3-24-752/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-752

Haldusasi

A, B, G, D, Xi, E ja J kaebus Justiitsministeeriumi

kohustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2024. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2024. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse enda, A, B, G, D,

E ja J nimel. Kaebajad taotlevad Justiitsministeeriumi kohustamist algatada kaebuses nimetatud

Viru Vangla teenistujate suhtes juurdlus õigusrikkumiste ja väärkohtlemiste tuvastamiseks ning

nende vastutusele võtmiseks. Lisaks taotlevad nad Justiitsministeeriumi kohustamist võtta

tarvitusele abinõud kaebajate terviseandmete kaitseks ja terviseandmete väljastamise

lõpetamiseks, kui selleks puudub kaebajate nõusolek.

Kaebuse kohaselt kannavad kaebajad karistust Viru Vangla 2. üksuses. Nad avaldavad kaebuses

rahulolematust vanglateenistujate suhtes. Eesti kohtud ja Euroopa Inimõiguste Kohus on

tuvastanud Viru Vangla teenistujate toime pandud rikkumisi kinnipeetavate suhtes, kuid vangla

teenistujaid pole vastutusele võetud ega teenistusest vabastatud. Teenistujad on omavahel

seotud sõprus- või perekondlike suhete kaudu, seadusevastaseid tegevusi varjatakse ja

meelevaldseid õiguste rikkumisi jätkatakse. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja ja tema

alluvad on edastanud kaebajate nõusolekuteta nende terviseandmeid teistele teenistujatele.

Kaebajad on nõudnud sellise tegevuse lõpetamist, kuid seadusevastane tegevus jätkub ning sel

viisil rikutakse kaebajate õigust terviseandmete konfidentsiaalsusele ja eraelu puutumatusele.

Kaebajad on kaebuses toodud etteheidetega seoses pöördunud vangla sisekontrolli ja

Justiitsministeeriumi poole, kuid ühtegi menetlust pole kunagi läbi viidud ja kaebajatega pole

isegi

vesteldud.

Justiitsministeeriumi

tegevusetus

on

tekitanud

vanglateenistujates

karistamatuse tunde ja viinud nende õigusrikkumiste legaliseerimiseni, mille tõttu teenistujad

suhtlevad ülbelt ning fabritseerivad distsiplinaarmenetlusi ja kaebajate iseloomustusi.

Koos kaebusega esitasid kaebajad taotluse, milles paluvad ennast vabastada riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12. aprilli 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

jättis kaebajate menetlusabi taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).

Kaebuses esitatud nõue kohustada Justiitsministeeriumi viima läbi juurdlus ja võtma Viru

Vangla teenistujad vastutusele seoses kaebajate väidetavate õiguste rikkumiste ja

väärkohtlemistega ei ole lubatav. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike

suhtes

teenistusliku

järelevalve

algatamist

või

distsiplinaarmenetluse

alustamist.

Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 4 kohaselt teostab Justiitsministeerium vangla üle

teenistuslikku järelevalvet. VangS § 148 teine lause näeb ette, et valdkonna eest vastutaval

ministril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale

vanglaametnikule. Nimetatud sätted ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda

teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse alustamist ega vanglaametnike karistamist.

Kui kaebajad leiavad, et vanglaametnikud rikuvad mõne haldusakti või toiminguga nende

õigusi, on neil õigus vaidlustada konkreetset haldustegevust vaide- ja kohtumenetluses. Seeläbi

on kaebajatele tagatud õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kui kaebajad

soovivad juhtida Justiitsministeeriumi tähelepanu puudustele vangla töökorralduses, on neil

õigus esitada Justiitsministeeriumile märgukiri (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1). Kui kaebajad soovivad esitada

kuriteoteate, tuleb see esitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 kohaselt

uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 31 lg 1 sätestab, et

uurimisasutuseks on oma pädevuse piires muu hulgas vangla.

Kaebus ei ole lubatav ka osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi kohustamist võtta tarvitusele

abinõud kaebajate terviseandmete kaitseks ja nende väljastamise lõpetamiseks kaebajate

nõusolekuta. Kaebusest nähtuvalt soovivad kaebajad, et Justiitsministeerium muudaks Viru

Vangla töökorraldust. Selline avaldus on sisult märgukiri ning kaebajatel on õigus esitada see

Justiitsministeeriumile. Isikuandmete töötlemise käigus kaebajate õiguste rikkumise korral on

neil õigus pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole (isikuandmete kaitse seaduse § 28

lg 1). Halduskohtule saab esitada kaebuse juhul, kui kaebajad leiavad, et Justiitsministeeriumi

või Andmekaitse Inspektsiooni otsus või toiming rikub nende õigusi. Lisaks saavad kaebajad

vaidlustada vangla tegevust oma õiguste rikkumiste korral vaide- ja kohtumenetluses.

Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks.

Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud

haldussuhtes avaliku võimu kandja poolt. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kaebuse tagastada

üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 sätestab piinamise ning

ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise keelu. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on

kohtupraktikas järjepidevalt rõhutanud, et „art 3 menetluslik aspekt kohustab liikmesriike viima

läbi menetluse, kui isik esitab väite, et teda on väärkoheldud (vt nt EIK otsused Korobov jt vs

Eesti,X vs Eesti, Julin vs Eesti, Nikitin jt vs Eesti). EIÕK art 46 kohaselt on riigi suhtes tehtud

kohtuotsused riigile täitmiseks kohustuslikud. Halduskohus on eelnevast tulenevalt kaebuse

ebaõigesti tagastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

5. Halduskohtule on käesolevas haldusasjas esitanud kaebuse seitse kaebajat, kelle esindajaks

on väidetavalt X. Kaebuse tagastamise tõttu ei pidanud halduskohus vajalikuks kontrollida Xil

esindusõiguse olemasolu. Ka praegusel juhul ei hakka ringkonnakohus vastavat asjaolu

kontrollima. Kuigi määruskaebuses on X nimetanud tekstisiseselt kaebajaid mitmuses, on

dokumendi esitajana märgitud kaebaja X. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et

määruskaebuse on X esitanud vaid enda nimel.

6. Halduskohus selgitas põhjalikult, miks kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu

on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega

korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus

nõuda vanglateenistuse ametnike osas teenistusliku järelevalve läbiviimist. See arusaam on

kinnistunud ka kohtupraktikas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2023. a määrus nr 3-

22-1555 p 6; 5. aprilli 2024. a määrus nr 3-24-37 p 8). Kui kaebaja leiab, et vanglateenistuse

käitumine tema suhtes on inimväärikust alandav ja piinav, peab ta vaidlustama konkreetseid

vangla tegevusi, mistõttu on kaebajale kohase nõude esitamisel õiguskaitse vangla väidetava

omavolilise tegevuse vastu tagatud. Kaebaja väide, et riik ei ole vangla väidetavalt kaebaja

õigusi rikkuvale käitumisele reageerinud, on paljasõnaline.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 12. aprilli 2024. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)