Legislator Case Law & Legislation
2-17-3589/78 AI generated

2-17-3589/78 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-3589/78
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabastada K. P. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 05.05.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

Legislator headnote

AI generated

2-17-3589/78 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Vabastada K. P. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 05.05.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

Keywords

AI generated
insurance qualification requirement sale in self-help motor vehicle expenses withdrawal of driving license notional interest deduction vested pension benefit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

14.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3589

Tsiviilasi

K. P. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: K. P. (isikukood K. P.)

Võlausaldajad:

Luminor Bank AS

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kohtutäitur Rita Lohu

TCM Estonia OÜ

Julianus Inkasso OÜ

Swedbank AS

Holm Bank AS

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. P. taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Lõpetada K. P. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada K. P. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

05.05.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

4. Vabastada K. P. usaldusisiku kohustustest.

5. Jätta menetluskulud K. P. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

6. Avaldada K. P. kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 07.03.2017 esitas K. P. kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse.

21.01.2019 määrusega lõpetati K. P. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2. Võlgniku 26.02.2020 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik töötu ning otsis tööd.

Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku sissetulekuks oli peretoetus 158 eurot kuus,

elatisabi 100 eurot kuus, töötutoetus ca 150 eurot kuus ja koduse lapse toetus 130 eurot kuus.

Võlausaldajatele väljamakseid võlgnik ei teinud. 25.02.2021 aruande kohaselt töötas võlgnik

alates 03.04.2020 XXX OÜ-s töötasuga 800 eurot ja alates 01.10.2020 lisaks YYY OÜ-s

töötasuga 350 eurot. Võlgnik sai peretoetust 158 eurot kuus, elatisabi 100 eurot kuus ja

koduse lapse toetust 100 eurot. Võlgnik tegi 18.02.2021 väljamaksed 100 eurot Holm Bank

AS-ile, 100 eurot Swedbank AS-ile ja 100 eurot Riigi Tugiteenuste Keskusele. 30.03.2022

aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu 1251 eurot kuus, peretoetus 120 eurot

kuus ja elatisabi 100 eurot kuus. Võlgnik tegi 29.03.2022 väljamaksed Luminor Bank AS-

ile 293,36 eurot, kohtutäiturile Rita Lohu 15,52 eurot, TCM Estonia OÜ-le 7,64 eurot,

Julianus Inkasso OÜ-le 23,80 eurot. 01.03.2023 aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks

töötasu kuni 31.08.2023 keskmiselt 1300 eurot kuus, peretoetus 160 eurot kuus ja elatisabi

100 eurot kuus. 31.08.2023 lõppes võlgniku töövõtuleping YYY OÜ-ga. Võlgnik tegi

28.02.2023 väljamakse Luminor Bank AS-ile summas 183,35 eurot, Kohtutäiturile Rita

Lohu 9,70 eurot, TCM Estonia OÜ-le 4,78 eurot, Julianus Inkasso OÜ-le 14,88 eurot.

12.01.2024 aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu 1179,98 eurot kuus,

peretoetus 160 eurot kuus ja elatisabi 100 eurot kuus. Võlausaldajatele võlgnik 12.01.2024

aruande kohaselt väljamakseid ei teinud.

3. 19.01.2024 kohustas kohus võlausaldajaid esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest

vabastamise osas. Võlausaldaja Swedbank AS leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest

vabastamata. Võlgnik on kogu menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakse summas

100 eurot. Swedbank AS on seisukoha, et võlgniku sissetulekust lähtudes oleks võlgnik

pidanud tegema Swedbank AS-ile väljamakseid 826,12 euro ulatuses. Lisaks on võlgnik

2022. aastal realiseerinud enda teise pensionisamba osakud, mille arvelt ei ole samuti

võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Olukorras, kus võlgnikul on käimas kohustustest

vabastamise menetlus ning võlgnikul on kohustused vastavalt pankrotiseadusele, ei saa

võlgnik otsustada võlausaldajatele väljamakseid II pensionisamba väljamakset mitte teha ja

osta auto. Lisaks on võlgnik ise kinnitanud 30.03.2022 - 28.02.2023 perioodi aruandes, et

on võtnud endale kohustustest vabastamise menetluse jooksul täiendavaid laenukohustusi,

mis ei ole menetluse kestel lubatud. Vastavalt aruande lõpus kirjeldatule on võlgnik

sõlminud endise elukaaslasega auto ostu-müügilepingu, mille summa tasumise on võlgnik

võtnud järelmaksule. Võlausaldaja TCM Estonia OÜ toob välja, et võlgnik on menetluse

jooksul teinud TCM Estonia OÜ-le väljamakseid summas 12,42 eurot, mis moodustab

1,75% kogu nõudest ning mis võlausaldaja hinnangul ei ole arvestatav ulatus. TCM Estonia

OÜ leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ

palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnikult on Julianus Inkasso OÜ nõude

katteks laekunud 38,68 eurot. Nõude jääk on 2176,82 eurot. Võlausaldaja palub kohtul

kontrollida, kas võlgnik on oma kohustust täinud nõuetekohaselt.

4. 06.06.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et pensionifondi väljamaksest

saadud raha oli vaja auto ostuks. Võlgnik elab xxx ning laste kooli, lasteaeda ja

huviringidesse viimiseks ning tööl käimiseks oli auto vajalik. Seetõttu ei olnud pensionifondi

väljamaksest võimalik teha võlausaldajatele makseid. 2023. aastal oli võlgnik 2 kuud

haiguslehel ning viibis ka haiglas.

Kohtumääruse põhjendused

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust

kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud

menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest

vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 07.03.2017, seega

kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise

menetlus on algatatud 21.01.2019, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

7. Võlausaldajad Swedbank AS, Julianus Inkasso OÜ ja TCM Estonia OÜ leiavad, et

võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Teised võlausaldajad

ei ole enda seisukohta esitanud.

8. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima

(lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

10. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile,

kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule

uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka,

et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega

sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid

varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

11. Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid.

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus leiab, et võlgnik on tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul

töötanud sekretär-juhiabina ja koristajana töötasuga ca 1100-1300 eurot kuus. Võlgnikul on

kaks ülalpeetavat. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 853,03 eurot.

Kohtu hinnangul on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires.

Võlgnikule on küll menetluse ajal laekunud II pensionisamba väljamakse 3350,29 eurot,

millest võlgnik ei teinud nõuetekohaseid väljamakseid võlausaldajatele, kuid kohtu

hinnangul ei olnud võlgniku tegevus suunatud võlausaldajate kahjustamisele, oma vara

varjamisele või selle vähendamisele. Võlgniku selgituste kohaselt kulutas võlgnik raha auto

ostule, mis oli esmavajalik tööl käimiseks ja laste kooli ja lasteaeda viimiseks. Kohtu

hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve

kahjustanud. Võlgnik ei ole oma vara varjanud ning on esitanud nõuetekohaseid aruandeid

enda kohustuste täitmise kohta.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et K. P. tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

14. PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

15. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate

nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse

tegemist.

16. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse

määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud.

PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata

või asja menetlus lõpetatakse.

18. Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend

tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus

menetluskulusid kindlaks ei määra.

19. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

Kohtunik