2-23-675/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-675

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2024. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Kohtuasi

Nordic Paper OÜ hagi AAS BTA Baltic Insurance

Company

Eesti

filiaali

vastu

kahjuhüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Nordic Paper OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Nordic Paper OÜ (registrikood

12043977), lepinguline esindaja Juri Kononov

Kostja (vastustaja): AAS BTA Baltic Insurance

Company (välismaa registrikood 40103840140) AAS

BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali

kaudu (registrikood 11223507), lepinguline esindaja

Marek Aunver

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2023 otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada hagi.

2.2. Mõista äriühingult AAS BTA Baltic Insurance Company AAS BTA Baltic

Insurance Company Eesti filiaali kaudu Nordic Paper OÜ kasuks välja

kahjuhüvitis 1000 eurot.

2.3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2-23-675

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nordic Paper OÜ esitas 13.01.2023 hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali

vastu 1000 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks.

2. 20.05.2022 toimus kahjujuhtum, mille käigus hävis hagejale kuuluv sõiduk Peugeot Expert

registreerimismärgiga 331 BKZ (edaspidi sõiduk). Sõiduk oli kostja juures kindlustatud.

Hageja omavastutus oli sõiduki täishävingu puhul 190 eurot.

3. Sõiduki turuväärtus oli kindlustusjuhtumi eelselt 5000 eurot. Kostja hindas sõiduki

liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 4000 eurot ja jääkväärtuseks 1000 eurot. 02.09.2022 maksis

kostja hävinud sõiduki eest hagejale hüvitise 2810 eurot. Pärast hävinud sõiduki kostjale

üleandmist 10.11.2022 tasus kostja hagejale veel 1000 eurot. Kokku sai hageja kostjalt 3810

eurot. Arvestades hageja omavastutust 190 eurot, pidi kostja hüvitama hagejale 4810 eurot.

Hüvitamata jäi 1000 eurot.

4. 14.12.2022 esitas hageja kostjale hüvitamata jäänud kahju osas nõude. 15.12.2022 vastuses

märkis kostja, et jääb oma otsuse juurde, et hüvitise suurus on 3810 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

6. Liikluskindlustusfondi (LKF) kahjukäsitleja KJ ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, tegemist

on kahjukäsitleja subjektiivse hinnanguga. Hindaja jõudis järeldusele, et hagejale kuuluv

sõiduk oleks võinud maksta 5000 eurot. Tavapäraselt on müügikuulutus müüja soov müüdava

sõiduki hinnast, kuid müügitehingusse minnakse müügikuulutuse hinnast 10-20% odavama

hinnaga. Seda hindaja ei ole arvestanud. Samuti ei ole hindaja pööranud tähelepanu hageja

sõiduki “väga väsinud” välimusele – sõidukil ei ole mitte ühtegi külge ega isegi keredetaili,

millel ei oleks muljumisi või mõlke ehk tegemist on väga räsitud sõidukiga, millel puudub

igasugune kaubanduslik välimus. Sõiduki salongi seisukord on veel hullem, kui väline – sõiduk

on kabiini osas kulunud ning räpane, kongis ei ole samuti ühtegi tervet seinakatte detaili ning

kõik seinad on väga kraabitud ja kulunud. Tehnokontrolli ajalugu näitab, et ka tehniliselt ei ole

2-23-675

sõidukit heaperemehelikult hooldatud ega selle eest hoolitsetud. Kõike eeltoodut arvestades ei

ole sõiduki väärtus 5000 eurot, vaid kostja hinnangu kohaselt on sõiduki väärtuseks 4000 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Poolte vahel oli sõlmitud sõiduki Peugeot Expert registreerimismärgiga 331 BKZ

kahjukindlustuse leping perioodiks 23.05.2021-22.05.2022. Sõiduk hävines kahjujuhtumis ning

hagejal tekkis varakahju, millest kostja on hüvitanud hagejale, arvestades hageja omavastutuse

suurust, vastavalt 3810 eurot.

9. Pooled vaidlevad sõiduki kindlustusjuhtumi eelse turuväärtuse üle. Hageja esitatud

hinnangust nähtub, et sõidukit pole tegelikult üle vaadatud. Hinnang on koostatud samalaadsete

sõidukite müügipakkumiste alusel, arvestatud on hinnatava sõiduki ja võrreldavate sõidukite

varustust ning vaadeldud on sõiduki fotosid ja on leitud, et nende alusel ei ole võimalik anda

hinnangut sõiduki tehnilise olukorra ja tehtud tööde kohta.

10. Mõlemast hinnangust on võimalik järeldada, et sõiduk oli tehniliselt korras. Hageja

esitatud hinnangust saab järeldada, et hindaja hindas sõidukit fotode alusel, kuid kostja hindaja

hindas fotode või vaatluse tulemusel. Hageja esitatud hinnangus on võetud võrdluseks sõidukid,

millest ei nähtu sellist kulumist, korrosioonikahjustusi ja mõlke nagu on see vaidlusalusel

sõidukil. Hageja hinnangus ei ole lähtutud võrreldavate sõidukite müügikuulutustest, kuid siiski

on hindaja leidnud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus on 5000 eurot. Kostja esitatud hinnangu

kohaselt olid võrreldavad sõidukid kõik paremas seisundis kui vaidlusalune sõiduk. Kostja

esitatud hinnangus on lähtutud sõiduki kõikidest asjaoludest (tehniliselt korras, kuid mõlkidega,

kahjustustega, kulunud, mis on küll normaalne kulumine, kuid üldiselt vaid rahuldav). Sõiduki,

mis on küll tehniliselt korras, kuid on mõlkidega ning mille sisu (salong, kaubaruum) on

kulunud, väärtus ei ole 5000 eurot. Kostja on tõendanud esitatud hinnanguga, et vaidlusaluse

sõiduki kindlustusjuhtumieelne turuväärtus on 4000 eurot. Kostja on selle hagejale hüvitanud

ehk täitnud kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustuse.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

12. Maakohus andis tõenditele ebaõige hinnangu ja jättis osad tõendid hindamata. Samuti

rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust.

13. Maakohus jättis hindamata lepitaja arvamuse ja 28.04.2023 esitatud müügikuulutused.

Lepitaja hindas sõiduki väärtuseks 5000 eurot ja täiendavalt esitatud müügikuulutused

tõendavad samuti, et sõiduki väärtus oli 5000 eurot.

14. Maakohus omistas kostja esitatud hinnangule ebaõigesti suurema kaalu võrreldes hageja

esitatud hinnanguga. Kostja esitatud hinnangu koostas kostja enda töötaja. Hindaja ei vaadelnud

sõidukit, vaid tegi oma järeldused samuti fotode alusel, nii nagu ka hageja esitatud hinnangu

koostanud hindaja. Samuti olid mõlemad hindajad võtnud arvesse sõiduki kulumist ja mõlke.

Arusaamatu on, mille alusel maakohus eelistas sellisel juhul kostja hinnangut.

15. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg

1). Liiklusõnnetuses hävinud sõiduki eest ettenähtud hüvitise aluseks ei ole mitte see

2-23-675

turuväärtus, mis oli enne hävimist, vaid see, mis on vajalik uue samaväärse sõiduki soetamiseks,

s.o hüvitis peab olema nii suur, et hagejal oleks võimalus osta samaväärne sõiduk. Hagejal on

võimalik osta samaväärne sõiduk 5000 euro eest.

Vastustaja seisukoht

16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja

menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

18. Pooled ei vaidle, et 20.05.2022 toimus kahjujuhtum, mille käigus hävis hagejale kuuluv

sõiduk Peugeot Expert registreerimismärgiga 331 BKZ (kaubik võimsusega 94 kW,

diiselmootoriga ja manuaalkäigukastiga). Samuti ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

sõiduk

oli

kindlustatud

kostja

juures

perioodiks

23.05.2021-22.05.2022;

hageja

põhiomavastutus oli sõiduki täieliku hävimise korral 190 eurot; hageja andis hävinud sõiduki

kostjale üle ja kostja hüvitas hagejale 3810 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki

turuväärtus enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot või 5000 eurot ning seoses sellega,

kas kostja peab hageja hüvitama veel 1000 eurot.

19. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas VÕS § 132 lõiget 1 ebaõigesti.

VÕS § 132 lg 1 järgi, tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65

järgi loetakse eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole

ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS

§ 132 lg 1 kohaseks hüvitiseks ei ole mitte see väärtus, mis asjal vahetult enne hävimist või

kaotsiminekut oli, vaid see, mis on vajalik pärast asja hävimist või kaotsiminekut uue

samaväärse asja soetamiseks. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja

väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (vt RKTKo 13.05.2004, 3-2-1-63-04, p 14). Maakohus

leidiski poolte esitatud tõendeid hinnates, et sõiduki turuhind VÕS § 132 lg 1 ja TsÜS § 65

alusel oli enne kindlustusjuhtumi toimumist 4000 eurot.

20. Maakohus hindas aga ringkonnakohtu arvates kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja selle

tulemusel jõudis maakohus ebaõigele järeldusele hagi rahuldamata jätmise osas.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelistanud põhjendamatult kostja esitatud asjatundja

hinnangut ja on tuvastanud seega ebaõigesti, et sõiduki väärtus enne kindlustusjuhtumi

toimumist oli 4000 eurot. Ringkonnakohus saab teha maakohtule asja tagasi saatmata uue

otsuse ja rahuldada hagi.

21. Hageja esitas LKF ekspert-kahjukäsitleja koostatud sõiduki väärtuse eksperthinnangu,

mille kohaselt on samaväärse sõiduki soetamise kulutused 5000 eurot. Hindaja on arvestanud,

et sõiduk oli tehniliselt korras ning esitatud fotodelt nähtub, et sõiduki kere ja salongi kulumine

2-23-675

vastab sõiduki vanusele ja läbisõidule. Hinnangu kohaselt esineb sõiduki kerel väiksemaid

värvikahjustusi ja mõlke. Kohati esineb roostekahjustusi. Salongis tugevamad kulumisjäljed.

Kaubaruumis suuremad kahjustused, vigastatud siseseinad, kriimud ja muljumised. Sõiduk on

94 kW diiselmootoriga, manuaalkäigukastiga ja kahe istekohaga (tl 5-7).

22. Kostja esitas kostja kahjukäsitleja AJi koostatud sõiduki maksumuse hinnangu, mille

kohaselt on sõiduki kindlustusjuhtumi eelne maksumus 4000 eurot. Hindaja on märkinud, et

hinnang on antud visuaalse vaatluse tulemusel või fotomaterjali alusel. Hindamisel on

arvestatud, et sõiduk on läbinud korralise tehnilise ülevaatuse. Sõiduki kere ja salongi seisukord

on rahuldav, vastab loomulikule kulumisele. Sõiduki kerel esineb korrosiooni ja väiksemaid

roostekahjustusi. Tagatiival on muljumisjäljed, vasakpoolsel tagatulel mõrad ja tagastangel

kraaped. Parempoolse külje kahjustused tunduvad olevat tekkinud avarii tagajärjel.

Kaubaruumis on tugevad kasutamisjäljed (kriimud, muljumised, külgmised vineerplaadid

mitmetest kohtadest purunenud). Salongis on näha tugevaid kulumisjälgi (rool kulunud ja

juhiistme riie purunenud) (tl 28-30).

23. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud hinnangust, et hindaja oleks eeltoodud

tähelepanekud sõiduki kere ja sisemuse osas teinud sõiduki vahetu vaatluse tulemusel.

Mõlemast hinnangust nähtub, et sõiduki kahjustused ja järeldused kulumise kohta tegid

hindajad sõidukist tehtud fotode alusel. Seega ei olnud maakohtul alust eelistada kostja esitatud

tõendit selle tõttu, et kostja hindaja vaatles sõidukit vahetult.

24. Kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu ringkonnakohtu arvates ka seda, kuidas hindaja

on eelpooltoodud sõiduki kahjustusi ja kulumist sõiduki turuväärtuse leidmisel arvesse võtnud.

Hindaja märgib, et sõiduki hindamisel kasutatakse võrdlusmeetodit ning sarnasteks sõidukiteks

on sama marki ja mudelit sõidukid, samatüübilise kere ja mootoriga ning sama vanad ning

lähedase läbisõiduga ja võimalikult sarnase varustusega sõidukid (tl 28-30). Seega ei ole kostja

hindaja võtnud arvesse sõiduki kulumist ja kahjustusi.

25. Sarnaselt kostja esitatud hinnangule, ei nähtu ka hageja esitatud hinnangust seda, kuidas

hindaja on sõiduki kahjustusi ja kulumist sõiduki turuväärtuse leidmisel arvesse võtnud. Hageja

hinnangus on hindaja märkinud, et hindamiseks on kasutatud võrdlusmetoodikat, sh on

arvestatud hinnatava sõiduki ja võrreldavate sõidukite seisukorda ja varustust (tl 5-7). Samas ei

ole hindaja võrdluseks võtnud ühtegi sõidukit, mis oleksid vaidlusalusele sõidukile sarnase

kulumisastme ja kahjustustega.

26. Kohus saab otsuse tegemisel lähtuda ainult kohtule esitatud tõenditest. Seega tuleb kohtul

hinnata, kas sõiduki andmetest ja varustuse tasemest, võrrelduna sarnaste sõidukitega, saab

järeldada, et sõiduki turuhind kindlustusjuhtumi eelselt oli 4000 eurot või 5000 eurot.

26.1. Kostja hindaja lähtus neljast müügikuulutusest, milles on toodud sarnase mudeli ja

mootoriga sõidukid, kuid vaidlusalusest sõidukist erineva läbisõiduga – 191 478 km, 229 500

km ja 273 750 km. Vaidlusaluse sõiduki läbisõit enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 375 335

km. Kostja hinnangus on esile toodud võrdlusena küll üks sarnase läbisõiduga sõiduk (345 080

km), kuid see ei vasta vaidlusalusele sõidukile varustuse poolest – võrdlusmaterjalis toodud

sõiduk oli 9 istmekohaga, vaidlusalune sõiduk aga kahe istmekohaga kaubik. Kõikide kostja

esitatud hinnangus toodud sõidukite müügihinnaks on märgitud 5980 kuni 6900 eurot (tl 28-

30). Millise metoodika abil on hindaja jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse sõiduki turuhind

enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot, hinnangust ei selgu.

2-23-675

26.2. Hageja esitatud hinnangus on hindaja tuginenud võrdlusmaterjalina samuti neljale

müügikuulutusele, mille kohaselt on sarnase mudeli ja mootoriga sõiduki müügihinnad

vahemikus 4999 eurot kuni 6345 eurot. Seejuures on läbisõiduks nende puhul märgitud 240 000

km kuni 304 000 km. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud hinnangus kõige lähemal

oma andmete poolest vaidlusalusele sõidukile 304 000 km läbisõiduga sõiduk maksumusega

4999 eurot (tl 5-7).

26.3. Põhjendamatu on hageja märkus, et maakohus jättis hindamata LKF lepitaja arvamuse

ja 28.04.2023 esitatud müügikuulutused. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses ja TsMS §

444 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tehtud otsuses piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Ringkonnakohus ei

nõustu hagejaga ka nimetatud tõendite sisulises osas esitatud väidetega. Hageja poolt viidatud

LKF lepitaja arvamus ei tõenda, et vaidlusaluse sõiduki turuhind enne kindlustusjuhtumi

toimumist oli 5000 eurot. Lepitaja järeldas oma 02.11.2022 otsuses, et sõiduki väärtus oli 5000

eurot tulenevalt LKF hindaja poolt koostatud hinnangust (tl 11). Samuti ei tõenda hageja poolt

28.04.2023 esitatud müügikuulutus seda, et sõiduki turuhind oli 5000 eurot. Selles

müügikuulutuses toodud sõiduk on küll vaidlusalusele sõidukile sarnase mootoriga ja tegemist

on sama mudeliga, kuid läbisõit on oluliselt erinev – 191 478 km (dtl 113-115).

26.4. Kuna hageja hinnangus on vaidlusalusele sõidukile võrdlusmaterjalina leitud kõige

sarnasemate andmetega sõiduk, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda hageja hinnangust.

Hagimenetluses on poolte otsustada, milliseid asjaolusid milliste tõenditega tõendada (§ 5 lg

2). Hageja esitas enda väite tõendamiseks LKF hindaja poolt koostatud hinnangu. Ehkki LKF

kahjukäsitleja KJ ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, on tegemist asjakohase, lubatud ja

usaldusväärse tõendiga. Tsiviilasjades võib kohus ühe poole kasuks otsustada ka siis, kui tolle

esitatud tõendid on vastaspoole esitatust vaid pisut veenvamad (TsMS komm I, § 232, p

3.3.1.b). Praegusel juhul on hageja tõend veenvam kui kostja tõend. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et tavapäraselt minnakse müügitehingusse müügikuulutuse hinnast 10-20% odavama

hinnaga. Sellist eeldust luua ei saa ja kostja ei ole ka selgitanud, millel tema järeldus põhineb.

26.5. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et kostja esitatud hinnangu koostas kostja enda töötaja

(BTA kahjukäsitleja). Hageja juhtis juba maakohtus tähelepanu sellele, et tegemist ei ole

seetõttu objektiivse tõendiga. Olukorras, kus kostja esitatud hinnangust ei nähtu, kuidas hindaja

on jõudnud järelduseni, et sõiduki väärtus oli 4000 eurot ja arvestades, et tegemist on kostja

töötajaga, kelle arvamuse objektiivsuses ei saa kohus kindel olla, ei saa kohus teha sellise tõendi

pinnalt järeldust sõiduki väärtuse kohta. Kohus ei saa seda tõendit hageja tõendile eelistada.

Kostja enda töötaja poolt koostatud hinnangu puhul pidi kostja arvestama, et selline tõend võib

olla madalama usaldusväärsusega. Tõendi madalama usaldusväärsuse järelmiks on harilikult ka

tõendi väiksem kaal.

27. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et sõiduki turuhind enne hävimist oli 5000

eurot. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 476 lg 1 1. lause kohaselt peab kahjukindlustuse

puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud

isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Antud juhul on tõendatud, et hagejale tekkis

sõiduki hävimisega kahju 5000 eurot. Seega tuleb, arvestades hageja omavastutust, kostjal

hagejale VÕS § 422 lg 1, § 476 lg 1, § 132 lg 1 alusel hüvitada kokku 4810 eurot. Kuna kostja

on hagejale hüvitanud 3810 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 1000 eurot.

Viivise väljamõistmist ei ole hageja soovinud.

2-23-675

28. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg

1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg