2-22-7751/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-7751

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2024. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Kohtuasi

GTS e-Xpress OÜ hagi L.C vastu GTS e-Xpress

OÜ dokumentide üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): GTS e-Xpress OÜ (registrikood

14653160), seaduslik esindaja H.Q

Kostja (apellant): L.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 29.04.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Rahuldada osaliselt kostja taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

tsiviilasja juurde järgmised tõendid: GTS kontserni tegutsemispõhimõtted (lisa 1);

dokumendi (GTS kontserni tegutsemispõhimõtted) metaandmed (lisa 2); GTS Post

OÜ maksuvõla ajatamine (lisa 3); GTS Post OÜ äriregistri väljavõte (lisa 4); L.C

25.01.2019 e-kiri (lisa 5); JK 25.01.2019 e-kiri (lisa 6); JK 15.04.2019 e-kiri

raamatupidaja tööle võtmise kohta (lisa 7). Jätta tsiviilasja juurde vastu võtmata

järgmised tõendid: LinkedIn profiil (lisa 8); JK 13.03.2019 e-kiri (lisa 9); Freselle

Customs & Logistics OÜ äriregistri väljavõte (lisa 10); E-kiri VT rolli kohta Larix

partners OÜ-s (lisa 11).

3. Jätta rahuldamata kostja taotlused: kohustada GTS Group OÜ-d esitama GTS

Group OÜ ja JK vaheline leping; kohustada Larix Partners OÜ-d esitama: a)

Larix Partners OÜ ja JK vahel sõlmitud leping, mille alusel JK tegutses Larix

2-22-7751

Partners OÜ juhatuse liikmena ja täitis Larix Partners OÜ käsundit; b) Larix

Partners OÜ ja GTS Group OÜ vahel sõlmitud leping, mille alusel JK tegutses

GTS Group OÜ juhatuse liikmena ja osutas GTS Group OÜ-le

finantsjuhtimisteenust, sh esitas GTS Group OÜ-le finantsjuhtimisteenuse

osutamise eest arveid; c) Larix Partners OÜ poolt GTS Group OÜ-le koostatud

arved.

4. Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2023 otsus osas, millega maakohus rahuldas

hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Harju Maakohtu 16.01.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi

rahuldamata kontoplaanide, sise-eeskirjade, aastaaruannete koos bilanssidega,

kasumiaruannete, rahavoogude aruannete, omakapitali muutuste aruannete ja

raamatupidamise aastaaruannete lisade, tegevusaruannete, majandusaasta

aruannet ja nende taksonoomia üleandmiseks kohustamise osas.

6. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

6.1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

6.2. Jätta hagi rahuldamata.

6.3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.

7. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. GTS e-Xpress OÜ esitas 24.05.2022 Harju Maakohtule hagi L.C vastu, milles palub

kohustada kostjat andma hagejale üle kostja valduses olevad perioodi 27.03.2019–12.08.2019

hageja raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, sise-eeskirjad, aastaaruanded koos

bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste

aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta

aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad

dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne

varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused. Hageja

palub määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks nii, et kostja peab eelnevas taotluses välja

2-22-7751

toodud dokumendid andma hagejale üle viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Kostja oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 27.03.2019-12.08.2019. Hageja juhatuse

liikmeks valiti 09.03.2022 H.Q . Kuigi eelmine hageja juhatuse liige VT andis uuele juhatuse

liikmele üle kõik tema valduses olevad hagejaga seotud dokumendid, ei ole hageja uuel

juhatusel informatsiooni ega dokumente alates hageja asutamisest kuni endise juhatuse liikme,

kostja, tagasiastumiseni, sest VT valduses viidatud dokumente ei olnud.

3. 12.08.2019 saatis hageja juhatuse liige VT kostjale e-kirja, milles nõudis hageja

raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja teabe üleandmist.

Samal päeval saadetud vastuses keeldus kostja dokumentide ja teabe üleandmisest.

30.03.2022, st peale seda, kui hageja juhatuse liikmeks sai H.Q , saatis hageja kostjale uue

nõudekirja, milles nõudis kostjalt hageja raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga

seotud dokumentide ja vara üleandmist. Kostja vastas sellele nõudekirjale, kuid märkis, et

temal mingeid dokumente ei ole.

4. Hageja maksustatav käive 2019. a ulatus enam kui 500 000 euroni, samas kui ühtegi

majandusaasta aruannet ühing esitanud ei ole. Lisaks on hageja pangakonto väljavõttest

nähtuvalt kantud hageja pangakontolt sisse ja sealt välja 2019. aastal enam kui 261 000 eurot

ja 17 000 inglise naela. Selgitusteks on väljavõtetel märgitud „laen“, „invoice payment“ ehk

arve tasumine, „töötasu“ jne. Seega peavad äriühingu juhatusel olemas olema selliste

ülekannete algdokumendid, s.o laenulepingud, arved, töölepingud jne, mis tuleb anda üle

hageja uuele juhatusele. Ühingu juhtimine toimus kostja korraldusel ja kontrolli all erinevalt

kostja väidetust. Kostja juhtis tegelikult ühingu tegevust ning ei ole usutav, et kostjal

puuduvad ülekannete aluseks olevad dokumendid. Kostja ei ole suutnud ühtegi usutavat

väidet ega tõendit raamatupidamisdokumentide puudumise või kellelegi kolmandale isikule

üleandmise kohta esitada. Seejuures esitatud tõenditest nähtub, et raamatupidamise

algdokumendid, s.o arved, lepingud jne, mille alusel tehti arvelduskontolt ülekandeid, ei

saanud olla JK valduses, sest ühingu igapäevase juhtimisega tegeles menetluses esitatud

tõenditest nähtuvalt kostja.

5. Hageja nõuab kostjalt kõiki hageja raamatupidamisdokumente, mis peaksid seaduse

kohaselt olemas olema ning kostja peaks menetluse käigus tõendama, miks vastavaid

dokumente ei eksisteeri, mida kostja ei ole suutnud käesolevas menetluses aga teha.

Vastupidisel juhul kujuneks välja kohtupraktika, kus endine juhatuse liige võibki öelda, et tal

raamatupidamisdokumente ei ole ega huvita ka ning ei olegi midagi teha.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja valduses ei ole hageja

raamatupidamisdokumente. Eeldus, et raamatupidamisdokumendid on kostja valduses, kehtib

üksnes juhul, kui äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt oli hageja raamatupidamise korraldamise

kohustus kostjal. Nimetatud eeldus saab kehtida üksnes viimaste (st viimati tagasikutsutud)

juhatuse liikmete vastu, mitte mistahes ajalooliste andmete alusel äriühingu juhatuse liikmeks

olnud isikute vastu.

7. Hageja asutati GTS Group OÜ osaniku Larix Partners OÜ (edaspidi Larix), mille juhatuse

liige oli JK, käsundil 01.02.2019 ning ainsaks hageja juhatuse liikmeks sai JK. Kostja oli

hageja juhatuse liige perioodil 27.03.2019 kuni 12.08.2019. Hageja raamatupidamist on

korraldanud üksnes Larixiga seotud isikud JK ja VT. GTS Group OÜ osanike omavahelise

2-22-7751

tüli tõttu katkes GTS kontserni äritegevus hiljemalt 05.07.2019. Sellest alates puudus kostjal

mistahes kontroll hageja üle. Larix asendas 09.08.2019 hageja juhatuse liikme (ja tolleaegse

Larixi juhatuse liikme) JK VTga, kes on samuti Larixiga seotud isik. Seega oli kogu hageja

raamatupidamine Larixiga seotud isikute käes.

8. 12.08.2019 esitas kostja tagasiastumise avalduse. Kostja ei ole vastutanud hageja

raamatupidamise eest ega omanud raamatupidamis- või muude hageja dokumentide valdust.

Kostja selgitas hagejale juba 12.08.2019, et kostjal ei ole midagi üle anda ning hageja nimel

tegi tehinguid JK. Hageja ei ole tõendanud, et VT poolt üle antud dokumendid ei sisalda ka

hageja raamatupidamisdokumente alates hageja asutamisest. Ei ole eluliselt usutav, et JK, kes

tegutses Larixi ja viimase emaettevõtte käsundil, ei andnud dokumente üle VTle.

9. Hageja esitas kohtuväliselt ja ka 24.05.2022 hagis kohtule ebamõistliku nõude eesmärgiga

üksnes kostjat koormata. Veelgi enam, hageja teab, et tegelikult kostjal hageja nõutavaid

dokumente ei ole, hageja osas ei ole kunagi vastavaid dokumente koostatud või hagejal endal

on ülevaade hageja raamatupidamise andmetest ja dokumentidest.

10. Enne 30.03.2022 ei ole keegi kostja vastu ühtegi nõuet dokumentide üleandmiseks

esitanud ega juhatuse liikme kohustustest vabastamist vaidlustanud. VT oli hageja juhatuse

liige ca 3 aastat ning ei ole eluliselt usutav, et ta ei saanud selle aja jooksul aru, et hageja

raamatupidamisdokumendid on puudulikud. VT ei esitanud kostja vastu dokumentide

üleandmise nõuet seetõttu, et kõik raamatupidamisdokumendid olid tema käes.

11. Kostjale teadaolevalt ei ole koostatud hageja kontoplaane, sise-eeskirju, aastaaruandeid

koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste

aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruandeid, majandusaasta

aruandeid ja nende taksonoomiat. Samuti puuduvad kostjal kui hageja endiselt juhatuse

liikmel hageja raamatupidamise algdokumendid, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata

jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused,

pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt hagejale

tehtud ettekirjutused. Hageja on ise esitanud menetluses tõendid, millest nähtub, et hageja

majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates 2019. aastast. Seega puudub mistahes alus

eeldada, et kostjal on hageja majandusaasta aruannete valdus. Kui vastavad dokumendid oleks

olemas, oleks need ka äriregistrile esitatud. Hageja dokumentide väljaandmise nõude sisuks ei

saa olla nõue dokumendid koostada, vaid hageja saab nõuda üksnes selliste dokumentide

üleandmist, mis eksisteerivad ja on kostja valduses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat hagejale üle andma kostja valduses

olevad perioodi 27.03.2019–12.08.2019 hageja raamatupidamise algdokumendid, lepingud,

lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved,

osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja

haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused. Maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude kontoplaanide, sise-eeskirjade, aastaaruannete koos bilansside, kasumiaruannete,

rahavoogude aruannete, omakapitali muutuste aruannete ja raamatupidamise aastaaruannete

lisade, tegevusaruannete, majandusaasta aruannete ja nende taksonoomia üleandmiseks

kohustamise osas. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt on

kostja kohustatud dokumendid üle andma hagejale hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

2-22-7751

13. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. Pooled ei vaidle, et hageja on tema majandustegevust

puudutavate dokumentide omanik. Olukorras, kus ÄS § 183 kohaselt oli nõudeperioodil

hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal kui seaduslikul esindajal, tuleb

eeldada, et raamatupidamisdokumendid on kostja valduses. Meelevaldsed on kostja väited,

mille kohaselt kehtib valduse eeldus üksnes viimase juhatuse liikme osas. Äriühingul peab

olema võimalus nõuda dokumentide üleandmist mistahes ajaperioodil dokumente vallanud

isikutelt, sõltumata sellest, kas valdaja oli eelmine juhatuse liige või üle-eelmine.

14. Kostja oli hageja juhatuse liige 27.03.2019-12.08.2019. Äriühingu juhatus on kohustatud

raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 kohaselt dokumenteerima kõiki majandustehinguid,

koostama ja esitama majandusaasta aruandeid ning muid finantsaruandeid ja säilitama

raamatupidamisdokumente seitse aastat (RPS § 12 lg 1). Seega oli kostja kui juhatuse liikme

ülesanne korraldada koos teiste juhatuse liikmetega ühiselt hageja raamatupidamist.

15. Isegi kui kostja väide, et hageja raamatupidamist on korraldanud üksnes JK ja VT, oleks

tõendatud, ei välista see kostja kohustust korraldada hageja raamatupidamist, mis omakorda

annab aluse eeldusele, et kostja nimetatud raamatupidamisdokumente peaks valdama.

Olukorras, kus äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nad kõik kohustatud korraldama

äriühingu raamatupidamist. Kostja ei ole tõendanud, et vastav kohustus oleks juhatuse

liikmete sisesuhtes lasunud teistel juhatuse liikmetel. Samuti on raamatupidamiskohustuse

raames asjakohatud ja väärad kostja väited, mille kohaselt tegi hageja nimel tehinguid JK.

Hageja on tõendanud, et ka kostja tegi hageja nimel tehinguid.

16. Kostja väide, et pärast 05.07.2019 ei ole hageja majandustegevus jätkunud, ei ole

määrav. Nõude esemeks on hagejat puudutav dokumentatsioon, kuid majandustegevuse

lakkamist puudutav väide käib GTS Group OÜ kohta – tegemist on eraldiseisvate juriidiliste

isikutega. Asjaolu, et 2019. a suvel äritegevus enam ei jätkunud, ei tähenda iseenesest, et

lakkas olemast aruandluskohustus, riiklike maksude tasumise kohustus, varad ja kohustused,

muutusid kehtetuks lepingud jne. Hageja konto väljavõte kinnitab, et ettevõtte

majandustegevus jätkus ka pärast 05.07.2019.

17. Asjaolu, et VT poolt üle antud dokumendid ei sisalda hageja raamatupidamisdokumente

alates hageja asutamisest, tõendamise koormis on kostjal. Kostja ei ole nimetatud asjaolu

tõendanud.

18. Hageja ise on kinnitanud, et majandusaasta aruandeid ei ole esitatud, mis omakorda

viitab loogiliselt sellele, et nimetatud aruandeid ei ole koostatud. Seega nõustus kohus

kostjaga, et nimetatud osas nõuet rahuldada ei ole võimalik.

19. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja nõue on pahatahtlik. Kohtuvälistes

nõudekirjades on palutud kostjal anda hagejale üle kõik kostja valduses olevad hagejat

puudutavad dokumendid, info ning hagejale kuuluv muu vara. Asjaolu, et kostjalt ei ole 3

aasta jooksul dokumente nõutud, ei välista hageja nõuet.

20. Kuna kohus rahuldas nõude osaliselt ja hageja on esitanud kostja vastu üleandmise nõude

ka selliste dokumentide osas, mille puudumisest (st nende mitteeksisteerimisest) oli hageja

selgelt teadlik, jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

2-22-7751

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi

rahuldavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

22. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust. Maakohus on jätnud igakülgselt ja objektiivselt analüüsimata kostja esitatud

tõendid ja kostja väited.

22.1.

Kostja ei ole vastutanud hageja raamatupidamise eest, omanud raamatupidamise või

muude hageja dokumentide valdust ega teavet hageja finantsandmete kohta. Hagejat on

juhtinud ja raamatupidamist korraldanud üksnes Larixiga seotud isikud JK ja VT. Ka hageja

esitatud AS LHV Pank kinnituskiri tõendab, et hageja nimel tehtud maksete sisestajaks ei

olnud kostja ning kostja ainuisikuliselt makseid ei kinnitanud.

22.2.

Ebaõige on käesolevas menetluses lähtuda eeldusest, et hageja raamatupidamise

dokumendid on kostja valduses. Kostja ei olnud hageja viimane juhatuse liige: alates

asutamisest (01.02.2019) kuni 09.08.2019 oli JK; 27.03.2019 kuni 12.08.2019 kostja;

27.03.2019 kuni 31.10.2019 TO; 09.08.2019 kuni 09.03.2022 VT; alates 09.03.2022 H.Q .

22.3.

Hageja on menetluses selgitanud, et hageja endine juhatuse liige VT andis hageja uuele

juhatusele vähemalt osaliselt hageja raamatupidamise dokumendid üle. Enne 30.03.2022 (s.t

ca 3 aasta jooksul kostja tagasiastumisest hageja juhatusest) ei ole keegi kostja vastu ühtegi

nõuet dokumentide üleandmiseks esitanud ega juhatuse liikme kohustustest vabastamist

vaidlustanud põhjendusel, et kostja ei ole dokumente hagejale üle andnud. Kostja on

korduvalt menetluses kinnitanud, et kostja valduses ei ole hageja raamatupidamise

dokumente. Nimetatu on maakohus aga jätnud otsuse tegemisel arvestamata. GTS kontserni

äritegevus katkes 05.07.2019, mil hageja osa omandas Larix. Sellest alates puudus kostjal

mistahes kontroll hageja üle.

23. Kohus on ebaõigesti selgitanud, et asjaolu, et VT poolt üle antud dokumendid ei sisalda

ka hageja raamatupidamise dokumente alates hageja asutamisest, on kostja

tõendamiskoormis. Tegemist on hagi alusega, mistõttu on vastava asjaolu tõendamiskoormis

hagejal. Puudub vaidlus, et vähemalt osaliselt on hageja raamatupidamisdokumendid hageja

valduses. Hagejal oleks olnud võimalik täita enda tõendamiskoormist ja tõendada, millised

dokumendid on reaalselt hageja valduses. Kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu,

et VT poolt üle antud dokumendid ei sisalda ka hageja raamatupidamise dokumente alates

hageja asutamisest.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Menetluse edasine käik

25. Ringkonnakohus selgitas 01.03.2024 ja 17.04.2024 pooltele tõendamiskoormist ning

andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid.

2-22-7751

26. Kostja esitas 29.04.2024 täiendavad tõendid ja taotlused. Hageja esitas 10.05.2024

seisukoha kostja tõenditele ja vaidles nende vastuvõtmisele vastu. Hageja ei esitanud

täiendavaid tõendeid ega taotluseid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus

maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

28. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud hagi osalise rahuldamata jätmise osas. Selles ulatuses on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

29. Kostja esitas 29.04.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Kostja hinnangul jagas

ringkonnakohus tõendamiskoormise ebaõigesti, kui kohustas kostjat tõendama, et hageja

raamatupidamisdokumendid on teis(t)e juhatuse liikme(te) käes. Kostja arvates ei kehti antud

juhul eeldus selle kohta, et kostja valduses peaksid olema hageja raamatupidamisdokumendid.

Kolleegiumi hinnangul tuleb vastuväide jätta rahuldamata (TsMS § 333 lg 1).

Ringkonnakohus märkis 01.03.2024 määruses, et käesolevas asjas tuleb tõendamiskoormis

jaotada selliselt, et kostja peab tõendama, et hageja raamatupidamisdokumendid perioodi

kohta 27.03.2019-12.08.2019 on teis(t)e juhatuse liikme(te) käes. Kolleegium jääb endiselt

oma seisukoha juurde.

30. Kostja esitas 29.04.2024 täiendavad tõendid: GTS kontserni tegutsemispõhimõtted (lisa

1); dokumendi (GTS kontserni tegutsemispõhimõtted) metaandmed (lisa 2); GTS Post OÜ

maksuvõla ajatamine (lisa 3); GTS Post OÜ äriregistri väljavõte (lisa 4); L.C 25.01.2019 e-

kiri (lisa 5); JK 25.01.2019 e-kiri (lisa 6); JK 15.04.2019 kiri raamatupidaja tööle võtmise

kohta (lisa 7); LinkedIn profiil – JK avalik CV (lisa 8); JK 13.03.2019 e-kiri (lisa 9); Freselle

Customs & Logistics OÜ äriregistri väljavõte (lisa 10); e-kiri VTi rolli kohta Larixis (lisa 11).

30.1.

Kostja selgitab, et JK oli kogu GTS kontserni (kuhu kuulusid hageja, GTS Post OÜ,

Freselle Customs & Logistics OÜ) finantsjuht ning tegeles sh kõigi kontserni liikmete

raamatupidamise korraldamisega (kostja hinnangul tõendavad seda lisad 1-4). Kostja

hinnangul tõendab lisa 5, et kostja pidi hageja juhatuse liikmena pöörduma GTS-i finantsjuhi

JK poole, et JK teeks töötajatele palgamakseid. Lisa 6 tõendab kostja hinnangul, et JK

otsustas GTS kontserni rahaliste vahendite kasutamise üle. Samuti vastutas JK raamatupidaja

palkamise eest, mida tõendab lisa 7. Lisa 8 tõendab, et JK tööülesanneteks on aastaid olnud

finantsjuhtimine. Lisa 9 tõendab kostja arvates seda, et JK tegi Larixi raamatupidamist. Lisad

10 ja 11 tõendavad kostja väitel seda, et kogu GTS kontserni, sh hageja raamatupidamist on

korraldanud üksnes Larixiga seotud isikud – JK ja VT.

30.2.

TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu

või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus

2-22-7751

selgitas 01.03.2024 ja 17.04.2024, et maakohus jaotas ebaõigesti käesolevas asjas tehtud

otsuses tõendamiskoormise ning maakohus ei ole eelmenetluses pooltele tõendamiskoormist

selgitanud ja selline menetlusnormide rikkumine võis tuua kaasa ebaõige lahendi tegemise.

Ringkonnakohus märkis, et käesoleval juhul saab eeldada, et kostja valdas hageja juhatuse

liikmena hageja raamatupidamisdokumente vaidlusaluse perioodi osas. Seega olukorras, kus

hageja juhatuses oli korraga 3 inimest ning kostja väidab, et kõik dokumendid on teis(t)e

juhatuse liikme(te) käes, jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kostja peab tõendama, et

dokumendid on teise juhatuse liikme käes. Kostja soovib 29.04.2024 menetlusdokumendi

lisadega 1-7 tõendada, et hageja raamatupidamist korraldas JK, mistõttu kõik hageja

raamatupidamisdokumendid on JK valduses ja kostjal nende valdust ei ole. TsMS § 238 lg 1

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi

hinnangul on kostja 29.04.2024 menetlusdokumendi lisad 1-7 asjakohased ja ringkonnakohus

võtab need tõendid vastu.

30.3.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased aga 29.04.2024 menetlusdokumendi

lisad 8-11. Lisa 8 pole asjakohane, kuna sellest, et JK on olnud aastaid finantsjuhtimisega

tegev, ei saa järeldada, et ta hageja raamatupidamist korraldas või raamatupidamisdokumente

valdas. Lisad 9-11 pole kolleegiumi arvates samuti asjakohased, kuna asjaolust, et JK tegi

Larixi raamatupidamist ning et VT oli seotud Larixiga, ei saa järeldada, et JK või VT oleksid

korraldanud hageja raamatupidamist ja et nemad valdasid hageja raamatupidamisdokumente.

31. Kostja esitas 29.04.2024 taotlused: kohustada GTS Group OÜ-d esitama GTS Group OÜ

ja JK vaheline leping; kohustada Larix Partners OÜ-d esitama: a) Larix Partners OÜ ja JK

vahel sõlmitud leping, mille alusel JK tegutses Larix Partners OÜ juhatuse liikmena ja täitis

Larix Partners OÜ käsundit; b) Larix Partners OÜ ja GTS Group OÜ vahel sõlmitud leping,

mille alusel JK tegutses GTS Group OÜ juhatuse liikmena ja osutas GTS Group OÜ-le

finantsjuhtimisteenust, sh esitas GTS Group OÜ-le finantsjuhtimisteenuse osutamise eest

arveid; c) Larix Partners OÜ poolt GTS Group OÜ-le koostatud arved.

31.1.

Taotluste põhjenduseks märgib kostja, et välja nõutavad dokumendid tõendavad, et JK

oli kogu GTS kontserni finantsjuht ja vastutas mh ka hageja raamatupidamise eest, mistõttu

on kogu hageja raamatupidamisdokumendid olnud JK valduses, kes on need üle andnud VTle.

Kostja märgib, et kuivõrd JK oli Larixi ainus juhatuse liige, reguleeriti tõenäoliselt JK

ülesandeid GTS Group OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal Larixiga sõlmitud lepingus – JKl ei

olnud Larixi juhatuse liikmena muud rolli, kui vastutada GTS Group OÜ finantsjuhtimise

eest. Punktis b märgitud lepingu osas märkis kostja, et kostjale ei ole teada, kas selline leping

on sõlmitud, kuid võttes arvesse, et Larix on esitanud GTS Group OÜ-le arveid, on tõenäoline

lepingu olemasolu. Arved tõendavad JK kohustust olla GTS kontserni finantsjuht ja vastutada

GTS kontserni kuuluvate ühingute raamatupidamise eest.

31.2.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlused tuleb jätta rahuldamata eelpool märgitud

põhjusel - asjaolust, et JK tegi Larixi raamatupidamist, ei saa järeldada, et JK korraldas hageja

raamatupidamist ja valdas hageja raamatupidamisdokumente. Pealegi kostja üksnes oletab, et

Larixiga sõlmitud lepingus võidi reguleerida seda, et JK osutab raamatupidamist kogu GTS

kontsernile. Oletuste pinnalt ei saa kohus asjaolusid tuvastada ega tõendeid koguda.

32. Hageja palub kohustada kostjat andma hagejale üle kostja valduses olevad perioodi

27.03.2019–12.08.2019 raamatupidamisdokumendid. Maakohus kvalifitseeris õigesti hageja

nõude AÕS § 80 lg 1 alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel perioodil oli hageja

juhatuse liikmeteks peale kostja veel TO (perioodil 27.03.2019-31.10.2019), JK (perioodil

2-22-7751

01.02.2019-09.08.2019) ja osaliselt ka VT(perioodil 09.08.2019-09.03.2022). RPS § 2 lg-st 2

tulenevalt on Eestis registreeritud äriühing raamatupidamiskohustuslane. RPS § 4 p-de 2 ja 5

järgi on raamatupidamiskohustuslane mh kohustatud dokumenteerima kõiki oma

majandustehinguid (RPS § 6) ja raamatupidamise dokumente säilitama. RPS § 7 lg 1 järgi on

raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama

tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Eelmärgitut arvestades saab

kolleegiumi arvates asja lahendamisel eeldada, et äriühing kõiki oma majandustehinguid

dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente (RKTKo

17.05.2017, 3-2-1-45-17, p 11.2). Olukorras, kus äriseadustiku § 183 kohaselt oli hageja

raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal, tuleb eeldada, et raamatupidamisdokumendid

on kostja valduses (vt ka TlnRnKo 16.03.2021, 2-20-2715, p 8). Seda eeldust ei muuda

ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et kostja oli hageja juhatuses koos teis(t)ega ning et

pärast kostjat oli hageja juhatuses veel juhatuse liikmeid. Seega tuli käesolevas asjas eeldada,

et perioodi 27.03.2019–12.08.2019 raamatupidamisdokumendid olid kostja valduses.

33. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tema hageja raamatupidamist ei

korraldanud, vaid seda tegid JK ja VT. Samuti asus maakohus seisukohale, et kostja

tõendamiskoormis on, et VT poolt üle antud dokumendid ei sisalda vaidlusaluse perioodi

dokumente. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostjal on selline tõendamiskoormis.

Kuna kehtib eeldus, et juhatuse liikme valduses on raamatupidamisdokumendid, peab kostja

tõendama või vähemalt usutavaks tegema, et need dokumendid võivad olla teise juhatuse

liikme käes.

Maakohus jaotas eelnevast tulenevalt ebaõigesti käesolevas asjas

tõendamiskoormise. Lisaks pole maakohus tõendamiskoormise jaotamist menetluse käigus

pooltele selgitanud. Kostjat esindas ka maakohtus vandeadvokaat, kuid kostja seisukohtadest

tulenevalt võis talle jääda ebaõige arusaam tõendamiskoormise jaotusest. Kostja märgib ka

apellatsioonkaebuses, et tema negatiivset asjaolu tõendada ei saa ja hageja peab tõendama,

millised dokumendid on reaalselt hageja valduses.

34. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eeltoodust tulenevalt kohaldanud ebaõigesti nii

materiaalõigust kui ka rikkunud menetlusõiguse norme. Need minetused on viinud kohtu

kokkuvõttes ka ebaõigetele lõppjäreldustele. Ringkonnakohus saab rikkumised ise kõrvaldada

ja asja ise lahendada. Ringkonnakohus selgitas pooltele tõendamiskoormise jaotust ja

võimaldas sellest tulenevalt esitada täiendavad tõendid ja taotlused. Kostjal tuli seega

tõendada, et hageja perioodi 27.03.2019–12.08.2019 raamatupidamisdokumendid võivad olla

teise juhatuse liikme käes.

35. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid hageja nõude rahuldamist.

Kostja esitas 29.04.2024 ringkonnakohtule tõendid selle kohta, et GTS kontserni

raamatupidamist korraldas JK. GTS kontserni tegutsemispõhimõtetest nähtub, et sellesse

kontserni kuulub hageja, GTS Post OÜ, Freselle Customs & Logistics OÜ ja Global

Transport Solutions ning selles dokumendis on märgitud, et JK korraldab finantsjuhtimist, sh

raamatupidamist ning teeb/kinnitab pangaülekandeid (tl 147-148). Nimetatud dokumendi on

koostanud JK ja seda on muudetud viimati 14.01.2019 (tl 149). Seega on JK ise vahetult enne

kostja juhatuse liikmena ametisse asumist (27.03.2019) kinnitanud, et tema tegeleb

muuhulgas ka hageja raamatupidamise korraldamisega. Seda, et JK ka tegelikult

raamatupidamise korraldamisega tegeles, kinnitavad 24.01.2019 e-kiri kostjale (tl 150) ja

kostja 25.01.2019 kirjavahetus JKga (tl 152-153). 24.01.2019 e-kirjast nähtub, et JK on

ajatanud mingi summa seoses maksuvõlaga ning 25.01.2019 on kostja palunud JKl teha ära

töötajate palgakanded. Kirjavahetusest nähtub, et JK on korraldanud GTS kontserni rahalisi

vahendeid, sealhulgas hageja vahendeid. 15.04.2019 on JK saatnud kirja kostjale, TOile ja E.

L.C-le (tl 154-156), milles teatab, et on kokku leppinud raamatupidaja kandidaadi intervjuu

2-22-7751

toimumises. Lisaks on maakohtus esitatud AS LHV Pank kinnituskiri selle kohta, et hageja

pangakontolt tehtud makseid on kinnitanud JK (tl 79-80). Ringkonnakohtu hinnangul

kinnitavad eeltoodud tõendid seda, et hageja raamatupidamise korraldamise eest vastutas ja

seda korraldas JK.

36. Asjaolu, et AS LHV Pank kinnituskirjast nähtuvalt kinnitas pangaülekandeid ka kostja, ei

tõenda seda, et kostja oleks hageja raamatupidamist korraldanud. AS LHV Pank

kinnituskirjast nähtuvalt ei olnud maksete sisestajaks kostja (tl 79-80). Juhatuse liikmena oli

kostjal maksete kinnitamise õigus. Samas ei saa sellest järeldada, et kostjal peaksid olema

ülekannete aluseks olevad dokumendid. JK on ise GTS kontserni tegutsemispõhimõtetes

märkinud, et tema korraldab finantsjuhtimist, sh raamatupidamist ning teeb/kinnitab

pangaülekandeid. Ükski asjas esitatud tõend ei kinnita seda, et kostja oleks tegelenud hageja

raamatupidamisega, oleks hageja raamatupidamist korraldanud ja omanuks seega

raamatupidamisdokumentide valdust.

37. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus mitmest juhatuse liikmest üks juhatuse liige

tegeleb raamatupidamise korraldamisega, ei saa enam eeldada, et raamatupidamisdokumendid

oleksid ülejäänud teiste juhatuse liikmete valduses. Tõenditest nähtuvalt tegeles JK hageja

raamatupidamise korraldamisega. Koosmõjus eeltoodud ringkonnakohtus esitatud tõenditega

kinnitab hageja raamatupidamisdokumentide osas kostjal valduse puudumist ka kostja

12.08.2019 e-kiri VTle, milles kostja teatab, et tema valduses hageja

raamatupidamisdokumente ei ole ja neid tuleks küsida JK käest (tl 7).

38. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et isegi kui kostja väide, et hageja

raamatupidamist on korraldanud üksnes JK ja VT, oleks tõendatud, ei välista see kostja

valdust hageja raamatupidamisdokumentide osas. Mitme juhatuse liikmega äriühingute puhul

võivad juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad olla erinevad ja sellest tulenevalt ka erinev

dokumentide kogum, mis konkreetse juhatuse liikme valduses on. Õige on maakohtu

tähelepanek, et olukorras, kus äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nad kõik kohustatud

korraldama äriühingu raamatupidamist. Samas on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja ei

ole tõendanud, et vastav kohustus oleks juhatuse liikmete sisesuhtes lasunud teisel juhatuse

liikmel.

39. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata ka osas, milles maakohus hagi

rahuldas. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse ülejäänud

väidetele.

40. Kuna hagi kuulub tervikuna rahuldamata jätmisele, tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka

ringkonnakohtus hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg