2-24-104967/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-104967

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1070,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: J K (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada

kohtuotsus

kostjale

kätte

teadaande

avaldamisega

Ametlikes

Teadaannetes

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele

luba

käesoleva

otsuse

edasikaebamiseks.

Kohus

selgitab,

et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 17.04.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks Xxx AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

XXX tulenev põhivõlgnevus 864,27 eurot, intress 26,69 eurot, haldustasu 6,00 eurot,

sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (17.04.2024) sissenõutavaks

muutunud viivis 47,52 eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (864,27 eurot) alates 18.04.2024

kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Hageja toob välja, et Xxx AS (esialgne krediidiandja) ja kostja sõlmisid 27.12.2017

tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summa 7995 eurot (Lisa 1).

Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 11,75% aastas ja intressimäär 9,9%

aastas. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodi 20.01.2018 – 20.12.2023.

2.2. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 7130,73 eurot,

seega on tasumata põhiosa summas 885,27 eurot (Lisa 1.2).

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (Lisa 3). 27.09.2023

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4).

2.3. Xxx AS loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis

saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (Lisa 5).

2.4. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on seisukohal,

et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja

krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud. Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 6) ja maksehäireregistri

väljavõtte (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Seega

on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste

kohta.

2.5. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 9,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 66. osamaksest, s.o 20.06.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 69.

osamakseni s.o 20.09.2023 summas 26,69 eurot (8,53+7,10+6,14+4,92).

2.6. Vastavalt 27.12.2017 sõlmitud laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1,

lk 3) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt

1,50 eurot kuus. 27.09.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

20.06.2023 – 20.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50).

2.7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 864,27 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras s.o 9,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lausega.

2.8. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu

alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6 (Lisa 1).

Hageja selgitab sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemist: 04.10.2023. a esimese tasulise

kirja saatmine 20 eurot (Lisa 9 lk 1) 12.10.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 9

lk 4) 30.10.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 9 lk 3) muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; -

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 12.05.2024. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka

rahvastikuregistris märgitud elukohta. Saadetis on 26.04.2024 jäetud aadressi postkasti.

Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest.

Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks, hageja on

11.06.2024 vastanud, et ta midagi täiendavalt esitada ei soovi.

Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei

sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui

tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja

tõendama).

Hageja on kohtule esitanud auto24 laenu lepingu nr XXX, mis on kostja poolt

digiallkirjastatud 22.12.2017. Digiallkirja konteineris on leping, maksegraafik ja Euroopa

Tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on seega tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse nõude

aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, lepingu on allkirjastanud ka algse krediidiandja esindaja.

Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse, mis tõendab, et kostjale on 27.12.2017 välja

makstud 7835.10 eurot, selgituses on viide nõude aluseks olevale lepingu numbrile.

5. Krediidi kulukuse määr

Hageja toob välja, et lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 11,75% aastas ja

intressimäär 9,9% aastas. Hageja ei ole hagis esile toonud krediidi kulukuse määra

arvestamise aluseks olnud konkreetseid näitajaid, küll aga on selge, et krediidi kulukuse määr

jäi sel ajal kehtinud maksimaalse määra (56,76%) piiresse.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

6.2. Kohus ei saa nõustuda hageja järeldusega, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja on kohtule esitanud laenutaotluse (dtl 63), milles on küsitud

lisaks isiku- ja kontaktandmetele igakuist sissetulekut (märgitud 1500 eurot), igakuiseid

kohustusi (märgitud 450 eurot), ülalpeetavate arvu (märgitud 0), tööandjat (märgitud xxx

OÜ). Hageja on esitanud maksehäireregistri väljavõtte (dtl 64), mis aga on teostatud peale

lepingu sõlmimist. Lisaks on hageja esitanud algse krediidiandja selgitused (dtl 65):

Taotlus oli esitatud läbi veebi keskonna 2017 aastal. See tähendab, et klient on andmed veebis

ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud (taotlus lisatud). Laenutaotluse otsus

oli automaatselt positiivne. Lepingu põhiselt on kliendil kohustus jälgida lepingus määratud

maksetähtaegu ning vastavalt lepingule esitatakse kliendile maksete hilinemistel vastavad

viivsetasud. Võlgnevuse maksetähtaja möödumisel lisatakse viivisetasud järgmisele kuule.

Viivisetasude lisandumine lõppeb siis kui võlgnevused saavad õigeaegselt tasutud. Samuti

edastatakse võlgnevuste puhul kliendile igakuiselt SMS teavitused täpsete selle hetke seisude

võlgnevustega. Antud laenulepingu puhul ei ole klient maksetähtaegadest kinni pidanud,

tagasimaksed pole laekunud (konto vv lisatud). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis

tegime päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

maksehäireid polnud. Xxx on teinud vastavalt KAVS § 49 lg 3 punktile 3 mõistlikke pingutusi,

et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning

millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Pank eeldab, et

tarbijatel on enda finantsseisundi (sh regulaarse sissetuleku) kohta kõige täpsem

informatsioon ning tarbijad esitavad Pangale täpset ja tõest informatsiooni. Pank kasutab

riskipõhist lähenemist tarbijate sissetuleku kontrollimiseks. Pank rakendab erinevaid

riskikontrolle, mis võivad põhjustada negatiivse otsuse (näiteks varasem maksekäitumine) või

pangakonto väljavõtte esitamise kohustuse. Negatiivne otsus või sissetuleku tõendamise

kohustus rakendub ennekõike juhul, kui tarbija poolt esitatud ning tema kohta erinevatest

allikatest saadud informatsiooni kogumis vaadeldes tekib kahtlus tarbija poolt esitatud

informatsiooni õigsuses lähtuvalt panga varasemast kogemusest sarnaste näitajatega

tarbijagruppidega.

Algne krediidiandja on seega kostjale laenu andnud üksnes laenutaotluses esitatu põhjal. Isegi

kui laenu andmisel maksehäireregistri päringuid teostati, on see tõendamata ning ka sellest

üksi ei piisaks eelpoolkirjeldatud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks.

Vastutustundlikku laenamist ei saa järeldada ka sellest, et kostja on valdava osa lepingu

kehtivuse ajast tagasimakseid tasunud. Hageja on erinevates menetlustes korduvalt rõhutanud

ka ise, et tarbija lepingu sõlmimise järgset makseraskustesse sattumist ei saa arvesse võtta,

kuivõrd need asjaolud ei olnud krediidiandjale lepingu sõlmimise ajal teada. Samamoodi ei

saa hilisemat maksete tasumist võtta vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise

kinnitusena, sest ka see asjaolu ei saanud sel juhul olla krediidiandjale teada.

Pelgalt laenutaotluse alusel laenu andes võibki juhtuda, et mõni klient osutub

maksevõimeliseks, teised mitte. Juhuslikke õnnestumisi ei saa aga võtta kinnitusena, et

protseduur oli piisav.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale

krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, st kogus tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-

3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause) ning tegi mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust. Kohus on eeltoodut selgitanud hagejale

menetlusse võtmise määruses ning andnud hagejale ka tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks. Hageja vastas 11.06.2024, et ta jääb nõude juurde ning midagi täiendavalt esitada

ei soovi.

7. Põhivõla nõue

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

arvestada kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks, sest lepingu sõlmimise ajal oli

seadusjärgne intressimäär 0% ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne.

Hageja ei ole hagis välja toonud, mis summas kostja kokku tagasimakseid teinud on. Hageja

on esitanud hagi lisana kostja tagasimaksete arvestuse (dtl alates 35). Hageja väitel jäi kostja

võlgnevusse intressimaksetega alates 66. osamaksest, s.o 20.06.2023. Kokku tuli lepingu

osaks oleva maksegraafiku kohaselt lepingu kestel maksta intresse 2674,50 eurot. Kui

arvestada, et kostja jäi intressimaksetega võlgnevusse alates 66. osamaksest, järeldub, et

kostja on lepingu kehtivuse ajal intresse tasunud kokku 2640,57 eurot (intressi osamaksed 66-

72 kokku on 33,93 eurot; 2674,50 - 33,93 = 2640,57). Lisaks on kostja tasunud lepingutasu

ning haldustasu.

Hageja põhivõla nõue on 864,27. Seega on selge, et kui arvestada kostja poolt juba tasutud

intressid, lepingutasu ja haldustasu ümber põhivõla katteks, oleks põhivõlg tasutud. Sellest

tulenevalt ei kohustanud kohus hagejat ümberarvestuseks. Tagasimakseid ei tulnud uuesti

määrata, sest lepingu tähtaeg oli saabunud (viimane tagasimakse pidi olema 20.12.2023).

Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt hageja põhivõla nõude rahuldamata, sest põhivõla

nõue on ümberarvestuse tõttu lõppenud.

8. Intressi- ja viivisenõue, võla sissenõudmiskulude hüvitamise ja halduskulu nõue

VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt jääb rahuldamata intressi ja haldustasu nõue. Kuivõrd

ümberarvestuse tõttu ei ole kostjal võlga, jääb rahuldamata ka viivisenõue ning

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

9. Menetluskulud

Hageja sõnul oli tema menetluskulud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise

eest summas 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 215 eurot ning hageja poolt

esindajale makstud tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuivõrd hagi jääb tervikuna rahuldamata, jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, siis ei hinda

kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/