2-21-5018/118 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5018

Kohtuasi

X (Y õigusjärglane) hagi Q vastu põhivõlgnevuse,

kahjuhüvitise ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Pille Tees

Kostja: Q (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lubada Xl astuda üldõigusjärglasena menetlusse Y asemel.

2. Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus osaliselt

kostja kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas ning suurendada kostja

menetluskulude hüvitist 231,95 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata, täiendades määruse põhjendusi.

3. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega mõisteti välja Xlt Q kasuks

menetluskulud 359 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Rahuldada Q määruskaebus osaliselt.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

5.2. Välja mõista Xlt Q kasuks menetluskulud 590,95 eurot ja viivis menetluskulult

alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5.3. Jätta rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

608,05 euro ulatuses.

2-21-5018

6. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohus jättis 17.05.2022 otsusega rahuldamata Y (hageja) hagi ja jättis

menetluskulud hageja kanda ning määras, et menetluskulud määratakse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2. Maakohtu otsus jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 17.02.2023 otsusega, millega jäeti maakohtu otsus muutmata, kuid muudeti ja

täiendati osaliselt selle põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ja

apellatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda.

Q (kostja) menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku

1199 eurot, millest:

− õigusabikulud 750 eurot (käibemaksuta);

− ekspertiisitasu 359 eurot;

− 05.04.2022 töölt puudutud aja (sh istungiks ettevalmistamise) 8 tunni eest saamata

jäänud töötasu 75 eurot;

− 05.11.2022 töölt puudutud aja (kohtusse originaaldokumendi toomise) 1 tunni eest

saamata jäänud töötasu ja kütusekulu kokku 15 eurot.

2.1. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 80 eurot 5 tundi ja tunnihinnaga 66,66 eurot 1,5

tundi ning tunnihinnaga 55,55 eurot 4,5 tundi.

Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja ei esitanud maakohtus menetluskulude

nimekirja tähtaegselt vastavalt TsMS § 176 lg-le 1. Kostja on minetanud õiguse nõuda

maakohtus kulude (sh ekspertiiskulude) väljamõistmist hagejalt. Nõustaja kulusid ei hüvitata ja

TsMS-st ei tulene, et menetluskuluna oleks hüvitatav kostja enda aeg istungiks

ettevalmistamisele ja tasu töölt puudutud aja eest või sõidukulu. Kostja ei esitanud ka tõendeid,

millest nähtuks töölt puudutud kulu nõue ja selle põhjendatus ning vajalikkus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus rahuldas osaliselt kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 1) ja

mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulu 359 eurot ning viivise menetluskulult alates

kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (p 2). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi

rahuldamata 840 euro ulatuses (p 3).

2-21-5018

4.1. Kostja on menetluskulude nimekirja esitanud tähtaegselt. Kohtul tuleb TsMS § 174 lg-st 1

tulenevalt menetluskulud kindlaks määrata menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide

alusel ka olukorras, kus kostja menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks on esitatud hilinemisega.

4.2. Kohus leidis, et ekspertiisikulud 359 eurot on põhjendatud, kuna asjas oli vajalik

ekspertarvamuse koostamine. Põhjendatud ei ole kostja õigusabikulud 750 eurot. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks käesolevas asjas esindanud TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele

vastav lepinguline esindaja. Kostja on kohtule esitanud Meelis Jürma haridust tõendava

dokumendi, kuid mitte volikirja. Meelis Jürma ei ole kohtumenetluse vältel taotlenud ligipääsu

tsiviilasja materjalidele ja ta on allkirjastanud üksnes 11.05.2021 vastuse hagile. Vastuse sisu

arvesse võttes, ei ole tegemist lepingulise esindaja poolt koostatud õiguslike põhjendustega

menetlusdokumendiga. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt ei hüvitata kostja nõustaja kulusid.

4.3. Põhjendatud ei ole kostja sõidukulu ja töötasu kokku 90 eurot. Kostjal oli võimalik

originaaldokument kohtusse saata postiga töövälisel ajal. Põhjendatud ei ole ka saamata jäänud

töötasu väljamõistmine kostja keskmise palga alusel. Kostja pole esitanud tõendeid, millest

nähtuvalt on tal jäänud seoses istungil viibimisega töötasu saamata. Samuti ei ole põhjendatud

töötasu hüvitamine 8 tunni eest, kuna istung kestis 38 minutit. TsMS-st ei tulene ka võimalust

nõuda õigusabikulude hüvitamist kostja istungi ettevalmistamiseks kulunud aja eest.

Määruskaebus

Kostja esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse peale, paludes menetluskulude uut

ümbervaatamist ja täielikku rahuldamist. Kostja taotles istungit, millest hiljem loobus.

5.1. Pooli on ebavõrdselt koheldud. Kostjat karistatakse selle eest, et ta on üritanud

kokkuhoidlikult ennast mahuka haginõude vastu kaitsta. Kostjale tuleb hüvitada 400 eurot (5

tundi õigusabi tunnihinnaga 80 eurot), mis on nõustaja ja lepingulise esindaja materjalidega

tutvumise, juriidilise konsultatsiooni ning hagile vastuse koostamise eest. Kohus ei küsinud

menetluse ajal kordagi volitust. Volituse vajalikkust oleks kohus pidanud kohe esitama.

Põhjendused muude kulude mittetasumiseks on otsitud ja subjektiivsed.

Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja vastamiseks. Hageja

vaidles kostja kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on

põhjendatud ja õiguspärane. M. Jürma poolt ainsana allkirjastatud dokument on koostatud

kostja poolt isiklikult ja põhjendatud ei ole menetluskulude nõue 400 eurot.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Hageja suri 09.12.2023. Hageja lepinguline esindaja Pille Tees teatas 05.01.2024, et tema

volitus hageja esindamiseks ei ole lõppenud ja tal on jätkuvalt esindusõigus.

Ringkonnakohus 08.05.2024 määrusega rahuldas kostja 06.05.2024 taotluse menetluse

kiirendamiseks ja määras kostja kaebust lahendava määruse avalikult teatavaks tegemise

21.06.2024. Hageja lepingulisel esindajal Pille Teesil tuli teavitada hiljemalt 17.05.2024

ringkonnakohut, kas hageja pärijad soovivad menetlusse astuda ja juhul, kui soovivad, siis

esitada ringkonnakohtule vastav taotlus.

2-21-5018

X esitas taotluse koos pärimistunnistuse koopiaga selle kohta, et on hageja ainupärija ja

palub end lubada menetlusse astuda hageja asemel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetlusõigusjärglust. Hageja suri 09.12.2023, seega

pärast kostja kaebuse edastamist ringkonnakohtule. TsMS § 353 lg 2 kohaselt füüsilisest isikust

poole surma korral menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Asja

materjalide kohaselt oli hageja lepinguliseks esindajaks Pille Tees. Seega menetlus hageja

surma tõttu ei peatunud. TsMS § 209 lg 1 järgi lubab kohus füüsilisest isikust poole surma

korral menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel. X on esitanud ringkonnakohtule

pärimistunnistuse koopia, mille kohaselt on tema hageja pärija. Ringkonnakohus leiab, et Xt

tuleb lubada hageja üldõigusjärglasena menetlusse astuda hageja asemel (vt ka RKTKo

02.12.2009, 3-2-1-101-09 p 11).

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue

määrusega suurendada kostjale hüvitatavaid menetluskulusid 231,95 euro võrra. Ülejäänud

osas jääb maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse põhjendusi. TsMS § 654 lg 2² ja

§ 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Kostja taotleb kaebuses menetluskulude

täielikku rahuldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaidlusta kostja määrust osas, millega

mõisteti hagejalt välja kostja kasuks ekspertiisitasu 359 eurot ning sellelt viivis alates määruse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (p 2). Hageja

ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause

(koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud resolutsiooni punkti 2 osas.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlus-

otsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm

14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude (sh

lepingulise esindaja kulude) põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja

ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus.

Osaliselt on põhjendatud kostja kriitika seoses maakohtu poolt kostja saamata jäänud

töötasu arvestamata jätmisega. Siiski ei ole see nii kohtusse originaaldokumendi toomise ja

selleks kulutatud kütuse osas kokku summas 15 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et tegemist ei olnud põhjendatud ja vajaliku TsMS § 144 p 2 ja 3 järgse kohtuvälise kuluga,

kuna kostjal oli võimalik dokument kohtusse saata postiga töövälisel ajal.

15.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja saamata jäänud töötasu on tervikuna

põhjendamatu. Kostja võib TsMS § 162 lg 2 esimese lause järgi nõuda kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalike kohtuväliste kulude hüvitamist, kui menetluskulud jäetakse vastaspoole

kanda. Kostja võib TsMS § 162 lg 2 teise lause järgi nõuda samade kulude hüvitamist samas

2-21-5018

ulatuses nagu tunnistaja, mh saamata jäänud töötasu hüvitamist. Hüvitist sissetuleku ära jäämise

eest arvutatakse tunnitasuna TsMS § 152 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7

alusel. TsMS § 152 kohaldamise eelduseks on töötasu õiendi esitamine. Tasu suurus arvutatakse

keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest (vt ka TsMS I

komm, § 152 p 3.2.1 ja § 175 p 3.9.1.a; RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11 p 21).

15.2. Kostja on taotlenud saamata jäänud töötasu 75 eurot hüvitamist seoses 05.04.2022

kohtuistungil osalemisega. Kostja esitas 31.05.2023 kohtule käskkirjad, millest nähtuvalt ta

töötab Saku Vallavalitsuses järelevalve inspektorina põhipalgaga 1875 eurot kalendrikuus.

Kostja põhjendab, et tema tunnitasu on 10,65 eurot. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt

05.04.2022 kohtuistung kestis 0,6 tundi. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et töönädalal

Sakust Tallinnasse tulles sai kostjal seoses kohtuistungiga kaotsi minna tööaega kokku 3 tundi.

Taotletud tunnitasu 10,65 eurot ei ületa Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7 lg-

s 3 toodud tunnitasumäära. Kostja taotletud saamata jäänud töötasu on põhjendatud 31,95

(=3x10,65) euro ulatuses ja põhjendamatu 43,05 (=75-31,95) euro ulatuses.

Osaliselt on põhjendatud ka kostja kriitika seoses maakohtu poolt kostja õigusabikulude

arvestamata jätmisega. Siiski ei ole see nii nõustaja TT poolt kostjale osutatud õigusabi eest

tunnihinnaga 66,66 eurot 1,5 tundi (02.04.2022 arve nr P/L/4) ja tunnihinnaga 55,55 eurot 4,5

tundi (31.01.2023 arve nr P/L/5). Nõustaja kulud ei kuulu TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi

hüvitamisele, kuigi TsMS § 144 p-s 1 nimetatakse ka nõustaja kulusid kohtuväliste kuludena.

Välistatud on mitte ainult nõustajale makstud tasu, vaid ka nt tema sõidu- ja majutuskulude

ning nõustaja teiste isikutega nõupidamise kulude hüvitamine (vt ka RKTKm 12.10.2011, 3-2-

1-80-11 p 23; TsMS I komm, § 175 p 3.8.a).

16.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja õigusabikulud on tervikuna

põhjendamatud.

16.1.1. TsMS § 227 lg-s 7 on sätestatud erandlik võimalus aktsepteerida isiku esindusõigust,

hoolimata volikirja puudumisest. Menetlustoimingud kehtivad TsMS § 227 lg 7 esimese lause

järgi ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või

notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna. Volituse võib anda suuliselt või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Menetlusosaline esindaja menetluses osalemise võib TsMS § 227 lg 7

esimese lause järgi ka heaks kiita, kui volikirja ei ole üldse antud või enne menetlustoimingu

tegemist kohtule esitatud. Heakskiit võib üldjuhul olla vormivaba, selle võib anda sõnaselgelt

või vaikivalt aga ka menetluses esinduse talumisega (vt ka TlnRKm 22.09.2023, 2-20-6841 p

25). Kostja on Meelis Jürma esindust menetluses talunud. Kohtutoimikus sisaldub 23.05.2021

menetlusdokumendis ka tema haridust tõendav dokument. TsMS § 227 lg 7 kohaselt saab seega

eeldada Meelis Jürma kui kostja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu.

16.1.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa järeldada 11.05.2021 hagi vastuse sisust ja jalusesse

märgitud kostja nimest, et vastuse koostas kostja ise. Menetlusosalise nimel tehtud toimingute

kehtivus ei eelda rangete vorminõuete järgimist. Hagi vastuse päisesse on märgitud kostja

lepinguliseks esindajaks Meelis Jürma, kes on hagi vastuse allkirjastanud ning kostjale on

tehtud toimingute eest väljastatud tasumiseks 09.05.2021 õigusabi arve nr P/L/3.

16.1.3. Kostja lepingulisel esindajal Meelis Jürmal kulus koos nõustaja TTga 11.05.2021 hagi

vastuse koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh materjalidega tutvumine ja

juriidiline konsultatsioon kliendiga) kokku aega 5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul kõnealuste

õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja vaidleb 11.05.2021

vastuses hagile vastu peamiselt põhjusel, et leping on kehtiv ja pooltel tuleb oma kohustusi

2-21-5018

täita. Arvestades vastuse mahtu (sisulist teksti ligikaudu ühel lehel), selle sisu ja asja keerukust

ning seda, et kostja esindajal tuli vastuse koostamiseks hagiga tutvuda (sisulist teksti ligikaudu

10-l lehel, millele lisanduvad lisad) ja õiguslikku positsiooni kujundada ning arvestades, et

vastuse koostamisel nõustaja ajakulu ei kuulu hüvitamisele, peab ringkonnakohus kostja

lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot,

mis rahaliselt on 200 eurot. Taotletud õigusabi ajakulu ei ole põhjendatud 2,5 (=5-2,5) tunni

ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, mis rahaliselt on 200 eurot.

Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga menetluskuludele ning

määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude

hüvitamiseks 590,95 eurot (kostja saamata jäänud töötasu 31,95 eurot, õigusabikulud 200 eurot,

ekspertiisitasu 359 eurot). Kostja on taotlenud hagejalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt

edasiulatuva seadusjärgse viivise väljamõistmist, mis tuleb hagejalt välja mõista.

Ringkonnakohus suurendab kostjale hüvitatavaid menetluskulusid maakohtu määratust 231,95

euro võrra (=590,95–359). Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja poolt kostjale

hüvitatavaid menetluskulud võrreldes kostja taotletuga summas 608,05 eurot (=1199- 590,95).

Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg