2-23-284/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-284

Tsiviilasi

OÜ MOVE pankrotimenetlus, ärikeelu kohaldamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. detsembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Eesti

Vabariik

(Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse kaudu),

esindaja Terje Kriiseman

Võlgnik: Osaühing MOVE (pankrotis) (registrikood

10272923)

Osaühingu MOVE (pankrotis) pankrotihaldur Anne

Tammer

Puudutatud

isik:

Andres

Jürimäe

(isikukood:

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristina Sööt

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Vabariigi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 21. detsembri 2023. a

määrus, millega maakohus jättis Konkurentsiameti

maksejõuetuse teenistuse taotluse Andres Jürimäe

suhtes ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata.

3. Teha

uus

määrus,

millega

rahuldada

Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse taotlus

osaliselt.

4. Kohaldada Andres Jürimäe suhtes ärikeeldu kuni

osaühingu

MOVE

(pankrotis)

pankrotimenetluse

lõppemiseni.

Andres

Jürimäel

(isikukood:

XXXXXXXXXXXX)

on

keelatud

olla

mistahes

juriidilise isiku, sealhulgas välisriigi juriidilise isiku,

juhtorgani liige, prokurist või likvideerija.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

6. Määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

7. Saata

määrus

jõustumisel

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale ärikeelu andmete avaldamiseks

äriregistri avalikus toimikus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib isik, kelle suhtes ärikeeldu on

kohaldatud,

või

maksejõuetuse

teenistus

esitada

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus rahuldas 21. juuli 2023. a määrusega Konkurentsiameti maksejõuetuse

teenistuse (maksejõuetuse teenistus) avalduse ja kuulutas välja osaühingu MOVE pankroti

avaliku uurimisena, st riikliku järelevalvemenetlusena. Kohus nimetas osaühingu MOVE

(pankrotis) pankrotihalduriks vandeadvokaat Anne Tammeri. Maksejõuetuse teenistus esitas

18. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule taotluse pankrotiseaduse (PankrS) § 91 lg-s 2 sätestatud

ärikeelu kohaldamiseks Andres Jürimäe (puudutatud isik) suhtes PankrS § 1928 lg 4 alusel.

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul esineb alus ärikeelu kohaldamiseks puudutatud isiku kui

osaühingu MOVE (võlgnik) juhatuse liikme suhtes. Puudutatud isik on alates 30. maist 2015

osaühingu MOVE ainuke juhatuse liige, kes korraldas ja juhtis üksinda äriühingu

majandustegevust.

Puudutatud isiku juhtimisel esinevad võlgniku tegevuses karistusseadustiku (KarS) §-s 209

sätestatud kelmuse kuriteo koosseisu tunnused. Võlgnik tegeles elektrigeneraatorite müügiga.

Puudutatud isik sõlmis võlgniku nimel ostjatega suulised müügilepingud ja väljastas ostjatele

ettemaksuarved 50%-le kauba ostuhinnast. Ostjad tasusid ettemaksu, kuid puudutatud isik

võlgniku juhatuse liikmena müügilepinguid üldjuhul ei täitnud ja jättis ostjatele kauba

hankimata. Kauba eest ettemakstud raha ostjatele ei tagastatud, vaid selle eest tasuti võlgniku

varasemaid kohustusi ja võlgniku majandustegevusega mitteseotud teenuste ja kaupade eest või

peeti ettemaksuna tasutud raha võlgniku pangakontolt kinni.

Tegemist ei ole üksikjuhtumi, vaid mitme aasta jooksul toimunud järjepideva tegevusega.

Aastatel 2021–2022 on võlgnik deklareerinud käibemaksuarvestuses 33 müügiarvet, kuid

võlgniku arvelduskontodelt nähtuvad üksikud ostjatele kauba tellimisega seotud tehingud

võlgniku väidetavate välismaiste äripartneritega.

Pankrotihaldur on esitanud prokuratuurile kuriteoteate ja prokurör on 5. oktoobril 2023

alustanud KarS § 109 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse.

Puudutatud isik on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 179 lg-test 1 ja 4 tulenevat kohustust koostada

pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduses sätestatud korras

ja esitada kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul arvates

majandusaasta lõppemisest. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile 2021. aasta majandusaasta

aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2022, ja 2022. aasta majandusaasta aruannet,

mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2023.

Puudutatud isik ei ole täitnud pankrotimenetluses kaasaaitamiskohustust ja on rikkunud

PankrS §-des 85 ja 87 toodud kohustusi. Võlgnik ei ole esitanud haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilanssi, vara ja kohustuste nimekirja.

Puudutatud isik ei ole täitnud ÄS § 180 lg-st 5 tulenevat kohustust esitada õigel ajal

pankrotiavaldus. Võlausaldaja OÜ Herakos esitas 6. jaanuaril 2023 võlgniku suhtes

pankrotiavalduse. Võlgniku suhtes on 2020. aastast olnud sundtäitmisel erinevate

võlausaldajate nõuded. Mitme aasta jooksul puudus võlgnikul arvestatav müügitulu ning vanu

võlgasid rahuldati uute ettemaksude arvel. Võlgnik pidanuks esitama pankrotiavalduse

hiljemalt 2021. aastal.

Puudutatud isik rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi.

Deklareeritud väljamaksed ei vasta tegelikult puudutatud isikule tehtud väljamaksetele.

Puudutatud isik on teinud võlgniku arvel kulutusi, mis ei ole seotud võlgniku

majandustegevusega. Puudutatud isik on kasutanud võlgniku raha isiklikuks otstarbeks, mitte

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Puudutatud isik on asutanud võlgniku arvel uue äriühingu, jätkates sama majandustegevusega

OÜ-s Varutoide (registrikood 16464204). OÜ Varutoide on käibemaksukohustuslane, kuid on

jätnud esitamata 2022. aasta oktoobri, novembri ja detsembri ning 2023. aasta maikuu

käibedeklaratsioonid. OÜ Varutoide kasutab domeene, mis on registreeritud võlgniku nimele –

elektrigeneraator.ee ja elektrigeneraatorid.ee, mida varem kasutas puudutatud isik võlgniku

nimel tegutsedes.

Äriregistri andmete järgi on puudutatud isikul kehtiv seos äriühinguga OÜ MoveInvest

(registrikood 12220126). OÜ-l MoveInvest on esitamata 2020, 2021 ja 2022 majandusaasta

aruanded ning maksudeklaratsioonid.

Puudutatud isik on teinud võlgniku juhtimisel raskeid juhtimisvigu mitte raskelt hooletult vaid

teadlikult ja eesmärgipäraselt. Ärikeelu kohaldamata jätmisel jätkab puudutatud isik

samasugust tegevust ja isikute kahjustamist.

2. Puudutatud isik esitas taotluse kohta seisukoha, mille kohaselt ta ei ole pannud toime rasket

juhtimisviga, ta on püüdnud ettevõtlusega tegeleda võimalikult hästi ning tagada äriühingu

kasumlikkus ning kõikide kohustuste täitmine. Puudutatud isik on pankrotimenetluse ajal

püüdnud leida vahendeid, et võlausaldajate nõudeid tasuda. Eesmärk ei ole olnud kliente petta

ning kellegi raha omastada. Puudutatud isik edastas tellimused tehastele, kuid need on jäänud

erinevatel põhjustel täitmata. Erinevad probleemid kuhjusid ning sellest tulenevalt ka tekkisid

makseraskused. Puudutatud isik saab aru, et oleks pidanud esitama pankrotiavalduse varem,

kuid tema soov oli raskest olukorrast välja tulla ning võlgniku tegevusega jätkata.

Taotluses on etteheide võlgniku pangakaardiga ebamõistlikult palju tanklates maksmise kohta.

Puudutatud isiku selgituste kohaselt oli objektide vahel palju sõitmist, lisaks oli kütus vajalik

generaatorite töövalmidusse seadmiseks. Võlgniku arvelduskontolt riigilõivude tasumise kohta

selgitas puudutatud isik, et tegemist oli eksliku maksega. Taotluses toodud tehingute osas

puudutatud isikuga seotud juriidiliste isikutega jääb arusaamatuks, kuidas on nende puhul

tegemist raske juhtimisveaga. Välja toodud summad ei ole nii suured, et tooksid kaasa võlgniku

maksejõuetuse. Raha tuli ka võlgniku kontole.

Puudutatud isik asutas uue osaühingu, et maksejõuetus ja probleemid ei läheks suuremaks.

Eesmärgiks oli tagada, et uute klientidega sõlmitud lepingud saaksid täidetud ning et

makseraskused ei kuhjuks. Samal ajal on puudutatud isik otsinud võimalusi, kuidas võlgniku

võlausaldajate nõuded rahuldada. Puudutatud isikul ei ole olnud võimalik aruandeid erinevate

probleemide tõttu õigeaegselt esitada.

3. Puudutatud isik jäi 16. novembril 2023 toimunud kohtuistungil oma seisukohtade juurde ning

oli arvamusel, et ärikeelu kohaldamine ei ole vajalik. Puudutatud isik on nõus ennast muutma

ning edaspidistest rikkumistest hoiduma. Pankrotihaldur ning maksejõuetuse teenistuse

esindaja leidsid, et taotlus tuleb rahuldada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 21. detsembri 2023. a määrusega maksejõuetuse teenistuse taotluse

puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata.

Maakohus leidis, et PankrS § 91 lg-s 2 ja §-s 28 sätestatud eeldused puudutatud isiku suhtes

ärikeelu kohaldamiseks ei ole täidetud.

Puudutatud isik on elektroonilisest äriregistrist nähtuvalt alates 1. novembrist 2010

pankrotivõlgniku osaühing MOVE (pankrotis) juhatuse liige. Seega on saab tema suhtes kohus

tulenevalt PankrS § 91 lg-st 2 ja PankrS § 19 lg-st 1 kohaldada ärikeeldu. Maakohus leidis, et

ärikeelu kohaldamise aluseks saab olla eelkõige raske juhtimisvea tegemine PankrS § 19 lg-tes

1 ja 3 sätestatud isikute poolt. Kohus saab seda hinnata asjaolude põhiselt ja ärikeelu eesmärgist

lähtuvalt. Ärikeelu põhiline eesmärk on olla preventiivne sunnivahend (RKTKm 22.02.2010,

3-2-1-124-09, p 15). Lisaks on ärikeelul ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon. Riigikohus

on rõhutanud, et ärikeelu määramine ei ole kohtu suvaotsustus ja ärikeelu kohaldamise

määruses tuleb märkida ärikeelu kohaldamise alused ning põhjendused ärikeelu kohaldamise

vajaduse kohta (vt nt RKTKm 22.02.2010, 3-2-1-124-09, p-d 17, 33).

Riigikohus on 22. veebruari 2010. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 p-s 15 selgitanud, et

PankrS § 91 lg 2 alusel saab ärikeeldu kohaldada üksnes isiku suhtes, kes on pannud

pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid keda ei ole selle

eest veel süüdi tunnistatud (põhjendatud kuriteokahtlus) ning kelle puhul on tõsine oht, et ta

võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Ärikeelu

kohaldamiseks ei piisa üksnes väärteokahtlusest või üksnes võimalikust kahju tekitamisest.

Osaühingu juhatuse liige peab olema oma kohustusi rikkunud tahtlikult ja põhjustanud sellega

äriühingule kahju, milline käitumine vastaks tõenäoliselt mõne kuriteokoosseisu tunnusele.

Maksejõuetuse teenistus on välja toonud 14 ostjat, kes tegid võlgnikule ettemakse, kuid kaupa

ei ole saanud ning ka raha ei ole tagastatud. Maksejõuetuse teenistuse seisukoha järgi on

tegemist kelmusega (KarS § 209), st osaühing on saanud varalist kasu teistele isikutele ebaõige

ettekujutuse loomise teel. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on tegelenud klientidele

raha tagastamisega, on tasunud eraisikuna Toila Sanatooriumi nõude ning tänaseks on

rahuldatud ka Värska Vara nõue ja ta tegeleb jätkuvalt kahju heastamisega. Maakohtu

hinnangul ei ole piisavalt andmeid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et puudutatud

isik on võlgnikku juhtides suure tõenäosusega pannud toime kuriteo. Puudutatud isiku

käitumises ei ole välja kujunenud pikemaajalist mustrit. KarS § 3851 järgne pankrotiavalduse

esitamise kohustuse täitmata jätmine on alates 1. jaanuarist 2015 dekriminaliseeritud, juhatuse

liikmel tekib pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel otsevastutus.

Pankrotiseaduse seletuskirjast nähtub samas, et ärikeelu kohaldamise võimalikkus ei ole hetkel

kehtiva seaduseredaktsiooni kohaselt piiratud üksnes Riigikohtu poolt välja toodud

põhjendatud kuriteokahtlusega (195 SE II seletuskiri pankrotiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks, 09.12.2020, lk 3, ettepanek 23). Maakohtu

hinnangul saab muul juhul kui põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul, kohaldada ärikeeldu

üksnes äärmuslikel ja erakordsetel juhtudel. Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on

teinud PankrS § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea, sh võib selleks olla pankrotiavalduse

õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse (hoolsus- ja lojaalsuskohustus)

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Juhatuse liige on mh käitunud oma juhtorgani

liikme kohustuste vastaselt, kui ta teeb võlgniku nimel tehingu või toimingu, mis on või oli

PankrS §-de 109-114 kohaselt tagasivõidetav.

Taotluse kohaselt võib raske juhtimisviga olla eelkõige ÄS § 180 lg-st 51 tulenev

pankrotiavalduse õigeaegselt esitamise kohustuse rikkumine. Maakohus sellega ei nõustunud.

Puudutatud isik selgitas kohtule, et ta ei esitanud pankrotiavaldust, sest soovis võlgniku

äritegevuse taastada. Maakohtule oli usutav puudutatud isiku soov leida lahendusi, mis

võimaldaks tegevuse jätkamist, arvestades et äriühing on tegutsenud generaatorite valdkonnas

pikaajaliselt ning kasumlikult.

Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 4 kohaselt tuleb kohustatud isikul koostada ja esitada

majandusaasta aruanne; § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige

ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja

rahavoogudest. Puudutatud isik on jätnud esitamata õigeaegselt nii pankrotiavalduse kui ka

majandusaasta aruanded, kuid maakohtu hinnangul ei ole tegemist nii suure riivega,

millest tulenev kahju võiks olla väga ebaproportsionaalselt suur. Puudutatud isik on kohtule

selgitanud, et soovib esitada puuduvad majandusaasta aruanded võimalikult kiiresti.

Maakohus nõustus taotluses esitatud seisukohaga, et puudutatud isik on võlgniku juhtimisel

pannud toime minetusi ja on kaheldav tema käitumine korraliku ettevõtja hoolsusega. Ärikeelu

eesmärgiks ei ole aga karistada juhatuse liiget äriühingu pankrotistumise eest. Seega ei saa ka

üksnes ebaõnnestunud äritegevust ja ebaotstarbekate majanduslike otsuste langetamist pidada

piisavaks aluseks ärikeelu kohaldamisele. Ärikeeld on äärmiselt range meede ning kitsendab

nii isiku töökoha valiku vabadust, ettevõtlusvabadust kui ka omandi käsutamise vabadust,

mistõttu peab selle kohaldamine olema eriliselt põhjendatud.

Ärikeelu kui preventiivse sunnivahendi kohaldamise keskseks kriteeriumiks on isiku ohtlikkus.

Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 (p 33) peab ärikeelu kohaldamiseks

esinema lisaks tõsine oht, et puudutatud isik võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna

uusi sarnaseid kuritegusid, kusjuures ohtlikkus tuleb tuvastada lähituleviku mõttes väga piiratud

ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks). PankrS § 91 lg 2

eesmärk on eelkõige kolmandate isikute preventiivne kaitse. Puudutatud isiku suhtes ei ole

alustatud kriminaalmenetlusi ega ole teda kuritegudes süüdi tunnistatud ega karistatud.

TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud puudutatud isiku enda kanda, arvestades

et ärikeelu kohaldamise menetlus toimub avalikes huvides.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega kohaldada

puudutatud isiku suhtes ärikeeldu kuni võlgniku pankrotimenetluse lõpuni.

Maksejõuetuse teenistus ei nõustu maakohtu põhjendustega ja jääb oma taotluse juurde.

Maakohus ei kaalunud ega põhjendanud oma otsuses kõiki puudutatud isiku raskeid

juhtumisvigu ja tegevusi ning see on viinud väära kohtulahendini.

Ärikeelu kohaldamise eelduseks on pankroti väljakuulutamine ja seda on võimalik

pankrotiseaduse sätete järgi rakendada. Ärikeelu eesmärk ühtib karistusõigusliku

lisakaristusena kohaldatava ettevõtluskeelu eesmärgiga – st ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest

isik, kes ei osale ettevõtluses ausalt ja selle üldpreventiivseks eesmärgiks on

majanduskeskkonna usaldusväärsuse tõstmine. Ärikeelu kohaldamise eelduseks ei pea olema

kuritegu, vaid raske juhtimisviga.

Pankrotimenetlus on oma olemuselt avaliku huviga menetlus, mille eesmärkideks on terve

majanduskeskkonna tagamine ning heade äritavade juurutamine. Eestis on hetkel toimumas

paradigma muutus, kus mitte ausalt, mitte lojaalselt ja mitte hoolsalt ning mitte õiguskuulekalt

juhitavate äriühingute arv hakkab ületama ausalt, lojaalselt ja hoolsalt ning õiguskuulekalt

juhitavate äriühingute arvu. 2023. aastal jättis tähtaegselt majandusaasta aruandeid esitamata

üle 64 000 juriidilise isiku, kes tegelikult igapäevaselt tsiviilkäibes osalevad ning peidavad oma

tegelikku majanduslikku seisu võlausaldajate eest. Ligi 77% juhul ei ole võlgniku juhtorgani

liikmete poolt esitatud pankrotiavaldust õigel ajal. Eesti Vabariik on ettevõtlus-, majandus- ja

ärikeskkonna mõistes, sh välisinvestorite ja võlausaldajate vaates kriitilises seisus

võlausaldajatelele ausa ja terve keskkonna tagamise mõttes, mis tähendab, et ka kohtuvõim võib

aidata kaasa Eesti terve majanduskeskkonna taastamisele ning headele äritavadele

suunamisega.

