1-14-1482/70 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

13. juuni 2024

Kohtuasja number

1-14-1482

Kohtukoosseis

Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Konstantin Avira (isikukood 38303090236) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. mai 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Konstantin Avira

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Ragnar Plistkin

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. mai 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsusega tunnistati Konstantin Avira süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 122 ja § 214 lg 2 p 1 järgi. Lõplikuks liitkaristuseks pärast KarS § 65 lg-te 1 ja 2 järgset

karistuste liitmist mõisteti 15 aastat ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvati

14. aprill 2014. Karistus lõppeb 11. mail 2029.

2. 30. aprillil 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid K. Avira vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta K. Avira vabastamist.

3. Viru Maakohtu 17. mai 2024. a määrusega jäeti K. Avira vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohus leidis, et vaatamata tema vabastamise kasuks rääkivatele asjaoludele (töö- ja

elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu, võlakohustuste puudumine, sotsiaalprogrammide ja

riigikeele B1-taseme kursuse läbimine ning töötamine vanglas), pole karistuse eesmärk veel

täidetud. Oht, et K. Avira paneb vabaduses toime uue kuriteo, on liiga kõrge. Kohus põhjendas

seda muu hulgas sellega, et K. Avira pani vanglas toime piinamise ja kaks väljapressimist. Nii

varasem süüdimõistev (Harju Maakohtu 16. jaanuari 2013. a) otsus mõrva (täpsemini piinaval ja

julmal viisil tapmise) eest kui ka vangistuses viibimine ei heidutanud teda uusi kuritegusid toime

panemast. Teda on kriminaalkorras karistatud 12. korral, vangistuses viibib ta 4. korda.

Varasemate kuritegude arv, iseloom ja raskus osutab uute kuritegude ohule. Alates 11. detsembrist

2023 viibib K. Avira avavanglas, mis ei ole veel piisavalt pikk aeg. Samuti pole ta läbinud kõiki

täitmiskavas ette nähtud tegevusi (sotsiaalprogrammide jätkuvestlused on planeeritud

2(3)

ajavahemikku 11. jaanuarist 2024 kuni 11. jaanuarini 2025). Uute kuritegude ohtu suurendavad

probleemid alkoholiga, sest varem on ta kuritegusid toime pannud joobeseisundis. Kuigi K. Avira

pole vanglas tarvitanud alkoholi, ei pruugi ta sellest vabaduses hoiduda.

4. Maakohtu määruse vaidlustas K. Avira, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist või asja

saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. K. Avira leiab, et maakohus ei

arutanud asja kohtuistungil piisavalt põhjalikult. Istung kestis üksnes 7 minutit ja 29 sekundit,

mille jooksul maakohus ei tundnud huvi K. Avira süütunde, motiveerituse vms vastu. Samuti jääb

arusaamatuks kohtu otsustus teda mitte vabastada, kui talle on antud võimalus taotleda enda

ennetähtaegset vabastamist. Ka kohtu veendumuse kujunemine K. Avira ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel pole selge. Ühest küljest loetles kohus tema vabastamise kasuks

kõnelevaid asjaolusid, kuid teisalt tõdes, et teda ei saa varasema elukäigu tõttu vabastada. K. Avira

arvates on ta teinud kõik võimaliku, et teda enne tähtaega vabastataks. Vabastamata jätmise

põhjendamine tema varasema elukäiguga on põhjendamatu, sest kuriteod pani ta toime rohkem

kui 12 aastat tagasi (mida ta praegu kahetseb). Üksnes varasemale elukäigule tuginedes pole

K. Aviral võimalik kunagi vangistusest enne tähtaega vabaneda. Oluline on seegi, et hetkel viibib

ta avavanglas. Vabastamata jätmist ei saa põhjendada ka sellega, et tal on läbimata

sotsiaalprogrammide jätkutegevused, sest K. Avira ei ole süüdi selles, et nende läbimine on

määratud peale ennetähtaegse vabanemise võimaluse tekkimist. Liiati saab neid jätkutegevusi

läbida ka vabaduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud

väited ei too kaasa selle muutmist. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ulatusliku otsustusruumi (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Ringkonnakohus

saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades

sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest

tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83,

p 8). Maakohus tugines K. Avira vabastamist otsustades KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaoludele ja

leidis nõustumisväärselt, et K. Avirat ei saa vabastada. Kolleegium ei korda kõiki maakohtu

põhjendusi, vaid jääb nende juurde ja märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.Seaduses

sätestatud tähtaegade saabumine, mil süüdimõistetu saab taotleda enda ennetähtaegset

vabastamist, ei tähenda, et ta tuleb ilmtingimata vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-tes 1 ja 2

sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et

teatud karistusaja järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne

vabastamine (RKKK 07.03.2019, 1-09-14104/142, p 20). Süüdimõistetul pole subjektiivset õigust

nõuda enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, vaid ta saab üksnes nõuda seaduses

sätestatud tähtaegade saabumisel enda tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist.

Riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse kehtestamisega loonud süüdimõistetu jaoks

õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule

ära kanda (RKKK 28.04.2017, 3-1-1-12-17, p 18).Vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mida

kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid

tuleb kohtul hinnata kogumis, võib ta asuda seisukohale, et süüdimõistetu, kes on käitunud

vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada

põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv

ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

3(3)

8. Seega saab K. Avirat vangistusest vabastada üksnes siis, kui asjaolud nende kogumis (sh tema

varasem elukäik) annavad aluse arvata, et ta käitub vabaduses õiguskuulekalt. Sellise järelduse

tegemiseks ei piisa pelgalt sellest, et esineb tema vabastamise kasuks rääkivaid asjaolusid.

Maakohus on nõustumisväärselt tuginenud K. Avira varasematele karistustele, olgugi et nende

toimepanemisest on möödunud võrdlemisi pikk aeg. Varasematele karistustele (nii kehtivatele kui

arhiveeritutele) saab ja K. Avira puhul ka tuleb tugineda, prognoosimaks uute kuritegude

toimepanemise ohtu (vt ka RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76, p 15). K. Avirat on kriminaalkorras

karistatud 12 korral ja ta kannab juba 4. vangistust. Kolleegium peab vabastamist otsustades muu

hulgas oluliseks asjaolu, et ta on toime pannud mõrva ja jätkas üsna pea pärast seda isegi vanglas

kuritegude toimepanemist.

9. Määruskaebuses on osutatud ka sellele, et K. Avira on praeguseks paigutatud avavanglasse.

Kolleegium märgib, et süüdimõistetu avavanglasse ümberpaigutamine ei tähenda seda, et ta tuleb

avalduse esitamisel ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegseks vabastamiseks ja avavanglasse

ümberpaigutamiseks antavate hinnangute eesmärk on erinev. Avavanglasse paigutamise puhul

hinnatakse, kas vangistuse kandmine kinnises vanglas on otstarbekas ja kas süüdimõistetu suudab

avavangla tingimustes õiguskuulekalt käituda, kuid seejuures on ta endiselt allutatud vangistuses

kehtivale režiimile, mis tähendab, et tema suhtes rakendatavad piirangud pole võrreldavad

vabaduses viibimisega (RKKK 07.02.2018, 1-14-10087/66, p 38). Seetõttu ei ole pelgalt

avavanglas viibimine määrav K. Avira ennetähtaegse vabastamise hindamisel, kui muud asjaolud

vabastamist ei toeta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et alates 11. detsembrist 2023

avavanglasse paigutatud K. Avira pole arvukaid kriminaalkaristusi ja toimepandud kuritegude

raskust arvesse võttes viibinud veel piisavalt kaua avavanglas, et tekiks veendumus vabaduses

õiguskuuleka käitumise suhtes.

10. K. Avira heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei arutanud asja kohtuistungil sisuliselt, sest

istung kestis lühikest aega, mille jooksul ei tundnud kohus huvi nt K. Avira motiveerituse või

süütunde vastu. Selline etteheide on asjakohatu. Süüdimõistetu avaldatu istungil on vaid osa

sellest teabest, millele tuginedes kujundab kohus veendumuse vabastamise kohta. Seaduses pole

ette nähtud, mida süüdimõistetult küsida tuleb, vaid kohus küsib küsimusi omal äranägemisel.

Tähtsaks ei saa pidada seda, kui kaua kohtuistung kestab, vaid seda, et süüdimõistetule antakse

võimalus anda kohtule omapoolseid selgitusi. 15. mai 2024. a kohtuistungi protokollist nähtub, et

kohus andis K. Avirale võimaluse vabalt rääkida kohtule seda, mida ta oluliseks peab. Seega oli

talle tagatud võimalus rääkida oma motiveeritusest või süütundest.

11. Kaebuses on märgitud sedagi, et K. Avira sotsiaalprogrammide jätkutegevusi saab läbida ka

vabaduses. Kolleegium märgib, et selliste tegevuste läbimine vabaduses on põhjendatud üksnes

siis, kui süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude oht on madal. Praegu see aga nii ei ole, mistõttu

on oluline läbida need tegevused vangistuses.

12. Kokkuvõtteks ei too määruskaebuse väited kaasa maakohtu määruse muutmist. Seetõttu ja

juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

17. mai 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)