3-24-784/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-784

Määruse kuupäev

13. juuni 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Matvejevi kaebus seoses sisseostude tegemisel

kohaldatava tasuga Viru Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1. Kaebaja Sergei Matvejev esitas 12.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja esitas

järgmised nõuded:

- trahvida Tartu Ringkonnakohtu kohtunikku M. Lokki, kuna kohtunik ei kohaldanud

27.02.2024.a määrust tehes Riigikohtu lahendeid 3-3-4-1-10 ja 3-3-1-48-12;

- mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot. Kahju

hüvitamise nõude aluseks on asjaolu, et kaebajal tuleb sisseostude tegemisel olenemata ostu

suurusest tasuda kohaletoimetamise tasu 5 eurot. Kaebaja on sisuliselt ilma jäetud

võimalusest teha sisseoste. Tegemist on kaebaja väärikuse alandamisega.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tagastab kaebuse kohtunikule trahvi määramise nõudes halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohtunikule trahvi määramist. S.h ei tulene selline

õigus kaebaja viidatud HKMS §-st 248. HKMS § 248 lg 1 sätestab kohtu õiguse määrata

menetlusosalisele trahv kohtulahendi täitmata jätmise eest. Kohtunik ei ole menetlusosaline.

Kohtupraktika (s.o varem sarnastes küsimustes tehtud kohtulahendite) kohaldamine või

kohaldamata jätmine vaidluse lahendamisel ei ole käsitletav kohtulahendi täitmisena.

3. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive

intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja.

Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja

võimalik kasu hüvitamiskaebuse esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb

kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega.

4. Vangistusseaduse § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest

sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju,

mille omamine vanglas on lubatud, ning kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik,

kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba

kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.

Seda, kui vangla on korraldanud kaebajale võimaluse teha sisseoste, kuid kättetoimetamise

tasu on seejuures kõrgem kui kaebaja õigeks peab, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks

riiveks. HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive

väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja ei saa nõuda, et

tal kauba kättetoimetamise tasu üldse tasuda ei tule. Vaidlus on selles, kas kättetoimetamise

tasu peaks olema väiksem kui 5 eurot. Rahalises mõttes on tegemist väikeste summadega.

Lisaks on kaebaja puhul tegemist üksnes teoreetiliselt võimaliku, mitte tegelikus elus

realiseerunud riivega - kaebuse ja sellele lisatud dokumentide põhjal ei ole kaebajal piisavalt

raha kaupluses sisseostude tegemiseks olenemata sellest, kui suur on kohaletoimetamise tasu.

Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine hindamaks, kas Viru Vanglas

kehtiv kauba kättetoimetamise tasu suurus on põhjustanud kaebajale rahas hüvitamisele

kuuluvat mittevaralist kahju.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju

tekkimist ja suurust ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus saab lähtuda üksnes

väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline

juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas,

kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

On väga ebatõenäoline, et kaebaja saavutab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise alusel, et

vanglas sisseostude tegemisega kaasnev kättetoimetamise tasu on liiga kõrge. Tegemist ei ole

sellise intensiivsusega mõjuga, mida oleks võimalik käsitleda väärikuse alandamisena RVastS

§ 9 lg 1 tähenduses. See, et vangistuses on sisseostude tegemise võimalus piiratud ning

sisseostude tegemisega kaasnevad kulud võivad olla kõrgemad kui tavaelus, on vangistusega

kaasnev paratamatu tagajärg. Kohtule ei ole usutav, et kättetoimetamise tasu suurus sai

põhjustada kaebajale üleelamisi, mis õigustavad kaebajale rahalise hüvitise määramist.

6. Kohus märgib, et kaebaja on ka kohtuasjas 3-24-1529 esitanud kaebuse Viru Vangla vastu,

milles kaebaja taotleb väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist alusel,

et kõrge kohaletoimetamise tasu tõttu ei ole talle tagatud sisseostude tegemise võimalus.

Kohus on määranud kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtuasja

dokumentidest nähtub, et käesolevas kohtuasjas esitas kaebaja kaebuse ennatlikult, enne

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Seega esineb käesolevas asjas ka HKMS § 121 lg

1 p 4 sätestatud kaebuse tagastamise alus.

7. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vajadust

lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi (näiteks taotlust tõendite väljanõudmiseks).

Kui kaebaja on reaalselt tasunud kauba kättetoimetamise tasu, mida kaebaja peab

õigusvastaseks, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale taotlus varalise kahju hüvitamiseks

ning pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada kohtule uus kaebus. Ka kaebaja viidatud

kohtulahendis 3-3-1-48-12 oli tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega.

8. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175

lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks