2-21-7956/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7956

Kohtuasi

OÜ ALLEKS EHITUS hagi VVi ja MV vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ ALLEKS EHITUS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

56 605 euro 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OÜ

ALLEKS

EHITUS

(registrikood

11143582), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana

Morozova

Kostja VV (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja MV (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

OÜ

ALLEKS

EHITUS

apellatsioonkaebusega

esitatud

tõendid

-

maksekorraldused (lisad 1-54) – vastu võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2023. a otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldatud kulutuste hüvitamise nõudelt välja mõistmata käibemaksu 7327 eurot

86 senti. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi VVi vastu osaliselt.

3.2. Välja mõista VVilt OÜ ALLEKS EHITUS kasuks 43 967 eurot ja 15 senti.

2-21-7956

3.3. Välja mõista VVilt OÜ ALLEKS EHITUS kasuks viivis ajavahemiku eest

18.05.2021–13.05.2024 kokku 13 141 eurot 15 senti ning edasi alates 14.06.2024

põhivõlalt (43 967 eurot ja 15 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.

3.4. Jätta hagi MV vastu rahuldamata.

3.5. Jätta maakohtu menetluskuludest seoses hagi esitamisega VVi vastu 68% OÜ

ALLEKS EHITUS kanda ning 32% VVi kanda. Menetluskulud seoses hagi

esitamisega MV jätta OÜ ALLEKS EHITUS kanda.

3.6. VVi ringkonnakohtus kantud kuludest jätta 87% OÜ ALLEKS EHITUS kanda

ja MV ringkonnakohtus kantud kulud jätta täielikult OÜ ALLEKS EHITUS

kanda. OÜ ALLEKS EHITUS ringkonnakohtus kantud kulud seoses nõude

esitamisega VVi vastu jätta 13% ulatuses VVi kanda.

4. Rahuldada OÜ ALLEKS EHITUS apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.1. OÜ ALLEKS EHITUS (hageja) esitas hagi VVi (kostja I) ja MV (kostja II) vastu, paludes

kostjalt I välja mõista 113 588, 68 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

1344,39 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.

1.2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli kostja I ja NN (kinnisasja ühisomanikud)

ühisomandis kinnisasi Xxxxxxxxx tee x. Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald. NN isa oli hageja

osanik ja juhatuse liige. 25.08.2018 sõlmisid hageja ja kostja I ning NN kinnisasjale maja

ehitamiseks laenulepingu maksimumsummaga 150 000 eurot. Lepingu alusel ostis hageja maja

ehituseks ehitusmaterjale ja tellis teenuseid 113 588,68 euro eest. Laenusaajad pidid tasuma

intressi 10% aastas, laenu tagastamise tähtaeg oli 20.03.2019. Laenusaajad laenu ei tasunud

ning 2020. aasta septembris lepiti kokku, et laen tasutakse 25.03.2021.

1.3. Alternatiivselt leiab hageja, et hageja ja kinnisasja ühisomandike vahel oli töövõtuleping,

mille järgi pidi tasu makstama pärast ehitise valmimist. Hageja pidi ehitama maja oma

vahendite arvel, kinnisasja ühisomanikud pidi võtma pangast laenu ja sellega hagejale tasuma.

Kolmanda alternatiivina on hageja tegutsenud käsundita asjaajajana kinnisasja ühisomandike

huvides ja viimased on seeläbi rikastunud.

2-21-7956

1.4. Hageja tegi Xxxxxxxxx x objektil erinevaid ehitustöid 04.10.2018–26.06.2019: rajas

vundamendi, püstitas maja karbi, sulges akna- ja ukseavad hageja tellitud ja tasutud akende ja

ustega, tellis katuse ehitustööd ja teostas ka erinevaid sisetöid kuni viimistlustöödeni. Hageja

tellis ehitusprojekti AB Standup OÜ-lt. Kõik ehitustööd tegi hageja kinnisasja ühisomanike

juhiste järgi.

1.5. NN suri 31.03.2021, tema pärijad võrdsetes osades olid kostja I ja kostja II (tütar),

kusjuures kostja II eelpärija oli kostja I. Vastavalt testamendi punktile 2.3 oli kostjal I õigus

käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid (sh kinnisvara) ning kostjale II läheb pärandist

üle üksnes see, mis järelpärimise õiguse tekkimise ajaks on pärandist järele jäänud.

Kostja vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kinnisasja

ühisomanikud ei ole kunagi kohustunud midagi tagasi maksma ja lepingu sõlmimine hageja ja

kinnisasja ühisomanike vahel ei ole tõendatud. Hageja esitatud arved ja koondtabelid ei tõenda

nõuet kostja I vastu. Suuremat osa materjale ei ole kunagi objektil kasutatud. Hageja väited on

ebaselged ja vastuolulised. Väike osa arvetest on objektiga seotud, kuid need materjalid ja tööd

olid kingitus kinnisasja ühisomanikele. Isegi kui oleks tõendatud, et hagejal ja kinnisasja

omanikel oli kokkulepe, et viimased tasuvad ehituse eest varaliste võimaluste paranedes, siis

kostja I varalised võimalused ei ole paranenud. Hageja ei ole midagi nõudnud kostjalt II, samas

ei ole hagist kostja II vastu ka loobunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus oma 09.02.2023. a otsusega rahuldas hagi osaliselt kostja I osas ning jättis

hagi rahuldamata kostja II osas.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt hindas kohus esmalt, kas hageja ja kinnisasja

ühisomanikud sõlmisid laenulepingu. Vaidlust ei ole selles, et kirjalikku laenulepingut sõlmitud

ei ole. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud suulise laenulepingu sõlmimist. Hageja ei

ole menetluses esile toonud laenulepingu sõlmimise asjaolusid, ei ole esile toodu, et hageja

oleks andnud raha kinnisasja ühisomanikele või kolmandale isikule. Hageja tõi esile, et abistas

kinnisasjal tööde tegemisel, aga see ei viita laenu andmisele. Hageja esile toodud asjaolud –

materjalide andmine ja tööde tegemine – viitab töövõtulepingule, mitte laenule või käsundile.

3.2. Töövõtulepingule tuginemiseks oleks hageja pidanud välja tooma ja täpsustama, millal

leping sõlmiti, milles konkreetselt kokku lepiti, milliseid töid pidi hageja teostama, millal tööd

pidid valmis saama, millises tasus pooled kokku leppisid, millal tööd valmisid ning millal

muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Hageja ei ole neid asjaolusid esile toonud. Hageja

üldsõnaline väide, et pooled leppisid kokku selles, et hageja teostab Xxxxxxxxx x krundil elamu

ehitustööd omaenda vahenditega, ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist. Maakohtu hinnangul ei

tõenda ka hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, kostja vande all antud ütlused ega

tunnistajate ütlused töövõtulepingu sõlmimist. Tunnistaja SN ütlused tõendavad, et poolte vahel

toimusid läbirääkimised maja ehitamiseks hageja abiga. Samas tuvastas maakohus, et pooltel

puudusid konkreetsed kokkulepped, s.h ka konkreetses tasus ning ka selles, millal tööd pidid

valmis saama. Ilma konkreetsete tingimuste kokkuleppeta ei saa lugeda töövõtulepingut

sõlmituks.

3.3. Maakohus hindas, kas hagejal võib kostja I vastu olla nõue käsundita asjaajamisest

tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 järgi. Poolte vahel on käsundita asjaajamise

võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses juhul, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks

millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg

2-21-7956

1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg

2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest.

3.4. Maakohus tuvastas kostja vande all antud ütluste, hageja seadusliku esindaja vande all

antud ütluste, tunnistajate SN, IRi ning PI ütlustega, et teatud töid hageja kostjate elamuga

seoses tegi. Hageja seadusliku esindaja ning tunnistaja SN vande all antud ütlustega tõendatud

hageja seadusliku esindaja tahe aidata oma tütart ja kostjat I läbi oma äriühingu. Seega võib

pidada hagejat VÕS § 1018 märgitud asjaajajaks, kes on teadlikult teinud midagi soodustatud

isiku (so kostja I ja tema abikaasa) kasuks, s.o kandnud kulusid seoses kostjate elamuga. Kostja

I ja tema abikaasa tegevust (s.o hageja poolt ehitusel osutatud abi vastuvõtmist) saab pidada

asjaajamise heaks kiitmiseks.

3.5. Hagejal tekkis VÕS § 1023 lg 1 järgi kinnisasja ühisomanike vastu kulutuste hüvitamise

nõue. Hageja esile toodu kohaselt kandis hageja kulutusi materjalidele ja teenustele 113 588,68

eurot.

3.6. Hageja on esitanud kohtule 7 ettevõttelt mitmeid arveid, mis on adresseeritud hagejale,

kuid millel on objektiks märgitud Xxxxxxxxx tee x. Maakohus leidis, et puuduvad tõendid, et

arvetel märgitud töid ka reaalselt teostati ja teenuseid osutati. Arve on üksnes raamatupidamise

algdokument, millest iseseisvalt kohustust ei teki. Samuti on tõendamata, et hageja need arved

tasus.

3.7. Hageja on esitanud kohtule 14 ettevõttelt mitmeid arveid, millel puudub viide kostjate

elamule. Maakohus leidis, et need arved ei ole seostatavad kinnisasja ühisomanike elukohaga

ning on tõendamata, et arvetel märgitud teenuseid või tooteid oleks kasutatud kinnisasjale

ehitise püsitatamiseks.

3.8. Hageja esitas maakohtule 2 arvet siseuste kohta, samas on ta ise kinnitanud, et uksed on

hankija laos. Seega ei ole kostjad arvetes märgitud uksi saanud ning nimetatud summade

hüvitamine hagejale ei ole põhjendatud.

3.9. Hageja on esitanud kohtule 11 ettevõttelt mitmeid arveid kokku 35 287,85 eurot eest, mille

kohta kostjad on nõustunud, et arvetel märgitud teenused ja materjalid on seotud kinnisasjale

ehitamisega, kuid mis kostjate hinnangul oli kingitus. Maakohus leidis, et kostjad ei ole

tõendanud, et arvetel märgitud teenused ja materjalid olid kingitus, seega on hageja nõue

vastavas osas põhjendatud. Kuna hageja on äriregistri andmete kohaselt käibemaksukohuslane

alates 13.09.2005, siis on põhjendatud arvetes märgitud summad ilma käibemaksuta.

3.10. Hageja on esitanud maakohtule 2 arvet Optimera Estonia AS-lt. Nende arvete puhul on

saatelehtedega tõendatud, et vastavaid teenuseid osutati ja materjalid on kätte saadud kostjate

objektil. Seega on kostjad vastavaid tooteid ja teenuseid saanud ja hageja nõue nimetatud arvete

puhul on tõendatud 1351,44 euro ulatuses. Maakohus mõistis viidatud summa kostjalt I välja

ilma käibemaksuta. Kokku on hageja nõue põhjendatud 36 639,29 eurot.

3.11. Maakohus mõistis kostjalt I välja viivise alates hagi esitamisest põhinõudelt (36 639,29

eurot) kuni põhinõude täitmiseni.

3.12. Hagi kostja II vastu jättis maakohus rahuldamata. Hageja palus võlgnevuse ja viivise välja

mõista kostjalt I kui üleelanud abikaasalt ja teise abikaasa NN pärandi vastu võtnud pärijalt,

aga ka kostja II eelpärijalt ja seaduslikult esindajalt. Samas ei ole hageja kostja II osas oma

nõudest loobunud ega tagasi võtnud. Hageja on üksnes märkinud, et tal ei ole alust loobuda

nõudest kostja II vastu, kuivõrd ta kuulub pärijate ringi. Maakohus leidis, et kui konkreetset

nõuet ei ole kostja II vastu esitatud, siis ei saa ka kohus hagi rahuldada tema vastu üksnes

põhjusel, et ta kuulub pärijate ringi.

2-21-7956

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada täielikult ja menetluskulud jätta kostja I kanda.

4.1. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et hagejal tekkis kostja vastu nõue käsundita

asjaajamise sätete järgi. Maakohus on ekslikult jätnud kulutused välja mõistmata täiel määral

ja ilma käibemaksuta.

4.2. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldatud nõude osas käibemaksu 7327,84

eurot välja mõistmata. Hageja on teinud kõik kulutused teenuseosutajatele ja kaubamüüjatele

koos käibemaksuga. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud

lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustavale väärtusele käibemaksu.

Kuivõrd kostja ei ole neid kulutusi, milliseid hageja on teinud koos käibemaksuga, hüvitanud,

siis jääks nõude rahuldamisel ilma käibemaksuta hagejal osa tehtud kulutusi hüvitamata, sest ta

ei ole temale tasumata jäänud käibemaksu saanud sisendkäibemaksuna tasaarvestada.

4.3. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et suurem osa hageja esitatud arvetega seotud

kulutusi ei ole seotud Xxxxxxxxx x objektiga. Ehitustegevuses on tavaline, et arvetele lisatakse

viide objekti aadressile või objekti omaniku või tellija andmed. Kõik hageja esitatud arved on

kas aadressi, tellija nime või muude dokumentide (saatelehed, hinnapakkumised) seostatavad

Xxxxxxxxx x objektiga. Mitmed arved on seostatavad objektiga läbi selle, et arve väljastaja

saatis selle kostjale I või tema abikaasale, kes saatsid need edasi hagejale tasumiseks. Mitmed

arved on seostatavad läbi selle, et allkirja kauba kättesaamise kohta andis kostja I. Kostja I ei

olnud hageja töötaja ning temale anti luba kauba vastuvõtmiseks üksnes nendele

ehituskaupadele, mida ta vajas Xxxxxxxxx x elamu ehitamiseks. Esitatud arvete seost

Xxxxxxxxx x objektiga kinnistas hageja juhatuse liige vande all. Hagejale tuli üllatusena

maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud tõendama, et vaidlusalused arved on makstud.

4.4. Mitmel arvel on kaasas saateleht, kus on kostja I kontaktid, viide objektile või kostja I

allkiri kauba kättesaamise kohta (nt 09.11.2018 MT Grupp arve). Neil arvetel olevate kaupade

ja teenuste arvestamata jätmine on vastuolus otsuse põhjendustega (p 12.5). Mitmed arved on

kostja I või tema abikaasa saatnud hagejale meili teel ja palunud need tasuda. Maakohus jättis

hageja vastavad väited arvestamata ja hindamata.

4.5. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et hageja ei ole õigust nõuda kulutuste

hüvitamist Elementmaja OÜ arvete alusel, kuivõrd nendes arvetes kajastatud uksi ei ole

Xxxxxxxxx x elamusse paigaldatud ja need on siiani hageja valduses. Hageja väitel on ta need

kulutused teinud siseuste valmistamiseks vastavalt Xxxxxxxxx x elamu mõõtudele eritellimuse

alusel.

Vastustaja seisukoht

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldatud kulutuste hüvitamise

nõudelt välja mõistmata käibemaksu osa. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus.

7. Kolleegium lahendab esmalt hageja taotluse täiendavate tõendite vastu võtmiseks.

Apellatsioonkaebuses palub hageja vastu võtta uued tõendid – maksekorraldused (lisad 1–54).

2-21-7956

TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei

saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul

mõjuval põhjusel. Kolleegium leiab, et hageja esitatud tõendid on hilinenud TsMS § 652 lg 3 p

2 mõttes ning nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. Tõendid olid hagejal olemas juba maakohtu

menetluse ajal ning tõendamist vajav asjaolu – et hageja on hagis esile toodud kulutused

kandnud – pidi olema hagejale arusaadav maakohtu menetluses.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Osas, millega maakohus jättis rahuldamata kulutuste hüvitamise nõude (v.a

käibemaks), nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled peamiselt selle üle, millises ulatuses on hageja

tõendanud VÕS § 1018 lg 1 eelduse, et ta on teinud soorituse kinnisasja ühisomanike kasuks.

Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus ei ole arvestanud kõiki hageja väiteid

selle kohta, kuidas erinevad arved on eri viisidel Xxxxxxxxx x objektiga seotud. Maakohus ei

pidanud analüüsima iga arvet eraldi, vaid võis neid otsuses kajastatud moel grupeerida.

Maakohus selgitas jälgitavalt, milliseid tõendeid pidas kohus piisavaks, et arvetel märgitud

kaubad või teenused objektiga siduda.

10. Maakohus on otsuse p-s 12.5 leidnud, et kauba või teenuse kasutamine Xxxxxxxxx tee x

objektil on tõendatud siis, kui saatelehel on märgitud objekti aadress ja saateleht on

allkirjastatud. Samuti leidis maakohus, kauba või teenuse kasutamine on tõendatud siis, kui

kostja on vastava väite omaks võtnud (otsuse p 12.4). Kolleegium leiab, et maakohtu hinnang

tõenditele on põhjendatud ja jälgitav. Maakohus selgitas, et arvest ei teki pooltele õigusi ega

kohustusi (vt ka RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-72-15, p 10) ja seetõttu ei ole arve tõenduslik

väärtus suur. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et üksnes arvele objekti märkimine

või kinnisasja ühisomanike viitamine ei võimalda usutavalt tuvastada, et arvetel märgitud

kaubad või teenused on seotud vaidlusaluse ehitusega ja et need tegelikkuses kinnisasja

ühisomanikele üle anti.

11. Mõned hageja esitatud arvetest on arve-saatelehed, kuid neil puudub kostja I või tema

esindaja allkiri, nt 02.11.2018 Optimera Estonia AS arve nr A18128115 (dtl 72), Veikopp OÜ

arve 14.09.2018 (dtl 1008), Hekamerk arve 1829634A (dtl 86). Tõendid (dtl 52) ei kinnita

hageja väidet, et 09.11.2018 MT Grupp arve saatelehel on kostja I allkiri. Arve-saatelehel võib

küll olla viide ehitusobjektile või kostja I kontaktile, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et

see ei ole piisav tõendamaks, et kaup või teenus tegelikkuses üle anti. Neil arvetel olevate

kaupade ja teenuste arvestamata jätmine ei ole vastuolus otsuse põhjendustega, sest

saatelehtedel ei ole kostja I või tema abikaasa allkirja.

12. Apellatsioonkaebuses on hageja mitmete arvete kohta selgitanud, et need on tulnud kostja

I ette võtte meiliaadressilt xxxxxx@xxxxx.xx või kostja I abikaasa meiliaadressilt

xxxxxx@xxxxx.xx. Hageja selgitas 30.05.2022 dokumendis (dtl 1118), et 9 arvet saadeti kostja

I või tema abikaasa meiliaadressilt hagejale. Kolleegium märgib, et hageja ei ole

maakohtumenetluses väidetava meilivahetuse kohta tõendeid esitanud, esitatud on üksnes arved

(nt dtl 57).

13. Kolleegium ei nõustu, et hagejale tuli üllatusena maakohtu seisuskoht, et hageja oleks

pidanud tõendama, et vaidlusalused arved on tasutud ja et seda asjaolu ei arutatud pooltega

(TsMS § 436 lg 4). Maakohus väljendas nimetatud seisukohta tõendite hindamise kontekstis.

Kolleegiumi hinnangul oli praegusel juhul hagejale tõendamiskoormist piisavalt selgitatud ning

hagejale oli ilmne, et VÕS § 1018 eelduste täitmiseks peab ta muuhulgas esile tooma ja

tõendama, et ta tegi kulutusi Xxxxxxxxx tee x ehitusele. Hagejale oli seejuures teada, et kostja

2-21-7956

vaidlustas valdava osa arvetel märgitud kaupade ja teenuste seotuse ehitusobjektiga. Maakohus

ei pidanud hagejale täiendavalt selgitama, milliseid tõendeid tuleb esitada ega tegema

ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 230 lg 2).

14. Kolleegium märgib täiendavalt, et maakohtu põhjendustest võib aru saada, et asjaolu, et

hageja ei ole arvete tasumist tõendanud, käsitas maakohus teisese tõendamisväärtusega kaudse

asjaoluna. Näiteks otsuse p-s 12.5 luges maakohus tõendatuks kaupade ja teenuste osutamise,

mille kasutamise kohta oli piisavalt tõendeid, hindamata, kas nende arvete eest on tasutud või

mitte.

15. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tal on õigus nõude ustele tehtud kulutuste hüvitamist

vaatamata sellele, et uksed on jätkuvalt hageja valduses. Kuna uksi ei ole kinnisasja

ühisomanikele üle antud, ei ole toimunud sooritust VÕS § 1018 lg 1 mõttes ja rääkida ei saa

käsundita asjaajamisest.

16. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldatud kulutuste

hüvitamise nõudelt 36 639,29 eurot välja mõistmata käibemaksu osa. Kulutuste hüvitamise

nõude täitmine VÕS § 1023 lg 1 järgi on lepingusarnane õigussuhe, milles sooritus tehakse

kasusaaja huvides ning füüsilisest isikust kasusaaja tasub nõudelt ka käibemaksu soorituse ajal

kehtivas määras. Soorituse tegemise ajal oli käibemaksumäär 20%. Seega tuleb kostjalt I välja

mõista kulutuse hüvitamise nõudelt käibemaks 7327,86 eurot.

17. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hagi kostja II osas. 31.10.2022 seisukohas märkis

hageja, et ta on „rahalise nõude suunanud üksnes VVi vastu, kuivõrd tema on eelpärijana MV

eest pärandi vastu võtnud“. Edasi täpsustas hageja (dokumendi p 2.12), et „samas ei ole hageja

hinnangul hagejal alust loobuda nõudest MV vastu, kuivõrd ta siiski kuulub pärijate ringi ning

tal on õigus omandada Xxxxxxxxx x kinnistu võrdselt VViga.“

18. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pärandaja nimetas kostja II enne täisealiseks saamist tema

pärandvara osa eelpärijaks kostja I (vt ka dtl 19). Pärimisseaduse (PärS) § 45 lg 1 järgi testaator

võib testamendis määrata, et teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumise korral

läheb kogu pärand või osa sellest üle pärijalt järelpärijale. Pärija, kellele on nimetatud

järelpärija, on eelpärija. PärS § 48 lg 1 järgi eelpärija võib käsutada pärandvara hulka kuuluvaid

esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

19. Kui käsundita asjaajaja teeb kulutusi ühisomandis olevale kinnisasjale, võib tal VÕS § 1023

lg 1 eelduste täitmisel tekkida kulutuste hüvitamise nõue mõlema omaniku vastu. Kui kinnisasja

omanik on eelpärija, kellele on nimetatud järelpärija, tekib VÕS § 123 lg 1 järgne nõue eelpärija

vastu. Järelpärija vastu nõude esitamine on välistatud PärS § 45 lg 1 järgi.

20. Maakohus on kaasanud kostja II (hageja taotlusel) kostjana ja jätnud tema suhtes hagi

rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud kostja II vastu rahalist nõuet. Selline käsitlus on

menetluslikult vastuoluline. Ringkonnakohus mõistab hageja nõudeid selliselt, et hageja suunab

oma nõuded ka kostja II vastu. Seda eelkõige põhjusel, et hageja avaldas, et ta ei loobu kostja

II kaasamisest ja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka kostja II vastu esitatud nõude rahuldamata

jätmise osas. Samas on nõude rahuldamine kostja II vastu on õiguslikult välistatud PärS § 45

lg 1 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 163 lg 1 järgi jaotab kolleegium uuesti maakohtu menetluskulud jättes maakohtu

menetluskuludest seoses hagi esitamisega kostja I vastu 68% hageja kanda ning 32% kostja I

kanda. Maakohus jättis menetluskulud seoses hagi esitamisega kostja II vastu hageja kanda

ning see otsustus jääb muutmata.

2-21-7956

22. TsMS § 173 lg 1 järgi jaotab kolleegium menetluskulud apellatsioonimenetluses.

Kolleegium rahuldas apellatsioonkaebusega taotletud täiendavast hüvitisest 56 605,38 eurot

7327,86 eurot ehk 13%. Kostja I ringkonnakohtus kantud kuludest tuleb 87% jätta hageja kanda

ja kostja II ringkonnakohtus kantud kulud jäävad täielikult hageja kanda. Hageja

ringkonnakohtus kantud kulud seoses nõude esitamisega kostja I vastu tuleb jätta 13% ulatuses

kostja I kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab

kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt