2-16-16114/136 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-16114

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.juuni 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16114

Tsiviilasi

Hagi hind

R. V hagi M. V vastu ühisvara jagamiseks ja M. V

vastuhagi ühisvara jagamiseks

Hagi hind 3500 eurot

Vastuhagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastukostja: R. V (isikukood XXX)

Hageja/vastukostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Tiina Mare Hiob

Kostja/ vastuhageja: M. V (isikukood XXX)

Kostja vastuhageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Keijo Lindeberg

Kohtuistungi toimumise aeg

01.11.2022.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja ja tema lepinguline esindaja, kostja ja tema

lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas:

1. Jätta läbi vaatamata R. V ja M. V nõuded ühisvaraks olnud OÜ T (registrikood

XXX) jagamiseks seoses OÜ T registrist kustutamisega.

2. Hageja R. V hagi rahuldada osaliselt ning kostja M. V vastuhagi rahuldada

osaliselt.

3. Lõpetada R. V ja M. V varaühisus ning jagada nende ühisvara alljärgnevalt:

3.1 Jätta kinnistu XXX maakonnas registriosa nr XXX väärtusega 221 000 eurot

M. V ainuomandisse.

3.2 Jätta kinnistu XXX registriosa nr XXX väärtusega 61 400 eurot M. V

ainuomandisse.

3.3 Mõista M. Vlt R. V kasuks kinnistute XXX registriosa nr XXX ja XXX

registriosa nr XXX omandikaotusest tulenev hüvitis summas 142 200 eurot.

3.4 Müüa avalikul enampakkumisel

-

¼ osa X kinnistust XXX maakonnas registriosa nr XXX;

-

OÜ S registrikood XXX kõik osad.

3.5¼ osa X kinnistust XXX registriosa nr XXX ja OÜ S registrikood XXX osade

müügitulem jagada R. V ja M. V vahel võrdsetes ½ osades.

3.6 Jätta rahuldamata M. V Nordea Finance Eesti AS-i ja R. V vahel sõlmitud

liisingulepingust tuleneva hüvitise nõue.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebekord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

1. R. V esitas 25.10.2016.a hagi M. V vastu ühisvara jagamise nõudes. M. V esitas

17.05.2017.a vastuhagi. Pooltel vahel oli vaidlus selles, milline vara kuulub ühisvara

hulka ning milline vara on poolte lahusvara.

Harju Maakohus määras 23.01.2018.a vaheotsusega kindlaks poolte ühisvara

koosseisu. Vaheotsus jõustus 07.11.2019.a.

Pooled formuleerisid oma lõplikud nõuded vastavalt kohtu poolt kindlaks tehtud

ühisvara koosseisule.

Hageja nõue

2. Hageja R. V esitas nõude jagada tema ja M. V ühisvara. Poolte abielu on lõppenud

ning hageja soovib ühisvara jagada. Kostja ei ole olnud nõus ühisvara jagamist

hagejaga isegi mitte arutama. Eeltoodu tõttu pöördub hageja kohtu poole.

Poolte ühisvara hulka kuuluvad X kinnistu ¼ kaasomandi osa XXX orienteeruva

väärtusega 25 000 eurot, XXX – kohtulik hindamisakt summas 221 000 eurot, XXX–

kohtulik hindamisakt summas 61 400 eurot, OÜ S osalus ja OÜ T osalus.

xxx kinnistul xxx asub 2-korruseline elumaja suletud netopinnaga 470 m2. Kinnistu

asub suurepärases asukohas – suurest magistraalist eemal, samas külas sees. Kinnistul

asuv maja on välja ehitatud. Tegemist on kostja M. V elukohaga. xxx kinnistu on

suurepärases asukohas Pärnumaal mere ääres metsaga kaetud alal ning kinnistul

paikneb 2-korruseline suvila. xxx küla kinnistu asub vahetult x rahvuspargi keskuse ja

x mõisa kõrval. Sellel paikneb 1-korruseline elumaja.

Äriühing OÜ S on aktiivselt tegutsev ning on asutanud internetipõhise kaupluse

Wallander24. OÜ ainuosanik on kostja. 2015.a majandusaastaaruande kohaselt oli S

OÜ 2015.a müügitulu 1 813 720 eurot. Ettevõtte majandustegevuse tulem oli

positiivne ning majandusperioodi puhaskasum oli 133 055 eurot. Bilansimaht

majandusaasta lõpus oli 1 577 615 eurot. Ettevõtte põhitegevuseks on mööbli ja

mööblifurnituuri lae- ja hulgimüük, import-eksport ja vahendus. Ettevõte on

laiendanud tootevalikut turvajalanõude, vabaaja riiete ja töökinnaste osas. Lisaks

kuulub ettevõttele kinnistu asukohaga xxx. Hageja arvates on ettevõtte väärtus 300

000 eurot.

OÜ T (likvideerimisel) ainuosanik on kostja. Hageja arvates on osaühingu väärtus

2500 eurot.

Hageja ei soovi endale reaalset vara. Hageja arvates on poolte osad ühisvaras võrdsed.

Hageja soovib, et vara jääb kostjale ning kostja maksab hagejale hüvitise poole

ühisvara väärtuses.

Menetluse lõpuosas väidab hageja, et kostja on OÜ S tühjaks teinud ning loonud mitu

aastat tagasi teise ettevõtte, kuhu OÜ S tegevus on üle viidud.

3. Hageja nõue:

Jätta kogu ühisvara kostjale ning mõista kostjalt hagejale hüvitis ½ osas vara

väärtusest.

Vastuhageja nõue

4. Kostja/vastuhageja M. V esitas nõude jagada tema ja R. V ühisvara. Kostja soovib

endale järgmise vara: kinnistu xxx väärtusega 221 000 eurot, kinnistu xxx väärtusega

61 400 eurot.

Kostja poolt soovitud vara väärtus kokku on 282 400 eurot ning kostjal tuleb tasuda

hagejale hüvitist summas 141 200 eurot. Sellest summast tuleb lahutada 50% sõiduki

Citroen C4 väärtusest, mis on ühisvara hulka kuuluvad Nordea Finance Estonia AS ja

R. V vahel 12.05.2015.a sõlmitud liisingulepingust nr 201508449 tulenevad

kohustused abielu lahutamise aja seisuga. Seega kokku tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitist 139 078,22 eurot.

Ülejäänud ühisvara osas puuduvad kostjal rahalised vahendid nimetatud vara

omandamiseks. Olukorras, kus ka hageja nimetatud vara endale ei soovi, tuleb

ülejäänud vara müüa enampakkumisel. Nimetatud varaks on OÜ S, OÜ T

(likvideerimisel) ja ¼ x kinnistust xxx. Kostja iseenesest sooviks, et osaühing S võiks

jääda pooltele kaasomandisse ning koos jätkatakse tegevust. Osaühingu müük avalikul

enampakkumisel on tõenäoliselt varaliselt kahjulik.

5. Vastuhageja nõue:

Jätta M. V ainuomandisse:

Kinnistu xxx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse

kantud M. V.

Kinnistu xxx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse

kantud M. V.

Määrata M. V poolt R. Vle xxx kinnistute omandi kaotuse eest tasutava hüvitise

suuruseks 139 078,22 eurot.

Müüa avalikul enampakkumisel järgmine vara:

¼ xxx kinnistust, xxx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku

sisse kantud M. V.

OÜ S kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni.

OÜ T (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni.

Jagada enampakkumisel müüdud varast saadud tulu võrdselt M. V ja R. V vahel.

Kohtu põhjendused ja järeldused

6. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab osaliselt hagi ja osaliselt

vastuhagi.

Üldine

7. R. V ja M. V abielu sõlmiti 19.07.1991.a Tallinna Perekonnaseisuametis ning lahutati

21.03.2016.a Tallinna Perekonnaseisuametis.

8. Harju Maakohtu 23.01.2018.a vaheotsusega käesolevas tsiviilasjas (vaheotsus jõustus

07.11.2019.a) määrati kindlaks poolte ühisvara koosseis.

R. V ja M. V abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus abielu lahutamise aja

(21.03.2016.a.) seisuga järgmine vara:

-

kinnistu xxx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse

kantud M. V;

-

kinnistu xxx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse

kantud M. V;

-

¼ xxx kinnistust xxx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku

sisse kantud M. V;

-

OÜ S kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni;

-

OÜ T (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni.

-

Nordea Finance Estonia AS ja R. V vahel 12.05.2015.a. sõlmitud liisingulepingust nr

201508449 tulenevad kohustused abielu lahutamise aja seisuga.

Kohtumenetluse ajal ühisvara koosseisus toimunud muudatused

9. Äriregistri andmetel on poolte ühisvaraks olnud OÜ T registrist kustutatud

21.01.2021.a.

Kohus jätab poolte nõuded OÜ T jagamiseks läbi vaatamata tulenevalt

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 123 lõikest 2 punktist 2, mis näeb ette, et kohus

võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks.

10. Seoses valdade liitmisega on muutunud pooltele kuuluvate kinnistute asukohtade

aadressides valdade nimetused.

Endine Keila vald on nüüd Lääne-Harju vald.

Endine Varbola vald on nüüd Lääneranna vald.

Endine Kihelkonna vald on nüüd Saaremaa vald.

11. Perekonnaseaduse (PkS) § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõppeb, kui abielu

lahutatakse. PkS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule

üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6

kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 kohaselt

kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse

maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele.

12. Poolte osad ühisvaras on võrdsed.

Kohus lõpetab alljärgnevalt poolt ühisomandi kinnistutele ja äriühingule ning määrab

ühisomandi lõpetamise viisi, arvestades abikaasade osade võrdsust.

Poolte nõuded jagada kinnistud x ja x

13. Poolte ühisvarasse kuuluvad kinnistud xxx registriosa numbriga XXX all ja kinnistu

xxx registriosa nr XXX

Kinnistusregistrisse on kinnistute omanikuna sisse kantud M. V.

14. Lahe Kinnisvara hindaja on hindamisaktis kirjeldanud, et kinnistu x on suvila xxx; x

küla on mereäärne küla ning kinnistu asub vahetult mere ääres; Krundil on valdavalt

kaunis loodulik kõrghaljastus. Hindaja on on eksperthinnangus andnud arvamuse, et

11.01.2022.a seisuga on xxx kinnistu väärtus 61 400 eurot.

15. Lahe Kinnisvara hindaja on hindamisaktis kirjeldanud, et kinnistu xxx on üksikelamu

xxx; Elamu pinnal on garaaž ja keldrikorrus, krundil asuvad kuur ja kasvuhoone;

Hoonel on ehitusluba, kuid pole kasutusluba. Hindaja eksperthinnangus andnud

arvamuse, et 11.01.2022.a seisuga on x kinnistu väärtus 221 000 eurot.

16. Hageja nõue on jätta kinnistud kostjale ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

omandikaotusest tulenev hüvitis. Vastuhageja/kostja nõue oli sama – jätta kinnistud

temale ning mõista hageja kasuks välja hüvitis.

17. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab

ühisomandi lõpetamise nõude lahendama õiglaselt ja arvestades poolte huvisid.

Ühisomandi lõpetamine on Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse § 68 lg 5 alusel

omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Kohtulahend, millega

ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.

18. Pooled kirjeldasid, et hageja elukoht on kostja lahusvara xxx ning kostja elukoht on

ühisvaraks olev xxx. x kinnistut kasutab käesoleval ajal suvilana kostja ning ei kasuta

hageja.

Poolte nägemused kinnistute jagamise osas on samad – kinnistud jäävad kostjale ning

hageja saab kostjalt hüvitise. Jagatav kinnistu xxx on kostja alaline elukoht ning

jagatav kinnistu x on suvila, mida enne kasutasid hageja ja kostja koos ning käesoleval

ajal kasutab kostja üksi.

19. Kohus jätab mõlemad kinnistud kostjale M. Vle. x kinnistu väärtus on 61 400 eurot ja

x kinnistu väärtus on 221 000 eurot. Kinnistute väärtus kokku on seega 282 400 eurot.

R. V ja M. V osad ühisvaras on võrdsed. Seega tuleb M. Vlt R. V kasuks välja mõista

omandikaotusest tulenev hüvitis 141 200 eurot.

Poolte nõuded ¼ osa Saaremaal asuv x kinnistu jagamiseks

20. Abikaasade ühisvarasse kuulub ¼ osa x kinnistust xxx, registriosa nr XXX. Kinnistu

on registris kantud M. Vl nimele. Hageja on kinnistut kirjeldanud kui elumajaga

kinnistut, mis asub x rahvuspargis x mõisa kõrval.

21. Kumbki pooltest kinnistut endale ei soovi. Hageja nõue on, et kinnistu jääks kostjale

ning kostja nõue on, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja on kinnitanud,

et tal puudub huvi kinnistu omandamiseks ning puuduvad rahalised vahendid R. Vle

omandikaotusest tuleneva hüvitise maksmiseks.

Kohtul tuleb valida kaasomandi lõpetamise viis, mis on pooltele kõige vähem

koormav. Kumbki pooltest kinnistut endale ei soovi ning kostja on taotlenud kinnistu

müüki. Kohus rahuldab kohus kostja nõude müüa kinnistu avalikul enampakkumisel.

Poolte nõuded osaühingu S jagamiseks

22.Abikaasade ühisvarasse kuulub OÜ S registrikood XXX. Osaühingu osakapitali

väärtus on 3224 eurot. OÜ kõik osad kuuluvad M. Vle ja ta on ainuke juhatuse liige.

Äriühingu tegevusaladeks on registris nimetatud hulgikaubandus, rauakaupade,

veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük, Tööriistade jm

rauakaupade hulgimüük, mootorsõidukite ja mootorrataste remont

Hageja väitel on tegemist eduka ettevõttega, mille väärtust kostja on peale abielu

lõppu tahtlikult vähendanud selleks, et hageja osa varast ühisomandi lõpetamise ajaks

võimalikult väikseks viia. Hageja väitel on kostja teinud pahatahtlikult tehinguid, et

osaühingu vara väheneks.

23. Hageja nõue on, et osaühing jääks kostjale. Kostja nõue on, et müüa osaühing avalikul

enampakkumisel. Kostja on avaldanud, et osaühingu osade müük avalikul

enampakkumisel on vähetulutoov ning müügiga ei saa kaetud vara tegelik väärtus.

Kostja on samuti avaldanud, et tal pole rahaliselt võimalik hagejale ½ osa osaühingu

väärtusest hüvitada ning seega palub osaühingut temale mitte jätta ning määrata

osaühingu müük avalikul enampakkumisel.

Kumbki pooltest äriühingu osasid endale ei soovi. Eeltoodust tulenevalt määrab

kohus, et osaühingu S kõik osad müüakse avalikul enampakkumisel

M. V Nordea Finance Eesti AS-i ja R. V vahel sõlmitud liisingulepingust tulenev

nõue

24. Nordea Finance Eesti AS-i ja R. V vahel on 12.05.2015.a sõlmitud liisinguleping

sõiduauto Citroen C4 2013.a väljalase liisingu kestvusega 60 kuud. Sõiduki

jääkväärtus lepingu lõppemisel mais 2020.a peaks lepingu kohaselt olema 2428,95

eurot.

Kostja väide käesolevas kohtumenetluses 2018.a oli, et 7 aastat vana Citroen C4

väärtus on orienteeruvalt 6 672,50 eurot, mis ületab hageja valduses oleva Citroen C4

jääkväärtuse 4 243,55 eurot võrra. Seega olukorras, kus hageja valduses oleva Citroen

C4 kasutusrendilepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad hagejale, peab

hageja tasuma kostjale hüvitiseks 50% sõiduki puhasväärtusest ehk 2 121,78 eurot.

R. V väitel ta pole saanud lepingust sellist kasu, mida kostjale hüvitada.

25. Kostja on 2018.a esitanud kirjalike tõenditena väljavõtted autoportaalist 2011.a

väljalaske Citroen C4 hindade kohta. Nelja võrreldava 2011.a Citroen C4 keskmiseks

hinnaks tuleb 6673 eurot.

R. V on kohtumenetluse ajal 2022.a esitanud kirjalikud tõendid, et liisinguleping

lõpetati ennetähtaegselt 27.03.2020.a seoses toimunud avariiga ning kindlustusandja

13.03.2020.a If P&C Insurance AS hüvitas liisinguandjale tekkinud kahju. R. V

sõiduautot ei omandanud.

26. Kohtu seisukoht on, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejal liisingulepingu arvelt

omandatud vara eest hüvitist.

Riigikohtu 13.12.2017.a lahendi nr 2-15-15138 punki 39.3 kohaselt kui

liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused jäetakse ühele abikaasale, peab ta

AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt maksma selle eest hüvitist. Hüvitis peab väljendama

varalist hüve, mida üks abikaasa teise arvel kokkuvõttes lepingust tulenevalt saab.

Käesoleval juhul jäid abielu lahutamisel liisingulepingust tulenevad õigused ja

kohustused R. Vle. Sõiduauto sattus avariisse ja kaotas väärtuse peale abielu lõppu ja

enne liisingulepingu tähtaegset lõppemist. Seetõttu lõpetati liisinguleping

ennetähtaegselt. Hageja ei ostnud sõidukit välja. Seega ei saanud hageja lepingu

lõppedes teise abikaasa arvelt varalist hüve ning liisingulepingust tuleneva hüvitise

nõue tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

27. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Menetluskulud käesolevas asjas on kummagi poole tasutud

riigilõiv, ekspertiisikulu ning tasu poolte lepinguliste esindajate poolt osutatud

õigusabi eest.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik