1-11-6733/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-11-6733

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6733 (11260100970) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses R.H süüdistus KarS § 169 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav R.H

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

emakeel-eesti keel, juhutööd, kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 04.11.2008.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas KarS § 263 p 1 alusel rahaline karistus 21900 krooni (tasumata); 2) 29.01.2010. a

Tartu MK Jõgeva kohtumajas KarS § 263 p 1, 3, 4 alusel 6 kuu vangistusega KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.H KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust R.H-le 29.01.2010.a Tartu Maakohtu

otsusega kriminaalasjas 1-09-22342 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 6 (kuus)

kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis R.H-le mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada R.H-le liitkaristuseks mõistetud vangistus 480

(nelisada kaheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud KarS § 69 lg 4 alusel on R.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §

2(3) 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada R.H hüvitama tekkinud võlgnevust, tasudes igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks alates 2011.a augustist elatise võlgnevuse katteks vähemalt 30 eurot kuus kuni käitumiskontrolli lõpuni.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata R.H üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

2) kaitsetasu 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot 31 senti advokaat Heiki Kuninga

poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda R.H-lt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda tasuma menetluskulude katteks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata sissenõutud menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe

aasta jooksul kohustades R.H tasuma igakuiselt 05-ndaks kuupäevaks

menetluskulude katteks alates 2011.a augustist vähemalt 30 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011,

Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles võtnud kohustuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 21.05.2010. a määruse alusel maksma elatist xxxxxxxxxxxa kasuks oma noorema

kui kaheksateistaastase lapse xxxxxxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxxxxülalpidamiseks alates

01.01.2010. a igakuiselt 2175 krooni (139 eurot) hoidub kuritahtlikult kõrvale lapsele igakuise

elatusraha maksmisest. Elatusraha võlgnevus seisuga 01.06.2011. a on 2363 eurot. Seega pani R.H toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimeopanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.01.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kuus kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi kaheksa kuud vangistust. KarS

3(3) § 69 lg 1, 2, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 480 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks kaheksa kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on R.H kohustatud töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha. KarS § 75 lg 4 alusel võtab R.H endale kohustuse hüvitada

tekkinud võlgnevust, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 30 eurot kuni käitumiskontrolli lõpuni.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on

menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. R.H ja tema kaitsja esitasid taotluse, milles

palusid vähendada süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid. Taotlust põhjendasid nad süüdistatava raske majandusliku olukorraga. R.H selgitas, et tal ei ole alalist tööd, kuna

tema erialal ei ole elukohas olnud võimalik tööd leida. Elukohast kaugemale ei ole tal

majanduslikult olnud võimalust minna tööle seoses suurte nõuetega, mis on sundtäitmisel – sundtäitmise käigus on arestitud tema arveldusarved ning talle töötasust alles jääv osa ei ole piisav, et tasuda võõrsil elamisega kaasnevaid kulusid. Lisaks on tal vaja toetada lähedasi seoses tervisliku seisundiga pidevat kõrvalist abi vajava õe kasvatamisel. Prokurör esitatud taotlustele vastuväiteid ei esitanud. Lisaks palus kaitsja sissenõutavad menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa, kuna nende

korraga tasumine ei ole süüdimõistetule jõukohane ja täituri vahendusel lisanduks sellele veel täituritasu. Kohus leiab, et esitatud taotlused on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele tulenevalt KrMS § 180 lg 3, 424 ja 423. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et R.H tuleb

igakuiselt hüvitada tekkinud elatisevõlgnevust ning tasuda ka jooksvalt elatist, mistõttu kogu menetluskulu sissenõudmine süüdimõistetult võiks seada lisaks süüdimõistetule raskesse olukorda

ka lapse, kelle ülalpidamiseks elatis on välja mõistetud. R.H-le mõistetud karistus, s.o

üldkasulik töö ja sellega kaasnevad kohustused, piiravad teatud perioodil samuti oluliselt süüdimõistetul raha teenimise võimalusi.

Kohtunik