Võlausaldajate poolt puudutatud isiku vastu suunatud solidaarsete nõuete täitmist

täitemenetluse käigus ei saa lugeda kahju heastamiseks pankrotimenetluse käigus. Osad

võlausaldajad on asunud sunniviisiliselt enda nõudeid sisse nõudma puudutatud isikult kui

võlgnikuga solidaarselt vastutavalt isikult. Puudutatud isik ei ole vabatahtlikult asunud

heastama enda tegevusega võlausaldajatele tekkinud kahju ning pole sellekohast ettepanekut

riikliku järelevalvena läbiviidava pankrotimenetluse ajal teinud. Kohtul tuleb hinnata

puudutatud isiku tegevust ja tegevusetust Eesti ärikeskkonnas kogumina.

15. jaanuari 2024. a seisuga on Varutoide OÜ käibedeklaratsioonid esitatud ja osaühingul on

alates 21. novembrist 2022. a maksuvõlg 5989 eurot. 15. jaanuari 2024. a seisuga on

OÜ MoveInvest

majandusaasta

aruanded

esitanud,

jätkuvalt

on

esitamata

maksudeklaratsioonid, mis võib viidata varjatud maksukohustuse olemasolule. Arvestades

asjaoluga, et 2022. a majandusaasta aruande järgi oli tööl 8 inimest ning esitamata on

tööjõumaksude deklaratsioonid, siis on suur tõenäosus, et osaühingul võib olla üsna suur

varjatud maksukohustus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Pankrotihaldur nõustus kõigi kaebaja väidete ja seisukohtadega. Pankrotihaldur on

seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Puudutatud isik ei nõustu kaebaja poolt välja toodud seisukohtadega ning leiab, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus lähtus õigesti Riigikohtu poolt antud juhistest ning pankrotiseaduse seletuskirjast.

Kaebaja poolt nimetatud ärikeelu kohaldamise eesmärk on pelgalt kaebaja nägemus.

Maakohus ei leidnud, et ärikeeldu ei ole võimalik kohaldada, kuna üldsusele jääb mulje, et

juhatuse liiget karistatakse äriühingu pankrotistumise eest. Kohus on analüüsinud igat kaebaja

poolt välja toodud rikkumist ning leidnud, et tegemist ei ole nii suurte minetustega, mis tooks

kaasa vajaduse kohaldada ärikeeldu. Pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt saab ärikeeldu

kohaldada juhul, kui isik on oma kohustusi rikkunud kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Riigikohus on välja toonud, et ärikeeldu saab kohaldada ainult põhjendatud kuriteokahtluse

korral. Seega juhul, kui isiku tegevuses on küll minetusi, mida saab ehk pidada ka raskeks

juhtimisveaks, kuid mis on toime pandud hooletusest, ei ole ärikeelu kohaldamine võimalik.

Puudutatud isik selgitas kohtule nii kirjalikult kui ka kohtuistungil oma tegevuste tagamaid ning

maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et isik ei ole pannud toime rasket juhtimisviga

tahtlikult ega olnud ka raskelt hooletu.

See, kas puudutatud isiku suhtes ärikeeldu kohaldada või mitte, ei saa kuidagi sõltuda sellest,

kas pankrotimenetlust tuleb oma olemuselt pidada avaliku huviga menetluseks või mitte.

Samuti ei saa ärikeelu kohaldamine sõltuda sellest, kas Eestis on rohkem „ausaid“ ettevõtteid

kui „ebaausaid“ ega ka sellest, mitmel korral on teised ettevõtte juhid pankrotiavalduse esitanud

õigel ajal (kas pankrotiavaldus on esitatud õigel ajal on lisaks veel ka vaieldav ega ole seadusega

täpselt määratletud).

Kaebuses välja toodust nähtub üheselt, et puudutatud isik on asunud peale maakohtus toimunud

kohtuistungit oma käitumist parandama. Puudutatud isik on asunud esitama majandusaasta

aruandeid ja deklaratsioone, samuti on tasunud võlgnevusi. Puudutatud isik endiselt tegeleb

raamatupidamise korrastamisega ning võlgnevuste tasumisega.

Asjaolu, et osad ettevõtted said oma võlgnevuse kätte käendaja kaudu, ei saa pidada kohustuse

rikkumiseks. Kaebaja viide, et isikud on pidanud käendajalt sunniviisiliselt nõudeid sisse

nõudma, on arusaamatu. Kui isik soovib, et teine isik täidaks mingi nõude, siis tuleb seda nõuda.

Pankrotihaldur, kes määruskaebuse ja selles toodud põhjendustega nõustus, ei ole samuti välja

toonud, milles seisnes siis puudutatud isiku poolt pankrotimenetluses mitte kaasaaitamine ja

mida puudutatud isik peaks veel kaasaaitamiskohustuse täitmiseks tegema.

Puudutatud isik on aastaid tegelenud eduka äriga ning saanud hakkama kõigi kohustustega, mis

tal seaduse kohaselt on. Puudutatud isikul tekkisid raskused, kuid ta ei hiili kõrvale oma

kohustustest ning püüab neid järgemööda täita, mistõttu oleks tema suhtes ärikeelu

kohaldamine äärmiselt ebaõiglane.

Kaebusest kumab väga tugevalt läbi see, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada ärikeeldu

sisuliselt selleks, et teised ettevõtjad oleksid hoolsamad. See aga ei ole ärikeelu kohaldamise

mõte ja eesmärk.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel

tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab

Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse taotluse puudutatud isiku suhtes ärikeelu

kohaldamiseks osaliselt. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. PankrS § 91 lg 2 järgi võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes

PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise

isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus peab ärikeelu

kohaldamist põhjendama ning määrama ärikeelu kohaldumise ulatuse. Kohus kohaldab

ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud PankrS § 28 lg-s 2 nimetatud raske juhtimisvea,

sealhulgas võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse

oluline rikkumine. Kohus, kuulanud ära halduri arvamuse, võib isiku taotluse alusel lõpetada

ärikeelu ka enne pankrotimenetluse lõppu.

PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku

või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või

raske hooletuse tõttu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-te 4 ja 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

10. PankrS § 91 lg-st 2 tulenevalt saab ärikeelu kohaldamise aluseks olla eelkõige PankrS § 28

lg s 2 nimetatud raske juhtimisvea tegemine PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 sätestatud isikute poolt.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt viidatud Riigikohtu 22. veebruari 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 on tehtud ajal, mil kehtis varasem PankrS § 91 lg 2 redaktsioon.

Kehtiv PankrS § 91 lg 2 redaktsioon on avardanud võimalusi ärikeelu kohaldamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt saab muul juhul kui

põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul kohaldada ärikeeldu üksnes äärmuslikel ja

erakordsetel juhtudel.

11. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 91 lg-s 2 sätestatud ärikeelu kohaldamise eeldused on

täidetud. Puudutatud isik on rikkunud võlgniku juhtorgani liikme kohustusi vähemalt raske

hooletuse tõttu. Võlgniku juhtorgani liikme kohustuste rikkumine on käsitletav raske

juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 mõttes.

Arvestades et pankrotmenetluse aegse ärikeelu kohaldamise põhiline eesmärk on olla

preventiivne sunnivahend, on asjaolusid arvestades puudutatud isiku suhtes ärikeelu

kohaldamine põhjendatud.

12. Puudutatud isik võlgniku juhatuse liikmena on PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikuks,

kelle suhtes saab ärikeeldu kohaldada. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik on alates

1. novembrist 2010 võlgniku juhatuse liige ja alates 30. märtsist 2015 võlgniku ainus juhatuse

liige.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puuduvad piisavad andmed, millest tulenevalt

saaks asuda seisukohale, et puudutatud isik on võlgnikku juhtides suure tõenäosusega pannud

toime kuriteo ning esineks tõsine oht, et puudutatud isik võiks ärikeelu kohaldamata jätmisel

toime panna uusi sarnaseid kuritegusid.

Maakohus on õigesti märkinud, et puudutatud isik on jätnud esitamata õigeaegselt nii võlgniku

pankrotiavalduse kui ka majandusaasta aruanded. Seega on maakohtu hinnangul puudutatud

isik võlgniku juhatuse liikmena rikkunud osaühingu raamatupidamise korraldamise (ÄS 183)

ja pankrotiavalduse esitamise (ÄS § 180 lg 51) kohustust. Maakohus nõustus taotluses esitatud

seisukohaga, et puudutatud isik on võlgniku juhtimisel pannud toime minetusi.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku käitumine korraliku ettevõtja hoolsusega ei ole mitte

ainult kaheldav, nagu märkis maakohus, vaid et puudutatud isik ei ole täitnud oma kohustusi

korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

hinnanguga, mille kohaselt eelnimetatud kohustuste rikkumised ei anna alust puudutatud isiku

suhtes ärikeelu kohaldamiseks.

13. Raske juhtimisveana, mis võib anda alust ärikeelu kohaldamiseks, on PankrS § 91 lg-s 2

eraldi nimetatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine.

ÄS § 180 lg 51 järgi peab osaühingu juhatus esitama osaühingu pankrotiavalduse mitte hiljem

kui 20 päeva möödumisel püsiva maksejõuetuse ilmnemisest.

Võlgniku pankrotiavalduse esitas 6. jaanuaril 2023 võlausaldaja OÜ Herakos. Ajutise

pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes algatatud kokku 21 täiteasja, neist esimene

25. veebruaril 2020. Võlgnik tegeles peamiselt elektrigeneraatorite müügiga. Puudutatud isik

jätkas aastatel 2021–2022 võlgniku nimel müügilepingute sõlmimisega. Enamikul juhtudel jäi

ostjatel kaup saamata ja ostjatele nende poolt tasutud ettemaks tagastamata. Ostjate poolt

ettemaksuna võlgniku pangakontole kantud rahast tasuti sh võlgniku varasemaid kohustusi ja

võlgniku majandustegevusega mitte seotud teenuste ja kaupade eest või peeti ettemaksuna

tasutud raha võlgniku pangakontolt kinni. Nendele ajutise pankrotihalduri aruandest

nähtuvatele asjaoludele on tuginetud ka taotluses ärikeelu kohaldamiseks. Puudutatud isik on

selgitanud, miks tellimused jäid täitmata, samuti on puudutatud isik osade võlgniku

pangakontolt tehtud maksete osas selgitanud nende seost võlgniku majandustegevusega. Muus

osas ei ole puudutatud isik eeltoodud asjaolusid vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on

põhjendatud ajutise pankrotihalduri hinnang, mille kohaselt võlgnik oleks pidanud esitama

pankrotiavalduse juba hiljemalt 2021. aastal.

Seda, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu oluliselt varem kui 20 päeva enne pankrotiavalduse

esitamist võlausaldaja poolt ja see pidi olema puudutatud isikule selge, kinnitab muuhulgas

asjaolu, et puudutatud isik asutas võlgniku senise majandustegevuse jätkamiseks uue äriühingu

OÜ Varutoide. Äriregistrist nähtuvalt OÜ Varutoide on registrisse kantud 21. märtsil 2022.

14. Raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 mõttes on käsitletavad ka võlgniku raamatupidamise

korraldamise ja aruandlusega seotud kohustuste rikkumine ning võlgniku arvelt isiklike

kulutuste tegemine.

Puudutatud isik ei ole täitnud osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustust (ÄS 183) ja

osaühingu maksukohustusi (MKS § 8 lg 1). Vaidlus puudub selles, et võlgnik ei ole esitanud

äriregistrile 2021. aasta majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2022, ja

2022. aasta majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2023. Samuti on

puudutatud isik jätnud deklareerimata talle 2021. ja 2022. aastal välja makstud juhatuse liikme

tasu, millelt on kinni pidamata ja tasumata maksud. Puudutatud isik on rikkunud juhatuse liikme

hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), jätkates võlgniku nimel müügilepingute sõlmimist ja ostjatelt

ettemaksude võtmist, olukorras kus ta ei suutnud tagada lepingute täitmist ja lepingute täitmata

jäämisel ettemaksude tagastamist. Lisaks on puudutatud isik teinud võlgniku arvelt mitmeid

isiklikke kulutusi, samal ajal kui võlgnikul puudus raha ostjatele nende poolt tasutud

ettemaksude tagastamiseks.

15. Pankrotimenetluse aegne ärikeeld on preventiivne sunnivahend, mille eesmärk on välistada

võimalikke uusi rikkumisi ja kolmandate isikute kahjustamist. Seega on ärikeelu kohaldamise

kaalumisel põhjendatud arvestada puudutatud isiku tegevust teistes temaga seotud äriühingutes.

Taotluses ärikeelu kohaldamiseks ja määruskaebuses on puudutatud isiku tegevuse

iseloomustamisel tuginetud äriregistrist nähtuvatele andmetele, ringkonnakohus kontrollis neid

andmeid ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga.

Vaidlust ei ole selles, et Andres Jürimäe asutas uue äriühingu OÜ Varutoide, milles jätkas

võlgnikuga sama majandustegevust. Andres Jürimäe on OÜ Varutoide ainuosanik ja ainus

juhatuse liige. Taotluses ärikeelu kohaldamiseks oli esile toodud, et OÜ-l Varutoide olid

esitamata 2022. aasta oktoobri, novembri ja detsembri ning 2023. aasta maikuu

käibedeklaratsioonid. Määruskaebuse kohaselt olid 15. jaanuari 2024 seisuga aruanded

esitatud, kuid äriühingul oli alates 21. novembrist 2022 maksuvõlg 5989 eurot. Äriregistrist

nähtub (kontrollitud 11. juunil 2024), et OÜ-l Varutoide on Maksu- ja Tolliameti andmete

kohaselt esitamata käibemaksudeklaratsioon, mille esitamise tähtpäev oli 20. mai 2024, ja

osaühingul on alates 21. novembrist 2022 maksuvõlg 10 079 eurot 93 senti; OÜ-l Varutoide on

endiselt esitamata 2022. aasta majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni

2023. Andres Jürimäe on OÜ MoveInvest ainuosanik ja üks kahest juhatuse liikmest. Taotluses

ärikeelu kohaldamiseks on esile toodud, et OÜ-l MoveInvest on esitamata 2020., 2021. ja 2022.

majandusaasta

aruanded

ning

maksudeklaratsioonid.

Määruskaebuse

kohaselt

on

majandusaasta aruanded esitatud, kuid jätkuvalt on esitamata maksudeklaratsioonid.

Äriregistrist nähtub (kontrollitud 11. juunil 2024), et OÜ-l MoveInvest on Maksu- ja Tolliameti

andmete kohaselt esitamata käibedeklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid,

sealjuures varasema esitamata käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev oli juulis 2021; OÜ-l

MoveInvest on alates 5. juunist 2024 sunniraha võlgnevus 500 eurot.

Ülaltoodust nähtuvalt on puudutatud isik rikkunud juhatuse liikme kohustusi ka teiste temaga

seotud äriühingute juhtimisel. Kuigi puudutatud isik on maksudeklaratsioonid ja majandusaasta

aruanded osaliselt esitanud, ei ole sellest võimalik järeldada, et tema käitumine juhatuse

liikmena oleks oluliselt muutunud. Puudutatud isik ei ole ärakuulamisel antud lubadusi täitnud,

kuigi selleks on olnud piisavalt aega (nt OÜ MoveInvest maksudeklaratsioonide osas

puudutatud isik selgitas, et nende esitamine käib ja plaan on kahe nädala jooksul korda saada,

tl 107). Asjaolu, et OÜ-l Varutoide on maksuvõlg alates 21. novembrist 2022, mis on

võrredeldes määruskaebuse esitamise aja seisuga oluliselt suurenenud, viitab ringkonnakohtu

hinnangul ka OÜ Varutoide võimalikule maksejõuetusele. Ringkonnakohus nõustub

määruskaebuse väitega OÜ-l MoveInvest võimaliku varjatud maksukohustuse olemasolu

kohta, arvestades et 2022. aasta majandusaasta aruande järgi oli tööl 8 inimest ning esitamata

on tööjõumaksude deklaratsioonid.

16. PankrS § 91 lg 2 esimese lause kohaselt kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti

korral määrata, kes PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni

olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse osas, milles maksejõuetuse teenistus palub keelata

puudutatud isikul olla mistahes juriidilise isiku, sealhulgas välisriigi juriidilise isiku, juhtorgani

liige, prokurist või likvideerija. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata osas, milles

maksejõuetuse teenistus palub mitte lubada puudutatud isikul töötada töölepingu,

käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel juriidilise isiku äritegevust juhtivatel, korraldavatel,

finants- ja raamatupidamisvaldkondlikel tegevustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

avalduses toodud esile asjaolusid, mis annaksid alust nimetatud piirangu kohaldamiseks.

17. Arvestades et ärikeelu kohaldamise otsustamise menetlus toimub eelkõige avalikes huvides

ning taotlus puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks rahuldatakse osaliselt, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda.

18. Ringkonnakohus määrab TsMS § 478 lg 4 alusel, et määrus kuulub täitmisele alates

jõustumisest.

19. Ärikeelu andmed avalikustatakse äriregistri seaduse § 26 lg 1 p 7 järgi äriregistri avalikus

toimikus.

Ringkonnakohus

edastab

määruse

selle

jõustumisel

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt)