4-24-1542/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-1542

1 (11)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2024.a Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-24-1542 (2670,24,001437)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Rannet Laasi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna

menetlusgrupi

II

eriasjade uurija Mari Tetsmanni 09.04.2024.a otsusele

väärteoasjas nr 2670,24,001437

Rannet Laas, isikukood 39207034920; elukoht: XXX; e-

post: XXX

Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747; e-post:

ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 201 lg 2, § 203, § 205, § 228, VTMS § 2, §

120, § 132-135, kohus otsustas:

1. Jätta Rannet Laasi kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni poolt 09.04.2024.a

koostatud otsus väärteoasjas nr 2670,24,001437 muutmata.

3. Rahatrahv 1200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pank, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank, a/a-le EE701700017001577198 Luminor

pank või a/a-le EE777700771003813400 LHV Pank, viitenumber 10220245025539. Kui nõude

tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb

sundtäitmine täiendavate kuludega.

4. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

4-24-1542

2 (11)

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 13.06.2024.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 19.03.2024 väärteoprotokoll selle kohta, et Rannet Laas 19.03.2024

kell 09:52, X tn 9, X linnas, X maakonnas, juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele olid

paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid. Sõidukile olid paigaldatud

Läti Vabariigi reg.märkidele sarnanevad reg.märgid X. Sõidukile on väljastatud viimati Leedu

Vabariigi transiit reg.märgid X mis kehtisid kuni 21.11.2021.a. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem

juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd

häirida võimaldav seade. Antud tegudega rikkus Rannet Laas Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 76 lg 1, §

76 lg 13, § 90 lg 1 p 1,3 ja § 73 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on

kvalifitseeritavad LS § 203, § 205, § 201 lg 2, ja § 228 järgi.

Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud.

09.04.2024.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,24,001437 on määratud kohtuvälise

menetleja poolt Rannet Laasile eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel

LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, so summas 1200 eurot.

Kaebuse sisu

Rannet Laas apelleerib kohtuvälise menetleja otsuse vastu kuna leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on

ülekohtune ja taotleb tühistamist täies ulatuses.

19.03.2024 sõitsin Mercedes Benz s450-ga ekslikult arvates, et minu karistus juhtimisõiguse

äravõtmiseks olev 4 kuud on täis saanud ja võin autoga sõita juba.

Piirati sõiduk kinni nii eest kui tagant, koheselt kahtlustades varastatud sõiduki juhtimiselt kuid see mis

edasi toimus oli väga alandav kus keset väikelinna tänavat hakati ilma luba küsimata autot läbi otsima.

Sellel ebaseaduslikul läbiotsimisel ei esitatud minule kui kahtlustatavale kahtlustust, ei esitatud

läbiotsimis orderit ega ka hiljem läbiotsimist tõendavat paberit mis kriminaal seadustiku kohaselt peab

igale läbiotsitavale hiljem esitama. Sama tehti ka minu vennale peeti kinni sõiduk ja ilma nõusolekuta

hakkas patrullpolitseinik Vaiko Kivi autot läbi otsima. Ei esitatud kohtu orderit ega muud selletaolist.

Kõigest sellest jäädvustused fotode ja videote näol.

Ebaseaduslikul läbiotsimisel konfiskeeriti seade genovo max X Liiklusseadus § 73 lg. 8 põhjal.

Liiklusseadus § 73 lõige 8 tähendab järgmist: Mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid,

mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

Antud seade polnud sisse lülitatud, sammuti antud seade polnud isegi vooluvõrgus, Kuidas on võimalik

selle eest karistada kui seade ei võimaldanud väljalülitatud asendis avastada liiklusjärelvalve

kiirusmõõteseadet või selle tööd. Vaidlus pole selle üle kas seade oli autos või mitte, vaid vaidlus on

selle kasutamise üle. Antud seadme omamine ei ole eesti vabariigis keelatud. Sammuti pole selle

omamine sõidukis keelatud. Väljalülitatud asendis on seade tükk plastmassi mis ilma vooluvõrku

lülitamata ei avasta ühtegi kiirusmõõte seadet ega ka häiri ühtegi liiklusjärelvalve tööd. Autos maas

vedeledes on sellega suhteliselt võimatu seadusest tulenevat eesmärki täita! Kõik kohalviibinud politsei

ametnikud nägid, et seade ei olnud kasutusvalmis.

Väärteo menetluse koostas patrullpolitseinik Vaiko Kivi, kes kinnipidamis hetkel polnud kohalgi.

Tehes igasugu uurimistöid, jõudis otsusele et mingisuguse paragraafi peab rikkumiseks kirjutama.

Sellest tulenevalt kirjutati täiesti suvalist "hülge möla".

4-24-1542

3 (11)

Mercedes Benz s450cdi on ostetud Tallinnast registri numbritega X. Esitasin selle kohta ka

politseinikele need paberid ja näitasin ka pilte ostuhetkest kuid neid kui tõendeid ei võetud arvesse.

Ilmselt seetõttu kuna need tõendid välistaks rikkumise.

Nende samade numbritega on auto ARKis ka ette näidatud. Sammuti oli väljastatud autole Leedus

transiit numbrid(X) mis on väljastatud 14.11.2023a kell 11.16

Protokollis kui ka kohtuvälise menetleja väärteo otsusest aga loeb üheselt välja et need registri numbrid

kehtisid kuni 21.11.2021a. Kus selline info pärineb, jääb küsimärgi alla. Esitasin ka vastavad

dokumendid kus selgelt kirjas millal väljastati antud transiit numbrid ja kui kaua need kehtivad. Kuidas

on üldse võimalik ametlikku dokumenti ehk protokolli täiesti suvalisi andmeid kirjutada? Kuidas

sellised inkompetentsed töötajad vormistavad protokolli?

Käisin tõestuseks tõin ka kodust autole väljastatud transiitnumbrid ja autoga seotud dokumendid ja ka

ostu-müügi lepingud.

Konfiskeeriti ka leedu transiit numbrid mis kuulusid sellele konkreetsele autole ja mille ma kodust tõin!

Mis järgmiseks? Trahvitakse ka nende eest?

Tehti igasuguseid koopiaid jne kuid nähtud kohtuvälise otsuse tegijat see karvavõrdki ei huvitanud ja

määrati tõendite kogumile ilma süvenemata sanktsiooni kõrgemais määras rahatrahv.

Seda ka ähvardas patrullpolitseinik Vaiko Kivi peale seda kui ilma numbrimärkideta sõit mu sõbra

videole jäi. Tema sõnade järgi sõltus videomaterjali kustutamine kohtuvälise menetleja otsust. Peale

seda kinnipidamist on patrullpolitsei Vaiko Kivi ahistanud ka minu venda kellel sammuti tegi

väikelinna kesklinnas läbiotsimist ilma igasuguse kohtu loata otsiti sõidukist midagi. Sammuti ei antud

ka temale peale auto läbiotsimist mingisugust dokumenti. Läbiotsimiste kohta on olemas pildimaterjal

mis vajadusel saab esitada.

Minu arust "onupoja poliitika" kohtuvälise menetleja ja patrullpolitseinik Vaiko Kivi vahel ei taga

õiglast otsust antud väärteo otsuse langetamisel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid.

Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 2 sätete kohaselt karistatakse

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või

trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt

kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või

kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (so.

1200 eurot) või arestiga.

24.11.2023 koostatud väärteootsusega nr 267023006564 karistati Rannet Laasi Liiklusseaduse § 227 lg

2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks s.o kuni 19.04.2024.a. Nimetatud

otsus on menetlusalusele isikule kättesaadavaks tehtud.

- Otsusel on järgmised selgitused: Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja

lõpeb 19.04.2024.

- Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole.

Menetlusalune isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.01.2024 LS § 91 lg 2 p 4 alusel kuna

temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus, sest see oli eelnevalt karistusena ära võetud. Isikule

4-24-1542

4 (11)

seati keeld juhtida mootorsõidukit kuni temal on olemas juhtimisõigus. 07.01.2024 koostati

väärteoasjas 267024000063 kiirmenetluse otsus ning isikut karistati LS 201 lg 2 alusel rahatrahviga. Ka

sellel korral väitis Rannet Laas, et pani teo toime ekslikult, sest ei olnud teadlik, et temalt on

juhtimisõigus ära võetud. Kui menetlusalune isik oleks vastavalt Liiklusseaduse § 127 juhiloa

loovutanud 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist

Transpordiameti liiklusregistri büroole ei oleks tal olnud ka võimalust eksida. Käesolevas asjas leiab

menetleja, et tegemist ei ole mitte Rannet Laasi poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmisega, millest

tulenevalt sattus isik eksitusse, vaid menetlusaluse isiku teadliku ning tahtliku rikkumisega. On raske

põhjendada kahel korral eksimisega seda, et ei olnud teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Sellise

olukorra vältimiseks oleks Rannet Laas pöörduma enne mootorsõidukit juhtima asumist

Transpordiametisse ning küsimuste korral saanud vastuse millal tema juhtimisõigus taastub ning talle

oleks tagastatud ka eelnevalt loovutatud juhtimisõigust tõendav dokument.

Seega ei ole tõsiseltvõetav menetlusaluse isiku väide, et ta ei olnud 19.03.2024 a. teadlik oma

juhtimisõiguse puudumisest. Tulenevalt eeltoodust on menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani

temale etteheidetava väärteo toime tahtlikult.

LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning

neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. LS § 203 kohaselt karistatakse kehtestatud korras

registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (so. kuni 400 eurot).

LS § 205 kohaselt riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele

mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise

eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot).

Rannet Laas on avalduses esitanud väite, et on samade numbritega (X) auto ARK-is ette näidanud, kuid

Transpordiameti Liiklusregistrist tehtud väljatrükk seda väidet ei kinnita.

21.10.2021

on

sõidukile

Mercedes-Benz

S450CDI

VIN:

X

väljastatud

Läti

Vabariigis

registreerimistunnistus üheks päevaks, s.o registreerimise lõpp 21.10.2021.

22.10.2021 väljastati sõidukile Mercedes-Benz S450CDI VIN: X ajutiselt Leedu registreerimismärgid

(transiitnumbrid) X.

19.03.2024.a Transpordiameti Liiklusregistri andmetel Mercedes-Benz S450CDI VIN: X reg.olek on

REG:EELNE ning sõiduk ei ole liiklusesse lubatud. Seega juhtis Rannet Laas 19.03.2024. a.

registreerimata mootorsõidukit.

Liiklusseaduse § 73 lg 8 kohaselt mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis

võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Menetlusalune isik

on kaebuses kinnitanud, et kiirusemõõteseadet avastav või sellele tööd häirida võimaldav seade ei

olnud vooluvõrku ühendatud ja ei töötanud, kuid möönis, et seade oli tema poolt juhitavas

mootorsõidukis põrandal. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, mille kohaselt soovis ta antud seadet

katsetada sportlikus huvist. Seega kinnitab ka isik omakäeliselt antud ütlustes, et seade oli töökorras

ning autos kasutamise eesmärgil. Kohtuväline menetleja märgib, et juhil lasub vastutus juba siis kui

selline seade autos on, isegi siis kui seda ei kasutata. Uurimiseksperimendi protokolli kohaselt reageeris

nimetatud seade Genevo Max liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadmele, st oli töökorras.

Menetlusaluse isiku väited, nagu oleks tema autos toime pandud läbiotsimine on paljasõnalised, kuna

ka isik ise kinnitas kaebuses, et seade oli põrandal, st nähtaval kohal. Seega on avalduses vastuolu,

samuti on vastuolulised Rannet Laas väited, nagu oleks Vaiko Kivi teostanud läbiotsimise ka avaldaja

vennale, täpsustamata kus, mis asjaoludel ja millise sündmusega seoses. Avaldusest nähtub, et Vaiko

4-24-1542

5 (11)

Kivi ei olnud Rannet Laasi peatamise hetkel kohal, st, tema jõudis kohale hiljem, millest tulenes ka

avaldaja etteheide, et Vaiko Kivi koostas väärteo menetluse (väärteoprotokolli). Kohtuväline menetleja

leiab seega, et etteheited ebaseadusliku läbiotsimisega seoses nii 19.03.2024 kui ka teadmata ajal

teadmata kohas avaldaja venna sõiduki suhtes on paljasõnalised.

Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et kuna menetlusaluse isik pani ühe teoga toime viis LS

nõuete rikkumist ning temal on samal ajal kehtivad karistused varasemate liiklusalaste rikkumiste eest

on Rannet Laasi süü suur. Varasemad karistused rahatrahvi näol madalamas karistusmääras ei ole

tulemust andnud ja isik jätkab raskete liiklusrikkumiste toimepanemist, seega prognoosides milline

karistusliik mõjutab menetlusalust isikut õiguskuulekusele leiab kohtuväline menetleja, et selleks on

põhikaristusena rahatrahvi määramine sanktsiooni kõrgeimas määras.

Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Rannet Laas kaebus

rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 09.04.2024. a väärteoasjas nr 267024001437 tehtud otsus

muutmata.

Kohtuväline menetleja taotleb väärteoasja juurde võtta tõendina väärteoasjas nr: 2670,23,006564

24.11.2023 kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus (kahel lehel) millest nähtub, et isikule määrati

Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

Samuti taotleb kohtuväline menetleja väärteoasja juurde võtta iseloomustava tõendina väärteoasjas nr:

2670,24,000063 materjalid millelt nähtub, et R. Laasile määrati 07.01.2024 LS § 201 lg. 2 alusel

rahatrahv 400 EUR selles, et tema mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust kui

juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 20.12.2023 - 19.04.2024. Nimetatud otsus on jõustunud.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning

kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus

ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste

tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumised tõendatuks.

2. Antud asjas on 19.03.2024.a koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et Rannet Laas 19.03.2024 kell

09:52, X tn 9, X linnas, X maakonnas, juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele olid paigaldatud

sellele sõidukile mittekuuluvad Läti Vabariigi reg.märkidele sarnanevad reg.märgid X. Sõidukile on

väljastatud viimati Leedu Vabariigi transiit reg.märgid X, mis kehtisid kuni 21.11.2021.a. Juhtis

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli

ära võetud. Juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet

avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. Antud tegudega rikkus Rannet Laas LS § 76 lg 1, § 76

lg 13, § 90 lg 1 p 1,3 ja § 73 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad

LS § 203, § 205, § 201 lg 2 ja § 228 järgi.

3. Politseiametnikust tunnistaja Helena Eritsa ütluste kohaselt (vt tunnistaja ülekuulamise protokoll

väärteotoimiku lk 5) kontrolliti 19.03.2024.a kell 09:52 X linnas X tn 9 juures X mnt poolt X tn poole

liikunud sõidukit Mercedes-Benz. Juht oli sõidukis üksi, kontrollimisel osutus juhiks Rannet Laas.

Kinnipidamisel selgus, et juhil oli karistusena juhtimisõigus ära võetud, sõidukis oli kiirusemõõteseadet

avastav või sellele tööd häirida võimaldav seade ning sõiduk Mercedes-Benz oli registreerimata.

4. Vaidlust ei ole faktis, et Rannet Laas juhtis 19.03.2024 kell 09:52, X tn 9 juures, X linnas, X

4-24-1542

6 (11)

maakonnas, liikudes X tn suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz, millele olid paigaldatud Läti

Vabariigi registreerimismärgid X. Samuti selles, et sõidukis oli kiirusemõõteseadet avastav või sellele

tööd häirida võimaldav seade. Seda asjaolu kinnitavad nii tunnistaja H. Eritsa antud ütlused kui ka R.

Laasi antud selgitused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (vt väärteotoimiku lk 4), milles isik

kinnitab väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas registreerimismärkidega X Mercedes-Benz juhtimist.

Samuti on sõiduki juhtimine R. Laasi poolt tõendatud menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega (vt väärteotoimiku lk 6).

5. Menetlusalusele isikule heidetakse esmalt ette, et tema juhtis 19.03.2024.a mootorsõidukit, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. LS § 90 lg 1

kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91, seejuures

näeb LS § 201 lg 1 ka selliste keeldude eiramise eest ette väärteokaristuse.

6. Vaatamata R. Laasi poolt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka kohtule esitatud

kaebuses antud selgitustele, et ta arvas, et on varasema karistuse, millega temalt võeti ära juhtimisõigus,

ära kandnud, näitavad väärteotoimikus sisalduvad, aga ka kohtuväline menetleja poolt täiendavalt

esitatud tõendid, et ajal, mil R. Laas eelkäsitletud liiklusrikkumised toime pani, puudus tal vastava

kategooria juhtimisõigus. Seda tõendab üheselt 24.11.2023 koostatud väärteootsus nr 267023006564,

millega karistati R. Laasi LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, s.o

kuni 19.04.2024.a (vt väärteotoimiku lk 22). Nimetatud otsus on menetlusalusele isikule kättesaadavaks

tehtud. Et ta nimetatud otsusest teadlik ei oleks, seda ei ole esitatud kaebuses väitnud ka R. Laas.

Otsuses sisalduvad järgmised selgitused: Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise

päevast ja lõpeb 19.04.2024. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri

büroole.

Lisaks kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.01.2024 LS § 91 lg 2 p 4 alusel,

kuna temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus, sest see oli eelnevalt karistusena ära võetud (vt

07.01.2024 juhtimiselt kõrvaldamise otsus väärteotoimiku lõpus). Isikule seati keeld juhtida

mootorsõidukit kuni temal on olemas juhtimisõigus. 07.01.2024 koostati ka väärteoasjas

267024000063 kiirmenetluse otsus ning isikut karistati LS 201 lg 2 alusel rahatrahviga (vt otsus

väärteotoimiku lõpus). Samaselt käesoleva väärteomenetlusega, väitis R. Laas ka 07.01.2024.a otsuses

antud selgituste kohaselt, et pani teo toime ekslikult, sest ei olnud teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära

võetud. Et väidetav eksimus enam ei korduks, on kohtuväline menetleja on lisaks 24.11.2023 otsusele

ka menetlusaluse isiku suhtes 07.01.2024 koostatud otsusesse selgelt kirja pannud, millise kuupäevani

on R. Laasil juhtimisõigus ära võetud (so perioodil 20.12.2023 – 19.04.2024). Kokkuvõttes ei ole seega

19.03.2024 toimepandud rikkumise näol tegemist menetlusaluse isiku jaoks esmakordse samasisulise

eksimusega, so kohaldatud neljakuise juhtimisõiguse äravõtmise perioodil mootorsõiduki juhtimisega,

ning ka 07.01.2024.a koostatud otsuses on kirjas kuupäevad, millisel perioodil on R. Laasil

juhtimisõigus karistusena ära võetud. 07.01.2024 otsust on R. Laasile tutvustatud ja ta on selle

allkirjastanud. Liiklusregistri päringust nähtub, et juhtimisõigus taastus menetlusalusel isikul

20.04.2024.a (väärteotoimiku lk 15). Seega tuleb asuda seisukohale, et R. Laasi käitumises on olemas

LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis, so ta juhtis 19.03.2024.a mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui temalt oli juhtimisõigus ära võetud

ning samuti ajal, kui ta oli mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 4 alusel.

7. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 19.03.2024.a registreerimata

mootorsõidukit,

millele

olid

paigaldatud

sellele

sõidukile

mittekuuluvad

Läti

Vabariigi

registrimärkidele sarnanevad registrimärgid X. Sõidukile on väljastatud viimati Leedu Vabariigi transiit

4-24-1542

7 (11)

registrimärgid X, mis kehtisid kuni 21.11.2021.a. LS § 203 sätestab vastutuse kehtestatud korras

registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. LS § 205

sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele

mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise

eest.

8. R. Laas on esitatud kaebuses selgitanud, et Mercedes Benz S450CDI on ostetud Tallinnast

registrinumbritega X ning et on samade numbritega (X) auto ARK-is ette näidanud, Samuti oli

väljastatud autole Leedus transiitnumbrid (X), mis on väljastatud 14.11.2023.a.

9. Kohtuväline menetleja on leidnud, et R. Laas rikkus väärteoprotokollis nimetatud sõidukit juhtides

LS § 76 lg 1 nõudeid. Seejuures sätestab osundatud LS § 76 lg 1, et mootorsõiduk ja selle haagis

peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete

kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või

selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

10. Seega on vaidlus on selles, kas nimetatud sõiduk oli kehtestatud korras Eesti Vabariigis

registreerimata/ümberregistreerimata ning kas antud sõiduki arvel olek oli Läti ja Leedu Vabariigi

registris lõpetatud. Samuti on käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas nimetatud mootorsõidukile olid

paigaldatud sellele mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid, s.o kas registreerimismärgid olid

kehtivuse kaotanud.

11. LS § 76 lg-st 13 tuleneb, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra,

sealhulgas

registreerimisel

nõutavate

andmete

ja

dokumentide

loetelu,

registreerimiseelse

tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike

registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg 1

kohaselt kuuluvad registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise

ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad

sõidukid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 § 2 p 6 kohaselt on

registreerimine toiming, millega Transpordiamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava

registrisse kandmata sõiduki ja sellega seotud isikute andmed registrisse.

12. Toimikus asuva EUCARIS andmete väljatrüki kohaselt (vt väärteotoimiku lk 9) on 21.10.2021.a

sõidukile

Mercedes-Benz

S450CDI

VIN:

X

väljastatud

ekspordiks

Läti

Vabariigis

registreerimistunnistus ja registrimärgid X üheks päevaks, s.o registreerimise lõpp 21.10.2021.a.

22.10.2021 väljastati sõidukile Mercedes-Benz S450CDI VIN: X ajutiselt Leedu registreerimismärgid

X, s.o registreerimise lõpp 21.11.2021.a (vt väärteotoimiku lk 10). Seega ei kinnita andmebaas R. Laasi

poolt väidetut, et autole oleks Leedu Vabariigis 14.11.2023.a väljastatud transiitnumbrid X. Nimetatut

ei kinnita ka väärteotoimiku lk 13 asuv ja menetlusaluse isiku poolt nimetatud 14.11.2023 kuupäeva

kandev deklaratsioon. Sõiduki registrinumbreid ei ole vastavas dokumendis mainitud.

13. Arvestades, et sõidukil puudusid väärteo toimepanemise hetkel 19.03.2024.a Eesti Vabariigi

registreerimismärgid, vaid olid Läti Vabariigi registreerimismärkidele sarnanevad registreerimismärgid,

puudub kahtlus selleski, et sõidukit ei olnud Eesti Vabariigis registreeritud. Menetlusalune isik on

avalduses esitanud küll väite, et on samade numbritega (X) auto ARK-is ette näidanud, kuid

Transpordiameti Liiklusregistrist tehtud väljatrükk seda väidet ei kinnita (vt väärteoprotokolli lk 18).

19.03.2024.a Transpordiameti Liiklusregistri andmetel Mercedes-Benz S450CDI VIN: X reg.olek on

REG:EELNE ning sõiduk ei ole liiklusesse lubatud. Väljatrükis sõiduki registreerimismärkide lahtris

andmed puuduvad.

4-24-1542

8 (11)

14. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt lõppes mootorsõiduki registrikanne seega 21.11.2021.a ning

LS § 77 lg 84 kohaselt mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või

mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine

liikluses on keelatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et väärteoasja materjalidega on täielikult

tõendatud, et R. Laas rikkus 19.03.2014 LS § 76 g 1 nõuet, juhtides kehtestatud korras

registreerimata/ümberregistreerimata mootorsõidukit Mercedes-Benz S450CDI, kuivõrd sõiduk oli

Leedu Vabariigi registrist kustutatud 21.11.2021 ning sõidukile oli omavoliliselt paigaldatud sellele

mootorsõidukile sel ajahetkel mittekuuluvad Läti Vabariigi registreerimismärkidega sarnanevad

registreerimismärgid X. Seega realiseeris R. Laas oma tegevusega LS §-des 203 ja 205 sätestatud

väärteokoosseisu objektiivse külje asjaolud.

Märkima peab ka, et sõidukile viimati väljastatud Leedu Vabariigi registrimärgid X, mis kehtisid kuni

21.11.2021.a, olid menetlusalusel isikul kaebuse ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt samuti kodus

olemas ning ta tõi need 19.03.2024.a kohtuvälise menetleja kätte.

15. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 19.03.2024.a mootorsõidukit, milles

asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. Liiklusseaduse § 73 lg 8

kohaselt mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada

liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

16. Menetlusalune isik on kaebuses kinnitanud, et kiirusemõõteseadet avastav või sellele tööd häirida

võimaldav seade, mis 19.03.2024 tema poolt juhitud sõidukis oli, ei olnud vooluvõrku ühendatud ja ei

töötanud. Seade oli tema poolt juhitavas mootorsõidukis põrandal. Menetlusalune isik on andnud ütlusi,

mille kohaselt soovis ta antud seadet katsetada sportlikus huvist (vt väärteotoimikul lk 4). Seega

kinnitab isik omakäeliselt antud ütlustes, et seade oli töökorras ning autos kasutamise eesmärgil. Ka

uurimiseksperimendi protokolli kohaselt reageeris nimetatud seade Genevo Max liiklusjärelvalve

kiirusmõõteseadmele, st oli töökorras (vt väärteotoimiku lk 7).

17. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja, et juhil lasub vastutus juba siis kui selline seade autos on,

isegi siis kui seda ei kasutata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.04.20214 otsuses kohtuasjas nr 3-1-

1-22-14 punktis 12.1 on leitud, et LS § 73 lg 8 kohaselt ei tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla

seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Keelu

eiramise eest sätestab vastutuse LS § 228. Edasi asub kriminaalkolleegium LS § 73 lg 8 ja § 228

grammatilise tõlgendamise põhjal seisukohale, et neis sisalduv sõna „võimaldav“ viitab seadme

potentsiaalile, mitte selle aktiivsusele. See tähendab, et LS §-s 228 toodud koosseisu täitmiseks ei pea

kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade olema sõidu ajal sisse lülitatud,

vaid piisab sellest, kui sõidukis oleva seadmega on põhimõtteliselt võimalik kiirusemõõteseadet

avastada või selle tööd häirida. Vastasel juhul võimaldaks regulatsioon vastutusest pääseda neil

juhtidel, kes jõuavad enne politsei poolt antiradari sõidukis avastamist selle välja lülitada, kuivõrd

politseil puuduks igasugune võimalus tõendada, et seade sõidu ajal töötas (eeldusel, et politsei

kasutuses pole omakorda radaridetektori detektorit). Tõlgendust, mille kohaselt on karistatav juba

sellise mittetöötava seadme sõidukis hoidmine, toetab ka senine kohtupraktika (vt nt Pärnu Maakohtu

13. juuli 2006.a otsus asjas nr 4-06-1699). Seega tuleb asuda seisukohale, et R. Laasi käitumises on

olemas LS § 228 sätestatud väärteo objektiivne koosseis, kuivõrd ta hoidis sõidukis seadet, mis

võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

18. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega. R. Laas

on juhtinud Eestis registreerimata sõidukit teades, et tal ei ole juhtimisõigust, samuti on ta omanud

kiirusemõõteseadet avastavat seadet. R. Laasi käitumise eesmärgiks oli õigusvastase olukorra

tekkimise, sest hiljemalt 07.01.2024 teada, et puudub juhtimisõigus ja ka asjaolu, et sõiduk ei

registreeritud, ei olnud talle takistuseks sõiduki kasutamiseks liikluses. Nimetatud seade oli töökorras ja

4-24-1542

9 (11)

sõidukis kasutusvalmis, mis selgelt osutab asjaolule, et R. Laas eesmärk oli seadet sõidukis kasutada.

KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et

menetlusalune isik Rannet Laas on väärteod toime pannud kavatsetusega.

19. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning VTMS § 87 alusel olles seotud väärteoprotokollis

sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis

menetlusalusele

isikule

ette

heidetud

õigete

normide

rikkumist,

samuti

on

õiged

väärteokvalifikatsioonid. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises

on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2, § 203, §

205, § 228 ettenähtud väärtegudena (VTMS § 133 p 4). Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning need on toime

pannud menetlusalune isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele

isikule karistuse Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmann, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes

ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei

ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust

koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

20. Kaebuses esitatud väidetele seoses väidetava ebaseadusliku läbiotsimisega, tuleb selgitada, et

Korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 4 kohaselt võib politsei valdaja nõusolekuta kontrollida

meeleliselt, tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada

muid takistusi, kui on alust arvata, et selles on asju, mida võib KorS või muu seaduse alusel võtta

hoiule, hõivata või konfiskeerida. Tegelikkuses ei osutunud erimeetme rakendamine aga vajalikuks,

kuivõrd ka menetlusaluse isiku enda kaebuses esitatud selgituste põhjal oli antiradar autos maas, so

nähtaval kohal. Seega toimus seadme avastamine ilma läbivaatuseta. Ülekuulamise protokollis või

väärteoprotokollis puuduvad ka märked, et seade oleks menetlusaluselt isikult ära võetud ilma tema

nõusolekuta. Politsei sai talle KorS tulenevat sõiduki kontrollimise õigust teostada ilma erimeetme

rakendamiseta ja seetõttu puudus vajadus ka toimingu KorS § 49 lg 6 kohaseks protokollimiseks.

19. Samuti tuleb politseiametniku V. Kivi tegevuse osas kaebajale selgitada, et VTMS ei sätesta, et

kõik menetluses teostatud toimingud alates sõiduki kinnipidamisest kuni väärteoprotokolli

koostamiseni peaks teostama üks ja sama politseiametnik. Nii on ka näiteks Riigikohtu praktikas

aktsepteeritud olukorda, kus kiirusemõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud.

Samuti ei pea mõõtmine toimuma väärteoprotokolli koostamise kohas (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p

9). Väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist,

mistõttu tähendab seda, et väärteoprotokolli koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis

kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo (vt RKKKo nr 3-1-1-13-08, p 6).

20. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 201

lg 2, § 203, § 205, § 228 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud 19.03.2024 kell 09:52 sõidukit

juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime

pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab

mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel,

mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeima karistuse näeb ette LS § 201 lg 2,

tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Kirjeldatult on kohtuväline

menetleja R. Laasile karistuse ka määranud. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv

4-24-1542

10 (11)

300 trahviühiku ulatuses, so summas 1200 eurot. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki

juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või

trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi

juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega järeldub, et kohtuväline

menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest kergema, s.o rahatrahvi ning määranud karistuse

sanktsiooni maksimaalses ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas

karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades

puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja

materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist

täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

21. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses

sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut

õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav

asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.

Seega R. Laasi süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

22. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt on R. Laasil üks kehtiv liiklusalane

kriminaalkaristus ning kolmteist kehtivat väärteokaristust, sh omab R. Laas varasemat kehtivat

liiklusalast karistust mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellelt on mootorsõiduki või trammi

juhtimisõigus ära võetud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks peab (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude

toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

23. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne

käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole

sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt RKKKo 3-1-1-52-13).

24. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas

asjas on karistusraam kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja

diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline

menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire

ületanud ei ole. Kohtuväline menetleja on karistanud R. Laasi maksimaalse rahatrahviga - 300

trahviühikut. Rannet Laas on ühe teoga toime pannud mitu LS nõuete rikkumist, seega leiab kohus, et

isiku süü on üle keskmise. Menetlusaluse isiku süüd suurendab veelgi asjaolu, et karistusregistri

andmetel on temal üks kehtiv kriminaalkaristus ning kolmteist kehtivat väärteokaristust. Isiku

käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, kaasliiklejatesse ning võimalikku

saabuvasse tagajärge. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud

järeldusi varasemast karistusest ja ei ole mõistnud oma ebaõiget käitumist liikluses. Samuti ei saa

4-24-1542

11 (11)

mööda vaadata asjaolust, et tegemist oli raskeima tahtluse vormiga, ehk kavatsetult toime pandud

süüteoga, ning oma süüd R. Laas ei tunnista. Kusjuures on isik juba teistkordselt tabatud mootorsõiduki

juhtumiselt sama 4 kuise perioodi jooksul, mil temalt juhtimisõigus 24.11.2023 kohtuvälise menetleja

otsusega on ära võetud. Arvestades menetlusaluse isiku rikkumist, varasemat liikluskäitumist ja asjaolu,

et eelnevalt karistusena määratud rahatrahvid ei ole piisavat mõju avaldanud ning isik jätkab raskete

liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et antud juhul

tuleb põhikaristusena määrata rahatrahv sanktsiooni kõrgeimas määras. Kohtu hinnangul ei ületa

sanktsiooni kõrgeimas määratud rahatrahv seega R. Laasi süü raskust. Kohtu arvates samalaadse süüteo

korral oleks võinud taotleda isikule ka aresti mõistmist, kuid kuna kohus arutab asja menetlusaluse

isiku kaebuse alusel, ei tohi kohus halvendada tema olukorda. Seega puuduvad igasugused alused

määratud karistuse muutmiseks.

25. VTMS § 74 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses konfiskeerimise otsustus,

juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses. Käesolevas asjas on

väärteootsuses märgitud, et liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme tööd avastada või häirida võimaldav

seade Genevo Max X tuleb konfiskeerida LS § 263 lg 5 alusel. LS § 263 lg 5 kohaselt konfiskeerib

kohtuväline menetleja või kohus käesoleva seaduse §-des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise

vahetuks objektiks olnud eseme. Konfiskeerimise otsustamine on olnud seega KarS § 83 lg 1, lg 4 ja LS

§ 263 lg 5 alusel seaduspärane. Konfiskeeritud seade läheb riigi omandisse ja kuulub hävitamisele. Ära

võetud registreerimismärgid X (2 tk), X (2 tk) edastada otsuse jõustumisel Transpordiametile.

Menetluskulud

26. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik