3-24-709/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-709

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses isikliku abistaja andmata

jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.06.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.06.2024. a määruse peale

HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X.X. esitas 10.12.2023 Tartu Vanglale taotluse (registreeritud nr-ga 1-

13/251-1), et inspektor-kontaktisik hüvitaks talle ajavahemikul 10.11. kuni 10.12.2023

tekitatud mittevaralise kahju eest 3000 eurot. Taotluse kohaselt on tal liikumispuue ning ta

vajab seetõttu füüsilist kõrvalabi, kuid inspektor-kontaktisik keeldus abistaja määramisest.

Kinnipeetav, kes taotlejat varem abistas, vabanes vangistusest 10.11.2023 ning pärast seda on

ta pidanud hakkama saama ilma kõrvalise abita ja kannatama piinavaid valusid. Taotleja

hinnangul on tal õigus endale ise hooldaja valida ning ta soovib uueks abiliseks kinnipeetav

R. Müllersoni.

2. Tartu Vangla jättis 12.02.2024. a otsusega nr 1-13/24/251-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse

nr 1-13/251-1 rahuldamata. Vangla tõlgendas kahju hüvitamise taotlust selliselt, et X.X.

taotleb hüvitist väärikuse alandamise eest. Otsuse kohaselt saatis Tartu Vangla inspektor-

kontaktisik 06.11.2023 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale e-kirja, milles palus hinnata

kinnipeetava kõrvalabi vajadust ning teha kindlaks, milles kinnipeetav täpselt abi vajab, et

üksusel oleks võimalik oma tööd vastavalt korraldada. 08.11.2023. a e-kirjas kinnitas

meditsiiniosakonna laborant, et 08.11.2023 toimus kinnipeetava kambris vastuvõtt. Laborandi

kinnitusel vajab X.X. oma liikumispuudest tulenevalt igapäevatoimingutes kõrvalabi.

Kõrvalabi vajab kinnipeetav kambri põranda pesemisel, toidu kambrisse lauale toomisel,

vajadusel kööginurgas söögi tegemisel, samuti nõude viimisel ja toomisel kambrisse.

Nimetatud e-kirjast nähtub, et X.X.le selgitati vastuvõtu käigus, et kinnipeetaval ei ole õigust

endale ise abistajat valida.

Inspektor-kontaktisik selgitas 12.02.2024. a e-kirjas järgmist. X.X. kambri põrandat peseb

üksuse töökorraldusest tulenevalt ükskõik milline valvuri määratud koristaja. X.X. laseb

põrandat pesta vaid siis, kui saab valida tööd teostava kinnipeetava. Kui valvur pakub, et

kinnipeetavast koristaja peseb kambri ära, siis X.X. sellest enamasti keeldub. Üksus on ette

näinud, et toidu kambrisse lauale toomisel abistab X.X.-i toidujagaja, kuid X.X. ei võta ka

seda abi vastu. Ka vajadusel kööginurgas söögitegemisel, nõude viimisel ja toomisel

kambrisse on üksus näinud ette, et seda teeb valvuri määratud kinnipeetav. X.X.-i abistab

kööginurgast toidu ja keedetud vee kambrisse viimisel valdavalt kaaskinnipeetav R.

Müllerson. Tartu Vangla hinnangul ei ole kambri põranda pesemise, toidu lauale toomise ja

kööginurgas söögi tegemise ja nõude kambrisse viimise ja toomise näol tegemist selliste

toimingutega, mida peaks nende delikaatse iseloomu tõttu tegema konkreetne kinnipeetav.

Nimetatud toimingute sooritamine ei vaja eraldi väljaõpet ning nendega hakkama saamist

võib eeldada kõigi vangla määratud kinnipeetavate puhul. Kuivõrd Tartu Vangla on

töökorralduslikult taganud X.X.le vajaliku kõrvalise abi kättesaadavuse ja X.X. on keeldunud

talle pakutava abi vastuvõtmisest, ei ole X.X. Tartu Vangla hinnangul astunud vajalikke

samme selleks, et vältida endale kahju tekkimist. Kuna Tartu Vangla tegevus ei olnud

õigusvastane, jättis vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. X.X. esitas 10.01.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga

1-13/24/19-1), mille kohaselt ületas inspektor-kontaktisik ametivõimu piire ja jättis ta

hooldajast ilma. Ta vajab füüsilist kõrvalabi igapäevatoimingutes. Inspektor-kontaktisik on

pannud ta olukorda, kus ta peab igapäevaselt taluma tohutuid valusid. Ajaga valud süvenevad

ja ajavahemikul 10.12.2023 kuni 10.01.2024 tekitatud kahju eest taotleb ta inspektor-

kontaktisikult valuraha 5000 eurot. Tartu Vangla jättis 15.03.2024. a otsusega nr 1-13/24/19-

2 X.X. kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/19-1 rahuldamata.

4. X.X. esitas 08.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on vangla jätnud ta

abitusse seisundisse ja piinab teda, sest pärast 10.11.2023 pole talle tagatud kõrvalist abi –

inspektor-kontaktisik on keelanud talle nimelist abilist määrata. Ta palub Tartu Vanglalt välja

mõista tema tahtlikult abitusse seisundisse jätmise eest hüvitis kohtu äranägemisel.

5. Tartu Halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse 10.06.2024. a määrusega.

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

5.1. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Vanglal on seadusest tulenev kohustus osutada liikumispuudega inimesele vajadusel

kõrvalabi (vangistusseaduse § 57, põhiseaduse §-st 10 tulenev sotsiaalriigi põhimõte ning

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg-d 1–2; Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021. a

otsus haldusasjas nr 3-18-1659, p 31).

Tartu Vangla 12.02.2024. a otsusest nr 1-13/24/251-2 nähtuvalt tuvastas vangla 08.11.2023,

et kaebaja vajab liikumispuude tõttu igapäevatoimingutes kõrvalabi. Samuti tuvastas vangla,

milliste toimingute tegemisel kaebaja kõrvalabi vajab. Samas otsuses selgitati, et vangla on

kaebajale kõrvalabi pakkunud ja taganud abi kättesaadavuse, kuid kaebaja ei ole seda vastu

võtnud. Kaebaja küll väidab kaebuses, et vangla ei ole talle kõrvalist abi taganud, kuid samas

ei vaidle ta vastu vangla väitele abi pakkumise kohta. Nii kaebusest kui ka vanglale esitatud

kahju hüvitamise taotlustest saab järeldada, et kaebaja soovib kõrvalise abi tagamist nii, et

vangla määraks talle tema enda välja valitud isikliku abistaja. Sellist otsustus- ja nõudeõigust

kinnipeetaval ei ole.

Tartu Vangla 12.02.2024. a ja otsuses esitatud andmete põhjal on vangla taganud kaebajale

toimetulekuks vajaliku abi. Vangla tuvastas, et kaebaja vajab abi kambri põranda pesemisel,

toidu kambrisse lauale toomisel, vajadusel kööginurgas söögi tegemisel, samuti nõude

viimisel ja toomisel kambrisse. Vangla selgituste kohaselt on kaebajale vajaliku abi osutamine

korraldatud selliselt, et majandusabitöölisest kinnipeetav peseb kambri põrandat ja toidujagaja

viib toidu kambrisse lauale; vajadusel kööginurgas söögitegemisel, nõude viimisel ja toomisel

kambrisse abistab kaebajat valvuri määratud kinnipeetav. Seega puudub alus väita, et vangla

poleks kaebajale kõrvalabi osutamist taganud. Kuna kohtule teadaolevad andmed ei osuta

vangla tegevuse õigusvastasusele, on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5.2. Samuti ei pea kohus praeguse juhtumi asjaoludel kaebaja õiguste riivet intensiivseks.

Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et ta on talle pakutud abi vastuvõtmisest

keeldunud. Jättes vangla pakutud kõrvalise abi vastu võtmata, võib nende igapäevatoimingute

tegemine, milles kaebaja kõrvalabi vajab, talle täiendavaid kannatusi põhjustada. Siiski ei ole

sellises olukorras kannatuste tekitamine omistatav vanglale, vaid kaebajale endale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas 12.06.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2024. a määruse

peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud ja

kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus ning teha asjas uus

määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut tema hüvitamiskaebust menetlema.

Kokkuvõtvalt on määruskaebuse põhjendused järgmised.

6.1. Enda mälu järgi olen kohtule esitanud Eesti Töötukassa 06.02.2023.a otsuse viited, kus

p 4 all on kirjas minu tervislikust seisukorrast tulenevad võimekused. Kui inimesel on raskusi

isegi hügieenitoimingute teostamisel, siis kuidas saab mingi vangla laborandi arvamus ümber

lükata VEK-komisjoni otsuse, ning avaldada, et mind abistavad toimingud ei ole nii

delikaatsed toimingud, et selleks peab olema konkreetne kinnipeetav. Samuti tekib küsimus,

et kuidas enne oktoobrit pidas isegi vangla vajalikuks isiklikku abistajat. Abistaja peab olema

kahepoolsel kokkuleppel sõlmitud ning vangla poolt kinnitatud, mitte teisele kinnipeetavale

peale surutud tegevus vangla poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 10.06.2024. a määruse

peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 10.06.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist põhjendust, mis annaks aluse asuda

halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale, so leida, et neil asjaoludel tuleks

hüvitamiskaebust siiski sisuliselt menetleda. Isegi sellel, kui hüvitamiskaebust sisuliselt

menetletaks, ei ole sellist tagajärge, et vangla oleks kohustatud kaebajale abistajaks määrama

ainult tema enda poolt soovitud kaaskinnipeetava.

(allkirjastatud digitaalselt)