3-24-100/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-100

Haldusasi

OÜ A1koolitus.ee kaebused Eesti Töötukassa koolituskaardi

kvalifitseerimiskomisjoni 18.12.2023 protokolli nr 5 punktis

1.1 toodud otsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ja

Eesti Töötukassa 08.02.2024 otsuse nr 39 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

OÜ

A1koolitus.ee,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Töötukassa taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse

lõpetamiseks rahuldamata.

2. Tagastada Eesti Töötukassale 30.05.2024 esitatud lisad (dtl 320-422).

3. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Kraanajuhi kutsestandard“, „Kutse

andja“, „Kutsetunnistus1“, „Kutsetunnistus2“ ja „Kutsetunnistus3“.

4. Jätta OÜ A1koolitus.ee kaebused rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

3-24-100

2(18)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (vastustaja) ja OÜ A1koolitus.ee (kaebaja) vahel toimus koolituskaardi

koostöö, mis pidi vastustaja 26.10.2023 otsuse nr 135 kohaselt toimuma kuni 31.03.2024.

Koostöö toimus vastustaja juhatuse 04.05.2023 otsusega nr 65 kinnitatud „Eesti Töötukassa

koolituskaardi koostöö põhimõtted alates 01.06.2023“ (koostöö põhimõtted 2023) (dtl 25) ja

vastustaja juhatuse 26.10.2023 otsusega nr 135 kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi

koostöö põhimõtted alates 01.01.2024“ (koostöö põhimõtted 2024) (dtl 144) alusel.

2. Vastustaja koolituskaardi kvalifitseerimiskomisjon peatas 18.12.2023 protokolli nr 5

p-ga 1 (dtl 54) kaebajaga koolituskaardi koostöö. Vastustajal oli alust arvata, et kaebaja

läbiviidud või kestvate koolituste, millel osalenud või osalevate vastustaja klientide

koolituskulud on hüvitanud või lubanud hüvitada vastustaja, ei vasta või vastanud algselt

kaebaja lubatule (õppekavas toodule). Tekkinud on kahtlus, kas õppekavas lubatud õpiväljundid

on reaalselt saavutatud (auditoorse töö kestus, praktika korraldus, kestus jms) või saavutatavad.

Ilmnenud on ka vastuolu koolitusest osavõttu tõendaval osavõtulehel olevate andmete ja kliendi

ütluste osas tegelikult koolitusel osalemise kohta. Vastustajal on kahtlus, et koolitaja tegevus

on vastuolus õigusaktidega ja koostöö põhimõtetega 2023. Lähtudes eeltoodust ja asjaolude

uurimise ning selgitamise vajadusest, peatas vastustaja koostöö põhimõtete 2023 p 7.2.2 alusel

kaebajaga koostöö kuni asjaolude selgumiseni. Vastustaja ei väljasta koostöö peatamise

perioodil kaebaja koolituste rahastamiseks uusi kinnituskirju. Vastustaja tasub koolituste eest,

millele on juba väljastatud kinnituskirjad.

3. Vastustaja teavitas 20.12.2023 e-kirjaga (dtl 13) kaebajat koostöö peatamisest, tuues välja

samad põhjendused.

4. Kaebaja esitas 11.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.12.2023 otsuse

tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks.

5. Kohus võttis 12.01.2024 määrusega asjas nr 3-24-100 kaebuse menetlusse ja tõlgendas

17.01.2024 määruses kaebuse nõuet vastustaja koolituskaardi kvalifitseerimiskomisjoni

18.12.2023 protokolli nr 5 p 1 tühisuse tuvastamise või tühistamise nõudena.

6. Vastustaja lõpetas 08.02.2024 otsusega nr 39 (dtl 153) kaebajaga koolituskaardi koostöö.

Põhjendused:

6.1. Puidust ja puitplaadist valmistatud mööbli koostaja koolitus 100 ak.t, maksumus koos

käibemaksuga 2496 eurot.

6.1.1. Kaebaja esitas vastustajale valeandmeid koolitusest osavõtu kohta. Ka hiljem esitatud

selgitused ja parandatud andmed on vastuolulised. Valeandmete tõttu ei ole vastustaja saanud

arvestada ja maksta õigesti kaebaja koolitusel osalenud isikutele koolitusel osaletud päeva eest

sõidu- ja majutustoetust (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse1 (TTTS) § 36-37). Koolituse

läbiviimise koha ja aadressi teatavaks tegemise kohustus tuleb täiskasvanute koolituse seaduse

(TäKS) § 12 lg-st 2 ja koostöö põhimõtete 2023 p-st 4. Kaebaja rikkus korduvalt oluliselt

koostöö põhimõtteid, mille kohane täitmine on koostöö püsimise eelduseks.

6.1.2. Kaebaja ei viinud koolitust läbi kinnitatud õppekava kohaselt, koolituse praktiline osa

polnud korraldatud õiguspäraselt. Õppekava kohaselt tuli nii praktiline kui teoreetiline õpe läbi

viia aadressil Pae tn 29, Tallinn või lepingulise koostööpartneri ruumides ja õppeklassis.

Klientide ja kaebaja enda selgitustest nähtub, et koolitusi ei viidud läbi neis kohtades, kus

oleksid tagatud ohutus- ja tervisenõuded ning praktilise poole õppeks nii isikukaitse kui ka

1 Kehtetu alates 01.01.2024.

3-24-100

3(18)

töövahendid, puidutööks vajalike töövahenditega sisustatud õpperuum ja näidisseinad, millele

mööbel paigaldada. Tegelikkuses viidi koolitusi läbi koostööpartneri MeistridPro OÜ poolt

teenuse osutamise raames viimase klientide elu- või äriruumides, kes olid tellinud mööbli

kokkupaneku ja paigalduse. MeistridPro OÜ erinevad töötajad juhendasid töötamise ajal,

kuidas konkreetse kliendi tellitud mööblit kokku panna ja paigaldada. Usutav ei ole, et lubatud

teooria tunnid üldse läbi viidi, seda enam kõrvalise inimese eluruumis. Teooriatundideks ei saa

pidada paigaldatava mööbliga kaasas tootja pakkides olevate montaaži jooniste lugemist.

Teooriatundide läbi viimata jätmist kinnitavad ka koolitusel osalenud kliendid. Kaebaja lõi

MeistridPro-ga koolituse korraldamisel olukorra, kus oli võimalik kasutada ära heauskseid

koolitusel osalejaid MeistridPro OÜ poolt abitööjõuna tasuta töö tegemiseks kui ka võimaluse

MeistridPro OÜ tulevase võimaliku töötaja tasuta väljaõppe korraldamiseks. Vastustaja

hinnangul ei olnud kaebaja praktilise õppe korraldus juba oma olemuselt õiguspärane. Kaebaja

ei ole kutseõppeasutus ega ülikool, mistõttu ei ole tal õigust suunata inimesi ettevõttesse

praktikale.

6.2. Sild- ja pukk-kraana juhi koolitus 72 ak.t, maksumus koos käibemaksuga 2496 eurot; sild-

ja pukk-kraana juhi pädevusetõendamise eksam 6 ak.t, maksumus ilma käibemaksuta 325 eurot.

6.2.1. Kaebaja esitas vastustajale ebaõigeid andmeid koolituse toimumise asukoha osas.

Kaebaja esitatud osavõtulehe järgi toimus kogu koolitus Pae tn 29, Tallinn, kliendi sõnul toimus

koolitus Teaduspargi tn 9, Tallinn.

6.2.2. Vastustaja tasus kahe kliendi koolitustasu 2496 eurot ja täiendavat rahastust ei olnud

võimalik määrata, sest koolituskaardi alusel sai vastustaja tasuda ühe isiku eest tööturukoolituse

kulu kuni 2500 eurot 2 aasta jooksul. Kaebaja suunas kliendid täiendava eksami sooritamiseks

ja selle eest tasumiseks vahendite saamiseks vastustaja poole teise tööturuteenuse raames.

Vastustajal oli Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–

2023“2 § 15 alusel võimalus toetada kliendi kvalifikatsiooni saamist kvalifikatsiooni tõendava

dokumendi kulu tasumisega isiku eest. Vastustaja tasus klientide kulud ka eksamile ja eeldas

heauskselt, et tegemist on eksami sooritamise järgselt saadava kvalifikatsiooni tõendava

dokumendiga, mis on vajalik isikule pädevuse tõendamiseks. Hiljem tekkisid vastustajal

kahtlused, kas kraanajuhi ameti puhul on vaja sooritada pärast täienduskoolituse läbimist, mis

pidi juba lõppema õpiväljundite hindamisega, ka veel eraldi pädevuse eksam ja kas kaebaja on

selleks pädev asutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) selgitas 04.12.2023

vastustajale, et kompetentsust saab tõendada koolitusasutuse tunnistusega, kutsetunnistusega

kutseseaduse (KutS) tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega (seadme

ohutuse seaduse (SeOS) § 10 lg-d 2-4). TTJA-le teadaolevalt kraanajuhi pädevustunnistusi

sertifitseerimisasutuse poolt ei väljastata. Kuna ka kutsestandardit kraanajuhi kohta ei ole

koostatud, siis hetkel on ainus tõendamise viis koolitusasutuse tunnistus. TTJA selgitas

19.01.2024, et seni, kuni koolitusasutustele esitatavaid nõudeid ei ole õigusakti tasandil

täpsustatud, siis on kaebaja väljastatud tunnistused aktsepteeritavad, kuid väljastatud

dokumentide nimetused ei tohi olla eksitavad. Täienduskoolitusasutus saab väljastada vaid

koolitustõendeid või -tunnistusi. Kui võrrelda kaebaja veebilehel koolituse ja eksami osas

toodud infot, siis järeldub, et eksami sooritamiseks ei ole vajalik muu, kui läbida eelnevalt

koolitus. Koolitus pidi lõppema õpiväljundite hindamisega – eksamiga, seega ei ole mingit

vajadust sama koolituse pinnalt korraldada veel pädevuseksamit, mille hind ei sisaldunud

koolituse maksumuses ja mille eest tuli juurde maksta. Täienduskoolitusasutuse poolt

väljastatavaks dokumendiks on haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruse nr 27

„Täienduskoolituse standard“ (täienduskoolituse standard) nõuetele vastav tunnistus või tõend,

mis tuleb igal juhul koolituse lõppedes väljastada. Kaebaja mõjutas kliente osalema täiendaval

2 Kehtetu alates 01.01.2024.

3-24-100

4(18)

eksamil, mis ei olnud vajalik ega andnud neile mingit lisandväärtust pädevuse tõendamiseks.

Tegemist ei olnud inimliku eksimusega, nagu kaebaja väidab. Koolituse õppekavas oli selgelt

välja toodud, et soovi korral on õpilasel võimalik pärast õppekava edukat läbimist sooritada

kutseeksam hindamiskomisjoni ees, kuhu kuulub ka Inspecta Estonia OÜ inspektor. Seega on

tarbijale välja pakutud kutseeksamil osalemine ja kutsetunnistuste väljastamine kaebaja loodud

teadlik protsess ja koolitus ning õppekava on koostatud teadvalt tarbijaid eksitavana. Kaebaja

eksitab inimesi, luues ebaõige ettekujutuse kutse saamisest. Kutsetunnistuste väljastamine ja

inimeste eksitamine on toimunud pikema perioodi jooksul, viimane vastustaja valduses olev

kutsetunnistus nr 22324 on välja antud 15.01.2024. Kõik koolituse õppekavas välja lubatud ja

toodud eksamid peaksid kuuluma koolituse hinna sisse, kuna puuduvad viited, et mõne soovi

korral tehtava lisaeksami eest tuleb juurde maksta ja välja ei ole toodud hinda. TTJA selgitustest

nähtub, et Eestis ei ole asjaomast kutse omistamist õiguslikult reguleeritud ja koolitaja ei saa

seda korraldada oma suva järgi.

6.3. Ekskavaatori- ja frontaallaaduri juhi koolitus, maksumus koos käibemaksuga 2496 eurot.

6.3.1. Kaebaja esitas vastustajale valeandmed koolituse läbiviimise koha ja aadressi osas.

6.3.2. Koolitusel osalenud klientide sõnul ei sisaldanud läbitud koolituse praktiline osa

kaevetöid, mida osalejad registreerudes koolitusele lootsid saada. Kaebaja selgitustest järeldub,

et õppekavas lubatud kaevetööde teostamist ei olnudki plaanis reaalselt pakkuda. Kaevetööde

maapealne imiteerimine ei asenda reaalset kaevamiskogemust, tunnetust, kuidas masin käitub

kokkupuutel maapinnas peituvate juurikate, kivide, erinevate pinnase kihtidega jne. Tegemist

on klientide eksitamisega. Inimene teeb otsuse koolitusel osalemiseks veebilehel avaldatud

õppekava alusel ja välja lubatud on koolitajale siduvaks (TäKS § 9 lg 2). Kaevetööde ja

planeerimistööde teostamine koolitusinfos on üheselt mõistetav ja kirjavahemärkide muutmine

selle sisu ei muuda. Juba toimunud koolituse puhul ei saa arvesse võtta hiljem õppekavas tehtud

muudatusi.

6.4. Koostöö põhimõtted 2024 lubab vastustajal eeltoodud rikkumiste ilmnemisel koostöö

lõpetada (p-d 7.1.3, 9.3.3, 9.3.6, 9.3.15, 9.3.16, 9.3.18). Kaebaja ei tegutsenud

täienduskoolituste pakkumisel täienduskoolitusasutuse pidajana õiguspäraselt ning tarbijate, sh

vastustaja klientide, ja vastustaja suhtes ausalt ning heas usus, rikkudes oluliselt koostöö

põhimõtteid.

Vastustaja

ei

saa

pidada

kaebajat

usaldusväärseks

koolituskaardi

koostööpartneriks. Vastustaja koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud

koolitaja puhul peab vastustajal olema kindlus, et koolituse valimisel vastustaja kvalifitseeritud

koolitajate hulgast oleks vastustaja kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt

kaitstud. Vastustaja ei saa aktsepteerida koolituskaardi koostööpartnerina isikut, kes esitab

vastustajale valeandmeid, kelle täienduskoolituste pakkumine ja korraldamine ei vasta

õigusaktidele ja eksitab tarbijat. Vastustaja ei pea kaebajaga koostöö jätkamist võimalikuks.

TäKS § 15 lg 2 järgi on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest

lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat

täienduskoolitust, mis vastab selles seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud

nõuetele. Koostöötingimusi oluliselt rikkunud ja ebausaldusväärse koostööpartneriga puudub

võimalus koolituskaardi koostöö jätkamiseks.

7. Kaebaja esitas 11.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 08.02.2024 otsuse

tühistamiseks.

8. Kohus võttis 22.03.2024 määrusega asjas nr 3-24-740 kaebuse menetlusse ja liitis selle

asjaga nr 3-24-100.

3-24-100

5(18)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

9.1. Vastustaja kinnitas 19.12.2019 otsusega nr 132 (dtl 18) kaebaja kvalifitseeritud

koolituskaardi koostööpartneriks. Ka iga järgneva aasta osas on vastustaja otsustanud, et

kaebaja kvalifitseerub koolituskaardi koostööpartneriks. Vastustajal pole 2020.-2023. a otsuse

langetamisel olnud kaebajale ühtegi etteheidet. Kaebaja omab täienduskoolituste läbiviimise

tegevusluba ja on läbinud positiivselt Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri lävendpõhja

hindamise, mille kohta on kinnitatud otsus 23.02.2022 Positiivse hinnangu saanud asutused –

HAKA (dtl 19). Kaebaja on avalikustanud vastavalt TäKS §-le 7 oma veebilehel

https://a1koolitus.ee/ vajaliku teabe koolituste kohta. Kaebaja viib täienduskoolitused läbi

kooskõlas õppe eesmärkidega ning koolitusi viivad läbi kvalifikatsiooniga õpi- ja

töökogemusega koolitajad. Kaebajal on täienduskoolituse läbiviimiseks ning õppekava

eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks piisav õppekeskkond ning koolituste läbiviimiseks

vajalikud vahendid.

9.2. Kaebaja pidas vastustaja 20.12.2023 e-kirja haldusaktiks, vaatamata selle vormipuudustele

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55, 57).

9.2.1. Otsust ei ole allkirjastatud ja puudub teadmine ametniku pädevuse kohta sellise otsuse

tegemiseks. Sarnaselt Riigikohtu 22.02.2006 otsusele asjas nr 3-3-1-71-05 (p 13) tuleb lugeda

allkirjastamata haldusakt tühiseks.

9.2.2. Alternatiivselt on haldusakt õigusvastane. Rikuti kaebaja ärakuulamisõigust. Vastustaja

pidanuks kaebaja ära kuulamata enne, kui langetas otsuse kaebajaga koostöö peatada. Koostöö

peatamine toob kaebaja jaoks kaasa käibe olulise languse, sest ligi 75% kaebaja käibest

moodustas koolituskaardi koostöö alusel toimuv finantseerimine. Isegi kui kaebaja võis mingis

küsimuses koolituste läbiviimisel eksida, on koostöö peatamine äärmuslik abinõu. Kaebajale

oleks pidanud andma võimaluse vead parandada.

9.2.3. Otsust ei ole nõuetekohaselt motiveeritud (HMS § 56). Haldusakti põhjendamine on

üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse

teostamise võimaluse. Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise

põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada

haldusakti andmise asjaolusid. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse

selgumine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid

otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jätmiseks. Vastustaja otsusega määratud tagajärje

tuvastamiseks peab otsusest tulenema, mis viisid just sellise tagajärje valikuni. Otsuse

põhjendustest peab nähtuma, mis alustel ja kaalutlustel vastustaja oma õigusi teostas.

Kaalutlused peavad olema õiguspärased ja eesmärgipärased. Ei piisa vaid kaalutluse

nimetamisest, vaid tuleb selgitada ka kaalutluse seost valitud tagajärjega. Otsusest ei nähtu, mis

ajendas vastustajat sellist otsust tegema ja mis eesmärki see otsus täidab. Vastustaja möönis, et

on tekkinud kahtlus, kas õppekavas lubatud õpiväljundid on reaalselt saavutatud või

saavutatavad. Selline tegevus haldusakti väljaandmisel ei haaku hea halduse põhimõttega ning

tekitab tõsiseid kahtlusi vastustaja erapooletuses ja soovis tuvastada asjaolud ausalt ja

objektiivselt. Arusaamatuks jääb koostöö peatamise kestus.

9.3. Vastustaja 08.02.2024 otsus ei ole õiguspärane.

9.3.1. Otsus on põhjendamata, faktiline ja õiguslik alus on ebaselge. Vastustaja on hinnanud

asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti ning rakendanud ebapiisavalt uurimispõhimõtet. Vastustaja

otsus oli kaebaja jaoks ootamatu. Põhjendus, et kaebaja tegevus on vastuolus koolituskaardi

3-24-100

6(18)

koostöö põhimõtetega või õigusaktidega, on otsitud või vähemalt oluliselt määral liialdatud.

Otsuses ei ole põhjendatud, miks valiti kõige karmim meede.

9.3.2. Kaebaja esitas õiguspäraselt vastustajale X koolituse eest arve ka 05.09.2023 hulka

arvestades. Kaebaja sai 05.09.2023 teada, et X katkestab koolituse, ja teavitas samal päeval

sellest ka vastustajat, seega lõppes rahastus selle järgnevast päevast (koostöö põhimõtted 2023

p 5.9.1).

9.3.3. Kaebaja on selgitanud vastustajale, et mööbli koostaja koolituse praktilise osa

läbiviimiseks on kaebaja sõlminud koostöölepingu MeistridPro OÜ-ga, kelle juures viiakse läbi

mööbli kokku monteerimise õpe koos teooria ja praktikaga (sh jooniste lugemisega). Õppe

läbiviimise koha otsustab MeistridPro OÜ, kes vastustab ja tagab õppe ajaks vahendid, ruumid

ja kvalifitseeritud spetsialistid, samuti õppevahendid. Kaebaja märkis ekslikult 19.01.2024

e-kirjas, et X, X X ja X teooria õpe toimus aadressil Pae tn 29, Tallinn. E-kirjale oli lisatud

osavõtuleht, millel oli märgitud korrektne teooria ja praktika õppe toimumise asukoht.

MeistridPro OÜ on ühendanud teooria ja praktika. Enne iga praktilise ülesande juurde asumist

on teooria tund, kus õpilastele loetakse teoreetiline osa vahetult enne iga erinevat praktilist

ülesannet. Selliselt on tagatud, et õpilasel on võimalik vahetult seostada teoreetilist osa

praktiliste tegevustega ja teoorias räägitu kinnistub paremini. Samuti eelneb praktilise õppe

läbiviimisele ohutusnõuete kordamine, sh isikukaitsevahendite kasutamine. See on vajalik,

kuna praktiline õpe toimub erinevatel aadressidel ja igal õppekohal toimub selle spetsiifikale

vastav instruktaaž. Sellest on ka tingitud osavõtulehtedel teooria ja praktika toimumine ühel

aadressil, kuna ka ohutustehnika on osa teooriast. Ka koolitusel osalenud X, X ja X kinnitasid,

et teooriatunnid toimusid. Kuna kaebaja avaldas oma veebilehel, et õppetöö toimub aadressil

Pae tn 29, Tallinn või lepingulise koostööpartneri ruumides, siis ei ole kaebaja kedagi eksitanud

ja on toiminud koostööpõhimõtete järgi. Ebatäpsused koolituse toimumise asukohtade osas

tulenesid koostööpartneri edastatud puudulikust teabest. Kaebaja ei olnud teadlik sellest, et

kliendid olid taotlenud vastustajalt sõidu- ja majutustoetust. Otsusest ei selgu, kas vastustaja

maksis ka tegelikult klientidele sõidu- ja majutustoetust ning kui suured arvutusvead tekkisid.

9.3.4. Kaebaja selgitas 19.01.2024 vastustajale, et sild- ja pukk-kraana juhi pädevuse

hindamine toimub selliselt, et pärast koolituse lõppu on isikul soovi korral võimalik taotleda

pädevuseksami sooritamist. Kui ta soovib seda teha kaebaja juures, siis kaasab kaebaja selleks

pädeva eksperdi. Kaebaja teeb selleks koostööd Inspecta Estonia OÜ-ga, kelle ekspert osaleb

eksami läbiviimisel. Eksami sooritamiseks moodustatakse eksamikomisjon, kuhu kuulub

koolitusasutuse juht, teooria õppejõud ja eksamikomisjoni esimehena Inspecta Estonia OÜ

ekspert. Eksamile eelneb konsultatsioon, kus eksamineeritav käib omandatud teadmisi veelkord

koos õppejõuga kordamas. Eksamil hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Kui

hinne on positiivne, kinnitatakse dokumendi eksamikomisjoni liikmete allkirjadega ning

eksperdi ja kooli pitsatiga. Majandus- ja taristuministri 09.07.2015 määruse nr 88 „Seadme

vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele

ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (määrus nr 88) § 3 lg 1

p 2 sätestab, et kraana vahetu kasutaja kompetentsus peab olema tõendatud. Majandus- ja

taristuministri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning

auditi tulemuste esitamisele“ (määrus nr 95) § 6 lg 3 p-de 1-6 kohaselt on nendeks seadmeteks

kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana, väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav

sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraana tõstevõimega üle 5 tonni, tornkraana ja

statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle 1 tonni, portaalkraana, raudteekraana ning

liikurnoolkraana. Seega peab kraana käitaja pädevus vastama vähemalt ühele kraana grupile.

Eristada tuleb koolituse läbimist ja pädevuse tõendamist eksamiga. Ekslik on vastustaja

arvamus, et pole mingit vajadust sama koolituse pinnalt korraldada pädevuseksamit, vaid

koolitusel osalemisest piisab. Koolituse lõppemisel läbiviidud eksam on koolitusasutuse eksam.

3-24-100

7(18)

Pädevuseksamiga, mida hindab sertifitseeritud eksamikorraldaja Inspecta Estonia OÜ esindaja,

saab isik tõendada oma kutseoskusi erapooletu ja pädeva hindaja poolt. Kui kaebaja väljastatud

pädevuse tõendamise tunnistuse nimetus ei ole kohane, ei muuda see veel eksamit ja väljastatud

tunnistust ebavajalikuks. Inspecta Estonia OÜ on sõltumatu ja erapooletu asutus, kes viib läbi

isikute sertifitseerimist. Vastustaja ei ole pöördunud Inspecta Estonia OÜ poole selgitamaks

välja pädevuseksami läbiviimisega seonduvat. Inspecta Estonia OÜ veebilehe3 andmetel

osutavad nad isikute sertifitseerimise teenust.

9.3.5. Kaebaja selgitas 19.01.2024 vastustajale, et praktiline õpe ekskavaatori- ja

frontaallaaduri juhi koolitusel näeb ette praktiliste töövõtete harjutamist. Harjutamine tähendab,

et õpitakse kaevamisviise ja -võtteid, kasutades ekskavaatori koppa. Nendeks harjutusteks ja

selliste tööde imiteerimiseks ning seonduvate harjutuste teostamiseks on kooli õppeplatsil

erinevatest materjalidest, nii pinnase kui ka killustiku hunnikud. Seepärast ongi see praktiliste

töövõtete harjutamine praktilise õppe käigus, mitte praktika läbiviimine, mille puhul peaks

teostama reaalseid kaevetöid. Ehitus ja Masinad AS selgitas 05.03.2024 e-kirjas kaebajale, et

kaevetöid saab õpetada ka ilma olemasolevasse aluspinnasesse tungimata. Ei ole mingit sisulist

vahet, kas kaevata olemasolevat aluspinnast või selle peale tekitatud pinnasehunnikuid või

juurde toodud pinnasest tekitatud platoosid või valle. Oluline on, et õpilane suudaks järgida

maha märgitud kaeviku suunda ja etteantud kaeviku sügavust. Ekskavaatoriga kaevamisest on

operaatori oskuste suhtes kõige nõudlikumaks tööoperatsiooniks hoopis pinnase planeerimine

maapinnal, eesmärgiga, et pärast töö lõpetamist jääks järele viisakas ja visuaalselt aktsepteeritav

töötulemus. Sedalaadi pinnase planeerimist saab väga hästi teostada olemasoleva maapinna

tasandil, ilma aluspinnasesse tungimata. Vastavalt Tallinna linnas kehtivatele nõuetele eeldaks

olemasolevasse aluspinnasesse kaevikute kaevamine eelnevalt kaeveloa taotlemist ja

olemasolevate tehnovõrkude omanikega kaevetööde kooskõlastamist, mis on äärmiselt

keeruline ja aeganõudev protsess ning sellise koolituskeskuse õppeprotsessi puhul kõne alla ei

tuleks. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja ei ole kliente ega vastustajat eksitanud ning õppekavas

toodu on teostatav ka ilma pinnasesse tungimata. Koolitusel osalejad omandavad kõik vajalikud

ekskavaatori- ja frontaallaaduri juhi oskused koolituse käigus.

9.3.6. Kaebaja ei ole oma tegevuses rikkunud TäKS-i nõudeid. Vastustaja sellekohased

etteheited põhinevad ebaõigetel andmetel. 2023. a-l osales kaebaja koolitustel 353 klienti,

väljaspool koolituskaardi koostööd 22 klienti. Vastustaja osutatud probleemid puudutavad

väikest osa koolituse läbinud klientidest, seetõttu on koostöö lõpetamine äärmuslik abinõu.

Selle asemel pidanuks vastustaja juhtima kaebaja tähelepanu võimalikele puudustele ja andma

võimaluse need kõrvaldada. Kuna kõik vaidlusaluses otsuses toodud etteheited on seotud kuni

20.12.2023 toimunud koolitustega, siis ei saa kaebaja kuidagi rikkuda koostöö põhimõtteid

2024, mille alusel ei ole kaebaja vastustajaga faktiliselt koostööd teinud. Koostöö lõpetamine

oli kaebaja jaoks üllatuslik.

10. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused:

10.1. Kaebaja ei saavuta kaebuse rahuldamisel oma eesmärki, sest koolituskaardi koostöö

oleks lõppenud 31.03.2024. Kaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Kõik soovijad saavad esitada

alates

01.04.2024

vastustajale

uue

avalduse4

koolituskaardi

koostööpartneriks

kvalifitseerumiseks. Kaebaja esitas uue avalduse ja see on vastustajal menetluses.

10.2. Koostöö peatamine.

3 https://www.kiwa.com/ee/et/teenused/sertifitseerimine/isikute-sertifitseerimine/.

4 Tingimused on avaldatud https://www.tootukassa.ee/et/uudised/tootukassa-avab-vastuvotu-koolituskaardi-

koostoopartneriks-saada-soovivatele-koolitajatele.

3-24-100

8(18)

10.2.1. Koolituskaardi koostöö kaebajaga peatas koolituskaardi kvalifitseerimiskomisjon

18.12.2023 otsusega nr 5. Kaebaja käsitleb ekslikult koostöö peatamise haldusaktina vastustaja

20.12.2023 e-kirja. Koostöö põhimõtete 2023 p 7.4 järgi teavitab vastustaja koolitajat koostöö

peatamisest või lõpetamisest e-kirja teel. Vastustaja avas e-kirjas otsuse sisu, mis ei erine

haldusaktis toodust. Koolituskaardi kvalifitseerimiskomisjonile on antud vastav pädevus

vastustaja juhatuse 02.03.2017 otsusega nr 21 (dtl 55) ja vaidlusalune otsus on allkirjastatud.

Vastustaja töötaja teavitas kaebajat pärast 20.12.2023 e-kirja saatmist, et koolitusel osalenud

kliendid on andnud vastustajale kaebaja korraldatud koolituste osas tagasisidet, mis vajab

kontrollimist ja klientidelt täiendavate selgituste küsimist. Seega üldjoontes oli kaebajale teada,

milles küsimus seisnes, ja ka otsuse eesmärk.

10.2.2. Koostöö peatamise otsus on õiguspärane. Otsuses on märgitud nii haldusakti andmise

faktiline kui ka õiguslik alus ning otsust on nõuetekohaselt põhjendatud. Koostöö põhimõtted

2023 p 7.2.2 andis vastustajale õiguse peatada koostöö ainuüksi kahtluse korral võimaliku

rikkumise asjaolude täpsemaks uurimiseks ja väljaselgitamiseks. Koostööpartneriks

kvalifitseerudes nõustus kaebaja koostöö põhimõtetega ning pidi arvestama asjaoluga, et

vastustaja võib koostöö ajutiselt peatada. Vastustaja on avaldanud koostöö peatamise otsuses

kaebajale nii palju teavet, kui see oli uurimise ja asjaolude väljaselgitamise huvides võimalik

ning et kaebaja peatamise põhjusest aru saaks. Otsus on kohane, vajalik ja proportsionaalne

seatud eesmärgi suhtes. Kaalutluse sisu ja konkreetseid asjaolusid ei olnud vastustajal võimalik

täpselt välja tuua, arvestades teabe konfidentsiaalsust ning uurimise huve olukorras, kus koostöö

on peatatud just asjaolude uurimiseks. Vastustaja soovis vältida olukorda, kus oleks võimalik

asuda mõjutama võimalikke tunnistajaid või oleks muudetud kaebaja veebilehel koolituste osas

esitatud andmeid. Sel hetkel ei olnud kaebaja ärakuulamine eesmärgipärane ega vajalik. Enne

kaebajalt selgituste küsimist tuli klientidelt selgitused küsida ja asjaolusid täpsustada.

Vastustajal oli koostöö peatamise otsuse tegemise ajal teave, mis lubas põhjendatult

kahtlustada, et kaebaja on toime pannud rikkumised, mis seavad kaebaja usaldusvääruse sel

määral kahtluse all, et koostöö jätkamist temaga ei saaks pidada mõeldavaks. Ei olnud

põhjendatud lubada klientidel osaleda koolitustel, mille osas oli kahtlus, et neid ei korraldata

korrektselt või vastavuses õigusaktidega. Vastustaja pidi kaitsma klientide huve. Puudus

alternatiivne lahendus. Olukorras, kus koostöö on asjaolude uurimiseks peatatud, ei saa eeldada

otsuse põhjendamist sama põhjalikult kui pärast asjaolude väljaselgitamist. Täpsemalt nähtuvad

koostöö peatamise ajal teada olnud asjaolud koostöö lõpetamise otsusest. Vastustajal oli

võimalik koostöö kas peatada või lõpetada. Koostöö lõpetamine oleks olnud ennatlik. Seega

valis vastustaja meetme, mis tagas vastustaja klientide huvide kaitse, vastas hetkeolukorrale, oli

ajutise iseloomuga ja proportsionaalne.

10.2.3. Vastustaja pöördus ametiasutuste ja klientide poole selgituste saamiseks. Selgitustele

küsiti täpsustusi, kontrolliti saadud teabe tõepärasust. Kaebajalt küsiti selgitusi enne otsuse

tegemist. Kaebajal ei ole kohustust pakkuda koolitusi just vastustaja klientidele. Enne kliendile

kinnituskirja väljastamist ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust või nõudeõigust, et kliendi

koolituskulud peaks kindlasti tasuma vastustaja. Koolituskaardi koostöö peatamine ei piira

kuidagi kaebaja majandustegevust, sh ettevõtlusvabadust tegutseda koolitajana ja pakkuda

koolitusi. Kaebaja saab jätkuvalt avatud turul pakkuda täpselt samu koolitusi sõltumata

asjaolust, kas koolitustel osaleb või ei osale mõni vastustaja klient. Kaebaja ei saa kujundada

oma äritegevust ainuüksi lähtuvalt sellest, et ta on vastustaja koolituskaardi partner. Ei ole teada,

kui palju on mingil hetkel vastustajal kliente, kellele on tuvastatud koolitusvajadus ja kes

valiksid kõigi koolitajate seast kaebaja pakutava koolituse. Kui koolitaja on planeerinud

pakkuda oma koolitusi vaid vastustaja klientidele, siis on see vastuolus koolituskaardi koostöö

toimimise põhimõtetega. Vastustaja täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab

avaliku raha kasutamisel avalikku huvi. Koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja

3-24-100

9(18)

kantud koolitaja puhul peab olema vastustajal kindlus, et koolitaja on usaldusväärne ning tema

koolituse valimisel oleks kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud,

samuti koolituskaardi alusel kliendile võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul)

kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Iga koolitusel osaleva kliendi osas on vastustaja rahalised

vahendid summa ja ajaga piiratud, seega on kaebaja majanduslikest huvidest kaalukam kaitsta

kolmandate isikute (klientide) huvisid saada avalikest vahenditest ette nähtud raha eest

korrektset, õigusaktidele vastavat koolitust, mida korraldab usaldusväärne koolitaja. Kaebaja

korraldatud koolitusi võimaldavad ka teised vastustaja koostööpartnerid, seega ei ole kaebaja

pakutavate koolituste valimist väljajäämine selges vastuolus avalike huvidega.

10.2.4. Koostöö peatamise aeg ei olnud ebamõistlikult pikk. Kuna koostöö kaebajaga pidi igal

juhul lõppema 31.03.2024, siis oli kaebajale teada koostöö peatamise otsuse võimalik

maksimaalne kehtivusaeg. Asjaolude selgumise kuupäev ei olnud koostöö peatamise otsuse

tegemisel ette määratav. See ei muuda haldusakti tühiseks.

10.2.5. Puuduvad ka muud tühisuse alused. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti

kehtivust. Haldusakti andmisel menetlusnõuete rikkumine või haldusakti vorminõuded ei too

kaasa haldusakti tühistamist, kui need rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).

Kaebaja ära kuulamata jätmine ei olnud selline viga, mis oleks mõjutanud asja otsustamist.

Kaebaja hilisemad selgitused kinnitavad koostöö peatamise otsuse põhjendatust. Haldusakti

põhjendusi on võimalik kohtus täiendada. Ka juhul, kui kohus koostöö peatamise otsuse

tühistaks, tuleks vastustajal samasisuline otsus uuesti välja anda, kuid seda ei saa enam teha,

sest koostöö on lõppenud. Seetõttu oleks asjakohane menetlus lõpetada.

10.3. Koostöö lõpetamine.

10.3.1. Koostöö lõpetamise otsus on õiguspärane – selles on märgitud nii haldusakti andmise

faktiline kui ka õiguslik alus, otsust on nõuetekohaselt ja arusaadavalt põhjendatud ning

kaalutud.

10.3.2. Vastustaja ei ole järelevalveasutus ega tee järelevalvet TäKS-i alusel. Vastustaja osutab

oma klientidele tööturuteenust, mille juures analüüsib ja kontrollib, kas kliendile teenuse

osutamine (koolituskulude tasumine) on vajalik ja võimalik, kas kliendi õigused saavad

tööturuteenuse raames kaitstud ja vajadused kaetud, samuti kas avaliku raha kasutamine on

eesmärgipärane. Vastustaja hindab oma pädevuse piires, kas koolitaja on jätkuvalt

usaldusväärne ja koolitus korraldatud õiguspäraselt. Riigieelarvest on lubatud rahastada üksnes

tegevusluba omava või majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutuse läbiviidavat

koolitust. Seega on täienduskoolitusasutuse pidajalt nõutav hoolsuse määr kõrgem kui

koolitusasutusel, kes ei tegutse täienduskoolituse asutuse pidajana. Koolituskaardi koostöös

eeldab ja usaldab vastustaja, et kaebaja tegutseb hoolalt ja järgib TäKS-ist tulenevaid kohustusi.

Kaebaja ei ole seda teinud. Täienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama veebilehte, et

anda seal täpsemat infot õppijale. Info avalikustamise eesmärk on anda õppijale võimalikult

põhjalik ülevaade nii pakutava koolituse, selle läbiviijate ja täienduskoolitusasutuse kohta, võtta

vastutus pakutava koolituse kvaliteedi eest ning õppijaid oma valikute eest. Veebilehel

avaldatud koolituse läbiviimise alusdokumendiks on õppekava, mille täitmine ongi koolituse

sisuks. Õppekava sisu ei tohi olla eksitav. Õppekavas avaldatu peab olema tavaliselt tarbijale

arusaadav. Tarbija peab esmajoones koolitust valides aru saama, kes on koolituse korraldaja,

mis on koolituse sisu, mida ta koolitusel omandab, mis kompetentsi ta saab ning milline

dokument talle koolituse lõppedes väljastatakse. Koolituse maksumus peab olema selgelt

arusaadav, mis sisaldub õppekava alusel korraldatavas koolituse maksumuses ja kui viidatakse

lisavõimalustele, mis ei sisaldu koolituse maksumuses, tuleb sellele koolituse õppekavas ka

viidata ja tuua välja, millised võivad lisakulud olla. Kaebaja on eksinud nende põhimõtete vastu.

3-24-100

10(18)

10.3.3. Kuigi kaebaja väljastas kutsetunnistusi, ei ole teda kutseregistrisse kantud ja tema

väljastatud kutsetunnustusi ei ole kutseregistris5 (KutS § 3, § 10 lg 1, § 15 lg 1, § 21 lg 4).

Kaebaja

ei

ole

tasemeõppeasutus

ega

kutseandja

ega

ka

akrediteerimis-

või

sertifitseerimisasutus või muu asutus, kellel oleks õigusaktidest tulenevalt õigus väljastada

pädevustunnistusi. Kaebaja ei või täienduskoolitusasutuse pidajana täienduskoolituse

õppekavas viidata kutse, sertifikaadi või pädevustunnistuse omandamise võimalusele õppekava

alusel või väljastada pärast täienduskoolituse läbiviimist koolitusel osalenule kutsetunnustusi,

pädevustunnistusi või mis iganes muu nimetusega või sisuga dokumente kui täienduskoolituse

standard seda ette näeb. Kaebaja korraldatud kõne all olevate koolituste osas ei ole õigusaktiga

ette nähtud pädevustunnistuste andmist. Seega on kaebaja õppekavas toodu tarbijat eksitav ega

ole õiguspärane. Pärast koolituse läbimist korraldatud pädevuseksamid ning väljastatud

pädevus- ja kutsetunnistused on õigustühjad. Kaebaja korraldatud pädevuseksamil, millest

võttis osa Inspecta Estonia OÜ inspektor, ei ole õiguslikku jõudu kinnitamaks isiku pädevust

ametikohal töötada, kuna kaebajal endal ei ole õigust pädevuseksameid korraldada ja

pädevustunnistusi väljastada, olenemata sellest, kes seal osaleda võib. Ka Inspecta Estonia OÜ-l

ei ole välja töötatud sertifitseerimisskeemi ning talle ei ole antud Eesti Akrediteerimiskeskuse

või muu pädeva asutuse poolt õigust antud ametiala puhul isiku pädevust kinnitavaid

pädevustunnistusi või sertifikaate väljastada. Isegi kui oleks, ei oleks selline õigus üle kantav

kaebajale ainuüksi tingituna faktist, et kaebaja korraldatud pädevuseksamil osales Inspecta

Estonia OÜ inspektor. Kaebaja on mõistnud ekslikult ka TTJA seisukohta. Kaebaja oleks

pidanud TäKS-i alusel täienduskoolitusasutuse pidajana väljastama koolituse lõppedes

standardile vastava tõendi või tunnistuse, mitte korraldama eraldi tasu eest täiendavaid

pädevuseksameid, milleks tal õigus puudub. Sild- ja pukk-kraana juhi pädevuse tõendamise

eksami õppekavad ei vasta tervikuna täienduskoolituse õppekavas õppekava koostamise

nõuetele (tegemist ei olegi sisuliselt täienduskoolitusega). Pädevuseksamite korraldamine ei ole

õiguspärane.

10.3.4. Kaebaja korraldatavate täienduskoolituste läbiviimise eest vastutab kaebaja ja seda ka

juhul, kui ta on sõlminud õppekavas toodud tegevuste läbiviimiseks lepingu mõne

koostööpartneriga. See, et kaebajal ei ole ülevaadet koostööpartneri tegevusest, ei ole vastutust

välistav ega rikkumist vabandav asjaolu. Koostööpartneri tegevuse eest vastutab kaebaja nagu

enda tegevuse eest. Mh pidi kaebaja tagama õppekavas välja lubatud õpikeskkonna, olenemata

sellest, kas koolitus toimus kaebaja või tema koostööpartneri ruumides.

10.3.5. Vastustaja ei saanud X koolituse katkestamisest teada kaebajalt 05.09.2023, vaid X, kes

kinnitas vastustajale, et informeeris meistrit 04.09.2023 SMS-i teel, et katkestab koolituse.

Seega ei saanud kaebaja küsida X osas 05.09.2023 eest tasu. Kaebajale pidi olema 04.09.2023

teada, et X ei jätka koolitusel osalemist.

10.3.6. TTTS § 36 kohaselt oli tööturukoolituse teenusel osalenud inimesel õigus saada sõidu-

ja majutustoetust. Inimene ei pidanud esitama selleks avaldust, vaid tulenevalt teenuse

osutamise faktist oli vastustaja kohustatud toetust maksma igal juhul, kui inimene vastas toetuse

saamise tingimustele.

10.3.7. Ehitus ja Masinad AS-i selgitus selle kohta, kuidas Tallinnas on võimalik ja õiguspärane

kaevetöid teha, ei ole asjasse puutuv. Fakt on, et kaebaja on õppekavas lubanud kaevetööde

teostamist, mida koolitusel reaalselt tehtud ei ole. Kui kaebaja ei kavatsenud koolituse raames

reaalselt kaevetöid teostada, oleks pidanud ka seda õppekavas vastavalt kirjeldama. Vastupidine

on tarbijat eksitav. Samuti ei ole eluliselt mõistetav, kuidas saab õpilane õppida järgima

etteantud kaeviku sügavust, kui ta reaalselt ei kaeva. Seega ei ole võimalik, et koolitusel osalenu

5 https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/avalik_kutsetunnistused/?.

3-24-100

11(18)

oleks saanud õppekavas lubatut realiseerida ilma pinnasesse tuginemata ehk kaevetöid

teostamata ning omandanud koolituse käigus õppekavas lubatu. Kliendid avaldasid nördimust,

et reaalselt kaevetöid ei teostata, kuna koolituse valimisel osutus just see asjaolu nende jaoks

määravaks, miks sooviti osaleda just kaebaja koolitusel.

10.4. HAKA 23.02.2022 hinnang ei puutu asjasse, kuna kõne all olevad õppekavad on kaebaja

kinnitanud hiljem.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuste läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise taotlus

11. Vastustaja taotles nii kaebuste läbi vaatamata jätmist kui ka menetluse lõpetamist, sest

kaebaja ei saavuta kaebuste rahuldamisega oma eesmärki. Koostöö lõpetati 08.02.2024

otsusega, seega ei oma koostöö peatamine enam tähtsust. Koostöö oleks nagunii lõppenud

31.03.2024, järelikult ei oma ka koostöö lõpetamine enam tähtsust.

12. Kohus leiab, et HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks puuduvad.

Ka vastustaja ei ole viidanud ühelegi seal toodud alusele. Seega tuleb menetluse lõpetamise

taotlus jätta rahuldamata.

13. Kohus ei nõustu, et esineb HKMS § 151 lg 2 p-s 1 ja § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud alus

kaebuste läbi vaatamata jätmiseks. Nagu asjast nr 3-24-1150 nähtub, sõltub praeguses asjas

vaidlustatud otsustest kaebaja edasise koostöö võimalus vastustajaga (vt nt Eesti Töötukassa

koolituskaardi koolitajate kvalifitseerimise tingimused, p-d 6-7; dtl 15). Kui vastustaja otsus

kaebajaga koostöö lõpetamise kohta jääb kehtima, siis saab vastustaja sellest ka edaspidi

kaebaja koostöötaotluse üle otsustamisel lähtuda. Seega saab vastustaja 08.02.2024 otsuse

tühistamine kaitsta kaebaja õigusi. Lisaks annab see kaebajale võimaluse taotleda vastustajalt

kahju hüvitamist. Ka vastustaja otsus koostöö peatamise kohta riivab kaebaja õigusi, sest sellega

lõpetati kaebajaga koostöö enne ettenähtud tähtaega, mis tähendab, et kaebajal jäi loodetud

sissetulek saamata. Selle otsuse tühistamisel oleks kaebajal võimalik samuti esitada vastustaja

vastu kahju hüvitamise taotlus. Neil põhjustel jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse

kaebuste läbi vaatamata jätmiseks.

Vaidluse eseme piiritlemine

14. Vastustaja esitas 30.05.2024 avalduses seisukohad kaebaja korraldatava keevitaja koolituse

kohta. Kohus jätab need põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta. Tegemist on uute

põhjendustega, millele vastustaja ei ole varem tuginenud, sh vaidlusalustes otsustes. Ka

kohtumenetluses esitatud selgitustest ei järeldu, et vastustaja oleks nende põhjendustega juba

vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestanud. Seega väljuvad need põhjendused vaidluse

raamidest. Kohus tagastab sellega seotud tõendid (dtl 320-422).

15. Kaebaja vaidlustas 11.01.2024 kaebuses vastustaja 20.12.2023 e-kirja, pidades seda

haldusaktiks. Vastustaja selgitas 16.01.2024 seisukohas, et tegemist oli üksnes kaebaja

teavitamisega ja tegelikult langetas koostöö peatamise otsuse 18.12.2023 koolituskaardi

kvalifitseerimiskomisjon. Seda arvestades tõlgendas kohus 17.01.2024 määruses kaebuse nõuet

sellisena, et tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuded esitati komisjoni 18.12.2023 protokolli

nr 5 p 1 peale, mitte vastustaja 20.12.2023 e-kirja peale. Kuigi kaebaja on ka pärast seda esitatud

avaldustes viidanud e-kirja vaidlustamisele, ei ole ta seda kuidagi põhjendanud. Kohus peab

seda kaebaja tähelepanematuseks asjas esitatud asjaolude ja kohtu antud tõlgenduse suhtes,

mitte tõsikindlaks kavatsuseks eirata komisjoni protokolli ja jääda e-kirja vaidlustamise juurde.

Kuna sisuline otsus kaebajaga koostöö peatamise kohta tehti komisjoni protokolliga, siis ei ole

3-24-100

12(18)

vastustaja e-kiri haldusakt, vaid toiming, mis tähendab, et seda ei saa tühistada ega selle tühisust

tuvastada. Seega tuleks vastustaja e-kirja peale esitatud kaebus ainuüksi sel põhjusel jätta

rahuldamata.

16. Kaebaja poolt e-kirja pidamine haldusaktiks ja selle vaidlustamine oli esialgu mõistetav,

sest asjaoludest ei nähtu ja ka menetlusosalised ei väida, et kaebajale oleks edastatud koos

e-kirjaga või eraldi sellest komisjoni 18.12.2023 protokolli. Kohtule jääb vastustaja taoline

käitumine arusaamatuks. Üksnes see, et koostöö põhimõtete 2023 p 7.4 järgi teavitab vastustaja

koolitajat koostöö peatamisest e-kirja teel, ei välista vastava haldusakti edastamist. Nimetatu

reguleerib vaid teavitamise viisi, mitte haldusakti edastamata jätmist võimalust. Õiguslikke

tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1) ja haldusakt

kehtib adressaadile teatavaks tegemisest (HMS § 61 lg 1). Seega ei ole HMS-i järgi mõeldav,

et isikule jäetakse tema õigusi reguleeriv haldusakt teatavaks tegemata. Isegi kui esineb vajadus

haldusaktis toodud mingeid asjaolusid või põhjendusi osaliselt varjata, ei võimalda see jätta

haldusakti muus osas adressaadile teatavaks tegemata. Praegusel juhul ei sisaldanud haldusakt

ühtegi põhjendust, mida ei saanud kaebajale teatavaks teha. Kõik haldusakti põhjendused tehti

kaebajale teatavaks talle saadetud e-kirjas. Seega oli komisjoni protokolli kaebajale edastamata

jätmine igal juhul ebaõige.

17. Samas ei anna see asjaolu alust protokolli tühistada. Kaebajale olid protokolli põhjendused

teada, järelikult oli tal võimalik kaebusega kohtu poole pöörduda. Vaidluse all ei ole kaebuse

tähtaegsus. Kaebajale on kohtumenetluses protokoll kättesaadavaks tehtud. Ainuüksi haldusakti

kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti ennast õigusvastaseks, sest tegemist on

haldusakti andmisele järgneva tegevusega, mis ei saanud mõjutada haldusakti andmist.

Koostöö peatamine

18. Vastustaja peatas kaebajaga koostöö komisjoni 18.12.2023 protokolliga. Kaebaja esitas

kaebuses tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuded.

19. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

20. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et otsus on tühine. Protokoll on vormistatud

vastustaja blanketi peale, seega on aru saada, et vastustaja on haldusakti andnud organ. See

tuleb välja ka protokolli põhjendustest. Protokolli p-st 1 selgub arusaadavalt, et käsitletakse

kaebajaga toimuvat koolituskaardi koostööd ja otsus langetati kaebaja suhtes. Välispädevuse

osas ei saa probleeme olla. Koostööleping oli sõlmitud vastustajaga, seega oli vastustaja pädev

seda ka peatama. See, milline konkreetne ametnik või organ asutuse sees on volitatud

konkreetseid küsimusi lahendama või otsuseid langetama, puudutab sisepädevust. Tühisuse

tuvastamiseks peab haldusakti tühisus olema ilmselge. Vaieldavuse korral ei ole tegemist tühise,

vaid võimaliku õigusvastase haldusaktiga. Sisepädevuse võimalik rikkumine ei saa antud juhul

olla ilmselge, seega ei ole tegemist tühisuse tuvastamise alusega. Rikutud ei ole ka sisepädevust.

Vastustaja juhatuse 02.03.2017 otsusega nr 21 kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi

konkursi korra“ (dtl 55) p-st 4.2 nähtub, et kvalifitseerimiskomisjon oli pädev tegema otsuseid

koolitajate tegevusega seoses, sh koostöö peatamise osas. Protokolli on vastu võtnud

kvalifitseerimiskomisjon ning allkirjastanud komisjoni esimees ja protokollija, nagu näeb ette

eelviidatud korra p 4.7. Protokolliga ei kohustata kaebajat ega kedagi teist õigusrikkumist toime

panema. Kaebajale kaasnevad õigused ja kohustused on arusaadavad – koostöö kaebajaga

peatati kuni asjaolude selgumiseni, vastustaja ei väljasta koostöö peatamise perioodil kaebaja

3-24-100

13(18)

koolituste rahastamiseks uusi kinnituskirju, kuid tasub koolituste eest, millele on kinnituskirjad

juba väljastatud. Sellist protokolli oli võimalik täita.

21. See, et protokollis ei tooda välja konkreetset tähtaega koostöö peatamiseks, ei muuda

protokolli tühiseks. Kuna koostöö peatamise tõi kaasa vajadus uurida kaebaja võimalikke

rikkumisi koolituste korraldamisel, siis ei saanud asjaolude uurimise lõpptähtaega kindlalt ette

näha. See sõltus nii kaebaja kui koolitustel osalenud isikute koostöövalmidusest asjaolude

uurimisele kaasa aidata. Kõige pikemalt sai koostöö olla peatunud kuni koostöö tähtaegse

lõppemiseni 31.03.2024. Kaebajal oli võimalik taotleda vastustajalt teavet menetluse kohta,

menetluse kiirendamist või vaidlustada koostöö peatamist ja taotleda koostöö jätkamiseks

kohustamist. Kohus kohaldas kaebaja huvides ka esialgset õiguskaitset. Seega ei jäänud

konkreetse tähtaja välja toomata jätmise tõttu kaebaja õigused kaitseta.

22. Neil põhjustel leiab kohus, et 18.12.2023 protokoll ei ole tühine ja kaebus selles nõudes

jääb rahuldamata.

23. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

24. Pädevuse küsimust käsitles kohus eespool. Lisaks nähtub tööturukoolituste tellimise

pädevus TTTS §-st 13.

25. Kohus ei näe protokolli osas olulisi vorminõuete rikkumisi (HMS § 55) – otsus on piisavalt

selge ja üheselt mõistetav, antud kirjalikus vormis, allkirjastatud, sellest on näha haldusakti

andnud haldusorgan ja väljaandmise aeg. Puudub küll vaidlustamisviide, kuid see ei muuda

haldusakti õigusvastaseks, ei mõjuta selle kehtivust ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi

(HMS § 57 lg 2). Vaidlustamisviite puudumine olnuks aluseks kaebetähtaja ennistamisele

(HMS § 57 lg 3), kuid praeguses asjas kaebetähtaja rikkumist ei esinenud.

26. Protokollis on õigusliku alusena viidatud koostöö põhimõtete 2023 p-le 7.2.2, mille järgi

on vastustajal õigus koostöö koolitajaga peatada, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad

vastustajale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus koolituskaardi koostöö põhimõtetega

või õigusaktidega. Vastustaja on selgitanud üldsõnaliselt, millised kahtlused on tal koolituste

korraldamise nõutavuse osas tekkinud – läbi viidud koolitused ei vasta algselt lubatule

(õppekavas toodule), õppekavas lubatud õpiväljundid ei ole saavutatud, koolitusest osavõtu

lehel olevad andmed ei vasta tegelikkusele. Õppekavast kinnipidamise kohustuse näevad ette

TTTS § 13 lg 4 p 3 ja TäKS § 9 lg 2. Koolitusest osavõtjate üle arvestamise kohustus tuleb

koolitajale TTTS § 13 lg 4 p-st 1 ja koostöö põhimõtete 2023 p-st 4.1.

27. On tõsi, et protokollis toodud põhjendused olid väga üldsõnalised ega võimaldanud

kaebajal endal talle tehtud etteheiteid kontrollida ega vastuväiteid esitada. Samas tuleb

arvestada, et koostöö peatamise eesmärgiks oligi tekkinud kahtlusi kontrollida, mitte ei olnud

tegemist kaebajale sanktsiooni määramisega. Koostöö põhimõtete 2023 p 1.12 järgi oli

vastustajal õigus igal ajal kontrollida koolitaja kvalifitseerimistingimustele vastavust ja koostöö

põhimõtete täitmist; kontrollida koolituse kvaliteeti ja vastavust vastustaja esitatud andmetele

ning taseme hindamiseks tutvuda koolituse korralduse ja sisuga, kaasates eksperte ja

korraldades küsitlusi. Sama õigus tuleb vastustajale ka TTTS § 13 lg-st 5. Kontrollimine ei pea

tooma kaasa koostöö peatamist, seda võib teha ka koostöö toimumisega samaaegselt. Samas ei

ole keelatud koostööd uurimise ajaks peatada, et vältida avalikele huvidele ja vastustaja

klientide huvidele ning avalikele ressurssidele täiendava kahju tekkimist. Vastustaja 08.02.2024

otsusest nähtub, et kaebaja koolitustegevusele tehti tõsiseid etteheiteid, mh heideti ette

õppekavast mitte kinnipidamist, klientide ja vastustaja eksitamist, vastustajale koolituste

3-24-100

14(18)

toimumise koha osas ebaõigete andmete esitamist, vastustajale täiendava rahalise kulu

põhjustamist. Eeltoodut arvestades ei ole õigusvastane vastustaja otsus peatada asjaolude

uurimise ajaks koostöö kaebajaga.

