2-21-6810/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14.06.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6810

Tsiviilasi

X ja Y hagi C vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (määruskaebuse esitajad): X (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Y (XXXXXXXXXXX), ühine

lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk

Kostja (vastustaja määruskaebementluses): C (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mari Männiko

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Rahuldada hagejate 31.05.2024 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse sama

kuupäeva menetlusdokumendile lisatud kohtulahendid.

I.2. Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejatelt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulude hüvitise suuremas

summas kui 7984,33 € ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitise suuremas

summas kui 5320 €. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus nimetatud summasid ületavas

osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta sama määruse resolutsioon muutmata,

arvestades lisaks käesoleva määruse põhjendustega.

I.3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada kostja C taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt.

II.2. Mõista hagejatelt Xlt ja Ylt võrdsetes osades kostja C kasuks välja maakohtu

menetluskulud 7984,33 €.

II.3. Mõista hagejatelt Xlt ja Ylt võrdsetes osades kostja C kasuks välja

ringkonnakohtu menetluskulud 5320 €.

2 (6)

II.4. Hagejatel Xl ja Yl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale Cle

viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

II.5. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p I.1) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Kaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses lahendasid kohtud X ja Y (hagejad) hagi C (kostja) vastu. Ringkonnakohtu

30.06.2023 otsusega jäid menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades.

2. Kostja esitas 22.06.2022 maakohtu menetluskulude nimekirja õigusabikulu kohta

käibemaksuta summas 8171,64 €. Nimekirjale lisatud tabeli kohaselt osutati kostjale õigusabi

64 t 2 min, kusjuures tasu oli algul 110 €/t, alates 01.09.2021 aga 130 €/t.

3. Kostja esitas 07.06.2023 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja summas 6230 €, sh

riigilõiv 770 €, esindaja kulud istungini 34 t eest tasumääraga 130 €/t summas 4420 € (lisandub

käibemaks – kokku 5304 €) ja 07.06.2022 istungi kulu 130 € (koos käibemaksuga 156 €).

4. Hagejad leidsid, et kostja kulud on ülemäärased ja palusid neid vähendada. Konkreetselt

vaidlustasid hagejad maakohtu menetluses 13.05.2022 toimingute ajakulu (1 t 20 min) ning

ringkonnakohtus kaebuse koostamise ajakulu (12,2 t), 18.04.2023 määrusega tutvumise ajakulu

(1,5 t), istungiaja kooskõlastamise ajakulu (0,5 t) ja rahuldamata jäänud tõendite esitamise

taotlusega seonduva ajakulu 17.05.2023–30.50.2023 (5,2 t).

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus määras kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks 16.02.2024

määrusega (vaidlustatud määrus). Maakohus märkis, et rahuldab kostja taotluse osaliselt. Ta

mõistis hagejatelt võrsetes osades välja maakohtu kuluna 8171,64 € ja ringkonnakohtu kuluna

6230 €. Neilt summadelt tuli kostjatel maksta ka viivist.

Maakohus leidis, et kulunimekirjades märgitud kostja esindaja toimingud olid vajalikud ja

põhjendatud ning tema tunnitasu määr kohane. Maakohus põhjendas, et 1 t 20 min ajakulu

maakohtu menetluses taotluse ja kohtumäärusega tutvumiseks tähendab lisaks dokumentide

lugemisele ka sisu mõistmist ja kaasamõtlemist, mistõttu on nimetatud kulu põhjendatud.

Kohus hindas kostja menetluskulusid tervikuna – arvestades esindaja turu keskmisest

madalamat tunnihinda 110–130 € koosmõjus toiminguteks kulunud ajaga, on kostja

esinduskulud kokkuvõttes mõistlikud. Samuti on vajalik ja põhjendatud kulu apellatsioon-

kaebuselt tasutud riigilõiv.

3 (6)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

6. Hagejad esitasid 06.03.2024 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada

ja jätta kostjale menetluskulud hüvitamata. Teise võimalusena paluvad nad vähendada

hüvitatavat summat vähemalt 2542,80 € võrra.

6.1. Esiteks ei ole kostjal kohustust menetluskulude eest tasuda. Kostja lepinguline esindaja

kinnitas 03.08.2022 artiklis, et AS Õhtuleht Kirjastus (edaspidi ÕL) hüvitab kõik oma

ajakirjanike kohtuvaidlustega seotud kulud. Siinjuures on oluline, et ÕL on kostja kulud

hüvitanud, mitte neid lihtsalt kandnud – järelikult ei ole kostjal kohustust õigusabikulusid tagasi

maksta. Ilma menetluskulude kandmise kohustuseta ei saa neid ka kostja kasuks välja mõista.

6.2. Teiseks vaidlustavad hagejad apellatsioonimenetluse kulud sisuliselt samas ulatuses nagu

nad esitasid vastuväiteid ringkonnakohtus, st 16,3 t (2542,80 €) ulatuses järgmiselt:

-

kaebuse koostamisele ei saanud kuluda 12,2 t – kaebuses on 9 lk sisulist teksti, mis

kordab kostja varasemaid seisukohti – seetõttu on kaebuse koostamise põhjendatud aeg

maksimaalselt 7 t ja hagejad vaidlustavad kulu 5,2 t (811,20 €) ulatuses;

-

kohtunõudele vastuse koostamisele ei saanud kuluda 7,4 t – kostja 03.10.2022 vastuse

sisuline tekst on 4 lk – põhjendatud kulu on enim 4 t ja hagejad vaidlustavad kulu 3,4 t

(530,40 €) ulatuses;

-

istungiaja kooskõlastamisele ei kulunud 0,5 t ja see toiming ei nõua õigusteadmisi,

mistõttu on vastav kulu (78 €) põhjendamatu;

-

täiendavate tõendite taotlusele ei kulunud 5,2 t – kohus jättis selle taotluse rahuldamata,

mistõttu polnud kulu (811,20 €) vajalik;

-

ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumisele ei kulunud 3,5 t – sellises mahus polnud

kulu vajalik, sest istungil ei kuulatud üle tunnistajaid ja kostja esindaja oli asjaoludega

juba maakohtu menetlusest kursis – põhjendatud kulu võis olla kuni 1,5 t ja hagejad

vaidlustavad kulu 2 t (312 €) ulatuses.

Ühtlasi heidavad hagejad maakohtule ette samade vastuväidete käsitlemata jätmist.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27.03.2024.

8. Ringkonnakohus nõudis 11.04.2024 määrusega kostjalt menetluskulusid tõendavate

dokumentide esitamist. Kostja esitas 18.04.2024 õigusabi arved, mille järgi maksja on ÕL ja

ÕL-i kinnituse. Nii kostja kui ka ÕL kinnitasid, et kostjal on kohustus tasuda ÕL-le viimase

kantud menetluskulud käesolevas asjas. Kostja täpsustas 29.05.2024 seisukohas, et ei nõua

enam ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Samuti selgitas kostja,

et maakohtu kulunimekirjast jäi ekslikult välja kulu summas 190,34 €. Hageja esitas 31.05.2024

koos seisukohtadega kaks täiendavat dokumentaalset tõendit (kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-

19-18596, millega soovis tõendada, et kostja esindaja oli kaebuses viidatud artikli avaldamise

ajal ühtlasi ÕL-i esindajana).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt ja vähendab hagejate hüvitatavaid

kulusid maakohtus summani 7984,33 € ja ringkonnakohtus summani 5320 € (TsMS § 667 lg 2

ls 1). Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi (TsMS § 359 kaudu kohalduv

§ 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja selle menetlemise kulusid ei hüvitata.

10. Hagejad esitasid 31.05.2024 täiendavad dokumentaalsed tõendid, millele kostja ei vaielnud

vastu. Määruskaebemenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud, mistõttu võtab

ringkonnakohus tõendid vastu (TsMS § 662 lg 3).

4 (6)

11. Maakohus eksis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastamisel. Määruse põhjenduste

ning resolutsiooni p-de 2 ja 3 järgi rahuldati kostja menetluskulude hüvitamise taotlused nii

maa- kui ka ringkonnakohtu kulude osas täielikult. Seetõttu on eksitav resolutsiooni p 1

otsustus taotluse osalise rahuldamise kohta. See ei muuda määrust sisuliselt ebaõigeks.

12. Hagejate kaebuse esimene väide pole edukas.

12.1. Menetluskulude hüvitamist ei välista see, kui need kandis muu isik (TsMS § 174 lg 9).

Õige on hagejate arusaam, et kohus mõistab poole kasuks välja menetluskulude hüvitise üksnes

juhul, kui tal on tekkinud või tekib menetluskulude kandmise kohustus (vt nt RKTKo

23.05.2018, 2-16-9415, p 29). Käesoleval juhul tähendab see eelkõige kontrolli küsimuses, kas

kostja peab hüvitama ÕL-le menetluskulu, mille ÕL on kostja eest menetluse ajal kandnud.

12.2. Ringkonnakohus asub seisukohale, et 03.08.2022 artikli lk-l 4 sisalduv kostja lepingulise

esindaja avaldus, et ÕL hüvitab kõik oma ajakirjanike kohtuvaidlustega seotud kulud, ei ole

tasu avalik lubamine VÕS § 1005 tähenduses. Viidatud avaldusest ei nähtu avalikkusele

suunatud tahet võtta kohustus maksta tasu kostja esindamise eest. Pigem on avaldusest aru

saada, et see käsitleb ÕL-i ja kostja suhteid kuludega seotud riskide jaotamisel. Järelikult ei ole

vaja kontrollida, kas kostja võis ÕL-ga kokkulepet sõlmides ise end kahjustada, mis annaks

alust talle hüvitatavat menetluskulu vähendada (VÕS § 139 lg 1).

12.3. Järgmiseks tuleb tõlgendada kostja ja ÕL-i kokkulepet menetluskulude hüvitamise kohta

VÕS § 29 reeglite järgi. Ringkonnakohtu hinnangul soovisid osapooled vabastada kostja

käesoleva kohtuasja menetluskulude kandmise riskist. Kokkuleppe sisu koostoimes osapoolte

käitumisega (sh arvestades tõsiasja, et kostja esindaja koostas arved ÕL-le, kes need menetluse

kestel tasus) viitab, et ÕL soovis vältida olukorda, kus ajakirjanikul tuleb ÕL-i väljaandes

avaldatud kaastööst tingitud kohtuvaidluse ajal või ka selle tulemusel kanda menetluskulusid.

Kokkuleppe sisule ei vastaks arusaam, et kui ajakirjanik vaidluse võidab ja kulud kas tervikuna

või osaliselt hüvitatakse, saab ta vastava summa endale jätta. Neil kaalutlustel tõlgendab

ringkonnakohus ÕL-i ja kostja kokkulepet nii, et kostjal on kohustus hüvitada ÕL-le

menetluskulud osas, milles need vaidluse vastaspoolelt tema kasuks välja mõistetakse.

12.4. Eelmises punktis viisil tõlgendatud kokkuleppe järgi on kostjal kohustus hüvitada

menetluskulu selle tema eest kandnud isikule. Seega on ka võimalik menetluskulu hagejatelt

kostja kasuks välja mõista.

13. Samuti pole sisuliselt põhjendatud kaebuse teine väide, aga selle alusel tuleb täiendada

maakohtu põhjendusi. Õige on hagejate etteheide, et maakohus ei vastanud piisavalt hagejate

vastuväidetele, mis nad esitasid juba ringkonnakohtus.

13.1. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi järgi

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude

suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb arvestades kohtuasjale kulunud aega

ja asja keerukust, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Eelnev ei tähenda, et kohus peaks

üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning

hindama igat kuluartiklit eraldi (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).

13.2. Siiski ei tulene eelnevast, et kohus ei pea vastama teise menetlusosalise vastuväidetele

või saab neid väga suures ulatuses üldistada. Käesoleval juhul analüüsis maakohus hagejate

vastuväidet 1 t 20 min ajakulule maakohtus ja märkis hiljem pealiskaudselt, et samad

põhjendused on asjakohased ka ringkonnakohtu menetluse osas. Tegelikult esitasid hagejad

apellatsioonimenetluse toimingutele teistsuguse sisuga vastuväiteid.

5 (6)

13.3. Ringkonnakohus saab maakohtu puuduse kõrvaldada ja vastab ise hagejate kõnealustele

väidetele järgmiselt:

-

kaebuse koostamisele ajakulu 12,2 t on vajalik ja põhjendatud – kuigi kaebuses on 9 lk

sisulist teksti, mis kordab kostja varasemaid seisukohti, ei tähenda see, et maakohtu

lahendi analüüsi, kostjaga arutamine ja kaebuse koostamine peaks võtma vähem aega

kui kostja kulunimekirjas märgitu;

-

kohtunõudele vastuse koostamise ajakulu 7,4 t ei ole ülemäärane – arvesse tuleb võtta

menetluslikku olukorda avaramalt, mitte ainult vastuse mahtu, sest esindaja pidi

kohtunõudega ka tutvuma ja seda kostjaga arutama; lisaks ei ole menetlusdokumendi

maht alati objektiivne kriteerium ajamahu hindamisel, sest lühikese ja tabava

dokumendi koostamine võib olla ajamahukam kui pikalt kirjutamine;

-

istungiaja kooskõlastamisele ei tarvitsenud küll kuluda 0,5 t, aga see ei muuda vastavat

ajakulu veel põhjendamatuks, sest esindajal tuleb istungi ajast teavitada klienti ja teha

muud seonduvad toimingud; eespool p-s 13.1 kirjeldatud kohtu diskretsioon on siiski

teataval määral piiratud – nimelt ei pea ega saa kohus hinnata esindaja toiminguid

minutite kaupa;

-

täiendavate tõendite taotlusele kulunud 5,2 t on menetluskuluna hüvitatav ka juhul, kui

kohus jättis taotluse rahuldamata – nimelt saab kohus kulude jaotamisel kohaldada

TsMS § 169 lg 3, aga seda ringkonnakohus käesoleval juhul ei teinud; sama alust ei

pea ega saa uuesti kontrollida kulude kindlaksmääramisel;

-

ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise ajakulu 3,5 t on vajalik ja põhjendatud –

kuigi istungil ei kuulatud üle tunnistajaid ja kostja esindaja oli asjaoludega juba

maakohtu menetlusest kursis, siis eeldab apellatsioonimenetluse istung esindajatelt

sisulist ettevalmistust, milleks 3,5 t on kohane.

13.4. Kokkuvõttes ei anna hagejate etteheited alust vähendada kostja esindaja ajakulu

apellatsioonimenetluse toimingutele.

14. Olenemata kaebuse väidetest tuleb maakohtu määratud hüvitisi siiski vähendada, mis toob

kaasa kaebuse osalise rahuldamise.

14.1. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt

(TsMS § 174 lg 8). Seega peab kohus kontrollima nõutava kuluhüvitise vastavust seadusele ja

põhjendatust ka juhul, kui taotlusele ei esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ls 1). Muu hulgas

peab kohus kontrollima, kas kuluhüvitisena nõutav summa vastab esitatud kulunimekirjale ja

toimikust nähtuvatele kuludele (TsMS § 174 lg 1) ning kas menetlusosaline nõuab põhjendatult

käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10). Maakohus eksis nende reeglite vastu ja rikkus

kõnealuses osas ka määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus

saab viidatud rikkumise parandada.

14.2. Maakohus lähtus vaidlustatud määruses sellest, et kostja esindaja toimingute maht

esimese astme kohtus oli 64 t 2 min, millest toimingud enne 01.09.2021 tehti hinnaga 110 €/t

ja hiljem 130 €/t. Määruse p 4 ja p 17 viie esimese taande (toimingud enne 01.09.2021) ajakulu

summa on 17 t. Nii kujuneb taotletud hüvitise summaks 7984,33 € (≈ 17 × 110 + 47,033 × 130).

Sellest suuremat summat ei olnud maakohtul alust maakohtu menetluskuluna hagejatelt välja

mõista. Kostja ei saa enam praegu määruskaebemenetluses täiendada oma kulunimekirja.

14.3. Maakohus otsustas, et esimeses kohtuastmes kantud kulud hüvitatakse ilma käibemaksuta

summas, aga teise astme õigusabikulu sisaldab käibemaksu. Niisugust otsustust maakohus ei

põhjendanud. Kostja esindaja tegevuskohaks olev advokaadibüroo koostas õigusabi eest arved

ÕL-le, kes on käibemaksukohustuslane. Kostja ei esitanud arveid ega dokumente, millega

temalt nõutakse kulu hüvitamist koos käibemaksuga. Seetõttu ei oma tähtsust kostja kinnitus,

kas ta saab arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Eluliselt pole usutav

6 (6)

ja kostja ei toonud esile, et ÕL oleks jätnud esitatud arvetel kajastatud käibemaksu maha

arvamata. Kui õigusabi saajale hüvitaks käibemaks, mida ta ei pidanud enda kanda jätma, toob

see kaasa tema rikastumise (RKTKm 10.11.2021, 2-18-16519, p 15). Lisaks avaldas kostja

ringkonnakohtule, et ta ei nõua enam apellatsioonimenetluse kuludelt käibemaksu hüvitamist.

Neil kaalutlustel väheneb kõnealuses osas hüvitis summani 5320 € (=770 + 4420 +130).

14.4. Eelneva põhjal vähendab ringkonnakohus hagejatelt kostja kasuks välja mõistetud

hüvitist maakohtu menetluskulude eest summani 7984,33 € ja ringkonnakohtu kulude eest

summani 5320 €. Muus osas pole alust vaidlustatud määruse resolutsiooni sisuliselt muuta.

15. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 €.

16. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks kajastada resolutsioonis hüvitatava

summa seost käibemaksu ega üksikute kululiikidega. Nimetatud eristus ei oma tähtsust määruse

täitmisel.

(allkirjastatud digitaalselt)