2-15-8204/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-8204

Kohtuasi

Aktsiaseltsi TREF Nord hagi Eesti Vabariigi vastu

töövõtulepingust taganemise tuvastamiseks ning Eesti

Vabariigi vastuhagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu

188 903 euro 12 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.07.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi TREF Nord määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746),

lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk

Kostja:

Eesti

Vabariik

(Transpordiameti

kaudu,

registrikood

70001490),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Raiko Lipstok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2022 määrus osas, millega määrati kindlaks Eesti

Vabariigi (Transpordiameti kaudu) menetluskulud 27 985,23 eurot ületavas osas ja

mõisteti Aktsiaseltsi TREF Nord menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse

tagajärjel Aktsiaseltsilt TREF Nord välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu)

kasuks menetluskulud 26 762,38 eurot ületavas osas ning mõisteti välja edasiulatuv

viivis menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Eesti

Vabariigi (Transpordiameti kaudu) menetluskulud kindlaks määramata 27 985,23

eurot ületavas osas ja Aktsiaseltsi TREF Nord menetluskuludega 1222,85 eurot

tasaarvestuse tagajärjel Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) menetluskulud

Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks välja

mõistmata 26 762,38 eurot ületavas osas, samuti jätta edasiulatuv viivis

menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus

muutmata, täiendades määruse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 14.07.2022 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1, 2, 3, 4

2-15-8204

ja 6 osas.

3. Rahuldada Aktsiaseltsi TREF Nord määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi TREF Nord avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

4.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Eesti Vabariigilt (Transpordiameti kaudu) välja Aktsiaseltsi TREF Nord

kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot.

4.3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi TREF Nord avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks 18 794,15 euro ulatuses.

4.4. Rahuldada osaliselt Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4.5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Aktsiaseltsilt TREF Nord välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu)

kasuks menetluskulud summas 27 985,23 eurot.

4.6. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks 6319,17 euro ulatuses.

4.7. Tasaarvestada

hageja

ja

kostja

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad

menetluskulud

ning

tasaarvestuse

tagajärjel

mõista

Aktsiaseltsilt TREF Nord välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu)

kasuks menetluskulud summas 26 762,38 eurot.

4.8. Aktsiaseltsi TREF Nord poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(26 762,38 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohus jättis 26.02.2020 otsusega Aktsiaselts TREF Nord (hageja) hagi

rahuldamata ja rahuldas osaliselt Eesti Vabariigi (kostja) vastuhagi ning jättis menetluskulud

poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.10.2020 otsusega maakohtu otsuse

osaliselt ning jättis menetluskulud 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses hageja kanda, välja

arvatud 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud, mis jäävad kostja

kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus

Riigikohtu 02.06.2021 otsusega, millega jäeti ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

kuid muudeti otsuse põhjendusi. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema maakohtu menetluskulud

kokku 24 457 eurot, millest:

2-15-8204

− õigusabikulud 22 260 eurot (käibemaksuta);

− dokumentaalse tõendi hankimise kulud 1847 eurot (käibemaksuta);

− riigilõiv hagilt ja hagi tagamise avalduselt kokku 350 eurot.

2.1. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 114,59 eurot (käibemaksuta) 194,25 tundi.

Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema maakohtu menetluskulud

kokku 28 454,40 eurot, millest:

− õigusabikulud 25 623 eurot (käibemaksuga);

− dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2831,40 eurot (käibemaksuga).

3.1. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) 164,25 tundi.

Kostja

menetluskulude

nimekirjade

kohaselt

moodustasid

tema

ringkonnakohtu

menetluskulud (õigusabikulud) 3978 eurot (käibemaksuga) ja Riigikohtu menetluskulud

(õigusabikulud) 1872 eurot (käibemaksuga). Kokku 5850 eurot (käibemaksuga). Kostjale

osutati õigusabi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) 37,50 tundi.

Kostja kinnitab, et ta ei saa advokaadibüroole tasutud õigusabiarvetelt ega Tallinna

Tehnikakõrgkoolile tasutud arvamuste arvetelt käibemaksu tagasi arvestada. Selleks, et

riigiasutus saaks konkreetselt kulutuselt sisendkäibemaksu maha arvata, peab ta olema

registreeritud käibemaksukohustuslasena tavakorras. Kulutus peab olema otseselt seotud ka

maksustatava käibega. Käesolevas kohtuvaidluses kostjale osutatud õigusabi ja ekspertide

hinnangud ei ole seotud kostja maksustatava käibega. Kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada

ja kostja tasutud menetluskuludelt kuulub käibemaks hüvitamisele.

Hageja esitas 27.11.2019 ja 06.10.2020 seisukoha kostja maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluskuludele, milles vaidleb vastu nende vajalikkusele ning põhjendatusele. Hageja ei

esitanud Riigikohtus seisukohta kostja menetluskuludele. Kostja esitas 27.11.2019 seisukoha

hageja maakohtu menetluskuludele, milles vaidleb vastu nende vajalikkusele ja põhjendatusele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus rahuldas 14.07.2022 määrusega osaliselt hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks (p 1) ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot (p 2). Maakohus

jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 18 794,15 euro

ulatuses

(p

3).

Maakohus

rahuldas

osaliselt

kostja

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks (p 4) ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 32 218,68 eurot (p 5).

Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1422,72

euro ulatuses (p 6). Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt välja kostja

kasuks menetluskulud summas 30 995,83 eurot (p 7). Maakohus määras, et hageja poolt

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (30 995,83) tuleb tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (p 8).

7.1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema maakohtu menetluskulud

järgmistest toimingutest: tasutud riigilõiv, materjalide õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga,

hagiavalduse koostamine, erinevate taotluste koostamine, kohtumäärustega tutvumine, kostja

2-15-8204

vastuste ja taotlustega tutvumine, kostja seisukohtadele vastuste koostamine, ettevalmistus

istungiteks, osalemine kohtuistungitel, asjatundjatega konsulteerimine jms. Hageja kinnitab, et

kõik kulud on kantud siinse kohtumenetlusega ja ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu

õigusabikulud ei sisalda käibemaksu. Kohus ei pidanud vajalikuks menetluskulude

kindlaksmääramisel hakata hindama iga üksiku menetlustoimingu ajakulu põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hageja menetluskulud (sh nimekirjas märgitud toimingud ja nende ajakulu)

vajalikud ning põhjendatud. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad

rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud 1222,85 eurot (so 5% hageja

maakohtu menetluskuludest 24 457 eurost).

7.2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kolmes

kohtuastmes järgmistest toimingutest: tsiviilasja materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga,

kohtukõne kirjalike teeside koostamine, ettevalmistus kohtuistungiteks, kohtuistungitel

osalemine, kostja seisukohtade koostamine, hageja vastuste analüüs, hageja taotluse analüüs ja

neile vastuste koostamine, kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine, hageja

apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine, hageja kassatsioonkaebuse analüüs,

ringkonnakohtu

otsuse

analüüs,

varasemate

menetlusdokumentide

analüüs

ja

kassatsioonkaebusele vastuse koostamine. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud siinse

kohtumenetlusega. Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kohus ei

pidanud vajalikuks menetluskulude kindlaksmääramisel hakata hindama iga üksiku

menetlustoimingu ajakulu põhjendatust. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud (sh

nimekirjas märgitud toimingud ja nende ajakulu) vajalikud ning põhjendatud. Kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt ja hagejalt

tuleb välja mõista menetluskulud 32 218,68 eurot (so 95% kostja maakohtu menetluskuludest

28 454,40 eurost, tervikuna kostja ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud).

7.3. Kohus määras tasaarvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 ja TsMS

§ 463 lg 2 järgi hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud

ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

30 995,83 eurot (=32 218,68 – 1222,85). Kostja palus mõista hagejalt välja viivise hüvitamisele

kuuluvalt menetluskulu summalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Määruskaebus

Hageja esitas määruskaebuse, taotledes 14.07.2022 määruse p-de 5 ja 7 ning 8 tühistamist.

Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks, et kostjal puuduvad

hüvitatavad menetluskulud ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas

1222,85 eurot. Hageja palub alternatiivselt teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks

menetluskulud summas 21 247,53 eurot. Hageja palub ka tasaarvestada poolte vastastikused

kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ja tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt

välja kostja kasuks menetluskulud summas 20 024,68 eurot. Hageja palub määrata, et hageja

poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (20 024,68 eurot) tuleb tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8.1. Maakohus jättis tähelepanuta hageja varasemad vastuväited kostja menetluskuludele.

Kostjat esindas menetluse alguses kostja töötaja. 2017. aastal palkas kostja ennast esindama

vandeadvokaadi. Kostjal ei olnud põhjendatud vajadust palgata poole menetluse pealt ennast

esindama vandeadvokaati. Seetõttu tulnuks kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

2-15-8204

8.2. Hageja leiab alternatiivselt, et väljamõistetud menetluskulude summa on põhjendamatult

suur. Kostja põhjendatud menetluskulud esimeses kohtuastmes on summas 22 487,40 eurot

(=28 454,40 - 5967) (sh käibemaks). Kostja maakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda

95% ulatuses ja sellest tuleb lahutada 5% ning kostja põhjendatud menetluskulud esimeses

kohtuastmes on 21 363,03 eurot (sh käibemaks). Hageja vaidlustab maakohtus: täies ulatuses

kostja esindaja vahetamise menetluskulu (ajaline kulu toimikuga tutvumisele) 16,25 tunni

ulatuses, kostja 31.10.2017 koondseisukoha menetluskulu 12 tunni ulatuses, kostja lepingulise

esindaja kulu 31.01.2018 istungi ettevalmistamiseks 7 tunni ulatuses ja esindajal 11.06.2019

kulunud istungi ettevalmistamise ajakulu 3 tunni ulatuses.

8.2.1. Kostja põhjendatud menetluskulud teises kohtuastmes on summas 2262 eurot (=3978 –

1716) (sh käibemaks). Hageja vaidlustab kostja apellatsioonkaebuse koostamise menetluskulu

4 tunni ulatuses ja hageja apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu 7 tunni ulatuses. Kostja

kandis Riigikohtus menetluskulusid 1872 eurot, mida hageja alternatiivselt ei vaidlusta.

8.2.2. Kostja põhjendatud kulud käibemaksuga on 25 497,03 eurot (=21 363,03 + 2262 +

1872). Kostjal ei ole võimalik nõuda menetluskulusid käibemaksuga. Kostja on

käibemaksukohustuslane ja tsiviilasi põhineb töövõtulepingul, mis on otseselt seotud kostja

peamise tegevusalaga. Hageja hinnangul tuleks kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt

käibemaks maha arvata. Kostja põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud ilma käibemaksuta

on kokku 21 247,53 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

1222,85 eurot. Hageja ja kostja põhjendatud menetluskulude tasaarvestamise tulemusena peab

hageja hüvitama kostja menetluskulud 20 024,68 eurot (=21 247,53 - 1222,85).

Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

9.1. Kostja vaidles hageja kaebusele vastu. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kostja on taotlenud lepingulisele esindajale vandeadvokaat Raiko Lipstokile tehtud kulutuste

hüvitamist alates 15.09.2017. Hagejale pole tekitatud topelt kompenseerimise kohustust.

Vandeadvokaat Raiko Lipstok ei asendanud kostja töötajat Kristo-Taavi Ruusi, vaid Kaidi

Sulge. Tegemist ei olnud kostja initsiatiivil toimunud esindaja vahetusega. 30.05.2017

kohtuistungil kõrvaldas kohus kostja senise esindaja Kaidi Sule menetlusest. Kohtuistungitel

oli koos Kaidi Sulega kaasesindajaks ka kostja õigusosakonna juht Kristo-Taavi Ruus, kellel

oli toetav roll. Kristo-Taavi Ruus ei tegelenud kostja esindamise juhtimisega ja

menetlusdokumentidega ning hageja menetlusdokumentide analüüsiga. Kostjal oli õigus

palgata end esindama vandeadvokaat ja kostjal oli vaja leida endale uus sisuline esindaja. Kostja

peab pahatahtlikuks tema õigusabikulude suuruse kritiseerimist olukorras, kus hageja

õigusabikulu esimeses kohtuastmes oli suurem. Kostja arvates ei tohi ka 1 lehekülge

menetlusdokumendi teksti võrdsustada 1 töötunniga. Selline võrdsustamine ei arvesta

menetlusdokumendi vormistuslike eripärasid. Kostja apellatsioonkaebus on Verdana 9 teksti

suurusega 7 lehekülge ja Times New Roman 12 teksti suurusega 10 lehekülge. Hageja eksib ka

käibemaksu hüvitamise osas. Kostja on käibemaksukohustuslasena registreeritud ja

käibemaksukohustuslasena üksnes Maanteemuuseumi piiratud tulutoovates tegevustes.

Käesolevas kohtuvaidluses kostjale osutatud õigusabi ei ole seotud kostja maksustatava

käibega. Kostja ei saa tasutud summadelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada. Kostja poolt

tasutud menetluskuludelt kuulub tasutud käibemaks hüvitamisele. Seda on leitud kostja

osavõtul kohtuvaidlustes Eesti kohtutes kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus.

2-15-8204

Maakohus rahuldas 16.05.2023 määrusega osaliselt hageja kaebuse vaidlustatud maakohtu

14.07.2022 määrusele (p 1) ja täiendas vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi

(p 2) ning jättis vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata (p 3). Maakohus edastas

kaebuse osas, millega jättis selle rahuldamata ehk hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks TsMS § 663 lg 5 järgi menetlemiseks ringkonnakohtule (p 4).

10.1. Kohus nõustus hagejaga, et ei ole piisavalt hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele

käsitlenud. Kohus analüüsis erinevalt vaidlustatud määrusest detailsemalt kostja esindaja

ajakulu, mille osas on hageja esitanud vastuväiteid. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud

kostja esindaja maakohtu ajakulu. 15.09.2017 – 25.09.2017 on põhjendatud kostja esindaja

ajakulu kokku 32 tundi ja 30 minutit: kohtutoimiku materjalidega tutvumine, analüüs ja

kohtukõne kirjalike teeside koostamine. Hagiavaldus esitati 31.05.2015 ja vajalik oli, et

esindaja tutvuks kõigi asja materjalidega, mis olid esitatud enne esindaja poolt kohtumenetluses

osalemist. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 11.10.2017 – 31.10.2017 ajakulu

kokku 44 tundi ja 30 minutit: koondseisukoha koostamine ja toimikuga tutvumine ning taotluse

koostamine. Tegemist oli keeruka vaidlusega ja esitatud materjalid olid mahukad. 31.10.2017

kostja esindaja poolt esitatud kostja seisukohtade kokkuvõte oli sisuliselt 21 lehekülge. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 29.01.2018 – 31.01.2018 ajakulu kokku 15 tundi:

kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine. Tegemist oli keeruka õigusvaidlusega ja ajaliselt

kaua kestnud istungiga, mistõttu oli põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg 9 tundi.

31.01.2018 kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 6 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud

ja vajalik ka 11.06.2019 istungiks ettevalmistamise ajakulu 5 tunni osas (12.06.2019 istung

kestis üle 2 tunni) ja 20.11.2019 toimunud kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 7 tundi. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 22.08.2019 – 28.08.2019 ajakulu 10 tundi, mis kulus

vastuse koostamiseks hageja 21.08.2019 seisukohale. Kohus arvestas hageja seisukoha sisu ja

mahtu (4 lehekülge) ning kostja seisukoha mahtu (6 lehekülge).

10.2. Kohtu hinnangul on ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 10

tundi maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine. Kohus arvestas kohtuotsuse

mahtu (45 lehekülge) ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (7 lehekülge). Kohtu hinnangul

on põhjendatud ka kostja esindajakulu 15 tundi ja 30 minutit, mis kulus hageja

apellatsioonkaebuse analüüsiks ja seisukoha koostamiseks. Hageja apellatsioonkaebus oli

sisuliselt 12 lehekülge ja kostja 08.06.2020 seisukoht 7 lehekülge. Kohtu hinnangul nõuab nii

apellatsioonkaebuse koostamine kui vastaspoole apellatsioonkaebusele seisukoha esitamine

enam ajakulu kui keskmise keerukusega õigusdokumentide kohtule koostamine.

10.3. Kohtu hinnangul on arvestades asja keerukust põhjendatud ja vajalik ka kostja

dokumentaalsete tõendite hankimise kulu 2831,40 eurot. Kostja esitatud asjatundjate arvamuste

saamise kulud on tasutud Tallinna Tehnikakõrgkoolile 19.01.2016 ekspertarvamuse ja

08.03.2016 täiendavate selgituste eest, mis esitati kohtule.

10.4. Kostja menetluskulud on õigusabi osutamise eest tasutud esindajakulu vandeadvokaadile

Raiko Lipstokile. Kostja ei taotlenud esindajatasu Kaidi Sule toimingute osas või seoses Kristo-

Taavi Ruusi menetluses osalemisega. Kostja selgitas, miks ta ei saa tekkinud menetluskuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu 16.05.2023 määruse resolutsioon vaidlustatud

määruse peale esitatud kaebuse lahendamisel õiguslikult siduv. Maakohus ei saa TsMS § 663

lg-st 4 tulenevalt teha määrust, millega osaliselt rahuldab hageja kaebuse menetluskulude

2-15-8204

kindlaksmääramise määrusele. Maakohtul tuli jätta kaebus rahuldamata ja määrus muutmata

ning saata kaebus lahendamiseks ringkonnakohtule, kui kaebus ei ole täielikult põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul saab käsitleda maakohtu seisukohti 16.05.2023 määruses sarnaselt

kaaskirja seisukohtadega, millega maakohus saadab kaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks.

Maakohtul on kaaskirjas võimalik esitada ringkonnakohtule seisukoht kaebuses esitatud

probleemide ja etteheidete kohta ning märkida, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Samas ei

asenda maakohtu täiendavad selgitused vaidlustatud määrusest puuduvaid põhjendusi.

Ringkonnakohus hindab, kas vaidlustatud maakohtu määrus oli seaduslik ja põhjendatud.

Vaidlustatud

määrus

ei

saa

muutmata

jääda,

kui

selle

tegemisel

ei

täidetud

põhjendamiskohustust (vt ka TsMS III komm, § 663 p-d 3.5.a ja 3.5.c ning 3.7.c.).

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud

27 985,23 eurot ületavas osas ja mõistis hageja menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse

tagajärjel hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 26 762,38 eurot ületavas osas ning mõistis

välja edasiulatuva viivise menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osalt VÕS§ 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab

kostja menetluskulud kindlaks määramata 27 985,23 eurot ületavas osas ja hageja

menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse tagajärjel kostja menetluskulud hagejalt kostja

kasuks välja mõistmata 26 762,38 eurot ületavas osas, samuti jätab edasiulatuva viivise

menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

välja mõistmata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse

põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta määrust osas,

millega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 1) ja määrati

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulud summas 1222,85 eurot (p 2). Hageja ei vaidlusta määrust ka osas, millega jäeti

rahuldamata hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 18 794,15 euro ulatuses (p

3) ja rahuldati osaliselt kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 4) ning jäeti

rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1422,72 euro ulatuses (p 6).

Kostja ei vaidlustanud määrust. Seega on vaidlustatud määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause

(koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel resolutsiooni p-de 1, 2, 3, 4 ja 6 osas jõustunud.

Vastuseks määruskaebusele, et kostjal ei olnud põhjendatud vajadust palgata poole

menetluse pealt ennast esindama vandeadvokaati ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda

kanda, märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb menetluskuludena

hüvitada lepingulise esindaja kulud. Lepinguliseks esindajaks on kohtus mh advokaat (TsMS

§ 218 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei ole tegemist kostja

initsiatiivil toimunud esindaja vahetusega. Kostjat esindas põhjendatult vandeadvokaat Raiko

Lipstok, kuna maakohtu 30.05.2017 istungi protokollist nähtuvalt kõrvaldati varasem kostja

töötajast lepinguline esindaja Kaidi Sulg menetlusest. Kostja taotleb menetluskulude

nimekirjadest nähtuvalt menetluskulude hüvitamist üksnes õigusabi osutamise eest lepingulise

esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstoki poolt alates 15.09.2017. Lepingulise esindaja kulude

hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et kostja juures töötavad juristid (vt ka RKTKm

01.12.2015, 3-2-1-154-15 p 10).

2-15-8204

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Kostja lepinguline esindaja on

menetluskulude

nimekirjades

eraldi

välja

toonud

piisava

põhjalikkusega

tehtud

menetlustoimingud ja neile kulunud aja. Asja sisuline menetlus toimus kõigis kohtuastmetes ja

asjas

toimusid

kohtuistungid.

Kostja

menetluskulud

on

peamiselt

tekkinud

menetlusdokumentidega tutvumisest ja koostamisest ning kohtule esitamisest. Samuti

suhtlusest kliendiga ja istungitel esindamisest. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja

lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga)

maakohtus 164,25 tundi ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kokku 37,50 tundi.

Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas selle kohta usutavad selgitused. Menetluskulude

kindlaksmääramisel ei saa tsiviilasja lahendav kohus hakata lahendama maksuvaidlust.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või

kuludokumendis. Kohus peab eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna (vt ka RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505 p 12). Maakohus on andnud hinnangu

kostja lepingulise esindaja kulude suurusele igas kohtuastmes tervikuna ja jõudnud tsiviilasja

käiku ning kostja menetluskulude nimekirjades toodut arvesse võttes järeldusele, et saab

vastavalt kostja taotletule täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise

esindaja ajakulu järgmiselt. Maakohtus tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) 164,25 tundi,

mille rahalisest väärtusest kuulub menetluskulude jaotuse järgi hüvitamisele 95%.

Ringkonnakohtus ja Riigikohtus tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) kokku 37,50 tundi.

Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus oli õiguslikult piisavalt keerukas, peab

ka ringkonnakohus kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks

vastavalt taotletule 156 eurot (käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja

ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus.

Osaliselt on põhjendatud hageja kriitika seoses maakohtu poolt järgmiste kostja lepingulise

esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisega maakohtus.

20.1. Kostjal kulus seoses esindaja vahetamisega toimikuga tutvumisele ja selleks vajalikeks

toiminguteks (sh materjalide analüüs, kliendisuhtlus) perioodil 15.09.2017 kuni 20.09.2017 (v.a

kohtukõne kirjalike teeside koostamine) kokku aega 16,25 tundi. Maakohus pidas kõnealuseid

kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et

nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Antud juhul kuuluvad

toimikuga tutvumise kulud hüvitamisele, kuna need tekkisid lepingulise esindaja põhjendatud

vahetamise vajaduse tõttu. Maakohus kõrvaldas kostja varasema lepinguline esindaja

menetlusest. Kostja esindajal oli 20.09.2017 seisuga toimikuga tutvumiseks peamiselt vaja

analüüsida: 31.05.2015 hagiavaldust sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning

27.03.2017 esitatud hagiavalduse tervikteksti 18-l lehel, 02.06.2015 hagi tagamise määrust

sisulise tekstiga ligikaudu kahel lehel, 02.06.2015 hagi menetlusse võtmise määrust kahel lehel,

2-15-8204

25.06.2015 määruskaebust hagi tagamise määrusele sisulise tekstiga ligikaudu kolmel lehel,

25.06.2015 vastust hagile sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 07.04.2017

vastuse täiendust hagile sisulise tekstiga 22-l lehel, ringkonnakohtu 22.07.2015 määrust hagi

tagamise kaebuse kohta sisulise tekstiga ligikaudu kolmel ja poolel lehel, 02.11.2015 vastuhagi

sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 27.03.2017 esitatud vastuhagi

tervikteksti 13-l lehel, 09.11.2015 vastuhagi menetlusse võtmise määrust kahel lehel,

16.11.2015 vastust vastuhagile sisulise tekstiga ligikaudu kahel ja poolel lehel ning 07.04.2017

vastuse täiendust vastuhagile sisulise tekstiga kahel lehel, 17.11.2015 ja 27.01.2016 ja

02.03.2016 ja 07.04.2016 ja 28.02.2017 ja 11.04.2017 ning 30.05.2017 kohtuistungite

protokolle, menetluse kestel täiendavalt esitatud tõendeid. Kohus arvestab, et toimikuga

esmakordne tutvumine eeldab põhjalikumat materjalidega tutvumist. Arvestades kuni

20.09.2017 seisuga toimiku mahtu ja sisu ning asja keerukust, peab ringkonnakohus toimikuga

tutvumise põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga).

Kolleegium peab eraldi vajalikuks märkida, et toiminguid tegi vandeadvokaadist lepinguline

esindaja, mistõttu eelduslikult on õigusteenuse osutamine efektiivne ja toiminguteks kulub

vähem aega kui mitteadvokaadist esindajal. Taotletud maakohtu ajakulu ei ole vajalik ja

põhjendatud 8,25 (=16,25-8) tunni ulatuses.

20.2. Kostjal kulus 31.10.2017 seisukoha koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks

perioodil 11.10.2017 kuni 31.10.2017 (v.a toimingud seoses toimikuga) kokku aega 37 tundi.

Maakohus on pidanud kõnealuse menetlusdokumendi koostamisega seotud kulusid täies

ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud

õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja kordab 31.10.2017

seisukohas peamiselt enda varasemaid seisukohti ja sisuliselt on tegemist varasemate

menetlusdokumentide põhjal tehtud kokkuvõtliku vastusega hagile ja vastuhagi terviktekstiga.

Arvestades 31.10.2017 seisukoha mahtu (sisulist teksti ligikaudu 20-l lehel, millele lisanduvad

lisad), selle sisu ja asja keerukust ning seda, et kostja esindaja on varasemalt 15.09.2017 kuni

20.09.2017 põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud ning

arvestades, et menetlusdokumendi koostas vandeadvokaat, peab ringkonnakohus toimingute

põhjendatud ajakuluks kokku 22 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Taotletud

maakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 15 (=37-22) tunni ulatuses.

20.3. Kostjal kulus maakohtu 31.01.2018 istungil osalemiseks ja ettevalmistuseks perioodil

29.01.2018 kuni 31.01.2018 kokku aega 15 tundi, millest nähtuvalt istungi kestvusest (6 tundi)

moodustab ettevalmistus istungiks 9 (=15-6) tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles,

et istungi ettevalmistuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et kostja esindaja

on eelnevalt põhjalikult asja materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud, siis

on esindaja istungi ettevalmistuse põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi tunnihinnaga 156 eurot

(käibemaksuga). Taotletud maakohtu ajakulu seonduvalt istungi ettevalmistusega ei ole

põhjendatud 4 (=9-5) tunni ulatuses.

Osaliselt on põhjendatud ka hageja kriitika seoses maakohtu poolt kostja lepingulise

esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisega ringkonnakohtus. Kostjal kulus 08.06.2020

apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh hageja

apellatsioonkaebuse analüüsiks) perioodil 22.05.2020 kuni 27.05.2020 kokku aega 15,5 tundi.

Maakohus on pidanud kõnealuse kaebuse koostamisega seotud kulusid täies ulatuses

põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud

õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades 08.06.2020

apellatsioonkaebuse vastuse mahtu (sisulist teksti ligikaudu 7-l lehel), sisu ja seda, et kostja

esindaja on varasemalt põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud

ning arvestades, et selles korratakse ka varasemaid seisukohti, peab ringkonnakohus nimetatud

2-15-8204

toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga).

Taotletud ringkonnakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 5,50 (=15,50-10) tunni ulatuses.

Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses

toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid maakohtus

kokku vähendada 27,25 (=8,25+15+4) tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga).

Seega on kostja lepingulise esindaja kulud maakohtus põhjendatud 137 tunni (=164,25-27,25)

ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga), mis rahaliselt moodustab 21 372 eurot (=137

x 156), millele lisandub dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2831,40 eurot. Kokku on enne

menetluskulude jaotust kostja põhjendatud maakohtu menetluskulud 24 203,40 eurot. Kostja ei

taotle maakohtus 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulusid, mis

menetluskulude jaotuse järgi jäävad kostja kanda. Menetluskulude jaotuse järgselt on kostja

põhjendatud maakohtu menetluskulud 22 993,23 eurot (95% 24 203,40 eurost).

23.1. Kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid tuleb ringkonnakohtus kokku

vähendada 5,50 tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud jäid

ringkonnakohtus ja Riigikohtus tervikuna hageja kanda. Seega on kostja lepingulise esindaja

kulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus põhjendatud 32 tunni (=37,50-5,50) ulatuses

tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga), mis rahaliselt moodustab 4992 eurot (=32 x 156).

23.2. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 27 985,23 eurot

(=22 993,23+4992).

Ringkonnakohus

vähendab

hageja

poolt

kostjale

hüvitatavaid

menetluskulusid

maakohtu

määratust

4233,45

euro võrra (=32 218,68–27 985,23).

Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja poolt kostjale hüvitatavaid menetluskulud võrreldes

kostja taotletuga summas 6319,17 eurot (=28 454,40 + 5850 - 27 985,23). Eelnev on kooskõlas

menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega.

Vaidlustatud määrus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulud summas 1222,85 eurot. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada. Selle

tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 26 762,38

(=27 985,23-1222,85)

eurot.

Kostja

on

taotlenud

vastaspoolelt

väljamõistetavatelt

menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Tasaarvestuse

tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas ja viivis tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt

26 762,38 eurolt (vt ka RKTKo 26.10.2016, 3-2-1-91-16 p 18).

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg