2-24-117736/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada AS PlusPlus Capital ja A. P. vahel 12.06.2024 sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1.Võlgnik A. P. tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25293274 põhivõlgnevuse 75 € ja riigilõivu 65 €, kõik kokku 140 € järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 01.07.2024 140,00 70,00 70,00 01.08.2024 70,00 70,00 0,00
Legislator headnote
AI generated2-24-117736/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-117736 AS PlusPlus Capital hagi A. P. vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Hageja lepinguline esindaja T. I., PlusPlus Legal OÜ, e-post: XXX. Kostja: A. P. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX. RESOLUTSIOON
1. Kinnitada AS PlusPlus Capital ja A. P. vahel 12.06.2024 sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1.Võlgnik A. P. tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25293274 põhivõlgnevuse 75 € ja riigilõivu 65 €, kõik kokku 140 € järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 01.07.2024 140,00 70,00 70,00 01.08.2024 70,00 70,00 0,00
1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.
2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-117736.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tulenevalt poolte kokkuleppest on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest, millest tulenevalt kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa. MENETLUSE KÄIK
1. AS PlusPlus Capital esitas 10.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 126,18 euro saamiseks. Kohus tegi 13.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.05.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A. P. esitas 16.05.2024 nõudele vastuväite.
2. Pärnu Maakohus otsustas 05.06.2024 kohtumäärusega lõpetada AS PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetlus A. P. vastu 126,18 euro nõudes.
3. Pooled esitasid kohtule 13.06.2024 kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
5. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
7. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
8. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
9. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik