2-23-1315/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1315

Tsiviilasi

A. V. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Usaldusisik: Ly Müürsoo (e-post lyy.myyrsoo@mail.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. V. avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 13. juunil 2024 kell 13.00 ja

algatada A. V. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A. V. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02. juuli 2024 algusega kell 09.30

Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 3007.

5. Kohustada võlgnikku A. V. kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 02. juulil 2024 kell 09.30. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis

on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtajast.

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

13.06.2025.

12. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

14. Menetluskulud jätta võlgniku A. V. kanda.

15. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 1903,20 eurot (käibemaksuga).

16. Hüvitada usaldusisiku Ly Müürsoo tasust 1200 eurot A. V. poolt kohtu deposiiti

usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see Osaühing Sentire

MK arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX.

17. Mõista A. V.lt välja usaldusisik Ly Müürsoo tasu 703,20 euro ulatuses Osaühing Sentire

MK arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX.

18. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja haldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

Asjaolud

A. V. esitas 25.01.2023 avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Kohus võttis

14.02.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo.

Usaldusisik esitas 10.03.2023 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjadega, mille

kohaselt võlgnikul teadaolevat vara ei ole. Tema ainsaks vara on sissetulek ettevõttest AS Tallinna

Sadam. Usaldusisikule teadaolevate kohustuste suurus on kokku 22 978,67 eurot. Aktiivseid

täitemenetlusi võlgniku suhtes ei olnud. A. V. sissetulek 2023 jaanuaris oli 1332,19 eurot (neto).

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema sissetulekust ei jätku võlgade

ümberkujundamiskava täitmiseks võlausaldajate poolt keskmiselt soovitud perioodiks, s.o 36 kuuks.

A. V. ei suuda oma sissetulekust täita sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on mõtlematu

käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid

tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Kohtu 30.08.2023 määrusega kohustati võlgnikku tasuma kohtu deposiiti usaldusisiku tasu ja

kulutuste katteks 1200 eurot. Võlgnik on viidatud summa tasunud.

18.04.2024 toimus käesolevas tsiviilasjas avalik ärakuulamine. Kohus selgitas võlgnikule

pankotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust.

A. V. esitas 22.05.2024 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Usaldusisik Ly Müürsoo andis kohtule oma nõusoleku võlgniku usaldusisikuks ja pankrotihalduriks

nimetamiseks võimalikus pankrotimenetluses.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud

korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja,

kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused

ei ole ajutise iseloomuga ja A. V. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikul ei ole vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on

teadaolevalt ligikaudu 20 000 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS §

22 lg 5 mõistes.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest

kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. FIMS § 45 lg 1

sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti

väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte

teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 13.06.2024 kell 13.00. Usaldusisik

Ly Müürsoo andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul

pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva

isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse

lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS § 46 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

02.07.2024 kell 09.30 Harju Maakohtus.

FIMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS

§ 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma

varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda

ei kohaldata. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle

aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 13.06.2025.

Kohtu selgitused:

o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille

võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on

muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi

ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud

haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv

kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui

nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

o Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

o Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS § 44).

o Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

o Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

o Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu

ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS

§ 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, sh järelepärimiste koostamisele

ning saatmisele, järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega

tutvumisele, dokumentide analüüsile ning suhtlemisele võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga,

vara ja võlanimekirja ning aruande koostamisele, usaldusisiku toimiku komplekteerimisele. Töötasu

arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks). Seega tuleb

määrata usaldusisiku tasuks 1903,20 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub

väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka

usaldusisiku kvalifikatsioonile.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub 1200 euro ulatuses hüvitamisele võlgniku poolt kohtu

deposiiti tasutud 1200 euro arvelt. Ülejäänud ulatuses, s.o 703,20 eurot (1903,20 – 1200) tuleb jätta

võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik