Legislator Case Law & Legislation
2-23-149821/8 AI generated

2-23-149821/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-149821/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Legislator headnote

AI generated

2-23-149821/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2024. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-149831 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K K vastu võla nõudes Hagihind 498,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht: Tartu mnt 83, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja: C K (PlusPlus Legal OÜ; epost: xxx) Kostja: K K (isikukood xxx, aadress: xxx) Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt K K hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx AS ja K K vahel 22.11.2022 sõlmitud xxx liitumislepingust nr. xxx ja 23.11.2022 sõlmitud xxx liitumislepingust nr. xxx tulenev võlgnevus xxx sideteenuste eest 118,01 eurot ja viivised 27,53 eurot.

3. Mõista kostjalt K K hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx AS ja K K vahel 20.12.2022 sõlmitud xxx Seadmekindlustuse lepingust Nr. xxx tulenev võlgnevus seadmete järelmaksu eest 243,88 eurot, viivised 32,04 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

4. Mõista kostjalt K K hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni xxx sideteenuste põhinõude 118,01 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 14.02.2024.

5. Mõista kostjalt K K hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis seadmekindlustuse eest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni seadmekindlustuse põhinõude 243,88 eurot jäägi täieliku tasumiseni alates 14.02.2024.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Menetluskulud jätta K K kanda.

8. Mõista välja kostjalt K K hageja AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 343 eurot.

9. Menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 13.02.2024 Harju Maakohtule hagi K K vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista xxx AS ja kostja vahel 22.11.2022 sõlmitud xxx liitumislepingust nr. xxx ja 23.11.2022 sõlmitud xxx liitumislepingust nr. xxx tulenev võlgnevus xxx sideteenuste eest 118,01 eurot ja viivised 27,53 eurot, xxx AS ja K K vahel 20.12.2022 sõlmitud xxx seadmekindlustuse lepingust Nr. xxx tulenev võlgnevus seadmete järelmaksu eest 243,88 eurot, viivised 32,04 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni xxx sideteenuste põhinõude

118,01 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 14.02.2024 ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis seadmekindlustuse eest võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni seadmekindlustuse põhinõude 243,88 eurot jäägi täieliku tasumiseni alates 14.02.2024.

3. Harju Maakohtu 05.04.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale tähtaja

20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Hagiavaldus ja 05.04.2024 määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 30.04.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 21.05.2025. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

4. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

7. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 140 eurot, lepingulise esindaja kulusid 427 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 140 eurot. Tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 427 eurot. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagihinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, summas 183 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest

183 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab hagihinda. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

8. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.

9. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 343 eurot (140 + 183+20).

10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik