnud. Hageja tõukamist ei pidanud

menetleja usutavaks, sest pooled olid teine teisel pool aeda.

56. Määruse põhistusest tuleneb, et kriminaalmenetluse käigus koguti kuriteo avastamiseks kõik

tõendeid, mida oli võimalik koguda. Hageja ründamist ei tuvastatud, kuid tuvastati, et hageja abikaasa

ründas kostjat.

57. Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja põhistab nõuet eeskätt

füüsilise vägivalla ja ähvardamisega, mis on tõendamata. Hageja tõendid tõendavad, et füüsilist

ründamist ei ole toimunud. Hageja ja tema abikaasa on kinnitanud, et varem ei ole konflikte olnud.

Sisuliselt on hageja tõendanud üksnes sõiduki kahjustamise, mis ei ole piisavaks aluseks mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks.

58. Auto kriimustamisel ei olnud kostja eesmärgiks tekitada kahju hagejale, vaid hageja abikaasale.

Hageja abikaasa ütlustest ning hageja esitatud videotest samuti tuleneb, et sõiduk Volvo XC 60

registreerimisnumbriga XXXXXX on hageja abikaasa sõiduk. Väärteoasjas nr XXXXXXXX tehtud

otsuse kohaselt pöördus politseisse avaldusega hageja abikaasa, väitega, et tema sõidukile tekitati

kahju. Seega ei ole võimalik, et auto kriimustamisega tekkis hagejale mittevaraline kahju.

59. Hageja epikriisides toodud diagnoosi olemusest tulenevalt ei saanud see tekkida auto

kriimustamise ja verbaalsete konfliktide tõttu. Seega ei ole võimalik, et kostja põhjustas hagejale

tervisekahjustuse. Kliinikutest saadud arvamuskirjad ei ole usaldusväärseteks tõenditeks, kuivõrd need

on koostatud pelgalt patsiendi öeldu põhjal. Hageja esitas uue tõendina Libertas Kliinik MTÜ

arvamuse, millest tuleneb, et asjaolud on kirja pandud hageja seletuste alusel, millistes on kostjat

nimetatud agressiivseks naabriks. Kriminaalmenetluses jõudis uurija vastupidisele järeldusele.

60. Kindlustusmaksete osas pidas kostja ebaselgeks, millises ulatuses sisaldab hageja nõue üldist

hinnatõusu. Igal juhul ei ole hüvitatav see osa, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga. Hagejal tuleb

oma nõuet täpsustada. Taksosõitude kulud ei kuulu hüvitamisele, sest tegemist ei ole kahjuga, mis on

seotud auto kriimustamisega, vaid hageja enda logistiliste valikutega. Lisatud Google Maps

kuvatõmmised ei põhjenda taksoga sõitmise vajadust, taksokulude maksumust ega seost kostja

tegevusega.

61. Kostja pidas arusaamatuks, mis olukorras, kus ta sõitis oma maja hoovist välja ning juhuslikult

sattus liiklusesse samale teele, kus asus hageja, oli vältimatult tegu jälgimisega. Kostja pidas

ebaselgeks, kuidas taoline kokkusattumus mõjutab õigusliku nõude olemasolu ning selle alust.

62. Pooltevahelised arusaamatused ei tekkinud hageja loomingu tõttu ega poolte poliitiliste vaadete

pinnalt. Kostja ei olnud enne hagi esitamist teadlik hageja ametikohast. Sündmuste ahel sai alguse

vaidlusest, mis tekkis seoses kostja pöördumisega hageja ja tema abikaasa poole liiklusenõuete

eiramise tõttu ülekäigurajal. Nimetatud asjaolu kinnitavad hageja ja tema abikaasa ütlused

kriminaalmenetluses. Autojuhi rollis oli hageja abikaasa, kuid parklas tuli kostjale vastu hageja.

Kostja pidas ebaselgeks, kuidas hageja ettekujutus olukorrast võiks mõjutada nõude olemasolu ning

õiguslikku põhjendust.

KOHTU PÕHJENDUSED

63. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hageja varalise

kahju nõue kuulub osalisele rahuldamisele. Hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamisele ei kuulu.

64. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) hageja, tema abikaasa ja kostja elavad Tallinnas naabermajades aadressil xxx ja xxx;

2) hageja, tema abikaasa ja kostja vahel toimus 26.07.2022 vahejuhtum, mille käigus hageja abikaasa

ründas füüsiliselt kostjat;

3) kostja tungis 21.09.2022 ja 03.10.2022 xxx kinnisesse parklasse ja kriimustas terava esemega

hageja sõiduautot Volvo XC 60, registreerimismärgiga XXXXXX;

4) kostjale määrati sõiduki kahjustamise eest karistus 04.11.2022 otsusega väärteoasjas nr

XXXXXXXX;

5) 02.05.2023 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus asjas nr XXXXXXXXXX hageja abikaasa suhtes

ning viimast kohustati tasuma kostjale kui kannatanule 1500 eurot;

6) hageja sõiduki remondikulu hüvitas kindlustusandja, kuid hageja pidi ise tasuma omavastutuse 300

eurot.

65. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hagejale hüvitada lisaks omavastutusele summas 300

eurot hageja taksosõitude kulud ning kaskokindlustuse maksete suurenemisest tulenevad kulud. Pooled

vaidlevad ka selle üle, kas kostja on hagejat füüsiliselt rünnanud, teda ähvardanud ja jälitanud, mistõttu

on kostja kahjustanud hageja tervist ning peab tasuma mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot või

alternatiivselt hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel määratletud summas. Kohus hindab esmalt, kas või

millises ulatuses kuulub rahuldamisele hageja varalise kahju nõue. Seejärel asub kohus hindama, kas

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.

66. Varalise kahju osas nõustus kostja, et hagejale tekkis kahju summas 300 eurot, mis vastas

omavastutuse summale. Kostja nõustus, et ta kahjustas tahtlikult hageja sõidukit. Kuna kostja nõustus

nende asjaoludega ja antud nõudega, tuleb hageja nõue 300 euro osas rahuldada kostja õigeksvõtu

alusel. Kuna kostja võttis nõude eeltoodud osas õigeks, ei hinda kohus tõendeid, mis on seotud sõiduki

kahjustamise ning omavastutuse suurusega.

67. Hageja palus kogumis varalise kahjuna kostjalt välja mõista 1509,44 eurot. Kostja tegevuse ja

kaskojuhtumi tõttu suurenesid hageja kindlustusmaksed. Hagejal tuleb 24 kalendrikuu eest kostja

tegevuse tõttu tasuda kindlustusseltsile 1 173,84 eurot rohkem. Lisaks pidi hageja kasutama

03.10.2022 ja 10.10.2022 sõitudeks remonditöökotta, koju ja politseijaoskonda taksot, milleks kulus

kokku 35,60 eurot. Kuna kostja kahjustas hageja sõidukit tahtlikult, kuulub hüvitamisele ka

puhtmajanduslik kahju. Kostja vaidles ülejäänud osas kahju nõudele vastu, sest hageja ei tõendanud,

millises summas suurenes kindlustusmakse nimelt kaskojuhtumi tõttu ning takso kasutamine oli hageja

enda vaba valik, kuigi hageja oleks saanud Tallinnas kasutada tasuta ühistransporti.

68. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

kahjustas hageja sõidukit 03.10.2022. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju

tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt on kahju tekitaja süü vastutuse tekkimise aluseks. Seetõttu ei ole asjakohane

hageja väide, et kuna kostja kahjustas tema sõidukit tahtlikult, on tegu hoopis heade kommete vastase

tahtliku käitumisega. Sellest sõltumata ei tulene hagejale õigust nõuda kostjalt kahju, millise nõude

esitamise eeldusi ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks on tema taksokulude

hüvitamise nõue puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue.

69. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis. Eeltoodust lähtuvalt kuulub iseenesest hüvitamisele hagejale sõiduki

kahjustamisest tulenev kahju.

70. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Samas sätestab VÕS § 132 lg 4, et kui

kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks,

hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue

muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue

asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. VÕS § 132 lg 4 on

kasutuseeliste osas erinorm, mis näeb ette selged tingimused vastava nõude esitamiseks.

71. Eeltoodud sätete koostoimest tuleneb, et kui kannatanu sõidukit on kahjustatud, saab ta nõuda

sõiduki remontimise ajal samaväärse asja kasutamise ehk teise sõiduki kasutamise kulude hüvitamist

üksnes siis, kui sõiduk oli talle vajalik tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Kohus selgitas

seda hagejale 05.02.2024 eelistungil (toimiku lk 121-124). Hageja küll asus väitma, et ta pidi taksot

kasutama, et täita kiiresti tööülesandeid, kuid hageja ei pidanud isegi tema enda seletuste kohaselt

täitma tööülesandeid sõidukiga, vaid hageja soovis jõuda kiiresti koju. Ainuüksi nendest argumentidest

tulenevalt ei ole täidetud kasutuseeliste nõude esitamise eeldused. Kuna need eeldused ei ole täidetud,

ei kuulu taksokulude hüvitamise nõue rahuldamisele.

72. Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtted kindlustusmaksete tasumise kohta (toimiku lk 8-10, lk

132), uue kaskokindlustuse poliisi (toimiku lk 133-134) ning koopia sõiduki tehnilisest passist

(toimiku lk 114), mille kohaselt on tema sõiduki vastutav kasutaja. Hageja esitas kohtule ka e-kirjade

vahetuse kindlustusandja esindajaga (toimiku lk 98-99), milles kinnitati, et kaskokindlustuse makse

tõusis kaskojuhtumi tõttu. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kaskokindlustuse juhtumi

tõttu tema kindlustusmakse suurenes. Kostja ei ole tõendanud, et makse oleks suurenenud mõnel muul

põhjusel. Seega on hageja kindlustusmaksete suurenemisest tulenev nõue põhistatud ja tõendatud.

73. Taksokulude tõendamiseks esitas hageja kohtule taksoarvete tasumise tšekid (toimiku lk 17-19),

milliste kohaselt oli hageja sõitnud 03.10.2022 taksiga aadressilt Kadaka tee 72a aadressile Pärnu mnt

139 ning seejärel sealt koju aadressile xxx. 10. oktoobril sõitis hageja kodunt xxx aadressile Kadaka

tee 72a. Hageja esitas väljavõtted Google.Map keskkonnast oma liikumiste kohta (toimiku lk 100-

102). Sõltumata sellest, kui kiiresti sai hageja taksoga ühest kohast teise liikuda, oli hagejal üldtuntud

asjaoluna võimalik kasutada Tallinna linnas liikumiseks tasuta ühistransporti, mis oleks välistanud

kulutuste tegemise. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kahjustada saanud sõiduk

oli talle vajalik kutsetegevuseks või tööks, ei kuulu taksokulude nõue rahuldamisele.

74. Hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele summas 300 eurot + 1 173,84 eurot ehk kokku

summas 1473,84 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus rahuldas osaliselt

hageja varalise kahju nõude, tuleb rahuldada ka hageja viivise nõue. Kostjalt välja mõistetud rahaliselt

hüvitiselt 1473,84 eurolt tuleb välja mõista viivis alates 11.07.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

75. Mittevaralise kahjuna palus hageja kostjalt välja mõista 3000 eurot või alternatiivselt summa kohtu

mõistlikuks peetud ulatuses. Algses hagiavalduses leidis hageja, et kostja tekitas talle mittevaralise

kahju üksnes sõiduki kahjustamisega, sest selle tõttu hakkas hageja kartma oma elu ja tervise pärast.

Hagiavalduse täienduses ja menetluse käigus asus hageja väitma, et kostja ründas hagejat füüsiliselt

26.07.2022 ning ähvardas teda hageja poliitiliste veendumuste tõttu. Kuna kostja hagejat ründas, oli

hageja abikaasa hädakaitse olukorras sunnitud hagejat kaitsma. Lisaks jälitas kostja hagejat 12.08.2023

ning viskas 24.08.2023 hageja auto pihta tomati ja lasi seejärel uksekella. Hageja leidis, et kostja

hirmutab ja jälitab teda pikaajaliselt ning intensiivselt, mille tõttu on hageja tervis kahjustatud. Kostja

eitas ähvardamist ja hageja ründamist ning leidis, et hageja väited on tõendamata. Pooltevaheline

konflikt sai alguse arusaamatusest liikluses ning kostja ei olnud teadlik hageja töökohast ega tema

tegevusest.

76. Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. Nõude rahuldamise

eeldusena tuleks hagejal tõendada kostja õigusvastane tegu ning vastavat tegu ei saa kohtu hinnangul

tõendada üksnes hageja enda ja tema abikaasa seletustega. Kostja õigusvastase teona on tõendatud

hageja sõiduki kahjustamine, kuid ainuüksi hageja vara kahjustamine ei võimalda kohtul rahuldada

mittevaralise kahju nõuet. Hageja väited selle kohta, kuidas kostja on teda füüsiliselt rünnanud ning

pikema aja jooksul ähvardanud, hirmutanud ja jälitanud, ei ole menetluses tõendamist leidnud.

Asjakohatud on hageja viited sellele, et kostja ei ole oma tegu kahetsenud, sest on vaidlustanud

väärteoasjas tehtud otsust. Väärteoasjas tehtud otsus puudutab hageja vara kahjustamist, mitte

väidetavaid muid hageja vastu suunatud tegusid.

77. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega kahju

tekitamine õigusvastane. Olukorras, kus hageja väidete kohaselt kahjustas kostja tema tervist, oleks

hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millise teoga kostja tema tervist kahjustas ning milline

õigusvastane tegu põhjuslikus seoses sellise kahjustamise kaasa tõi. 05.02.2024 eelistungil selgitas

kohus hagejale (toimiku lk 121-124) vajadust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus

selgitas vajadust tõendada, milline on kostjale etteheidetav õigusvastane tegu ning et hageja tervis sai

kahjustada nimelt kostja tegude tõttu.

78. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma. Eeltoodust tulenevalt saab mittevaralise kahju hüvitist nõuda, kui isiku

tervist on mõne teoga kahjustatud.

79. Samas tuleneb VÕS § 134 lõikest 4, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke

asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat

mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline

huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Seega ei tulene seadusest, et

ainuüksi mõne asja kahjustamise tõttu saaks asja omanik nõuda lisaks varalisele kahjule mittevaralise

kahju hüvitamist. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli kahjustatud sõiduki osas mõni eriline

isiklikest põhjustest tulenev huvi. Seega ei saa hageja mittevaralise kahju nõuet rahuldada üksnes

tulenevalt sellest, et kostja kahjustas hageja sõidukit.

80. VÕS § 134 lg 6 järgi võib mittevaralise kahju hüvitise välja mõista ka isiku au teotamise või eraelu

puutumatuse korral, kuid sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada kas oma au teotamise fakti esinemist

või eraelu puutumatuse rikkumist. Hageja ei ole kohtu hinnangul selliseid asjaolusid tõendanud.

81. Esmalt ei nõustu kohus, asjas kogutud tõendite pinnalt oleks usutavalt tõendatud hageja füüsiline

ründamine. 26.07.2022 aset leidnud poolte konflikti tõttu alustatud kriminaalmenetlus lõpetati

määrusega, milles kohustati hageja abikaasat Ct tasuma kostjale viimase ründamisega tekitatud kahju

1500 eurot (toimiku lk 62-63).

82. Politsei- ja Piirivalveameti põhistatud määrusest (toimiku lk 90-93) nähtub, et kriminaalasjas

koguti hageja ja kostja ning hageja abikaasa ütlused, samuti vaadeldi mitmeid turvakaamerate

videosalvestisi ja kuulati häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisi. Hageja ütluste kohaselt tõukas kostja

teda vastu rinda 26.07.2022 lahkarvamuste tekkimisel. Kostja oli sellel ajal teisel pool aeda ning

hageja abikaasa lükkas teda eemale. Kostja ütluste kohaselt solvas teda esmalt hageja, misjärel ründas

teda hageja abikaasa. Hageja abikaasa ütluste kohaselt toetus kostja vastu aeda ja kallutas end hageja

suunas, seejärel küünitas kostja end üle aia ja tõukas hagejat. Hageja abikaasa ja kostja vahel tekkis

füüsiline rüselus.

83. Esmalt osundab kohus, et põhistatud määrusest kui ka Politsei-ja Piirivalveameti kohtule esitatud

videotest nähtub, et hageja ja kostja vaheline konflikt sai alguse arusaamatusest liikluses. Seetõttu on

kohut selgelt eksitavad hageja väited, milliste kohaselt ründas kostja teda poliitilistel põhjustel ja

tulenevalt hageja töökohast. Hageja ja kostja ei olnud varem omavahel tuttavad, mistõttu on hageja

sellised väited ka eluliselt ebausutavad.

84. Põhistatud määruses leidis menetleja, et hageja ütlused ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud

tõenditega. Tõendite alusel ei saanud välistada kostja soovi olukorda rahulikult lahendada.

Videosalvestisest ei nähtunud, et kostja oleks hageja suhtes olnud füüsiliselt agressiivne, küll aga oli

kostja suhtes agressiivne hageja abikaasa. Menetleja leidis, et hageja hirmutunne kostja ees ei saanud

olla reaalne ja kostja ähvardus ei saanud olla veenev. Osapoolte vahel puudusid varasemad sarnased

kontaktid. Hageja ründamist videosalvestisest ei nähtu.

85. Kohus nõustub nende menetleja järeldustega, sest need on kooskõlas kohtule esitatud

videosalvestuste ja turvakaamera videoga. Politseipatrulli tehtud videotest nähtub, et hageja, tema

abikaasa ja kostja ütlused juhtunu kohta erinesid. Kostja sõnul olid agressiivsed hageja ja tema

abikaasa. Hageja ja tema abikaasa väitsid vastupidist. Küll aga kinnitasid mõlemad osapooled, et

konflikt sai alguse liikluses toimunud intsidendist.

86. Turvakaamera videosalvestisest nähtub selgelt, et kostja ligines hageja majale ja jõudis aia äärde,

kuid vestles hagejaga ega puudutanud teda füüsiliselt. Videokaamera salvestisel puudub heli, kuid võib

järeldada hageja ja kostja vahelist elavat vestlust. Seejärel nähtub salvestisest, kuidas hageja abikaasa

ründas kostjat esimesena ning sellele ei eelnenud kostja hagejale suunatud rünnet. Pärast esimest

füüsilist konflikti kostja ja hageja abikaasa vahel ei ole konflikti osapooled mõnda aega kaamera

vaateväljas näha, kuid hiljem on näha, kuidas hageja abikaasa kostjale järgneb ning teda taas füüsiliselt

ründab.

87. Hinnates kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid, ei loe kohus usutavalt tõendatuks, et kostja oleks

hagejat füüsiliselt rünnanud. Kas või millisel viisil kostja hagejat ähvardas või solvas, kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu. Kohus ei saa lugeda hageja ründamist, ähvardamist või solvamist tõendatuks ainult

hageja enda seletuste või hageja ja tema abikaasa politseile antud ütluste alusel. Hageja enda seletused

ei saa hagimenetluses olla arvestatavad tõenditena. Hageja abikaasa seletusi ei saa kohus lugeda

usaldusväärseteks tõenditeks, sest hageja abikaasa väited aset leidnud konflikti kohta erinevad

turvakaamera salvestisest nähtuvast. Lisaks on hageja üritanud kohut eksitada oma väidetega selle

kohta, kuidas poolte konflikt sai alguse poliitilistel põhjustel ja tulenevalt hageja töökohast. Kuigi

hagejal oli kahtlemata õigus enne hagiavalduse menetlusse võtmist täiendada asjaolusid, millistele ta

nõude esitamisel tugineb, nõustub kohus kostja väitega, et kui väidetav füüsiline rünnak, ähvardamine

ja hirmutamine oleksid tõepoolest aset leidnud, oleks hageja koheselt algses hagiavalduses nendele

juhtumitele tuginenud. Usutavaks ei saa kohtu hinnangul pidada olukorda, kus sedavõrd tõsised

juhtumid meenusid hagejale alles menetluse käigus.

88. Ülejäänud hageja väidetud juhtumid ei ole samuti tõendamist leidnud. Kohtute infosüsteemis

kättesaadavast videost nähtub, et hageja sõidukile sõitis mõne minu jooksul järgi väidetavalt kostja

sõiduk. Ainuüksi sellisest mõned minutid kestvast videost ei saa kohus järeldada, et tegu on hageja

jälitamisele suunatud tegevusega. Hageja ja kostja elavad naabermajades ning usutavalt kasutavad

liiklemiseks oma elukohtade vahetus läheduses samu teid. Ühest mõne minuti jooksul kestvast videost

tahtlikku jälitamist järeldada ei saa. Puuduvad ka olukorrad, kus oleks hageja oma sõiduki tee äärde

seisma pannud ning kostja oleks korranud sama. Juhuslikku ühekordset kokkupuudet liikluses ei saa

kohtu hinnangul pidada jälitamiseks.

89. Lisaks esitas hageja kohtule fotod sõidukist ja asfaldist, millele oli visatud midagi punast (toimiku

lk 81-83) ning oma abikaasa seletuse (toimiku lk 84-85), mille kohaselt 24. augustil viskas kostja

hageja ja tema abikaasa koju sõitmisel nende sõidukit punase tomatiga. Ühtlasi olevat kostja helistanud

nende uksekella. Kohus leiab, et ainuüksi fotod ei tõenda, et hageja kirjeldatud rünnak aset leidis.

Hageja abikaasa seletusi ei loe kohus usaldusväärseks tõendiks, sest hageja abikaasa andis kostja vastu

suunatud ründe osas politseile muude tõenditega selgelt vastuolus olevaid ütlusi. Lisaks on hageja

abikaasa selgelt hagejaga seotud isik, kelle seletusi ei saa arvestada objektiivsete tõenditena. Mistahes

muid objektiivseid tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja on hagejat hirmutanud, ähvardanud,

tema eraellu sekkunud või teda rünnanud, asjas esitatud ei ole.

90. Hageja on esitanud mitmeid tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, kuid selles osas nõustub kohus

kostja viitega, et anamneesis toodud kirjeldused põhinevad hageja enda arstidele antud seletustel, mitte

objektiivsetel asjaoludel.

91. Hageja esitas kohtule psühhiaater E.E 07.02.2024 koostatud epikriisi (toimiku lk 135), milles

märgitu kohaselt on hageja käinud psühhiaatri vastuvõtul alates 2016. aastast. Tema seisund halvenes

alates juulist 2022. aastast, kui hageja sõnul ründas teda naaber, mistõttu tekkis hagejal hirm elu ja

tervise pärast. Hageja ei saanud enam öösiti magada, tekkis kurnatuse tunne, töövõime oli häiritud.

Raviarst on epikriisi märkinud, et naaber lõhkus hageja autot, ähvardas teda vägistada ja tappa.

Raviarsti selgituse kohaselt vallandusid hageja hirm oma elu ja tervise pärast stressi tingimustes.

Hageja diagnoositi xxx xxx xxx.

92. 24.05.2023 sama psühhiaatri koostatud epikriisist (toimiku lk 11-12) nähtub, et hageja oli

teistkordselt vastuvõtul, sest ta ei suutnud enam öiseid vahetusi teha ega õhtuti töötada. Hageja ütluste

kohaselt oli septembris kraabitud tema autot ning teda solvatud ja alandatud rahvuslikul pinnal.

Hagejal olid unehäired, süvenev hirmutunne ja langenud töövõime. Kostja toime pandud füüsilist

rünnakut hageja aga raviarstile selles epikriisis ei maininud. 26.05.2023 perearsti koostatud epikriisist

(toimiku lk 13-14) nähtub, et hagejal oli rohkem kui üks kuu kestnud ärevus, millist seisundit oli

esinenud ka varem. Hageja tundis pidevat hirmu, ei saanud töötada ega magada. Ravimi oli

psühhiaater hagejale välja kirjutanud juba 2022. aastal.

93. Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad kohtu hinnangul seda, et hagejal esines juba varem

diagnoositud tervisehäire, mis võis stressi tingimustes ägeneda. Raviarstid märkisid haiguse ägenemise

põhjustena anamneesi need põhjused, millistele hageja ise viitas, kuid hageja kirjeldatud asjaolud ei

ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja ärevusest ja haigusest tingituna võis hageja tajuda

sõiduki kahjustamisel tõepoolest ärevust, stressi ja hirmu, kuid nende emotsioonide tekkimine oli

tingitud tema varasemast tervisehäirest, mitte objektiivselt tema suhtes toime pandud rünnetest.

94. Lullabed MTÜ 09.05.2023 koostatud tõendist (toimik lk 15-16) nähtub, et selle on koostanud

keskuse juhataja. Juhataja pädevust tõendist ei nähtu. Tõend oli koostatud Põhja

Ringkonnaprokuratuurile ning selles on viidatud apellatsioonkaebuse esitamise kuupäevadele ning

aegadele, mil hageja samal ajal sai keskuses psühholoogilist nõustamist. Tõendis on märgitud, et

hageja ei suuda täita tööülesandeid ja suhelda teiste inimestega. Hageja töövõime oli langenud ning ta

kaebas unehäirete üle. Hageja ei tundnud end kodus turvaliselt, kartis elu ja tervise pärast, kartis

jälitamist ja ründamist. Esitatud tõendis puuduvad mistahes viited sellele, et hageja tervisehäired

oleksid tekkinud kostja rünnete tõttu. Tõend kajastab pigem objektiivselt hageja terviseseisundit ja oli

koostatud selleks, et tõendada menetluses vajalike tähtaegade ületamise objektiivseid põhjuseid.

95. Libertas Kliinik MTÜ koostas 15.10.2023 tõendi (toimiku lk 86-87), mille kohaselt oli hageja

nende kliendiks alates 23.05.2023 ning sellest ajast alates on ta kaevanud hirmu, pideva ärevuse,

depressiivse meeleolu ja unetuse üle, samuti võimetuse üle keskenduda tööülesannetele. Tõendi

kohaselt olevat kliiniku meeskonna arvates hageja seisund tekkinud eelmisel suvel toimunud

agressiivse naabri rünnaku tõttu. Hageja sõnul on naaber ähvardanud teda tappa, jälginud tema

liikumisi ja kahjustanud hageja vara. Kohus osundab, et ka antud tõend kajastab hageja enda seletusi

selle kohta, millised asjaolud tema arvates aset leidsid.

96. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamisele ei

kuulu. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kostja on teda füüsiliselt rünnanud,

ähvardanud, hirmutanud ning sekkunud tema eraellu. Kohtu hinnangul on hageja sõiduki kahjustamine

kostja poolt kahel korral kahtlusteta taunimisväärne ning õigusvastane tegu, kuid ainuüksi selle tõttu ei

saa rahuldada hageja mittevaralise kahju nõuet. Ainuüksi hageja sõiduki kahjustamine, millist juhtumit

võis hageja oma varem määratud diagnoosi tõttu tunnetada häirivalt, ei võimalda teha järeldust, et

hageja tervis sai kahjustada mõne kostja õigusvastase teo tõttu.

97. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja varalise nõude

peaaegu täielikus ulatuses, kuid jättis täielikult rahuldamata mittevaralise nõude. Kohus leiab, et

arvestades rahuldatud nõude ulatust, tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024. a otsusega nr 2-23-8738.