5-24-11/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-24-11 Otsuse kuupäev

14. juuni 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque ja Juhan Sarv Kohtuasi Kalle Grünthali kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

7. juuni otsuse nr 3 peale Menetlusosalised Kalle Grünthal Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Kalle Grünthali kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalle Grünthal esitas 5. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse. Ta palus tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimisteenistuse toimingu, millega on jäetud kasutusele võtmata ajakohane elektroonilise hääletamise süsteem, mis võimaldaks tuvastada isiku, kes tegelikult hääletab. Samuti palus ta tunnistada elektroonilise hääletamise läbiviimise täies ulatuses kehtetuks.

Elektroonilise hääletamise süsteem on kaebaja arvates vastuolus Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lõigetega 1 ja 2, sest ei võimalda kindlalt tuvastada, kas valija hääletab ise. Euroopa Parlamendi valimised ei ole ühetaolised, sest eksisteerib kaks valimissüsteemi. Üks süsteem kehtib paberhääletusel ja teine elektroonilisel hääletusel. Paberhääletuse puhul tuvastatakse valija isikusamasus enne valimissedeli kättesaamist isikut tõendava dokumendi alusel ning pärast valimissedeli täitmist ja valimiskasti laskmist valija oma häält muuta ei saa. Elektroonilisel hääletamisel ei tuvastata, kes tegelikult hääletab. Lisaks on elektroonilisel hääletamisel võimalik antud häält korduvalt muuta. Elektroonilisel hääletamisel pole kasutusele võetud kaugtõestamist. Seega on elektrooniline hääletamine ebaseaduslik. Kaebaja kui Euroopa Parlamendi valimistel kandideerija õigusi on rikutud, kuna eespool osutatud puudus elektroonilise hääletamise süsteemis võib mõjutada oluliselt kaebaja õigust osutuda valituks.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 7. juuni 2024. a otsusega nr 3 kaebus rahuldamata.

5-24-11

2(4) Otsuse järgi on kaebaja vaidlustanud seda, kuidas riigi valimisteenistus haldab elektroonilisel hääletamisel kasutatavat ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi (RKVS § 482 lõige 1). RKVS § 485 lõige 2 näeb ette, et valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti. ITDS § 3 lõike 3 järgi on digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument. Sama seaduse § 181 lõike 2 järgi toimub dokumendi kasutaja isikusamasuse digitaalne kontrollimine digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Digitaalsed dokumendid on isikutunnistus (ITDS § 19), digitaalne isikutunnistus (ITDS § 201 lõige 1) ja mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus (ITDS § 204 lõige 1). Seega ei näe Euroopa Parlamendi valimise seadus (EPVS) ega RKVS ette isiku tuvastamist muul viisil, kui digitaalsel kontrollimisel digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Kaebaja ei ole välja toonud muid asjaolusid, mis tõendaksid, et riigi valimisteenistus ei halda ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi seaduse nõuetele vastavalt. Eeltoodule tuginedes ei ole riigi valimisteenistus RKVS § 482 lõiget 1 rikkunud.

Ühetaolisuse printsiip tähendab, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja erinevate valimisringkondade valijate häältel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (RKPJKo 3-4-1-13-05, p-d 23 ja 24). Igal valijal on võimalik kasutada nii jaoskonnas kui ka elektrooniliselt hääletamise võimalust. Valimiste ühetaolisuse põhimõte eeldab, et valija isik tuleb hääletamisel üheselt tuvastada, iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb vaid üks hääl. Eestis on võimalik valijat tuvastada seaduse alusel väljastatud digitaalse dokumendiga. Häälte arvestamise meetod (arvestatakse vaid viimast häält) tagab ka valimiste ühetaolisuse, sest mistahes viisil hääletanud valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl. RKVS § 482 lõikes 2 sätestatud kohustus hääletada ise tuleb tagada valijal endal. Isikut tõendava dokumendiga seotud PIN-koodid väljastatakse dokumendi saajale ning neid ei tohi teisele isikule edasi anda.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

3. K. Grünthal esitas Riigikohtule kaebuse, milles ta palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 3 tühistada.

Kaebaja arvates ei kasutatud Euroopa Parlamendi valimistel ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi (RKVS § 482 lõige 2). Rikutud on valimiste ühetaolisuse põhimõtet. Erinevalt paberhääletusest, ei tuvastata elektroonilisel hääletamisel, kes tegelikult hääletab. Nõue, et ID-kaardi PIN-koode ei tohi teisele isikule anda, pole tagatud. Vabariigi Valimisteenistus ei ole võtnud isikusamasuse tuvastamiseks kasutusele ajakohaseid isiku kaugtõestamise meetodeid. Lisaks ei ole paberhääletuse puhul, erinevalt elektroonilisest hääletamisest, võimalik pärast valimissedeli täitmist ning valimiskasti laskmist oma häält muuta ja valija on kaitstud võimalike mõjutuste eest. Viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-4-1-13-05 ei ole asjakohane.

Rikutud on kaebaja õigusi kandideerijana. Elektrooniliselt kaebaja poolt hääletanud isikut on võimalik hiljem mõjutada oma häält muutma ning valikut kellegi teise kasuks tegema.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

4. Vabariigi Valimiskomisjon jääb enda otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5-24-11

3(4)

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kaebaja kandideeris Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina. EPVS § 68 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebusega võib vaidlustada valimiste korraldaja toimingut (EPVS § 67). Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustas kaebaja Vabariigi Valimisteenistuse toimingut ajakohase elektroonilise hääletamise süsteemi kasutuselevõtmisel (EPVS § 9 lõige 1 punkt 1). Seega on kaebus lubatav.

6. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega tema kaebus jäeti rahuldamata. Kolleegium mõistab kaebust selliselt, et kaebaja arvates ei ole elektroonilise hääletamise süsteem ajakohane, sest ei võimalda tuvastada, kes tegelikult hääletas, samuti on elektroonilisel hääletamisel võimalik häält korduvalt muuta. Paberhääletuse puhul see nii ei ole, mistõttu on tegelikult kaks valimissüsteemi. See on kaebaja hinnangul vastuolus valimiste ühetaolisuse põhimõttega.

7. Vabariigi Valimiskomisjon jättis K. Grünthali kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt seetõttu, et ühetaolisuse printsiipi pole rikutud, sest Eestis on võimalik valijat tuvastada seaduse alusel väljastatud digitaalse dokumendiga ja häälte arvestamise meetod tagab, et mistahes viisil hääletanud valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga.

8. Valimiste ühetaolisuse põhimõte tähendab, et igal valijal peab olema valimistulemuse mõjutamiseks võrdne võimalus. Aktiivse valimisõiguse kontekstis tähendab ühetaolisuse põhimõte ennekõike seda, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel peab olema võrdne arv hääli ning et kõigil häältel peab olema võrdne kaal esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel (RKPJKo 3-4-1-13-05, p 16).

9. Kolleegiumi hinnangul ei riku valimiste ühetaolisuse põhimõtet see, et seadus lubab valijal otsustada, kas ta annab oma hääle hääletamissedeliga või elektrooniliselt. Valimiste ühetaolisuse ehk võrdse kohtlemise printsiip ei tähenda, et kõik valijad peavad valimistoimingu tegema absoluutselt ühesugusel viisil. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole võimalik ega põhiseaduslikult nõutav. (Vt ka RKPJKo 3-4-1-13-05, p 24).

10. EPVS § 472 sätestab, et elektrooniline hääletamine korraldatakse sama seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras. RKVS § 482 lõike 1 kohaselt kasutatakse elektroonilisel hääletamisel ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et iga valija elektrooniliselt antud hääl on korrektselt arvestatud või tühistatud ja sellele vastavalt hääletamistulemustes kajastatud. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et hääletada saavad vaid hääleõiguslikud valijad ja hääletamistulemuses on arvestatud vaid hääleõiguslike valijate hääled. RKVS § 485 lõike 2 esimese lause kohaselt kasutatakse valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti.

11. Valimisteenistusel tuli elektroonilise hääletamise käigus isiku tuvastamisel lähtuda RKVS-s ja ITDS-s sätestatud nõuetest. Nende nõuete täitmiseks piisas isikusamasuse kontrollimisest digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu (ITDS § 181 lõige 2). Seega ei pidanud Vabariigi Valimisteenistus võtma kasutusele täiendavat kaugtõestamise meetodi. Kaebuses esitatud väited ei anna alust arvata teisiti.

5-24-11

4(4)

12. Ka võimalus elektroonilise hääletuse käigus hiljem enda häält muuta ei riiva valimiste ühetaolisuse põhimõtet, vaid annab olulise lisagarantii valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse printsiibi järgimisele elektroonilisel hääletamisel (RKPJKo nr 3-4-1-13-05, p 30). Kui hääletamissüsteem tagab, et iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb ainult üks hääl (EPVS § 2 lõige 3), pole määrav, et hääletamisel hääletussedeliga ja elektrooniliselt on hääle hilisema muutmise võimalus erinev. Kaebaja pole kahtluse alla seadnud, et iga valija puhul võetakse arvesse ainult üks hääl.

13. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-4-1-13-05 selgitanud, kuidas on tagatud valija vaba tahte väljendamine elektroonilisel hääletamisel. Kuigi identiteedivargus elektroonilisel hääletamisel ei ole välistatud, ei tingi see elektroonilise hääletamise põhiseadusvastasust. Ka pabersedeliga hääletamise korral ei ole välistatud kuriteod valimisvabaduse vastu. (RKPJKo nr 5-23-19/3, p 45)

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktist 2, jätab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni 7. juuni 2024. a otsuse nr 3 muutmata ja K. Grünthali kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)