3-23-2274/25 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2274

Haldusasi

X kaebus tunnistada tema teenistusest vabastamise käskkiri

õigusvastaseks

ning

mõista

Haridus-

ja

Teadusministeeriumilt välja hüvitis tema kuue kuu keskmise

palga ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium, esindajad Raina

Loom ja Kristel Siimula-Saar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. juulil 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2274

1. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 14. septembri 2023. a käskkirja nr 1.1-3/23/122

„Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 2. veebruari 2023. a käskkirja nr 21 „Haridus- ja

Teadusministeeriumi struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine“ muutmine“ p-ga

1.3 kehtestati ministeeriumi struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus muudatused, millega

muu hulgas kaotati alates 18. septembrist 2023 üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise

ja õpetajapoliitika valdkonnas kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõuniku

ametikoht.

2. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler vabastas 15. septembri 2023. a käskkirja nr

4.1-4/23/147 p-ga 1 X Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna

haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu

nõuniku ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu.

Käskkirjas osutati, et põhjendused on esitatud teenistusest vabastamise teatises. Käskkirja p-

ga 2 määrati, et teenistussuhte viimane päev on 17. september 2023. Ühtlasi otsustati X välja

maksta teenistussuhte lõppemise hetkeks välja maksmata palk, hüvitis ATS § 102 lg 1 alusel

ühe kuu keskmise palga ulatuses ning hüvitis ATS § 101 lg 6 alusel teenistusest vabastamise

etteteatamistähtaja mittejärgimise tõttu etteteatamistähtajast puudu jääva aja, s.o 88

kalendripäeva ulatuses (p 3). Samuti otsustati lõpparvest kinni pidada ettemakse

teenistussuhte lõpetamise hetkeks välja teenimata, kuid kasutatud põhipuhkuse ulatuses (p 4).

3. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 15. septembri 2023. a teenistusest vabastamise

teatises

nr 4.1-9.1/23/4050 on koondamise põhjuseks märgitud ministeeriumi

üldhariduspoliitika osakonna töö ümberkorraldamine, mille tulemusena otsustati vastavalt

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 14. septembri 2023. a käskkirjale nr 1.1-3/23/122

kaotada alates 18. septembrist 2023 ministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna

haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna koosseisust kohalike omavalitsuste koostöö ja

koolivõrgu nõuniku ametikoht. Teatises selgitati, et ministeeriumi koostöö kohalike

omavalitsuste ja teiste partneritega on viimastel aastatel olulisel määral muutunud ning

nüüdseks on tegemist läbivalt valdkondliku koostööga, kus ministeeriumi partneritega teevad

koostööd ministeeriumi vastavate valdkondade eestvedajad. Ministeeriumi esindamine

haridusvõrgu ja muudes küsimustes koostööpartnerite, huvigruppide ja avalikkusega on

vastavalt vajadusele korraldatud üldhariduspoliitika osakonna alushariduse, üldhariduse,

kaasava hariduse, haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika ning riigikoolide pidamise valdkondade

tööülesannetest lähtuvalt. Ka valdkonna õigusaktide, analüüside ja rahastamismudelite

ettevalmistamisega tegelevad vastavate valdkondade valdkonnajuhid, nõunikud ja

peaeksperdid. Seoses eeltooduga ei ole omavalitsustega koostöö koordineerimist ja juhtkonna

nõustamist ministeeriumis senisel, s.o kohalike omavalitsustega koostööd koordineeriva eraldi

ametikoha kujul, enam vaja.

4. X esitas 12. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Haridus- ja

Teadusministeeriumi kantsleri 15. septembri 2023. a teatise nr 4.1-9.1/23/4050 ja 15.

septembri 2023. a käskkirja nr 4.1-4/23/147 õigusvastasuse tuvastamist ning Haridus- ja

Teadusministeeriumilt hüvitise välja mõistmist tema kuue kuu keskmise palga ulatuses

5. Kohus võttis 25. oktoobri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tunnistada

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 15. septembri 2023. a käskkiri õigusvastaseks ning

mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt kaebaja kasuks välja hüvitis tema kuue kuu

keskmise palga ulatuses.

6. Vastustaja esitas 22. novembril 2023 vastuse kaebusele, milles tegi ettepaneku lahendada

kohtuasi kompromissiga, ning selle võimatuse korral jätta kaebus rahuldamata.

2(12)

3-23-2274

7. Kohus vahendas pooltevahelisi ettepanekuid ja seisukohti kompromissi sõlmimiseks. 15.

detsembril 2023 teatas vastustaja, et ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks.

8. Kohus otsustas 27. märtsi 2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning

andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete

esitamiseks.

9. Kaebaja esitas 15. mail 2024 täiendavad seisukohad, menetluskulude nimekirja koos

kuludokumendiga ning tõendi (Töötukassa otsus koondamisega seoses määratud

kindlustushüvitise kohta).

10. Vastustaja täiendavaid dokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.

11.1. Kaebaja ametikohal oli koondamise ajal suurel hulgal pooleliolevaid töid, kuid

koondamise ajal ega ka selle järgselt ei ole teada, kes hakkab kaebaja ametikohale seatud

ülesandeid täitma. Kaebajale teadaolevalt ei ole kaebuse esitamise ajaks muudetud ühtegi

ametijuhendit, kust nähtuks, kes vastutab kaebaja täidetud ametiülesannete eest. Kui

ministeerium alles kavatseb kaebaja ametikoha ülesanded laiali jaotada, siis ei ole

koondamine ATS § 90 lg 3 järgi lubatud.

11.2. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kantsleri 14. septembri 2023. a käskkiri,

millele teenistusest vabastamise teatises viidati, ei olnud kaebajale 15. septembril 2023 HTM-

i dokumendiregistrist kättesaadav.

11.3. Kaebaja teenistusest vabastamiseks on valitud vale alus. Ametikoha kaotamise

põhjendus ei saa olla seotud konkreetse isiku sobivusega ametikohale.

11.4. Koondamise põhjustena on esile toodud ebaõiged ja tõendamata väited, viidates kaebaja

isikuomaduste sobimatusele. Eeltoodule viitab ennekõike nende üldsõnalisus. Ühtegi

konkreetset asjaolu, millele tuginedes on väidetavalt hinnatud kaebaja „isikuomadusi“,

„sobivust meeskonda“ ja „meeskondlikku koostöövõimet“, ei ole esile toodud. Viidatud on

üksnes sellele, et kaebaja isikuomadused ja koostöövõime toob kaasa mitmete teiste

teenistujate lahkumise soovi. See väide on arusaamatu, eluliselt ebausutav ega vasta kaebajale

teadaolevalt tõele. Ka väide, et kaebaja tööpraktika juures ei ole teistele meeskonnaliikmetele

vastuvõetav pingete võimendamine probleemide lahendamisel, on liialt üldsõnaline ja jääb

arusaamatuks, mida kaebajale sellega ette heidetakse. Etteheited on ilmselgelt

põhjendamatud, võttes arvesse, et koondamisele eelnenud distsiplinaarmenetluses, kus uuriti

kaebaja suhtlemisstiiliga seotud väidetavaid etteheiteid, süüd ei tuvastatud. Kuna

distsiplinaarmenetlus lõpetati aegumise tõttu, ei ole koondamise korral võimalik

distsiplinaarmenetluse dokumentidele tugineda. Tegelikkuses ei ole tahetud muuta asutuse

struktuuri ja kaotada ametikohta, vaid soovitud on vabaneda ametnikust, keda ei suudetud

teenistusest vabastada distsiplinaarsüüteo eest, kuna süüd ei leitud.

11.5. Kaebaja on täitnud oma ametiülesandeid nõuetekohaselt üle 12 aasta. Ta on oma

ametikohal töötades omandanud aastatega laialdased teadmised, oskused ja kogemused

ametiülesannete efektiivseks ja tulemuslikuks täitmiseks. Ta on saanud väga hästi hakkama

3(12)

3-23-2274

meeskonnas töötamisega ning omas kolleegidega häid tööalaseid suhteid. Ta on saanud

mitmeid olulisi tunnustusi ning on saanud igal aastal arenguvestlustel vahetult juhilt nii

koostöö kui töö tulemuslikkuse kohta ainult positiivseid hinnanguid. Kaebajale ei ole varem

tehtud mingeid etteheiteid selle kohta, et tema isikuomadused ei ole sobivad või ta ei sobi

meeskonda või tal ei ole vajalikku koostöövõimet. Vastupidi, ta on saanud oma hea

koostöövõime ja tulemusliku töö kohta seni vaid kiita ja tunnustada.

11.6. Koondamise käskkiri saadeti kaebajale 10 päeva pärast distsiplinaarmenetluse

lõpetamist. Sellega pandi ta ilmselgelt ebamõistlikult keerulisse olukorda.

Distsiplinaarmenetluse lõpetamise käskkirjalt ja selle vaidlustamise vajaduse analüüsilt

tõmmati kaebaja tähelepanu ära. Tema teenistussuhe lõpetati päevapealt ehk siis täiesti

ootamatult, tuginedes ebaõigele alusele ja põhjendustele, mis pole täielikud, arusaadavad ja ei

vasta tõele.

11.7. HTM-i siseveebis avaldati 15. septembril 2023 kaebaja ametikoha kaotamise kohta

selgitus, mille põhjendused on üldsõnalised ja vastuolulised.

11.8. 15. septembril 2023 saatis HTM-i haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht

sama valdkonna töötajatele e-kirja, milles avaldas kaebaja head nime ja mainet kahjustavaid

ebaõigeid väiteid ning rikkus muu hulgas avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 11 ja 12. Kiri on

selgelt suunatud kaebajast negatiivse kuvandi loomisele ning rikub tema õigusi. Asjaolu, et

HTM lubas sellist informatsiooni jagada, näitab, et tegelikkuses ei olnud tegemist ametikoha

kaotamisest tingitud koondamissituatsiooniga. Kirja põhjendustes ei ole viidet

struktuurimuudatustele. Lisaks on püütud kolleegidele selgitada kaebajaga seotud väidetavaid

probleeme, mis näitab, et asutusel oli vaja lisapõhjuseid, et asutusesiseselt olukord ära

seletada. Kui tegemist oleks objektiivsetel põhjustel ametikoha kaotamisega, puuduks

lisapõhjenduste esitamiseks vajadus. Paratamatult tekib ka küsimus, kas neid, kes kaebaja

koondamist ei toeta, ootaks samuti koondamine väidetavalt ebasobivate isikuomaduste,

koostöö puudumise ja pingete tekitamise tõttu.

11.9. Kaebajale ei pakutud vastavalt ATS § 90 lg-le 7 teist ametikohta.

11.10. Kuna struktuurimuudatuse sisu ei ole selgitatud, pole võimalik hinnata, kas asutus

järgis ATS § 90 lg-st 5 tulenevaid nõudeid.

11.11. Kaebaja julges oma ametikohal töötades tuua oma ülesannete ja volituste piires välja

ka probleemkohti ning anda soovitusi ja teha ettepanekuid nii osakonna kui ka juhtkonna töö

parandamise osas. Ta oli ettepanekute tegemisel alati konstruktiivne ja lahendustele

orienteeritud ning lootis, et saab juhtidelt konstruktiivse tagasiside. Kaebaja aus ja otsene

tagasiside, et avalikus teenistuses töötavad ametnikud peavad oma tööülesandeid

tulemuslikult täitma, ning kaebaja osutused HTM-i juhtimisprobleemidele, mis on takistanud

sisuametnike tööd, võivad olla tegelikuks põhjuseks, miks hiljuti ametisse asunud uus

juhtkond soovis teda pigem isiklikust vastumeelsusest tingituna võimalikult kiiresti

teenistusest vabastada. Selline isiklikust vastumeelsusest tingitud ametniku teenistusest

vabastamine ei ole õiguspärane.

11.12. Kaebajale on põhjendatud hüvitise väljamõistmine tema kuue kuu keskmise töötasu

ulatuses. Lisaks õigusvastasele käitumisele on HTM tekitanud kaebajale sihilikult

põhjendamatut kahju, sealhulgas halvustanud teda endiste kolleegide ees. Kaebaja töötas oma

ametikohal pikk aega (12 aastat, 1 kuu, 2 päeva) ning oli kogu selle aja oma ülesannete

täitmisel aus, lojaalne ja kohusetundlik. Ta on saanud oma töö eest korduvalt kiita ja

4(12)

3-23-2274

tunnustust. Koondamine toimus äärmiselt inetul viisil. Ainuüksi distsiplinaarmenetlus oli

vaimselt äärmiselt stressirohke ja kurnav. Kaebaja ei teadnud väidetavast

struktuurimuudatusest ette ning talle ei antud täpsemaid selgitusi etteheidete tegemise

põhjuste ja ametikoha väidetava kaotamise kohta enne ega pärast koondamise teatise

esitamist. Samuti ei saadetud talle palutud struktuurimuudatuste käskkirja. Kaebajat koheldi

äärmiselt lugupidamatult ja halvasti, tema õigustega ei arvestatud ja tema soove ei võetud

tõsiselt, temast püüti lahti saada. Teenistussuhte ootamatu lõpetamine tõi kaasa igakuise

stabiilse sissetuleku kaotuse ja sellest tingitud ebakindluse tuleviku osas. Selline kohtlemine

on põhjustanud kaebajale väga raskeid emotsionaalseid üleelamisi.

12. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja väited on järgmised.

12.1. Arvestades riigi ja ministeeriumi eelarve seisu, otsib ministeerium võimalikke

kokkuhoiukohti ning muu hulgas vaatab pidevalt üle ministeeriumi struktuuri ja

teenistuskohtade koosseisu, hinnates teenistuskohtade vajadust. Lisaks kaebaja ametikohale

kaotati 14. septembri 2023. a käskkirjaga teenistuskohtade koosseisust veel kaks

teenistuskohta ning üks teenistuskoht kujundati ümber. Teenistuskohade koosseisu on ka

pärast 2023. a septembrit muudetud.

12.2. Kaebaja ametikoha ülesanded jagati ümber teiste ametikohtade täitjate vahel. Kaebajal

tuli pooleliolevad tööd üle anda osakonna juhatajale, kes vastutab selle eest, et pooleliolevad

tööd antakse üle vastava valdkonna teenistujatele. Kaebaja väide, et pärast tema teenistusest

vabastamist ei ole ametijuhendeid muudetud, ei vasta tõele. Enne 14. septembri 2023. a

käskkirja andmist alustati üldhariduspoliitika osakonna valdkonnajuhtide ametijuhendite

muutmist. Muudatused valdkonnajuhtide ametijuhendites hõlmasid ka koostööd kohalike

omavalitsuste ja teiste partneritega oma valdkonnas.

12.3. Kaebaja ametikoha ülesandeid ei antud üle teisele struktuuriüksusele või teisele

ametikohale ATS § 90 lg 3 tähenduses. Kaebaja ametikoha ülesannete hindamisel ilmnes, et

osa neist ei ole ministeeriumi ülesanded ning osa ülesannete täitmise järele puudub vajadus.

12.4. Viidates 15. septembri 2023. a teatises sellele, et ümberkorralduste tegemisel lähtuti

ametnike pädevusest, isikuomadustest ja koosloomevõimest teiste teenistujatega töötamisel,

tugines vastustaja avaliku teenistuse seaduse sätetele, mis reguleerivad koondamisel sarnaseid

teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel valiku tegemist (ATS § 90 lg 5) ja ametnike

ümberpaigutamist (ATS § 90 lg 6). Mõlemal juhul võib asutus tööandjana eelistada

ametnikku, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Ministeerium hindas ka isikuomaduste sobivust ning

järeldas, et teenistusse jäävatel meeskonnaliikmetel on ametikohale vastavad isikuomadused

olemas.

12.5. Ministeeriumil ei olnud ametikoha koondamise hetkel pakkuda kaebajale ATS § 90 lg 7

alusel teist ametikohta, mis vastaks tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele

ning oleks eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega. Nagu selgitatud, hinnati

koostöövajadus ja sisu ametikohtade hindamisel ümber.

12.6. Koondamine järgnes küll vahetult distsiplinaarmenetluse lõpetamisele, kuid sisulist

seost distsiplinaarmenetluse lõpetamise ja ametikoha kaotamise vahel ei olnud.

Distsiplinaarmenetluse algatamise põhjused peitusid teenistusülesannete täitmises koostöös

meeskonnaliikmetega. Ametikoha kaotamise otsus vormistati küll 10 päeva pärast

distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuid arutelud selle üle toimusid tunduvalt varem.

5(12)

3-23-2274

Menetlusökonoomiast tulenevalt oleks võinud distsiplinaarmenetluse algatamata jätta ning

struktuuri ja ametikohtade koosseisu puudutavad otsused varem ära teha.

12.7. Kaebaja väide, et valdkonnajuht rikkus avaliku teabe seadusest tulenevaid nõudeid, on

asjassepuutumatu.

13. Kaebaja märkis täiendavas seisukohas, et ta jääb esitatud nõuete juurde, ning täpsustas

taotletava hüvitise suurust.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja märkis 15. mai 2024. a täiendavas seisukohas, et ta taotleb jätkuvalt nii 15.

septembri 2023. a teatise kui ka 15. septembri 2023. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamist.

Seepärast osutab kohus 25. oktoobri 2023. a määrusele, milles kohus asus seisukohale, et

kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamiseks piisab üksnes 15. septembri

2023. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudest. Kohus selgitab täiendavalt, et

teenistusest vabastamise käskkiri ja teenistusest vabastamise teatis on käsitatavad ühe ja sama

haldusaktina. Teatises sisalduvad haldusakti põhjendused, samas aga puudub teatisel

eraldiseisvalt regulatiivne toime. Seepärast puudub 15. septembri 2023. a teatise eraldi

nõudega vaidlustamiseks vajadus.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane.

Vastustajalt kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes juhul, kui kaebaja

teenistusest vabastamise käskkiri on õigusvastane.

16. ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise

tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.

Koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses. Siiski

peab ametikoha kaotamine olema objektiivselt põhjendatud. Ametikoha kaotamine ei ole

lubatav ametikohta täitvast ametnikust vabanemise eesmärgil. Kaebaja saab enda teenistusest

vabastamise käskkirja vaidlustamisel esitada kõik argumendid, miks ta peab ametikoha

kaotamist õigusvastaseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 2023. a otsuse p-d 12 ja 13).

17. Kaebaja hinnangul kaotati vaidlusalune ametikoht temast vabanemise eesmärgil.

Vastustaja möönab, et see võib ametikoha koondamisele eelnenud distsiplinaarmenetluse

läbiviimise tõttu nii näida, kuid tegelikkuses kaotati kaebaja ametikoht siiski põhjusel, et

vajadus selle ametikoha järele langes ära.

18. Kohtu hinnangul on asja materjalide põhjal ilmne, et teenistusalased suhted kaebajaga olid

pingelised. See nähtub nii HTM-i kantsleri 15. septembri 2023. a teatises kaebaja

isikuomaduste ja koosloomevõime kohta antud hinnangust kui ka kaebuse tekstis esitatud

haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juhi 15. septembri 2023. a e-kirjast. Samuti ei

ole vaidlust selles, et kaebaja suhtes viidi 2023. a kevadel läbi distsiplinaarmenetlus. Siiski ei

saa ainuüksi tõsiste erimeelsuste või konfliktide esinemise ega distsiplinaarmenetluse

läbiviimise fakti põhjal teha järeldust, et ametikoha koondamine oli lubamatu.

19. Kohus analüüsib järgnevalt, kas kaebaja ametikoha kaotamine oli objektiivselt

põhjendatud.

6(12)

3-23-2274

20. Kaebaja oli töötanud HTM-i teenistuses üle 12 aasta. Enne vaidlusaluse ametikoha

koondamist töötas ta üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika

valdkonna kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõuniku ametikohal.

21. HTM-i kantsleri 15. septembri 2023. a teatises märgiti, et HTM-s ei ole enam kohalike

omavalitsustega koostöö koordineerimiseks ja juhtkonna nõustamiseks eraldi ametikohta vaja.

Teatise kohaselt teevad kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega edaspidi koostööd

ministeeriumi vastavate valdkondade eestvedajad. Ministeeriumi esindamine haridusvõrguga

seotud küsimustes, samuti valdkonna õigusaktide, analüüside ja rahastamismudelite

ettevalmistamine, on korraldatud üldhariduspoliitika osakonna alushariduse, üldhariduse,

kaasava hariduse, haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika ning riigikoolide pidamise valdkondade

tööülesannetest lähtuvalt.

Teatises osutati, et üldhariduspoliitika osakonna töö ümberkorraldamise käigus kaaluti

eelpool nimetatud valdkondade teenistujate vahel ametikoha ülesannete ümberkorraldamise

võimalusi. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et kaebaja ametikoha ülesanded jagati ümber

teiste ametikohtade täitjate vahel. Vastustaja esitas kohtule HTM-i kantsleri 16. oktoobri

2023. a käskkirja, millega kinnitati üldhariduspoliitika osakonna alushariduse, üldhariduse,

kaasava hariduse, haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika ning riigikoolide pidamise valdkondade

juhtide ametijuhendid (dtl 117).

Kohtule esitatud ametijuhendites on märgitud, et kõigi nimetatud valdkondade juhtide üheks

teenistusülesandeks on teha koostööd sidusgruppidega, kohalike omavalitsustega,

eraüldhariduskoolide pidajatega ja teiste partnerorganisatsioonidega üldhariduse valdkonnas.

Valdkondade juhtidelt oodatakse töötulemusena, et valdkonna koostöö nimetatud partneritega

on asjatundlikult koordineeritud ja korraldatud (dtl 94, 101, 106, 112 ja 119). Samuti on

valdkondade juhtide üheks tööülesandeks esitada ministeeriumi juhtkonnale valdkonna nimel

arvamusi ja seisukohti (dtl 95, 101, 107, 113 ja 120). Kohtu hinnangul kinnitavad need

ametijuhendid, et osa kaebaja ametiülesandeid anti valdkonnapõhiselt üle teistele sama

osakonna ametnikele.

Kaebuses märgitu, et kaebajale teadaolevalt pole kaebuse esitamise ajaks ametijuhendeid

muudetud, osutus õigeks – kaebaja esitas kaebuse 12. oktoobril 2023, kuid üldhariduspoliitika

osakonna valdkondade juhtide ametijuhendeid muudeti kantsleri 16. oktoobri 2023. a

käskkirjaga. Siiski ei nõustu kohus kaebaja väitega, et kui kaebaja ametikoha ülesandeid ei

olnud kaebuse esitamise ajaks ära jagatud, siis ei ole koondamine ATS § 90 lg 3 järgi lubatud.

ATS § 90 lg 3 ei luba anda ametikoha ülesandeid teisele struktuuriüksusele või

ametiasutusele. Seadus ei nõua, et ametniku teenistusest vabastamise ajaks oleksid kõik tema

ametiülesanded teiste teenistujate vahel ära jaotatud. Kohtu hinnangul omab ametijuhendite

hilisema muutmise fakt tähtsust seoses küsimusega, kas vastustaja oli kaebaja ametikoha

koondamise ajaks langetanud põhimõttelise otsuse, et kaebaja ametikoha ülesanded jagatakse

ümber teiste ametikohtade täitjate vahel. Kaebaja ametikoha koondamise ja valdkondade

juhtide ametijuhendite muutmise vaheline aeg – üks kuu – ei ole kohtu hinnangul ülemäära

pikk, et kahelda kaebaja teenistusest vabastamise teatises märgitud töökorralduslike

muudatuste kavatsuste tegelikkusele vastavuses.

Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et üldhariduspoliitika osakonna valdkonnajuhtide

ametijuhendite muutmisega alustati juba enne 14. septembri 2023. a käskkirja andmist. Kohus

peab seda väidet usutavaks ning seda kinnitab ka muu teave. Nagu kaebaja on kaebuses

kirjeldanud, möönis ministeeriumi kantsler nendevahelises 28. juuni 2023. a telefonivestluses

kaebaja ametiülesannetega seotud struktuurimuudatuste tegemise vajadust. Samuti lükkas

7(12)

3-23-2274

kantsler ühe nende 2023. a septembris planeeritud kohtumistest edasi põhjusel, et ta ei olnud

jõudnud veel struktuurimuudatustega tegeleda. Need asjaolud osutavad, et ettevalmistused

kaebaja ametikoha ülesannetega seotud töökorralduslike muudatuste tegemiseks olid alanud

juba enne kaebaja ametikoha kaotamist.

Kohus märgib täiendavalt, et ametiasutusel ei ole kohustust jagada ümber kõiki senise

ametikoha ülesandeid. Vastasel juhul puuduks ametiasutusel võimalus loobuda sellistest

ülesannetest, mille täitmiseks pole enam vajadust või ressursse. Praeguses asjas on vastustaja

selgitanud, et kaebaja ametikoha ülesannete hindamisel ilmnes, et osa neist ei ole

ministeeriumi ülesanded ning osa ülesandeid pole enam vajalikud (vastus kaebusele, lk 2).

Kohtu hinnangul osutab kaebaja ametikoha osa ülesannete täitmisest loobumine sellele, et

vastustaja ei kavatsenud luua uut ametikohta, mille ülesanded kattuksid olulisel määral

kaebaja ametikoha ülesannetega.

22. Järeldust, et kaebaja ametikohta ei kaotatud temast vabanemise eesmärgil, toetavad ka

muud asjaolud.

22.1. Vastustaja on õigesti esile toonud, et kantsleri 14. septembri 2023. a käskkiri ei

puudutanud üksnes kaebaja ametikohta. Lisaks kaebaja ametikoha kaotamisele muudeti

nimetatud käskkirjaga alates 1. oktoobrist 2023 õigus- ja personalipoliitika osakonna

personalijuhtimise valdkonna teenistussuhete ja tasusüsteemide juhi teenistuskoha nimetust ja

liigitust (juhi asemel peaekspert, teenistusgrupi tase 3+). Samuti kaotati alates 1. oktoobrist

2023 kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnast kutsehariduse valdkond

ning oskuste ja kutsepoliitika valdkond ning samasse osakonda lisati kutsehariduspoliitika ja

oskuste poliitika valdkond, mille koosseisus on alates 1. oktoobrist 2023 kaks uut ametikohta:

kutsehariduspoliitika ja oskuste poliitika valdkonna juht ning kutsesüsteemi reformi juht (dtl

91). Kohtu hinnangul toetab kantsleri 14. septembri 2023. a käskkirjast nähtuv järeldust, et

seda käskkirja ei antud üksnes kaebajaga seotud asjaoludel.

22.2. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et ministeerium otsib riigi- ja ministeeriumi eelarve

pingelise seisu tõttu kokkuhoiukohti ning hindab muu hulgas ka teenistuskohtade vajadust

(vastus kaebusele, lk 1). Kohtul puudub alus kahelda, et ressursside kokkuhoiu surve oli

vastustajal ka 2023. aastal, mil kaotati kaebaja ametikoht. Vastupidist ei saa järeldada ka

asjaolust, et kantsleri 14. septembri 2023. a käskkirjaga loodi kaks uut ametikohta. Vajadus

hoida kokku ühes valdkonnas ei välista, et tulenevalt sama ministeeriumi teise osakonna

eripäradest on vaja ka kokkuhoiutingimustes luua uusi ametikohti.

22.3. Kohus võtab arvesse ka seda, et vastustaja ei ole püüdnud kaebajaga seotud erimeelsusi

ja probleeme varjata. Nii nagu kaebaja on õigesti rõhutanud ametniku kohustust täita oma

teenistusülesandeid ausalt, peab ka teenistusandjal olema võimalus kommunikeerida

ametikoha või ametnikuga seotud probleeme ja nende lahendusi ülejäänud teenistujatele

otsekoheselt ja avatult. See on vajalik eelkõige kollektiivis töörahu taastamiseks, aga ka

võimaliku ebaõige teabe levimise ärahoidmiseks. Ei saa pidada lubamatuks, et kirjas, milles

teavitatakse teenistujaid ühe ametikoha kaotamisest, sisaldub ka hinnang seda ametikohta

täitnud ametniku kohta, olgu see siis positiivse või negatiivse sisuga. Kui kollektiivile on

pikaajaliste ja tõsiste pingete olemasolu teada, oleks põhjust pidada ebaloomulikuks olukorda,

kus teenistusandja üritab jätta vastupidise mulje. Kaebuse tekstis esitatud valdkonnajuhi 15.

septembri 2023. a e-kirjas kaebaja kohta sisalduv hinnang on küll kaebaja suhtes kriitiline,

tema käitumist tauniv, kuid see pole solvava või halvustava alatooniga. Seepärast ei tõlgenda

kohus valdkonnajuhi 15. septembri 2023. a e-kirjas kaebaja kohta sisalduvat hinnangut

vastustaja kahjuks.

8(12)

3-23-2274

23. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, mille kohaselt kaotati tema ametikoht põhjusel, et

teenistusandja ei pea teda sellele ametikohale sobivaks.

Kaebaja heidab vastustajale ette teenistusest vabastamise teatises sisalduvaid hinnanguid tema

isikuomaduste kohta. Kantsleri 15. septembri 2023. a teatises on märgitud järgmist:

„Ümberkorralduste üle otsustamisel kaalus ja arvestas ministeerium praegu ametis olevate

ametnike pädevusi, isikuomadusi ja sobivust meeskonda ning meeskondlikku

koosloomevõimet. Kuna Teie isikuomadused ja koosloomevõime teiste teenistujatega koos

töötamisel toob kaasa mitmete teiste teenistujate lahkumise soovi, oli ka see üks asjaoludest,

mille alusel otsustas ministeerium sellise ümberkorralduse teha. Teie senise tööpraktika juures

ei ole meeskonnaliikmetele vastuvõetav pingete võimendamine probleemide lahendamisel.“.

Kaebaja hinnangul on nimetatud väited liiga üldsõnalised, et olla arusaadavad. Samuti oleks

vastustaja pidanud esile tooma konkreetsed asjaolud, millele tuginedes ta väidetavalt hindas

kaebaja „isikuomadusi“, „sobivust meeskonda“ ja „meeskondlikku koostöövõimet“.

Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et tsiteeritud laused olid põhjenduseks üksnes selle

kohta, miks ei oleks vastustaja pidanud võimalikuks jätta kaebajat teenistusse ka ATS § 90 lg

5 või ATS § 90 lg 6 alusel. Vastustaja selgitas, et ta hindas isikuomaduste sobivust ning

jõudis järeldusele, et ülejäänud meeskonnaliikmetel on ametikohtadele vastavad

isikuomadused olemas. Kohus peab tsiteeritud lausete sõnastuse põhjal usutavaks, et

nimetatud laused ei puudutanud ATS § 90 lg 1 p 2 kohaldamist.

24. Kohtu hinnangul kinnitavad asjas kogutud tõendid, et kaebaja ametikoht kaotati

objektiivsetel põhjustel, mitte kaebaja isikuomadustest, hoiakutest või käitumisest tingitud

subjektiivsetel põhjustel. Seepärast leiab kohus, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri

ei ole ATS § 90 lg 1 p-ga 2 vastuolus.

25. Kaebaja on pidanud vastustaja eksimuseks ka seda, et talle ei pakutud enne teenistusest

vabastamist teist ametikohta.

ATS § 90 lg 7 näeb ette, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab

talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega

ametikohta.

Teenistusest vabastamise teatises on märgitud lakooniliselt, et ministeeriumil ei ole võimalik

pakkuda kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning senise

ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta ega ametialast koolitust teisele

ametikohale asumiseks. Vastustaja põhjendas kohtumenetluses selgitavalt, et ministeeriumil

ei olnud kaebajale eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta pakkuda,

sest partneritega koostöö tegemine korraldati seoses kaebaja ametikoha kaotamisega ümber.

ATS § 90 lg 7 kohaselt on ametiasutusel kohustus pakkuda ametnikule enne tema teenistusest

vabastamist üksnes sellist ametikohta, mille teenistusülesanded on sarnased ametniku senise

ametikoha ülesannetega. Vabade ametikohtade loetelu ametnikule esitamata jätmine ei too

kaasa koondamise õigusvastasust, kui vabu või sobivaid ametikohti ei olnud (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-16-340/39, p 14). Kuna vastustaja on ka selgitanud, et osa

kaebaja ametikoha ülesandeid jagati ümber teiste ametikohtade täitjate vahel ning osa

ülesannete täitmisest loobuti, peab kohus vastustaja põhjendust ATS § 90 lg 7 kohaldamist

puudutavas osas arusaadavaks ja põhjendatuks. Ka kaebaja ei ole esile toonud, et HTM-i

9(12)

3-23-2274

koosseisus oleks olnud tema ametikoha koondamise ajal talle sobivaid ja tema ametikohaga

sarnaste teenistusülesannetega ametikohti.

26. Kaebaja märkis kaebuses napisõnaliselt, et tal ei olnud võimalik hinnata, kas vastustaja

järgis ATS § 90 lg-st 5 tulenevaid nõudeid, sest talle ei ole ametikoha kaotamise tinginud

struktuurimuudatuse sisu arusaadav.

ATS § 90 lg 5 näeb ette, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise

eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim.

Normist nähtuvalt pole määrav mitte koondamissituatsiooni järgne, vaid sellele eelnenud

olukord. Kohtu hinnangul on ATS § 90 lg 5 kohaldamine, sh ametnike asjakohaste

kriteeriumide alusel võrdlemine, võimalik juhul, kui koondamissituatsioonis on vähemalt

kaks sarnaste teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist

teenistusse senisel ametikohal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2021. a otsus asjas nr

3-19-1227, p 12.2). Kaebaja pole väitnud ning ka kohtule pole asja materjalide põhjal teada,

et enne kaebaja ametikoha kaotamist täitis kaebaja ametikohale sarnaseid teenistusülesandeid

olulisel määral ka mõni teine ametnik. Kaebaja ei ole ka otsesõnu väitnud, et vastustaja oleks

ATS § 90 lg 5 vastu eksinud. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus ATS § 90 lg 5 osas

põhjalikumat analüüsi võimalikuks ega vajalikuks.

27. Kaebaja on kaebuses väitnud, et tema teenistusest vabastamise käskkiri on vastuolus ATS

§ 90 lg-ga 3. Ta on seostanud nimetatud normi rikkumist asjaoluga, et talle teadaolevalt ei

olnud vastustaja tema ametiülesandeid teistele ametnike ümber jaganud. Kohus vastas sellele

väitele eespool (vt otsuse p 21). Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et ei

tuvastanud ATS § 90 lg 3 rikkumist ka muul põhjusel. ATS § 90 lg 3 ei luba anda ametikoha

ülesandeid teisele struktuuriüksusele või ametiasutusele. Praeguses asjas ei ole sellise

olukorraga tegemist. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema ametikoha teenistusülesanded oleks

üle antud teisele struktuuriüksusele või ametiasutusele ning et mõne teise ametikoha

teenistussuhte tingimused ja ülesanded kattuksid olulisel määral tema ametikohaga (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 14).

28. Kaebaja on esile toonud ka asjaolu, et kantsleri 14. septembri 2023. a käskkiri ei olnud

talle 15. septembril 2023 HTM-i dokumendiregistrist kättesaadav ning kaebaja jaoks on

põhjendamatu, miks 15. septembri 2023. a teenistusest vabastamise teatises viidati 14.

septembri 2023. a käskkirjale, kuid seda ei olnud võimalik talle ka küsimise peale saata.

Kohtu hinnangul mõjutab asjaolu, et kaebaja ei saanud 14. septembri 2023. a käskkirjaga

kohe tutvuda, teenistusest vabastamise käskkirja põhjendustest arusaamist. Haldusakti

põhjenduste puudulikkus võib omakorda takistada haldusakti adressaadil otsustamast

haldusakti õiguspärasuse ja selle vaidlustamise vajalikkuse üle. Praeguses asjas ei ole kaebaja

väitnud, et 14. septembri 2023. a käskkirjaga hilisem tutvumine raskendas tal teenistusest

vabastamise käskkirja vaidlustamiseks kohtusse pöördumist. Ka kohtule pole sellise

probleemi olemasolu äratuntav. Kaebaja pöördus kohtusse kaebetähtaja jooksul. Lisaks pole

kohtule mõistetav, miks oleks kaebaja pidanud 15. septembri 2023. a teenistusest vabastamise

teatises märgitu põhjal kahtlema, kas tema ametikoht kantsleri 14. septembri 2023. a käskkirja

alusel alates 18. septembrist 2023 tõepoolest kaotati. Nagu kaebuses märgitud, selgitas

personaliosakonna töötaja kaebajale 21. septembri 2023. a e-kirjas, et kantsleri 14. septembri

2023. a käskkirja dokumendiregistris nähtavaks tegemine viibis põhjusel, et esmalt oli vaja

isiklikult teavitada inimesi, keda see käskkiri otseselt puudutas. Nagu kantsleri 14. septembri

10(12)

3-23-2274

2023. a käskkirjast nähtub, kuulus nende hulka lisaks kaebajale ka teisi inimesi. Seega oli

kantsleri 14. septembri 2023. a käskkirja dokumendiregistris viivitusega avaldamiseks ja selle

kaebajale hiljem kättesaadavaks tegemiseks objektiivne ja arusaadav põhjus ning seda kaebaja

järelepärimise peale talle ka selgitati.

29. Kaebaja on seostanud enda teenistusest vabastamist 2023. aastal tema suhtes läbi viidud

distsiplinaarmenetlusega. Kohus vastab kaebaja sellekohastele väidetele täiendavalt järgmist

(vt ka otsuse p 18). Vastustaja ei tuginenud kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjas ega

teatises läbi viidud distsiplinaarmenetlusele. Kohus ei pea ka asjaolu, et kaebaja sai

teenistusest vabastamise käskkirja 10 päeva pärast distsiplinaarmenetluse lõpetamist,

asjassepuutuvaks. Kaebaja väide, et sel moel tõmmati tema tähelepanu distsiplinaarmenetluse

lõpetamise käskkirjalt ära, saaks tähtsust omada distsiplinaarmenetluse lõpetamise käskkirja

vaidlustamisel, kuid selle käskkirja õiguspärasuse üle praeguses asjas ei vaielda.

30. Poolte vahel ei ole vaidlust, et HTM-i kantsleri 15. septembri 2023. a käskkiri on

kaebajale väljamaksmisele kuulunud hüvitiste ja kinni peetud ettemakse suuruse osas

õiguspärane.

31. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 90 lg 1 p 2

alusel on õiguspärane ning puudub alus HTM-i kantsleri 15. septembri 2023. a käskkirja nr

4.1-4/23/147 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.

Seetõttu jätab kohus X kaebuse rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja on esitanud kohtule dokumendid õigusabi kulude kandmise kohta. Kuna kohus teeb

otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus

siiski selgitab kaebajale, et õigusabi osutamise eest makstud tasu ei oleks võimalik

menetluskuluna välja mõista, sest kaebajal ei ole kohtumenetluses esindajat olnud. Üksnes abi

osutamine menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut

esindajaks. Esindajakulu oleks võimalik välja mõista juhul, kui õigusabi osutaja on

kohtumenetluses osalenud ja esindatava nimel tegutsenud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus nr 3-18-2099/20, p 32). Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid

esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

33. Kaebaja eraelu puutumatuse tagamiseks asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kohus selgitab kaebajale, et kui ta soovib avaldatavas

otsuses veel muude tema isikule osutavate andmete avaldamata jätmist, siis on tal õigus

esitada HKMS § 175 lg 3 alusel kohtule vastav taotlus. Taotlus tuleks esitada enne

kohtuotsuse jõustumist, sest pärast jõustumist avaldatakse otsus Riigi Teataja veebilehel

(HKMS § 175 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

11(12)

3-23-2274

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.06.2024. a otsus muutmata,

täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

12(12)