28. Kuna tegemist ei olnud menetlust lõpetava haldusaktiga, siis ei pidanud enne otsuse

langetamist andma kaebajale võimalust oma arvamust ja seisukohti esitada. See ei oleks olnud

kooskõlas otsuse eesmärgiga – vältida edaspidise kahju tekkimist (HMS § 40 lg 3 p 1).

Uurimismenetlus alles algas ja uurimismenetluses oli vastustajal kohustus küsida kaebajalt

selgitusi.

29. Kohus möönab, et koostöö peatamine sai mõjutada kaebaja majandustegevust, sest osa

kliente (vastustaja poolt rahastatavad) jätsid tema koolitustel osalemata ja kaebajal jäi sellest

sissetulek saamata. Samas ei saa jätta arvestamata asjaoluga, et kaebaja ei saanud rajada oma

majandustegevust avalike ressursside saamise võimalusele. Vastustajal ei olnud kohustust

tagada kaebajale teatud arvu kliente ega teatud ulatuses sissetulekut, vaid klientidel oli endal

õigus valida, kas nad soovivad kaebaja või mõne teise täienduskoolitusasutuse juures koolitust

saada (koostöö põhimõtete 2023 p 1.3). Koolitajal oli vastupidi keelatud suunata oma tegevust

üksnes vastustaja klientide koolitamisele (koostöö põhimõtete 2023 p 1.6). Kaebajal ei olnud

keelatud koostöö peatamise ajal jätkata oma majandustegevusega ja osutada täienduskoolitusi

teistele huvilistele, samuti tegeleda muu ettevõtlusega. Kuigi ei saa välistada protokolli mõju

kaebaja majandustegevusele ja see oli vastustajale ette nähtav, ei pea kohus vastustaja tehtud

otsust ebaproportsionaalseks. Vastustaja eesmärk oli kaitsta oma klientide huve saada

õppekavale vastavat ja kliendi vajadusi rahuldavat koolitust. Samuti oli vastustaja eesmärk

kaitsta piiratud avalikke ressursse, jättes rahastamata koolitused, mis ei vastanud õppekavale.

Seega ei näe kohus, et vastustaja oleks teinud ilmselgeid kaalumisvigu või oleks olnud otsuse

langetamisel kaebaja suhtes erapoolik.

30. Neil põhjustel jääb kaebus protokolli tühistamise nõudes rahuldamata.

Koostöö lõpetamine

31. Kaebaja taotles vastustaja 08.02.2024 otsuse tühistamist.

32. Vastustaja tugines otsuse tegemisel järgmistele normidele.

Töötuskindlustuse seaduse § 23 lg 2 p 2 järgi korraldab töötukassa oma eesmärgi saavutamiseks

mh tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2001 määruse nr 417 „Eesti Töötukassa põhikiri“ § 24 lg 2 järgi võib

töötukassa juhatus või juhatuse esimees töötukassa ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi

või alalisi komisjone. Komisjoni staatus, tegevuse eesmärk, liikmed, õigused ja kohustused

määratakse kindlaks komisjoni moodustamise otsuses või käskkirjas. Isikut, kes ei ole

töötukassa juhatuse liige või töötaja, võib nimetada komisjoni liikmeks tema asjaomase

kirjaliku nõusoleku või teda nimetanud asutuse või isiku ettepaneku alusel.

Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ § 12 lg 1 järgi

osutab töötukassa tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu või võimaldab

inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või

annab haldusakti, mille alusel toetab tööturuteenusel osalemist või tasub tööturuteenuse eest või

hüvitab selle kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui inimesel võimaldatakse valida sobiv

teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa seada

teenuseosutajatele kvalifitseerimise nõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted, milles

sätestatakse täpsemad teenuse osutamise tingimused ja korraldus. Sama määruse § 23 lg 4 järgi

sõlmib

töötukassa

tööturukoolituse

korraldamiseks

täienduskoolitusasutuse

pidajaga

3-24-100

15(18)

halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud

täienduskoolitusasutuse pidajate pakutavate koolituste (koolituskaart) seast. Töötukassa

rahastab üldjuhul tööturukoolitust, mis toimub grupikoolitusena.

Koostöö põhimõtete 2024 p 9.3 järgi on töötukassal õigus lõpetada koolitajaga koostöö

järgmistel alustel:

 p 9.3.3. koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele muuhulgas, kuid mitte

ainult;

 p 9.3.6. koolitust ei ole läbiviidud nõutele vastava õpiväljundipõhise täienduskoolituse

õppekava alusel;

 p 9.3.15. koolitaja on rikkunud oluliselt või korduvalt koolituskaardi koostöö

põhimõtteid või töötukassaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud hankelepinguid;

 p 9.3.16. koolitaja on esitanud kvalifitseerimiseks või koostöö käigus valeandmeid;

 p 9.3.18. koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis muudab

koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks.

33. Kuna samad koostöö lõpetamise alused nähtuvad ka koostöö põhimõtete 2023 p-st 7.3

(7.3.2, 7.3.2.3, 7.3.6, 7.3.9), siis ei ole oluline, kas võtta aluseks koostöö põhimõtted 2023. a

või 2024. a kohta. Igal juhul on tegemist samasisuliste koostöö lõpetamise alustega, mis olid

kaebajale koostöö tegemisel teada ja millega ta sai oma tegevuses arvestada.

34. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlusaluses otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta on

neile alustele kaebajaga koostöö lõpetamisel tuginenud.

35. Kaebaja on esitanud koostöö käigus vastustajale koolituse toimumise koha osas

valeandmeid ja see on toonud kaasa selle, et vastustaja on arvestanud oma klientidele

sõidutoetuse ebaõigetest andmetest lähtudes. Kaebaja esitatud osavõtulehtede järgi toimus

mööbli koostaja õpe aadressil Pae tn 29a (dtl 171, 185-190). Tegelikkuses seal mingit õpet ei

toimunud. Õpet ei viidud läbi õppeklassis, nagu õppekava (dtl 84) lk-l 2 ette nägi, vaid kaebaja

koostööpartneri klientide, kes olid tellinud mööbli kokkupaneku, elu- või äriruumides. Mööbli

kokkupanemise teenuse saaja elu- või äriruumi ei saa pidada õppeklassiks. Tegemist ei ole ka

koostööpartneri ruumidega, töökojaga, puidutööks vajalike töövahenditega sisustatud

õpperuumidega ega näidisseintega, millele saab mööbli paigaldada, nagu lubatakse õppekava

lk-l 3. Ei oma tähtsust, et kaebaja ei teadnud, kuidas ja kus tema koostööpartner õpet täpsemalt

kavandas. Kuna koolituse korraldaja oli kaebaja, siis vastutas tema õppe korraldamise ja selle

nõuetele vastavuse eest, mh oma koostööpartneri tegevuse eest. Seega on kaebaja esitanud

valeandmeid. Vastustaja on toonud 18.04.2024 vastuses (dtl 225) välja, kui palju erines

vastustaja esialgselt arvestatud ja tegelikult maksmisele kuulunud sõidutoetuse vahe. Tegemist

on töötule või vastustajale tekkinud kahjuga. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema ei

teadnud sõidutoetuse maksmisest. Esiteks oli sõidutoetuse maksmine sätestatud seaduses

(TTTS §-d 36-37). Teiseks on koostöö põhimõtete 2023 p-s 4.6 selgelt välja toodud, et

osavõtulehtedel on oluline tähtsus sõidu- ja majutustoetuse arvestamisel. Seega sai ja pidi

kaebaja teadma, et õigete asukoha andmetega osavõtulehed omavad toetuse määramisel

tähtsust. Kaebaja kohustuste rikkumise tuvastamine ei sõltu sellest, kas ja kui suures ulatuses

makstud ja maksta tulnud toetus erinesid.

3-24-100

16(18)

36. Ebaõigeid andmeid koolituse asukoha osas esitati ka sild- ja pukk-kraana juhi koolituse

ning ekskavaatori- ja frontaallaaduri juhi koolituse osas. Selline käitumine tekitab põhjendatud

kahtlusi koolitaja usaldusväärsuse osas.

37. Kaebaja läbi viidud õpe ei vastanud õppekavale. Ekskavaatori- ja frontaallaaduri juhi

koolituse õppekava (dtl 103) lk-l 2-3 lubatakse praktilise töö käigus kaevetöid teha. Kaebaja ei

vaidle vastu vastustaja tuvastatule, et tegelikult praktilise töö käigus kaevetöid ei tehtud, vaid

töötati maapealsete pinnasehunnikutega. Eesti keele seletava sõnaraamatu 2009 järgi tähendab

„kaevama“6 labidaga, masinaga vm tööriistaga auku, süvendit tegema. Seega tähendab

kaevamine maasiseseid, mitte maapealseid töid. Vastustaja otsusest nähtub, et mitmed tema

kliendid olid valinud kaebaja koolituse nimelt seepärast, et selle õppekavas lubati kaevetöid,

ning olid pettunud, kui tegelikult kaevetöid ei võimaldatud. Oluline ei ole, kas ja mil tingimustel

Tallinna linnas kaevetöid teha võimaldatakse. Sellega pidi kaebaja arvestama õppekava

koostamisel, mitte andma õppijatele ebaõiget teavet ja asjatut lootust. Tegemist on õppijate

petmisega eesmärgiga meelitada neid konkurentide asemel enda koolitusel osalema. Selline

käitumine on vastuolus koostöö põhimõtete 2023 p-ga 1.9 ja tekitab põhjendatud kahtlusi

koolitaja usaldusväärsuse osas.

38. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ka selles osas, et mööbli koostaja koolitus ei

vastanud õppekavas toodule. Tegelikult ei võimaldatud õppijatele lubatud teooria- ja

praktikatunde, vaid kasutati neid tasuta tööjõuna kaebaja koostööpartneri klientide

teenindamisel, teenides seeläbi õppijate pealt nii koolitusraha kui ka tasu mööbli

kokkupanemise teenuse eest. Tegemist ei olnud õppetöö, vaid juhendatud töötamisega. Ei ole

eluliselt usutav, et teooriatunde anti mööbli kokkupaneku tellinud kliendi elu- või äriruumides.

Selline käitumine ei oleks olnud kliendi huvides ja oleks kaasa toonud kliendi pahameele. Paari

õpetussõna jagamist, jooniste lugemist või konkreetse töölõigu juhendamist enne töö teostamist

ei saa pidada teooriatunniks. Õppijat juhendavat kaastöölist ei saa pidada kvalifitseeritud

spetsialistiks, kes on pädev koolitust läbi viima. Teisele inimesele kuuluvad mööblit ei saa

pidada õppevahendiks. Kaebaja vastutab enda valitud koostööpartneri tegevuse eest, kellele ta

on oma ülesande täitmise usaldanud. Kohtu arvates on usutav, et tegemist oligi kaebaja ja tema

koostööpartneri välja mõeldud skeemiga, kuidas vastustaja kliente enda huvides ära kasutada.

Selline käitumine tekitab põhjendatud kahtlusi koolitaja usaldusväärsuse osas.

39. Kohus nõustub vastustaja etteheidetega pädevustunnistusi puudutavas osas. Kaebaja

tegevus selles osas ei vastanud kehtivatele õigusaktidele ning oli nii vastustajat kui õppijaid

teadlikult eksitav täiendava tasu teenimise eesmärgil. Kaebaja viitas määruse nr 88 § 3 lg 1

p-le 2, jättes tähele panemata sama paragrahvi lg 2 ja määruse nr 88 aluseks oleva SeOS § 10.

Mõlemast nähtub, et pädevustunnistusi saab väljastada sertifitseerimisasutus. Vaidlust ei ole

asjaolu üle, et kaebaja ei ole sertifitseerimisasutus. Seega puudub tal õigus pädevustunnistusi

väljastada. Ebaoluline on, kas kaebaja moodustatud eksamikomisjoni liikmete hulgas oli ka

mõne sertifitseerimisasutuse esindaja. See ei muuda kaebajat sertifitseerimisasutuseks ega anna

kaebajale sertifitseerimisasutusega sarnast õigust pädevustunnistusi väljastada. Määruse nr 88

§ 3 lg-st 2 tuleneb, et kompetentsust saab tõendada ka koolitusasutuse vastava tunnistusega.

Seega ei vajanud kraanajuhi õppe läbinud isikud pädevustunnistust. Piisanuks koolituse

läbimisel antavast tunnistusest. Ka määrusest nr 95 ei tulene vastupidist. SeOS § 10 lg 2 viitab

muu õigusakti kohasele tõendile, milleks saab pidada määruse nr 88 § 3 lg-s 2 sätestatud

koolitusasutuse tunnistust. Õppekava (dtl 88) lk-l 6 selgitatakse, et eksami läbimisel

väljastatakse kooli tunnistus. Täiendava eksami ja eraldi pädevustunnistuse väljastamiseks

puudus kaebajal õigus.

6 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaevama&F=M.

3-24-100

17(18)

40. Õppekava lk-l 6 toodud viide kutseeksamile on taaskord eksitav. Kutseeksamit on pädev

vastu võtma kutset andev organ (KutS § 3 p 31) või selle poolt moodustatud hindamiskomisjon

(KutS § 19 lg 6 p 1). KutS § 10 lg 1 järgi võib kutset andva organina (kutse andja) tegutseda

kutseasutuse (Haridus- ja Teadusministeerium – KutS § 6 lg 1) korraldatud avalikul konkursil

kutsenõukogu otsusega võitjaks kuulutatud ja kutseregistris sellekohast registreeringut omav

juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus. Registreerimisel määratakse

kutsestandarditest tulenevad kutsenimetused ja tasemed, mille suhtes on kutse andjal õigus

kutseid anda. Praegusel juhul ei nähtu SA Kutsekoda (kutseregistri volitatud töötleja – KutS

§ 14 lg 3, Vabariigi Valitsuse 28.05.2009 määruse nr 79 „Kutseregistri põhimäärus“ § 1 lg-d 2

ja 4) peetavast registrist, et kaebajal oleks õigus tegutseda kutse andjana7, et on olemas sild-,

pukk- ja tornkraana juhi kutsestandard8 ning et on väljastatud kutsetunnistus nr 230049 isikule

nimega X10 ja isikukoodiga XXXXXXXXXXX11 (dtl 108).

41. Kaebaja ei ole selgitanud, millisest õigusaktist tuleneb tema õigus korraldada pädevuse

tõendamise või kutseeksameid ja nõuda selle eest eraldi tasu (dtl 95, 98). Tegemist on vastustaja

ja õppijate teadliku eksitamisega täiendava tasu teenimise eesmärgil. Kohus nõustub

vastustajaga, et kui kaebajal puudus õigus pädevus- ja kutseeksameid korraldada ning pädevus-

ja kutsetunnistusi väljastada, siis on vastavad tunnistused sisutühjad ega anna nende omajatele

loodetud kõrgemat kvalifikatsiooni. Sellise täiendava eksami läbinud ja täiendava tunnistuse

saanud isikud on samal tasemel nende isikutega, kes läbisid vaid õppetööle järgnenud eksami

ja said vaid koolituse läbimist tõendava tunnistuse. Seega on täiendava eksami läbinud ja

täiendava tunnistuse saanud isikud (vastustaja nende asemel) maksnud asjatut raha. Selline

käitumine tekitab põhjendatud kahtlusi koolitaja usaldusväärsuse osas.

42. Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et X osas ei saanud 05.09.2023 eest koostöö

põhimõtete 2023 p 5.9.1 järgi tasu küsida (dtl 169-171). X kinnitas vastustajale 07.11.2023

saadetud e-kirjas (dtl 231), et teavitas 04.09.2023 nii meistrit kui kaebajat koolitusel osalemise

katkestamisest. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Seega teadis kaebaja juba 04.09.2023,

mitte alles 05.09.2023, et koolitusel osalemine on katkestatud. Järelikult lõppes koolituse

vastustajapoolne rahastus 05.09.2023, st 05.09.2023 eest ei saanud vastustajale enam arvet

esitada.

43. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et kaebaja ei käitunud

vastustaja ega tema klientide suhtes heausklikult, on neid teadlikult eksitanud, ei ole järginud

õppekavas välja lubatut ja on esitanud koolituste toimumise asukohtade osas vääraid andmeid,

põhjustades vastustajale ja tema klientidele kahju.

44. Kaebaja varasem kvalifitseerimine koolituskaardi koostööpartneriks ei andnud kaebajale

nö puutumatust. See ei võtnud vastustajalt õigust kaebaja tegevust koolituste korraldamisel

uurida ja vajadusel sekkuda, lepingut peatada ja lõpetada. Kaebaja tegevuse varasem

õiguspärasus või selle varasem põhjalik kontrollimata jätmine ei tähenda, et kaebaja tegevust

saab ka edaspidi tingimusteta usaldada ja puudub alus kontrolli teostada. Konkursil osaledes ja

koostöölepingut sõlmides võttis kaebaja endale kohustuse järgida koostöö põhimõtteid (Eesti

Töötukassa koolituskaardi koolitajate kvalifitseerimise tingimused, p 9.7). Seega pidi kaebaja

koostöö põhimõtteid tundma ja järgima. Praegusel juhul on vastustaja tuvastanud mitmete

koostöö põhimõtete rikkumised.

7 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kutse andja“.

8 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kraanajuhi kutsestandard“.

9 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kutsetunnistus2“.

10 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kutsetunnistus3“.

11 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kutsetunnistus1“.

3-24-100

18(18)

45. Kohus ei pea koostöölepingu lõpetamist ebaproportsionaalseks vaatamata asjaolule, et

rikkumisi heidetakse kaebajale ette alles esimest korda. Koostöö põhimõtetest ei tulene, et

koostöölepingut saab lõpetada vaid juhul, kui tegemist on korduva rikkumisega. Punktist 9.3.15

tuleneb, et koostöölepingu lõpetamiseks annab aluse koostöö põhimõtete oluline või korduv

rikkumine. Praegusel juhul oli tegemist olulise rikkumisega, sest kaebaja eksitas vastustajat ja

tema kliente tahtlikult. Tegemist ei olnud kaebaja poolse eksimusega, vaid teadliku ebaausa

tegevusega kasu saamise eesmärgil. Sellises olukorras ei saa anda kaebajale võimalust oma vigu

parandada (tegemist ei olnud veaga) ega suunata avalikke ressursse jätkuvalt ettevõtjale, kes on

käitunud lepingu täitmisel õigusvastaselt. Vastasel juhul koheldaks ebavõrdselt neid

koolituskaardi koostöö partnereid, kes on järginud õigusaktidest ja koostöö põhimõtetest

tulenevaid reegleid ja piiranguid. Arusaadavalt ei saa vastustajal olla enam kaebaja vastu

usaldust. Lepinguline suhe eeldab usaldust oma lepingupartneri suhtes. Proportsionaalne oli

leping lõpetada, et vältida edaspidi nii avalike huvide kui ka vastustaja klientide huvide

rikkumist ja neile kahju tekitamist.

46. Neil põhjustel peab kohus vastustaja 08.02.2024 otsust õiguspäraseks ja jätab kaebuse selle

tühistamiseks rahuldamata.

Otsus ja menetluskulud

47. Eeltoodud põhjendustel jäävad kaebused terves ulatuses rahuldamata.

48. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109).

/allkirjastatud digitaalselt/