3-21-2829/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2829

Haldusasi

XX kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo 26.

oktoobri 2021. a kirja osaline õigusvastasus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja v.adv Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin

Kook

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-

2829 ja teha uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. juulil 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-2829

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.P Compliance OÜ (kustutatud 25.04.2024, ärinimi alates 19.06.2023 Sedghiane

Ghiguncio OÜ) esitas Rahapesu Andmebüroole (RAB) tegevusloa taotluse usaldushalduse ja

äriühingute teenuse pakkumiseks. RAB edastas G.P Compliance OÜ juhatuse liikmele XXle

vastamiseks 13.09.2021 küsimustiku tema ärialase maine korrektsuse hindamiseks. XX esitas

küsimustikule vastused samal päeval. Seejärel teavitas RAB-i ametnik telefoni teel XXle, et tal

tuleks avaldus tagasi võtta, sest seda ei rahuldataks, kuna ta on esitanud teadlikult valeandmeid.

XX võttiski taotluse tegevusloa saamiseks tagasi.

2. GokuMarket OÜ (kustutatud 20.03.2024), kellel oli kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu

teenuste osutamiseks ning kelle üheks juhatuse liikmeks oli alates 31.05.2021 XX, esitas RAB-

le 04.06.2021 taotluse tegevusloa muutmiseks seoses juhtorgani liikmete muutumisega. XX

edastas RAB-le 23.08.2021 GokuMarket OÜ juhatuse liikmete ja AML spetsialistide vastused

RAB-i küsimustikele nende ärialase maine hindamiseks.

3. RAB teavitas 12.10.2021 kirjas, et on G.P Compliance OÜ menetluse raames tuvastanud,

et XXl puudub korrektne ärialane maine, sest ta esitas RAB-le valeandmeid. Samuti on

GokuMarket OÜ menetluse raames esitatud korrektse ärialase maine küsimustikule vastamisel

valeandmeid (küsimus nr 3). Seega on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 72 lg 1 p 11 nõue täitmata. RAB andis GokuMarket OÜ-le võimaluse esitada oma

vastuväited hiljemalt 15.10.2021. GokuMarket OÜ märkis 15.10.2021 täiendavates selgitustes,

et RAB-i viidatud valeandmete esitamine oli puhtalt inimlik eksimus ja palus seda arvestada.

4. RAB selgitas 26.10.2021 kirjas, et on GokuMarket OÜ vastuväited läbi vaadanud ning

eluliselt ei ole usutav, et isik võiks unustada asjaolu, et teda on kunagi kriminaalmenetlusega

seostatud (küsimus nr 3). Küsimustikus esitatud küsimus oli selge ja üheselt mõistetav. Asjaolu,

et kahtlustus oli esitatud omastamise eesmärgil, ei näita isikut usaldusväärsena, arvestades eriti,

et isik ei toonud talle esitatud kahtlustust küsimustiku vastuses välja. Seetõttu on RAB endiselt

seisukohal, et varjamine oli tahtlik ja loodeti, et andmed ei tule välja, sest need võinuks tingida

tegevusloa andmisest keeldumise, kuna täidetud ei ole RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kontrollieseme

asjaolu. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevusvaldkonnas on kõrge rahapesu ja terrorismi

rahastamise riski ning klientide rahaliste väärtuste hoidmisest tuleneva nõude tõttu kehtestatud

kõrgendatud hoolsusnõuded. Kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele mittevastavus või

nende nõuetega oma tegevuse näiliselt vastavusse viimine, samuti mittevastavust põhistavate

asjaolude varjamine, ohustab Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust ning

tekitab võimaluse kasutada Eesti majandussüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

RAB-i ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Selle eesmärgi täitmine

hõlmab muu hulgas valdkonda mittesobivate ettevõtete tegevuslubade kehtetuks tunnistamist

ning mittesobivatele ettevõtetele tegevuslubade väljastamisest keeldumist. RAB on endiselt

seisukohal, et GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise taotlust ei rahuldata ning ettevõtja

tegevusload tunnistatakse kehtetuks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37

lg 1 p 1 alusel. Kuna RahaPTS § 72 lg 1 p 11 nõue ei ole täidetud ja puudusi ei ole kõrvaldatud,

siis ei vasta ettevõte RahaPTS § 72 sätestatud kontrollieseme asjaoludele ning esineb ka

RahaPTS § 1182 lg-st 2 tulenev tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus. Seega keeldub RAB

3-21-2829

3(10)

tegevusloa muutmisest ja tunnistab ettevõtte tegevusload kehtetuks. Ettevõtjal on võimalik

majandustegevuse registris ise täielikult loobuda majandustegevusest, kui ettevõtja ei soovi

enda nimele negatiivset haldusakti.

5. GokuMarket OÜ teavitas 29.10.2021 vastuses, et dokumentide puudused on kõrvaldatud

ja kuigi äriühing ei nõustu RAB-i hinnanguga XX ärialasele mainele, on GokuMarket OÜ

otsustanud kutsuda XX juhatuse liikme kohalt tagasi ning seega on täidetud ka RahaPTS § 72

lg 1 p-s 11 toodud kontrollieseme asjaolu.

6. XX esitas Tallinna Halduskohtule 07.12.2021 kaebuse, mis võeti menetlusse nõudega

tuvastada RAB-i 26.10.2021 otsuse õigusvastasus osas, milles RAB tuvastas kaebajal korrektse

ärialase maine puudumise. RAB on kohaldanud RahaPTS § 72 lg 1 p-i 11 ebaõigesti. Kaebajal

puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused ning temaga seotud äriühingute suhtes ei ole

tehtud negatiivseid otsused finantssektori tegevuslubade osas ega ka rakendatud rahvusvahelisi

sanktsioone. Seega omab kaebaja korrektset ärialast mainet. Isegi kui RAB on kohaldanud

materiaalõigust

korrektselt,

on

vaidlustatud

otsus

ebaproportsionaalne

ja

oluliste

kaalutlusvigadega. Inimlik eksimus ligi 12 aastat tagasi aset leidnud ning ilma süüdimõistva

kohtuotsuseta lõppenud kriminaalmenetluses ajutisel kahtlustatavaks oleku mainimata jätmisel

on igati mõistetav. Toodud eksimusel puudub korrektse ärialase maine tuvastamisel seejuures

igasugune relevantsus, sest RahaPTS § 72 lg 1 p 1 mainib tegevusloa kontrolliesemena üksnes

kehtivaid karistusi. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks kaebaja RAB-i eest tahtlikult varjama

teavet, mis ei mõjutaks loamenetluse tulemust. RAB on teinud kaalutlusvea, jättes arvestamata

asjaoluga, et mainimata jäeti üksnes menetluse seisukohalt ebaoluline asjaolu. Kuna RAB ei

ole vaidlustatavas eelhaldusaktis tuginenud RahaPTS § 17 lg-le 5, siis ei ole see asjassepuutuv.

Samuti ei ole asjakohased viited Finantsinspektsiooni (FI) sobivusmenetluse juhendile. RAB

rikkus lisaks uurimiskohustust, jättes välja selgitamata kriminaalmenetlusega seotud asjaolud,

mille põhjal oleks talle selgunud, et kaebaja suhtes tehti ainult üks menetlustoiming ja sisuliselt

oli tegemist puhtalt tsiviilõigusliku vaidlusega.

7. RAB palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on faktidele tuginedes leidnud,

et kaebaja ei oma korrektset ärialast mainet. Isegi kui kaebus rahuldatakse, tuleks RAB-l teha

samasisuline otsus, sest fakte ei ole võimalik muuta ja RAB-i ei saaks jätta neid arvestamata.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on jätnud kahel korral küsimustikus teavitamata, et on olnud

kriminaalmenetluses kahtlustatav. Seega ei ole tegemist ühekordse eksimusega. Kuna kaebaja

ei vastanud küsimustele ausalt, siis ei ole ta usaldusväärne ja ei oma seetõttu korrektset ärialast

mainet. Kaebaja korrektne ärialane maine ei puudu ainult põhjusel, et ta on olnud kriminaalasjas

kahtlustatav, vaid peamiselt seetõttu, et ta ei olnud küsimustele vastamisel aus. Eluliselt usutav

ei tundu, et isik unustab lihtsalt ära, et on olnud üks kord elus kahtlustatav kriminaalmenetluses.

Selline sündmus peaks isikule pigem jääma väga hästi meelde. Ärialast mainet hindab RAB iga

kord konkreetsete asjaolude valguses uuesti. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtivad

kõrgendatud hoolsusnõuded ning finantssektorisse pürgiv või seal olev juht peab nii olema kui

ka näima aus ja usaldusväärne (nt FI sobivusmenetluse juhendi p 3.17). RahaPTS-s 15.03.2022

jõustunud muudatustega on seadusandja mh täpsustanud, et isiku ärialast mainet ei saa lugeda

korrektseks, kui ta on esitanud RAB-le valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni

esitamata (RahaPTS § 72 lg 2 p 2). Kaebajaga seotud kriminaalasja menetlus algas 08.03.2010

ja XX kuulati selle 12.03.2010 üle kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-s 7

sätestatud teo (grupi poolt toime pandud vargus) toimepanemises. Kuivõrd tsiviilasjades sõlmiti

kompromissid varalise kahju hüvitamiseks, siis leiti, et kahtlustatava süü ei ole suur ning

kriminaalasi lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-te 1 ja 7 alusel (s.o

avaliku menetlushuvi puudumise tõttu). Eeltoodu ei viita kaebaja üksnes ajutisele seotusele

kriminaalasjaga. RAB-i hinnangul ei oleks kriminaalasi eraldivõetuna andnud eeldatavasti alust

3-21-2829

4(10)

keelduda tegevusloa andmisest, kui tegevusloa menetlemise ajal ei oleks vastustajal tekkinud

veendumust, et kaebaja püüab neid andmeid teadlikult varjata (st usaldamatus seondub sellega,

et kaebaja püüab endast jätta tegelikust paremat muljet). Valeandmete esitamise tuvastamine ei

jäta RAB-le õigust kaaluda muid sobivuse eeldusi.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.09.2022 otsusega XX kaebuse, tunnistas RAB

26.10.2021 otsuse õigusvastaseks osas, milles RAB tuvastas XXl korrektse ärialase maine

puudumise ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3333 eurot. RAB-i

26.10.2021 e-kiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses eelhaldusakti

tunnustele, sest sellega on õiguslikult siduvalt tehtud kindlaks asja lõplikul lahendamisel (s.o

GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise üle otsustamisel) tähtsust omav asjaolu, et XXl puudub

korrektne ärialane maine. Seega on RAB-i 26.10.2021 kiri iseseisvalt vaidlustatav ning kui

kohus tuvastab, et RAB-i otsus on õigusvastane, siis ei ole RAB-l edasistes menetlustes

võimalik õigusvastases eelhaldusaktis tuvastatule tugineda.

RahaPTS § 72 lg 1 p 11 sätestab ettevõtjale tegevusloa andmise ühe eeldusena äriühingu

juhtorgani liikme korrektse ärialase maine olemasolu. GokuMarket OÜ taotluse menetlemise

ajal kehtinud RahaPTS § 72 lg 2 kohaselt tuli RAB-l menetluse käigus sisustada isiku korrektne

ärialane maine kui seaduses täpsemalt määratlemata õigusmõiste ja oma hinnangut faktiliselt

põhjendada ning kaaluda tuvastatud asjaolude mõju edasises menetluses. Ebaõige on seisukoht,

et valeandmete esitamise fakti tuvastamise korral puudus RAB-l kaalutlusõigus. RAB ei ole

kaebaja ärialase maine hindamisel oma seisukohti piisavalt põhjendanud, on uurimiskohustust

rikkudes jätnud tuvastamata olulised asjaolud ja ei ole kohaselt täitnud kaalumiskohustust, mis

tõi kaasa 26.10.2021 otsuses ebaõigete hinnangute andmise kaebaja ärialase maine kohta. RAB

tugines 26.10.2021 otsuses tahtlikule varjamisele. Vastustajaga ei saa nõustuda, et vaidlusalune

küsimus nr 3 oli üheselt mõistetav. Olukorras, kus küsimused nr 2 ja nr 4 puudutasid kindlat

ajaperioodi lähiminevikus (karistamine viimase 3 aasta jooksul) või olevikus aset leidvaid

sündmusi (käimasolevad menetlused), ei pidanud kaebaja küsimusele nr 3 vastates aru saama,

et selles on peetud silmas määratlemata ajaperioodi. Kuna küsimus ei olnud üheselt mõistetav,

siis ei saa kaebajale ette heita, et ta ei märkinud vastamisel ära 12 aasta tagust sündmust ehk

kahtlustust kriminaalasjas, mis ei seondu taotletava tegevusloa valdkonnaga. Asjakohane on

kaebaja seisukoht, et kuna RahaPTS § 72 lg 1 p 1 mainib tegevusloa kontrolliesemena üksnes

kehtivaid karistusi, siis ei pidanud kaebaja küsimusele vastates mõistma, et andmeid soovitakse

mis tahes ajal toimunud kriminaalmenetluste kohta. Sellest tulenevalt ei saa kaebajale heita ette,

et küsimusele eitavalt vastates esitas ta vastustajale tahtlikult valeandmeid. Vastupidist ei saa

tuletada ka sellest, et kaebaja esitas ebaõigeid andmeid kokku kahes menetluses, arvestades et

GokuMarket OÜ-ga seonduvas menetluses vastas kaebaja küsimustikule 23.08.2021 ja G.P

Compliance OÜ-ga seotud menetluses 13.09.2021 ning alles seejärel teavitas RAB teda sellest,

et andmed ei ole korrektsed. Järelikult ei saanud kaebaja GokuMarket OÜ menetluses teada, et

RAB sisustab küsimust nr 3 teistmoodi.

Kaebajal on õigus ka selles, et RAB ei ole tema ärialase maine hindamisel täitnud HMS §-st 6

tulenevat uurimiskohustust, sest ei selgitanud välja kaebajaga seotud kriminaalmenetluse olulisi

asjaolusid. RAB ei ole kaebaja vastuväiteid kontrollinud ega seetõttu hinnanud, kas asjaolu, et

kaebaja suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus, oli sedavõrd olulise kaaluga, et omada olulist

mõju kaebaja ärialasele mainele. Vastustaja seisukohad on lisaks vastuolulised, sest ühelt poolt

viidatakse, et iseenesest ei oleks kriminaalasi eraldivõetuna olnud aluseks tegevusloa andmisest

keeldumiseks, kuid teiselt poolt leitakse, et kriminaalasja kohta andmete esitamata jätmine on

sedavõrd oluline rikkumine, et tingib kaebaja ebausaldusväärsuse ja korrektse ärialase maine

puudumise. Kokkuvõttes ei ole RAB kaebajal laitmatu ärialase maine puudumise tuvastamisel

korrektselt teostanud kaalutlusõigust, jättes hindamata, kas andmete esitamata jätmine on nii

3-21-2829

5(10)

oluline rikkumine, et tuvastada kaebajal korrektse ärialase maine puudumine. Seda olukorras,

kus kaebaja tahtlus andmete varjamiseks ei ole üheselt tuvastav ning kaebaja suhtes alustatud

kriminaalmenetlus ei oleks automaatselt olnud kaebaja korrektset ärialast mainet välistavaks

asjaoluks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. RAB palub 26.10.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega jätta kaebus rahuldamata. XXl puudub praeguses asjas iseseisev kaebeõigus.

Halduskohus ei ole arvestanud, et tegevusloa menetluse osaliseks oli GokuMarket OÜ, mitte

XX. RAB-i hinnang juhatuse liikme sobivusele puudutab ettevõtja subjektiivseid õigusi, mitte

juhatuse liikme subjektiivseid õigusi. Äriühingu otsustada on, kas vahetada juhatuse liige välja

või vaidlustada RAB-i otsus. Lisaks ei ole RAB-i 26.10.2021 e-kirjas siduvalt tuvastatud

faktilisi asjaolusid, vaid lõplik hinnang neile koos põhjendustega antakse tegevusloa andmisest

või muutmisest keeldumise otsuses. Kuivõrd maine on ajas muutuv, siis hindab RAB isikute

korrektset ärialast mainet iga konkreetse taotluse asjaolusid arvesse võttes uuesti.

RAB-i küsimustikus sisalduv küsimus nr 3 on üheselt mõistetav ning seda ei saanud tõlgendada

ajaliselt kitsendavalt. Küsimustes nr 2 ja nr 4 oli ajaperioodile juhitud eraldi tähelepanu, kuid

küsimuses nr 3 selline täpsustus puudus. Pole arusaadav, miks peaks küsimus nr 3 käsitlema

üksnes lähiminevikku, kui küsimused nr 2 ja nr 4 käsitlesid samuti erinevaid ajaperioode. Kui

isikule jäi mõni küsimus ebaselgeks, oli võimalik pöörduda RAB-i poole selle täpsustamiseks.

Heausksed isikud avaldavad pigem rohkem informatsiooni kui küsitakse, eriti olukorras, kus

nad arvavad, et tegu ei ole neile etteheidetav või nende seotus on olnud ajutine. Arusaamatuks

jääb seegi, miks kohus käsitles küsimustiku üheselt mõistetavust, kuigi kaebaja ei ole väitnud,

et küsimus nr 3 ei olnuks üheselt mõistetav, vaid ta enda sõnul lihtsalt inimlikult unustas selle

kriminaalmenetluse välja tuua. Kohus on seega ületanud kaebuse piire. Samuti on üllatuslik ja

arusaamatu kohtu väide, et kriminaalasi ei olnud seostatav taotletava tegevusloa valdkonnaga.

Kaebaja soovis tegutseda virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga GokuMarket OÜ juhatuse

liikmena. Virtuaalvääringu teenuse pakkumise käigus usaldavad kliendid ettevõttele enda vara

ning ettevõtte suhtes, kellele vara usaldatakse, kehtivad kõrgendatud hoolsusnõuded. Kaebajale

esitatud kahtlustusel vara ebaseaduslikus omastamises omab seetõttu tugevat seost tegevusloa

taotlemisega.

Virtuaalvääringu teenuse pakkujad tegelevad kõrgendanud riskiga finantsteenuse pakkumisega.

Finantssektoris osalemine eeldab mh isiku kõrget usaldusväärsust ja seaduslikku käitumist, et

finantssektoris tegutseksid vaid pädevad ja ausad isikud. Isiku taust ja varasem tegevus peavad

andma nii RAB-le, klientidele kui ka avalikkusele kindluse, et teenuse pakkumine toimub

asjatundlikult, usaldusväärselt ning kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Eeltoodu on

vajalik selleks, et vältida riskide realiseerumist, mille tulemusel võib jääda kaitseta klientide

vara ning võimalikuks saada rahapesu ja terrorismi rahastamine. RahaPTS § 1 lg 1 eesmärke

on võimalik saavutada üksnes siis, kui on tagatud kõigi seaduses sätestatud tingimuste ja nõuete

kohane täitmine ning kõigi turuosaliste vastutustundlik ja usaldusväärne tegutsemine (vt lisaks

FI sobivusmenetluse juhendi p-d 3.17, 3.20). Seejuures ei lõpetatud kriminaalmenetlust mitte

seetõttu, et kaebaja olnud tegu toime pannud, vaid muudel põhjustel (KrMS § 202 lg-d 1 ja 7).

XX on esitanud GokuMarket OÜ tegevusloa menetluses tahtlikult valeandmeid ning see

mõjutas taotluse lahendamist. Eluliselt ei tundu usutav, et isik lihtsalt unustaks ainsa korra elus,

kui ta on olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Pigem pidanuks see erakordse sündmusena

jääma isikule väga hästi meelde. Seotuse varjamine viitab, et isik loodab, et asjaolu ei tule välja.

RAB hindab ärialast mainet iga kords uuesti ning tähendust võivad omada ka isiku hinnangud

3-21-2829

6(10)

ja käitumine peale oluliste mainet mõjutavate sündmuste toimumist (Riigikogu XIV koosseisu

8 SE seletuskiri). Praegusel juhul on kaebaja enda käitumine viinud vastustaja järelduseni, et

teda ei saa pidada usaldusväärseks ja seda mitte niivõrd kunagise kriminaalmenetluse tõttu, vaid

selle varjamise tõttu. Kaebaja käitumine ei tekita usaldust, et ta sobib tegutsema kõrgendatud

nõuetega sektoris, kus lasub suur vastutus teiste isikute varadega kokkupuutumisel. 15.03.2022

jõustunud RahaPTS § 72 lg 2 p 5 kohaselt ei saa isiku ärialast mainet lugeda korrektseks, kui

ta on esitanud RAB-le valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata.

Kaebaja vastas küsimusele nr 3 eitavalt, jättes esitamata andmed algatatud kriminaalmenetluse

kohta. Kui kaebaja oleks sellekohased andmed esitanud ja kriminaalmenetlusega seonduvat

selgitanud, ei oleks RAB-l tõenäoliselt tekkinud kahtlust tema usaldusväärsuses. Valeandmete

esitamine tekitas seevastu kahtluse, et kaebaja ei oleks usaldusväärne partner, mistõttu ei sobi

ta virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmeks. Seda järeldust süvendab asjaolu, et

kaebaja on ka hiljem püüdnud sündmust pisendada (s.o väidetega üksnes ajutisest seotusest ja

kohtuotsuse puudumisest). Kaebaja pidi küsimustikku täites möönma, et RAB kontrollib

esitatud andmeid. Seega pidi ta olema teadlik, et ebaõigete andmete esitamisel või oluliste

andmete esitamata jätmisel võivad tema jaoks olla negatiivsed tagajärjed. Kaebaja käitumine

viitab pigem sellele, et ta lootis, et RAB ei saa kunagisest kriminaalmenetlusest teada, mis viitab

tahtlusele. RAB ei ole rikkunud uurimiskohustust ega kaalutlusõigust, vaid kohus on jätnud

vastustaja seisukohad arvestamata ning asunud sisuliselt ise hindama kontrollieseme asjaolude

vastavaust ja kaebaja usaldusväärsust, mis ei ole kohtu pädevuses. Valeandmete esitamise fakti

tuvastamise korral on RAB kohustatud tegevusloa väljaandmisest keelduma.

10. XX palub 28.11.2022 vastuses (täiendatud 23.05.2024) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RAB-i 26.10.2021 eelhaldusaktiga on rikutud kaebaja õigusi, mistõttu on tal HKMS § 44 lg 1

kohaselt kaebeõigus. Otsitud ja asjassepuutumatu on RAB-i väide, et isikute korrektset ärialast

mainet hinnatakse igakordselt uuesti, arvestades konkreetse taotluse asjaolusid, sest vastustaja

on ise viidanud, et jääb kohtuvaidluse tulemusest olenemata ka edaspidi enda hinnangu juurde.

Halduskohus ei ole tõlgendanud kaebust ebaõigesti ega väljunud kaebuse piiridest. Küsimuse

nr 3 selguse aspekti tuli kohtul hinnata juba üksnes põhjusel, et RAB tugines 26.10.2021 kirjas

mh sellele väitele. Samuti oli küsimuse mõistetavust käsitletud kaebuses. Taotluse menetlemise

ajal kehtinud RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 tulenevalt kätkes korrektse ärialase maine eeldus

kehtivate kriminaal- ja väärteokaristuste puudumist (vt ka Riigikogu XIV koosseisu 8 SE teise

lugemise muudatusettepanekud, lk 5) ehk äärmisel juhul kuni 3 aastat varem toimunut (vt KarS

§ 82 lg 1 p 2; karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11). Muud minevikus esitatud kahtlustused ei

saa olla korrektse ärialase maine olemasolu või puudumise tuvastamisel asjassepuutuvad. Seda,

et kõnealune kahtlustus ei oleks toonud kaasa kaebaja mittevastavust, on RAB ka ise möönnud.

Järelikult sai iga kõrgendatud õigusteadmiste ja pädevusega isik või isik, kes on pöördunud nõu

saamiseks õigusnõustaja poole, eeldada, milline teave on korrektse ärialase maine tuvastamisel

oluline ja milline mitte. Seda enam, et eelmine küsimus piirdus 3-aastase perioodiga. Sellest

tulenevalt ei pidanud ligi 12 aasta tagune kahtlustus kaebajale meelde tulema. RAB ei ole isegi

kohtumenetluses eristanud, kas vaidluse esemeks on korrektne ärialane maine (RahaPTS § 72

lg 1 p 11) või laitmatu ärialane maine (RahaPTS § 17). Kohus on õigesti leidnud, et kuivõrd

RahaPTS § 72 lg 1 p 11 eeldab andmete avaldamist kehtivate karistuste kohta, siis ei pidanud

kaebaja mõistma, et RAB soovib teavet mistahes ajal toimunud kriminaalmenetluste kohta. Ka

muus osas on otsus õiguspärane. Kuna kahtlustus ei olnud RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaldamise

eelduseks, siis ei ole kaebajale esitatud kahtlustuse spetsiifika asjassepuutuv, samuti ei saa

lähtuda 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-i muudatustest (st viited üldisele usaldusväärsusele ei

ole asjassepuutuvad).

3-21-2829

7(10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et RAB-i apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. Asjas on vaidluse all GokuMarket OÜ virtuaalvääringu teenuse tegevusloa muutmiseks

esitatud 04.06.2021 taotluse menetluse käigus äriühingule saadetud RAB-i 26.10.2021 e-kirjas

(kaebuse lisa 7) väljendatud hinnang, et alates 31.05.2021 äriühingu juhatuse liikmeks saanud

XXl puudub korrektne ärialane maine RahaPTS § 72 lg 2 tähenduses (ning selle tõttu on

täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolu ja tegevusloa muutmisest

tuleb keelduda). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et RAB-i 26.10.2021 kiri

on käsitatav eelhaldusaktina (HMS § 52 lg 1 p 2), millega on tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks

GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise taotluse lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kaebaja ja

halduskohus näivad olevat sisuliselt lähtunud üksnes hinnangust, et RAB oli 26.10.2021 e-kirja

saatmise ajaks kujundanud XX sobivuse küsimuses enda jaoks lõpliku seisukoha ning ei

kavatsenud seda enam muuta. Isegi kui see nii oleks, ei muuda see RAB-i 26.10.2021 e-kirjas

väljendatud seisukohta hilisemas menetluses õiguslikult siduvaks. Halduskohus ei ole viidanud

ühelegi normile, millest tuleneks, et RAB peaks enne tegevusloa andmise või muutmise taotluse

lahendamist tegema eraldi haldusaktiga siduvalt kindlaks RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 nimetatud

isikute korrektse ärialase maine või selle puudumise. Kõnealuste isikute ärialane maine on üks

tegevusloa kontrollieseme asjaoludest, mille osas tuleb anda hinnang tegevusloa taotluse kohta

koostatavas haldusaktis. Samas oli RAB-i 26.10.2021 e-kirja saatmine vajalik selleks, et juhtida

GokuMarket OÜ tähelepanu tuvastatud asjaolule, mis võib tuua kaasa tegevusloa muutmise

taotluse rahuldamata jätmise. Seeläbi tagati taotlejale võimalus esitada oma vastuväited ja soovi

korral otsustada juhatuse liikme vahetamine. GokuMarket OÜ avaldaski 29.10.2021 vastuses,

et kutsub XX juhatuse liikme kohalt tagasi ning palus täiendavalt aega kaks nädalat, et leida

uus vastutav juhatuse liige (GokuMarket OÜ teine juhatuse liige oli India kodanik, kellel

puudus valmisolek ise täita RahaPTS §-s 17 sätestatud vastutava juhatuse liikme ning RAB-i

kontaktisiku ülesandeid).

13. RAB-i 26.10.2021 e-kiri oli menetlustoiming GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise

taotluse menetluses, kuid see on HKMS § 45 lg 3 esimese alternatiivi alusel erandina iseseisvalt

vaidlustatav, sest võib rikkuda kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vrd Tallinna

Ringkonnakohtu 19.09.2023 otsus nr 3-22-75, p-d 12–13; 07.04.2011 otsus nr 3-09-671, p 7).

Kui GokuMarket OÜ ei oleks otsustanud kutsuda XXt juhatuse liikme kohalt tagasi ja RAB

oleks jätnud XX korrektse ärialase maine puudumise tõttu äriühingu 04.06.2021 taotluse

rahuldamata, siis olnuks XXl võimalik teda puudutavas osas vaidlustada ka seda haldusakti (vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2023 otsus nr 3-19-1196, p 19; 28.12.2023 määrus nr 3-23-

2718, p 8). Kaebeõigust ei välista asjaolu, et RAB peab isikute ärialast mainet hindama igas

konkreetses haldusmenetluses uuesti, sest olukorras, kus isiku ärialase maine korrektsust

hinnatakse tema varasema tegevuse ja sellega seotud asjaolude põhjal (10.03.2020–14.03.2022

kehtinud RahaPTS § 72 lg 2), mis võib hõlmata mh järelevalveasutusele mõnes teises

haldusmenetluses esitatud teabe korrektsuse (vrd alates 15.03.2022 kehtiva RahaPTS § 72 lg 2

p 5), peab isikul olema võimalik vaidlustada ebaõigeid hinnanguid, millele RAB võib hakata

tuginema järgmistes võimalikes menetlustes. Ringkonnakohus möönab, et praktikas on

esinenud ka teistsuguseid kaebeõiguse käsitusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023

määrus nr 3-22-1535, p-d 13–14), kuid juba haldusasjas nr 3-22-75 on siiski pöördutud tagasi

varasema lähenemise juurde (vt haldusasi nr 3-09-671).

14. Nii GokuMarket OÜ tegevusloa muutmise taotluse menetluses kui ka G.P Compliance

OÜ tegevusloa andmise taotluse menetluses pidi XX vastama kirjalikult mh järgmistele

3-21-2829

8(10)

küsimustele (GokuMarket OÜ menetluses küsimused nr 2–4; G.P Compliance OÜ menetluses

küsimused nr 5–7):

„2. Kas Teile on varem määratud karistus kuriteo või väärteo (viimase kolme aasta jooksul)

toimepanemise eest või on Teie suhtes viimase kolme aasta jooksul tehtud muid süüdimõistvaid

otsuseid? Kui jah, siis palun täpsustage.

3. Kas Teid on seostatud kriminaalasjaga muul moel (nt olete olnud kahtlustatav, ülekuulatav

või viibinud vahi all) või on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku §-des

202-2052 sätestatuga või sellega analoogsetel alustel? Kui jah, siis palun täpsustage.

4. Kas Teie suhtes on käimas kriminaal-, väärteo-, tsiviil- või haldusmenetlusi? Kui jah, siis

palun täpsustage.“

Kaebaja vastas mõlemal juhul kõigile neile küsimustele: „Ei ole“ (GokuMarket OÜ menetluses

23.08.2021; G.P Compliance OÜ menetluses 13.09.2021).

15. Kuigi asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel RAB tuvastas valeandmete esitamise, ei

ole poolte vahel olnud vaidlust, et RAB on iseenesest õigesti tuvastanud, et XX on olnud

kahtlustatav KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud süüteo (st vargus, mis on toime pandud

grupi poolt) toimepanemises 08.03.2010 alanud kriminaalmenetluses, mis lõpetati KrMS § 202

lg-te 1 ja 7 alusel (st oportuniteedi korras), lähtudes kannatanute 26.10.2010 taotlusest.

16. Kuna RAB-i 26.10.2021 e-kiri ei ole (eel)haldusakt, vaid menetlustoiming, siis ei laiene

sellele ka haldusakti põhjendamise nõuded ja RAB-l ei ole keelatud esitada kohtumenetluses

täiendavaid põhjendusi. Ehkki RAB on 26.10.2021 e-kirjas ja kohtumenetluses mh märkinud,

et kaebajale esitatud kahtlustus võiks ka sisuliselt tekitada küsimusi tema usaldusväärsuses ja

sobivuses valdama klientide vara, on kokkuvõttes heidetud kaebajale siiski eeskätt ette seda, et

ta on küsimustikele vastamisel (tahtlikult) varjanud oma seotust viidatud kriminaalasjaga ning

just RAB-le teadvalt valeandmete esitamise tõttu ei saa tema ärialast mainet lugeda korrektseks.

Seda kinnitab asjaolu, et vastustaja on ka ise möönnud, et pelgalt kaebaja seotus ligi 12 aastat

tagasi toimunud kriminaalmenetlusega ei pruugiks iseseisvalt anda alust lugeda kaebaja ärialast

mainet ebakorrektseks. Olukorras, kus RAB ei ole tuginenud mitte kriminaalasjaga seotusele,

vaid asjaomase seose varjamisele, pole põhjendatud heita vastustajale ette ka uurimiskohustuse

rikkumist kriminaalasja tehiolude ja kaebaja viidatud tsiviilvaidluse täpse sisu välja selgitamata

jätmise osas. Lisaks tuleb arvestada, et kuivõrd asjas on vaidlustatud menetlustoimingut, mitte

haldusmenetluse lõpptulemust, siis ei pidanudki RAB-l olema juba välja selgitatud kõik tähtsust

omavad asjaolud ja kogutud kõik tõendid, mis olnuks vajalikud GokuMarket OÜ tegevusloa

muutmisest keeldumiseks.

17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et kuna RahaPTS § 72 lg 1 p 1 nimetab

tegevusloa kontrolliesemena üksnes taotlejaga seotud isikute kehtivaid karistusi, siis ei omanud

kunagine seotus kriminaalasjaga ega ka väidetav valeandmete esitamine üldse mingit tähtsust.

RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaselt on üheks tegevusloa kontrolliesemeks ka taotlejaga seotud

isikute korrektne ärialane maine ning kui see piirduks üksnes kehtivate karistustega, puuduks

kõnealusel punktil regulatiivne toime, sest see üksnes kordaks RahaPTS § 72 lg 1 p-s 1 toodut.

Korrektne ärialane maine on RahaPTS § 72 lg-st 2 tulenevalt määratlemata õigusmõiste, mida

RAB peab iga kord uuesti sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest.

Korrektset ärialast mainet hinnatakse asjaolude kogumi põhjal, mis võib hõlmata mh varasemad

karistused ja kahtlustused. Ehkki sedalaadi andmete tähtsus tõenäoliselt ajas väheneb, ei saa

ainuüksi sellest siiski järeldada, et nende andmete küsimine oleks ilmselgelt eesmärgipäratu või

ebaproportsionaalne. Kaebajal ei ole õigust ise otsustada, millised andmed avaldada ja millised

jätta avaldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16). Seejuures

3-21-2829

9(10)

ei ole kaebaja vaidlusalusele küsimusele vastamisest ka keeldunud, vaid vastas sellele eitavalt.

Kui kaebaja pidas küsitud teavet ebaoluliseks (st tema ärialast mainet mitte mõjutavaks), siis

olnuks tal võimalik soovi korral kriminaalmenetlusega seonduvat täpsemalt selgitada. Küll aga

ei saa kaebaja õigustada küsimusele valevastuse andmist väitega, et küsitud andmed ei mõjuta

tema korrektset ärialast mainet, sest see pole kaebaja hinnata (sh olenemata tema väidetavatest

kõrgendatud õigusteadmistest ja pädevusest või õigusnõustaja poole pöördumisest).

18. Kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et küsimusele nr 3 vastates 2010. a kahtlustuse

mainimata jätmine oli tingitud puhtalt inimlikust eksitusest (vt XX 15.10.2021 selgitus).

Ringkonnakohus jagab RAB-i seisukohta, et eluliselt ei saa pidada usutavaks, et kaebaja lihtsalt

unustas küsimustikku täites ära asjaolu, et ta on kunagi olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav.

Kaebaja suhtes on kriminaalmenetlust alustatud üks kord elus ja tegemist peaks olema piisavalt

erakordse sündmusega, et see oleks meeles ka ligi 12 aastat hiljem (sh viidati küsimuses selgelt

mh sellistele kriminaalmenetlustele, mis on lõpetatud KrMS § 202 alusel). Seda eriti olukorras,

kus kaebaja pidi eelduslikult olema RAB-i küsimustikku täites hoolas ja püüdma meenutada

kõiki asjaolusid, et vastata esitatud küsimustele võimalikult ammendavalt. Kuivõrd korrektselt

tuli vastata juba esimesel korral, siis ei ole määrav, et kaebaja vastas GokuMarket OÜ taotluse

menetluses küsimustikule varem (23.08.2021) kui G.P Compliance OÜ taotluse menetluses

(13.09.2021). Samuti võib viidata, et erinevalt tema suhtes 2010. a-l menetletud kriminaalasjast

ei ole kaebaja näiteks küsimusele nr 8 vastates unustanud, et ta oli 2010. a-l juhatuse liige Padell

OÜ-s, mis on likvideeritud seoses pankrotiga. XX esitatud GokuMarket OÜ 29.10.2021

seisukoha p-st 2, milles on mh viidatud kaebaja õigusele olla unustatud, võib samuti järeldada

pigem seda, et kaebaja ei pidanud lihtsalt vajalikuks varasemat kriminaalmenetlust välja tuua

või soovis seda teadlikult varjata. Nagu juba eespool märgitud, kui kaebaja hinnangul ei saanud

küsitud andmed olla tema ärialase maine hindamisel relevantsed, siis tulnuks tal vastamisest

keelduda, mitte esitada RAB-le valeandmeid.

19. Kohtumenetluses on kaebaja asunud täiendavalt väitma, et temale esitatud küsimuse nr 3

n-ö ajaline mõõde ei olnud üheselt mõistetav, kuna küsimuses nr 2 sooviti andmeid ainult kolme

viimase aasta kohta ja küsimus nr 4 puudutas üksnes vastamise ajal pooleli olevaid menetlusi.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja see põhjendus otsitud. Vaidlusaluse küsimuse sõnastus

on piisavalt selge ja ei sisalda ajalisi piire (erinevalt küsimusest nr 2). Seega tuli avaldada teave

kriminaalasjadega seotuse kohta mis tahes ajal. Kui küsimuse ajalised piirid ei olnud kaebajale

selged, siis tulnuks küsida selle ulatuse kohta RAB-lt täpsustusi või täpsustada vastuses, millise

perioodi kohta andmed esitatakse. Ringkonnakohus on ka varasemalt pidanud ebausutavaks, et

RAB-i küsimustikus kõrvuti asetsevate küsimuste erisugused ajalised piirid saanuks iseseisvalt

tekitada olulist ebaselgust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 15).

20. Kokkuvõttes on RAB õiguspäraselt leidnud, et XX esitas küsimusele nr 3 vastates

valeandmeid ja sellest tulenevalt oli alust hinnata, et tal puudub RahaPTS § 72 lg 2 tähenduses

korrektne ärialane maine. Valeandmete esitamine on kaebajale etteheidetav sellest sõltumata,

kas õigete andmete esitamise korral oleksid need saanud mõjutada hinnangut kaebaja ärialase

maine korrektsusele. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus valeandmeid oleks esitatud ilmselgelt

tähtsusetute asjaolude kohta.

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb RAB-i apellatsioonkaebus rahuldada.

Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 27.09.2022 otsuse ja teeb uue otsuse, millega

jätab XX kaebuse rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude

3-21-2829

10(10)

jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. XX on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja

kandnud esimese astme kohtu menetluses esindajakulu 3318 eurot. Apellatsiooniastmes on

kaebaja kandnud esindajakulu 1882,70 eurot. Kahes kohtuastmes kokku 5215,70 euro (sh

käibemaks) suuruste menetluskulude kandmine või kandmise kohustus on riigilõivu makse ja

advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuetele vastavalt tõendatud. Kuna

ringkonnakohus rahuldab RAB-i apellatsioonkaebuse ja jätab uue otsusega XX kaebuse

rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus HKMS § 108

lg 1 alusel tema enda kanda. RAB on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ning ei ole esitanud kohtutele andmeid ka muude

menetluskulude kandmise kohta. Seetõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

esimese ja teise astme kohtus HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)