3-22-1565/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1565

Haldusasi

X.X.u kaebus Otepää Vallavalitsuse 20.07.2020. a

korralduse nr 2-3/386 ja 04.04.2023. a korralduse nr 2-

3/180 ja ehitusloa nr 2312271/02712 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.07.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.Y. ja Otepää valla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X., esindaja vandeadvokaat Erkki Leetsar

Vastustaja/apellant – Otepää vald

Kolmas isik/apellant – Y.Y., esindaja advokaat Artur

Maljukov

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.Y. ja Otepää valla apellatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2023. a otsus ja saata asi samale halduskohtule

tagasi uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 13.06.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Otepää Vallavalitsus andis Y.Y. 30.06.2020. a taotluse alusel 20.07.2020. a korraldusega

nr 2-3/386 projekteerimistingimused Räbi külas asuvale Xxx kinnistule kavandatava

abihoone ehitusprojekti koostamiseks. Keskkonnaamet andis 09.07.2020. a kirjaga nr 7-

9/20/11478-2 nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks.

2. Keskkonnaamet andis 22.04.2022. a kirjaga nr 7-9/22/7643-2 nõusoleku ehitusloa

väljastamiseks.

3. Otepää Vallavalitsus väljastas 23.05.2022. a korraldusega nr 2-3/301 ehitusloa Räbi külas

asuvale Xxx kinnistule abihoone püstitamiseks.

4. X.X. esitas Tartu Halduskohtule 21.07.2022 kaebuse Otepää Vallavalitsuse 20.07.2020. a

korralduse ning 23.05.2022. a korralduse ja sellega antud ehitusloa tühistamiseks. Kaebajale

kuulub kinnistu asukohaga Xxx, Räbi küla, Otepää vald. Kaebaja sai 19.07.2022 teada, et

naaberkinnistule asukohaga Xxx, Räbi küla, Otepää vald on hakatud ehitama abihoonet.

Kaebajat ei kaasatud projekteerimistingimuste ega ehitusloa andmise menetlustesse. Kaebaja

leiab, et vastustaja rikkus tema subjektiivseid õigusi. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse

taotlus, millega kaebaja taotles ehitusloa täitmise peatamist ja ehitustegevuse keelamist kuni

haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 26.07.2022. a määruse resolutsiooni p-ga 7 kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse ja peatas ehitusloa täitmise ning keelas ehitustegevuse Xxx kinnistul 30

päevaks. Menetlusosalised ei vaidlustanud 26.07.2022. a kohtumääruse resolutsiooni p 7,

mistõttu rakendus esialgne õiguskaitse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4

alusel kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, so kohtuotsuse jõustumiseni või

kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse

jõustumiseni.

6. Kolmas isik Y.Y. esitas 12.01.2023 Otepää vallale uue ehitusloa taotluse nr

2311271/00592 Räbi külas asuval Xxx kinnistul (katastritunnus xxx) ehitise (abihoone,

ehitisregistri kood xxx) püstitamiseks.

7. Otepää Vallavalitsuse 04.04.2023. a korraldusega nr 180 otsustati Y.Y.le anda ehitusluba

Räbi külas asuval Xxx kinnistul abihoone püstitamiseks. Ehitusluba nr 2312271/02712

väljastati 06.04.2023.

8. Kaebaja esitas 13.04.2023. a taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks.

Kaebaja taotles 21.07.2022. a kaebuse p-s 2 esitatud nõude asendamist nõudega tühistada

Otepää Vallavalitsuse 04.04.2023. a korraldus nr 2-3/180 „Y.Y.le ehitusloa andmine ja antud

ehitusloa kehtetuks tunnistamineˮ ning selle alusel antud ehitusluba nr 2312271/02712.

Seoses uue ehitusloa väljastamisega Otepää valla poolt palus kaebaja kohtul muuta

26.07.2022. a tehtud esialgse õiguskaitse määrust ning peatada ehitusloa nr 2312271/02712

täitmine ja keelata ehitustegevus Xxx kinnistul, Räbi külas, Otepää vallas, Valga maakonnas

kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.

9. Halduskohus rahuldas 18.04.2023. a määrusega kaebuse muutmise taotluse, luges kaebuse

nõueteks Otepää Vallavalitsuse 04.04.2023. a korraldusega väljastatud ehitusloa ja

20.07.2020. a projekteerimistingimuste tühistamise ning lõpetas menetluse Otepää

Vallavalitsuse 23.05.2022. a korraldusega nr 2-3/301 väljastatud ehitusloa tühistamise nõude

osas. Kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse muutmise taotluse, peatas ehitusloa nr

2312271/02712 täitmise ja keelas ehitusloast tuleneva õiguse alusel teostatava ehitustegevuse

kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastustaja ega kolmas isik Tartu

Halduskohtu 18.04.2023. a määrust ei vaidlustanud.

10. X.X.u (kaebaja) kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

10.1. Seadused tagavad naaberkinnistu omanikule projekteerimistingimuste andmisel õiguse

olla menetlusse kaasatud, avaldada oma arvamust ning õiguse, et tema õigusi ja põhjendatud

huvisid kaalutakse. Vastustaja rikkus kõiki nimetatud kaebaja õigusi. Vastustaja ei teavitanud

kaebajat sellest, et projekteerimistingimused on välja antud.

10.2. Hoone ehitamisega kavandatud asukohta kaob jäädavalt kaebaja koduukselt avanev

vaade metsale, mis asendub vaatega profiilplekist hallile. Arvestades hoone planeeritud

kasutusotstarvet (tootmine ja ladu) on ilmne, et sellega kaasneb müra ja liikumine, mida

kaebaja peab alaliselt taluma hakkama. Sellega seoses väheneb maakodu kasutusväärtus ning

ka turuväärtus, kui kaebajal peaks tekkima soov maakodu võõrandada. Seega kaasneb hoone

ehitamisega kavandatud asukohta kaebaja omandiõiguse oluline riive. Õiguste ja huvide

nõuetekohase kaalumise korral oleks kavandatava hoone ehitamine kavandatud asukohta

välistatud.

10.3. Otepää valla 04.04.2023. a ehitusloa andmise korralduses toodud väide, et Xxx

kinnistust (5,84 ha) suurem osa asub Elva jõe piiranguvööndis soisel alal, millest tulenevalt ei

ole hoone ehitamiseks alternatiivsesse asukohta mõistlikku ruumi, on eksitav ja vale. Kaebaja

esitas kohtule 27.07.2022 tõendi kitsenduste kaardirakendusest, millest nähtub, et kinnistul on

piisavalt ruumi abihoone ehitamiseks muusse asukohta. Tegelikkuses ei ole vastustaja

alternatiivset hoone asukohta üldse kaalunud ning ainuüksi sel põhjusel on korraldus ja

ehitusluba olulise kaalutlusvea tõttu õigusvastased.

10.4. Kuna projekteerimistingimused ja esmane ehitusluba anti välja kaebajat kaasamata ning

kolmas isik ja vald on järjekindlalt vältinud abihoone kavandamist mistahes muusse asukohta

kolmanda isiku kinnistul, on kaebajal põhjendatud kahtlus, et abihoone nimetuse varjus

rajatakse toomis- ja laohoonet.

10.5. Korralduses toodud konstateering, et kaebajal tuleb leppida võimalusega, et

elukeskkond muutub ning ta peab muutusi taluma, ei ole olukorda arvestades asjakohane ja

põhjendatud. Korralduses esitatud viited Riigikohtu lahenditele ei ole konteksti sobivad ning

looduspargi keskkonda ülekantavad, kuivõrd puudutavad lahendeid linnakeskkonnas

(tiheasustuses), kus kaitstavatel õigustel, huvidel ja eesmärkidel on oluliselt erinev tähendus.

Vastustaja soovitatud kõrghaljastuse rajamine vaate varjamiseks pole võimalik, kuna sellel

pinnasel kõrged puud ei kasva. Arvestades hoone lähedust kaebaja elumajale, ei ole ilmselt

mistahes haljastus piisav negatiivsete mõjude vältimiseks.

10.6. Kavandatava hoone kaugus kaebaja elumajast on 88,36 m nõutud 400 m+/-20% asemel

ning kavandatava hoone kaugus kolmanda isiku elumajast 140,56 m (maksimaalse 100 m

asemel). Seega ei vasta ehitusluba ja projekteerimistingimused üldplaneeringu nõuetele.

10.7. Puudub vaidlus, et Xxx kinnistu ja Xxx kinnistu jäävad Otepää looduspargi Otepää

piiranguvööndisse. Otepää piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste

püstitamine, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikul kooslusel üksnes algsetel

taluõuekohtadel (kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1).

11. Vastustaja ja kolmas isik vaidlesid esitatud kaebusele vastu.

12. Tartu Halduskohus rahuldas 31.07.2023. a otsusega kaebuse ning tühistas Otepää

Vallavalitsuse 20.07.2020. a korralduse nr 2-3/386 ja Y.Y.le väljastatud

projekteerimistingimused ning Otepää Vallavalitsuse 04.04.2023. a korralduse nr 2-3/180 ja

ehitusloa nr 2312271/02712. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.

12.1. Kehtiv õigus ei toeta vastustaja seisukohta, et kaebajat ei pidanudki kaasama

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse. Kaebaja õigusi kaitseb põhimõte, et juhul

kui ehitisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju,

mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada, peab

kohalik omavalitsus pädeva asutusena ehitusloa väljastamisest keelduma – ehitusseadustiku

(EhS) § 44 p 4. Kohtumenetluse kestel muutis vastustaja oma positsiooni ja kaasas kaebaja

ehitusloa menetlusse, kajastades 04.04.2023. a korralduses vähemalt osaliselt kaebaja

vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole seda tehtud aga vajaliku põhjalikkusega, mis oleks

välistanud sisulised vead lõppotsustes.

12.2. Mingeid reaalseid leevendavaid meetmeid kaebajale haldusmenetluses kogutud tõendite

kohaselt ettenähtud ja kaasnenud ei ole. Kohtuotsuse tegemise seisuga on mõju kaebajale

püsiv ja kohtu hinnangul üleliia koormav, sest vastustaja temal lasuvat tõendamiskoormist

vastupidise tõendamiseks täitnud ei ole.

12.3. Vastustaja pidi kolmandale isikule projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel

võtma aluseks Palupera valla üldplaneeringu. Palupera valla üldplaneeringu p 2.1 kohaselt

tuleb projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada üldplaneeringuga kehtestatud ruumilise

arengu üldiseid põhimõtteid, mida vastustaja vaidlustatud haldusakte andes teinud ei ole.

12.4. Kaebaja kinnistu piirneb läänepoolsel kolmanda isiku poolsel küljel Xxx kinnistu

0,45 hektarilise metsamaa kõlvikuga. Vastustaja lähtus õigusvastaselt üksnes sellest, et ehitis

sooviti püstitada maatulundusmaale. Palupera valla üldplaneeringu p 3.6.9 kohaselt ei ole

metsamaa raadamine ja sihtotstarbe muutmine rohelise võrgustiku alal üldjuhul lubatud.

Kolmanda isiku eluasemekoht oli üldplaneeringu kehtestamise ajaks juba rajatud, mis välistab

üldjuhtu reguleerivast sättest kõrvalekaldumise.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 6 p 1 kohast kaitseala

valitseja nõusolekut Xxx katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmise kohta,

mistõttu andis vastustaja sisuliselt loa keelatud tegevuseks. Vaidlustatud haldusaktid on

seetõttu vastuolus nii Palupera valla üldplaneeringu kui Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga.

12.5. Vastustaja rikkus Palupera valla üldplaneeringu p-s 2.2 sätestatud nõuet, mille kohaselt

peavad ka elamut teenindavad ehitised (vaidluse all olev abihoone) jääma hajaasustuses

õuemaale, so elamumaale.

12.6. Vaidlustatud haldusaktid ei järgi Palupera üldplaneeringu p-s 2.2.1 hajaasustuses

elamuehituseks kehtestatud põhimõtteid. Vaidlustatud haldusaktidega antud ehitusõigus ei

vasta üldplaneeringu skemaatilisele lahendusele kaebaja ja kolmanda isiku eluasemekohtade

vahelise vahekauguse, aga ka kolmanda isiku olemasolevate hoonete ja kavandatava hoone

osas üldplaneeringu p-s 2.2.1.6 sätestatud hoonete minimaalsete ja maksimaalsete lubatavate

vahekauguste määradele. Hajaasustusse metsakõlvikule luuakse uus õuemaa kõlvik, so

sisuliselt tiheasustus, mis pole üldplaneeringuga kooskõlas. Tegemist on sisuliselt

üldplaneeringu üldpõhimõtteid ja tingimusi muutva ehitusõiguse andmisega, mida

projekteerimistingimuste andmisega teha ei tohi, kuna see eeldaks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu andmise menetlust (planeerimisseaduse (PlanS) § 93 lg 2).

12.7. Kohtu hinnangul on taotletava ehitise näol tavapärase arusaama kohaselt tegemist

tänapäeval linnalähedastele seni kasutusest väljas olevatele ja arendatavale tööstusaladele

tüüpprojekti alusel püstitatavate tööstus- ja laohoonetele sarnase ehitise, mitte looduspargis

asuva elamu abihoonega. Vastustaja ei ole vaidlusalustes menetlustes kogunud tõendeid

tõendamaks, et tegelikkuses rajatakse elamu abihoone varjus tööstushoonet.

12.8. 2022. a ehitusloa taotluse kohaselt on rajatava hoone omanikuks Xxx. Hoone projekti

kohaselt on projekti tellijaks samuti Xxx. Viimases ehitusloa menetluses on täiendava

tõendina esitatud laohoone/töökoja elektrivarustuse tehnilise lahenduse projekt, mis ei

kummuta, et elamu abihoone varjus rajatakse tegelikkuses tööstushoonet.

12.9. Vastustaja pidi uue ehitusloa andmisel arvestama kehtiva Palupera valla üldplaneeringu

kõrval ka koostamisel oleva Otepää valla üldplaneeringu põhimõtetega. Kohus ei jaga

vastustaja seisukohta, et üldplaneeringu kui omavalitsusüksuse olulisima õigusakti

kehtestamise viibimine õigustab selle eelnõu aluspõhimõtete järgimata jätmist vaidlustatud

haldusaktide andmisel.

12.10. Vastustaja pidi projekteerimistingimuste andmisest keelduma, sest

projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule ja õigusaktist või ehitise asukohast

tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele ning kavandatav ehitis võib ülemäära riivata

kolmanda isiku õigusi (EhS § 32 p-d 2, 4 ja 5). Projekteerimistingimuste andmisest

keeldumise aluste esinemise tõttu pidi vastustaja keelduma ka ehitusloa andmisest (EhS § p 1

ja 4).

12.11. Praegusel juhul ei ole kolmandale isikule ehitusõigust antud detailplaneeringuga,

millised on vaidlustatavad ka avalikes huvides nn populaarkaebusega, vaid

projekteerimistingimuste alusel väljastatud ehitusloaga, mis on vaidlustav üksnes

subjektiivsete õiguste rikkumisele tugineva kaebusega. Seetõttu ei käsitle kohus kaebuse

looduskaitselisi argumente.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Kolmas isik esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu 31.07.2023. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus

rahuldamata. Kolmas isik leiab, et halduskohus kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti

materiaalõiguse normi, rikkus oluliselt kohtumenetluse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid.

Halduskohus kohaldas valesti Palupera valla üldplaneeringut ja selles toodud põhimõtted.

13.1. Halduskohtu otsusest ei nähtu kaalutlusi ega järeldusi selle kohta, mis on see ehitisega

kaasnev püsiv negatiivne mõju, mis on kaebajale üleliia koormav ja mida ei ole võimalik

piisavalt vähendada ega leevendada. Kuna kohus seda ei tuvastanud, siis tuleb lähtuda sellest,

et ehitisega ei kaasne püsivat negatiivset mõju. Sellises olukorras ei lasu ka vastustajal

tõendamiskoormist vastupidise tõendamiseks.

13.2. Halduskohus ei tuvastanud, millise teistsuguse sisuga haldusakti andmise oleks kaebaja

kaasamine kaasa toonud. Igal juhul ei oleks kaebaja kaasamine kaasa toonud ehitusõiguse

andmist teise kohta, kuna haldusorgan ei saa määrata ehitisele teist asukohta ilma taotleja

(uue) taotluseta.

13.3. Vaidlust ei ole selles, et ehitis sooviti püstitada maatulundusmaale. Asjaolu, et

maatulundusmaal asuvad ka haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa ja õuemaa kui

kõlvikud, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus omistas kõlvikutele sellise õigusliku

tähenduse, mida neil ei ole.

13.4. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja saab tugineda Palupera valla

üldplaneeringu p-le 3.6.9. Tegemist on halduskohtu eksliku seisukohaga. Halduskohus ei

tuvastanud, et Xxx kinnistu asuks rohelise võrgustiku alal. Isegi kui üldplaneeringu p 3.6.9.

kuuluks kohaldamisele, ei ole Xxx kinnistul asuval metsamaal toimunud raadamist ega

katastriüksuse sihtotstarbe muutmist. Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu muutmine ei ole

käsitatav maa sihtotstarbe muutmisena.

13.5. Jääb arusaamatuks, mille alusel jõudis halduskohus järeldusele, et elamu rajamisega on

lõplikult paika pandud ka hajaasustuses asuva Xxx kinnistu 0,6 ha suurune õuemaa kõlvik.

Ükski õigusakt ei fikseeri, et õuemaa tekib haldusaktiga ja et katastriüksuse omanik ei saa igal

ajal oma tegevusega õuemaa kõlviku suurust muuta. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et

kohtule ei ole esitatud kaitseala valitseja nõusolekut Xxx katastriüksuse kõlvikute piiride ja

sihtotstarbe muutmise kohta. Kohtule on esitatud nii projekteerimistingimuste kui ehitusloa

taotluse kooskõlastus, mille kohaselt Keskkonnaamet on vastava tegevuse (metsamaa

kõlvikule abihoone rajamist ehk metsamaa kõlviku muutmist õuemaaks) kooskõlastanud.

13.6. Palupera valla üldplaneeringu p 2.2 räägib üksnes eluhoonete rajamisest. Kolmanda

isiku taotletav hoone ei ole eluhoone. Samuti on asjakohatu halduskohtu viide üldplaneeringu

p-le 2.2.1.2., mille kohaselt hajaasustuses asuvat metsa- ja põllumajandusmaad üldjuhul ei

hoonestata. Palupera valla üldplaneeringu p 2.2.1. räägib eluasemekoha (elamu) rajamisest.

Seega tuleb Palupera valla üldplaneeringu p-st 2.2.1.2. saada aru selliselt, et hajaasustuses

asuvale metsa- ja põllumajandusmaale üldjuhul uut eluhoonet ei rajata. Kuna kolmas isik ei

taotle eluhoone rajamist, ei kuulu Palupera valla üldplaneeringu p 2.2.1.2 kohaldamisele. Isegi

kui see punkt kuuluks kohaldamisele, ei välista see taotletava abihoone rajamist, kuna

sõnastus „üldjuhul“ viitab sellele, et teatud juhtudel on see siiski võimalik ja lubatud ehk

selles osas on vastustajal ulatuslik kaalutlusruum ja ta võib lubata hoonestada ka metsamaad

ehk maatulundusmaad.

13.7. Halduskohus rikkus menetlusõiguse norme, kui asus seisukohale, et saab arvestada

kaebaja esindaja paikvaatlusel väljendatud seisukohaga, et kolmanda isiku õuemaal on

pereelamu abihoonele sobiv alternatiivne asukoht ka olemas. Paikvaatluse olemusest

tulenevalt ei saa pooled paikvaatusel avaldada seisukohti, millele kohus saaks asja

lahendamisel tugineda. Vaatlusprotokolli eesmärk on edasi anda kohtu poolt vahetult tajutud

tõendusteavet. Halduskohus jättis tähelepanuta kolmanda isiku seisukoha, et vastavasse kohta

abihoone rajamine oleks tunduvalt kulukam ja keerulisem.

13.8. Olukorras, kus Otepää looduspargi valitseja on leidnud, et abihoone vastaval kujul ja

väljapakutud materjalidest ehitatuna sobitub looduspargi keskkonda, on ainetu rääkida

vastupidisest. Üksnes asjaolu, et kaebajale ja kohtule subjektiivselt võib-olla selline hoone ei

meeldi, ei saa kaasa tuua ehitusõiguse keelamist ning vastavate lubade tühistamist. Asjas ei

ole tuvastatud, et abihoone rajamine kahjustaks oluliselt kaebaja kinnisasja kasutamist.

13.9. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusaktidega antud ehitusõigus ei

vasta üldplaneeringu skemaatilisele lahendusele kaebaja ja kolmanda isiku eluasemekohtade

vahelise vahekauguse ning kolmanda isiku olemasolevate hoonete ja kavandatava hoone osas

üldplaneeringu p-s 2.2.1.6 sätestatud hoonete minimaalsete ja maksimaalsete lubatavate

vahekauguste määradele. Arvestades, et vähemalt üks üldplaneeringu p-s 2.2.1.6. (a) toodud

kriteeriumitest on täidetud (katastriüksuse suurus on vähemalt 3 ha), siis on ehitamine Xxx

katastriüksusele võimalik. Sellises olukorras ei kuulu üldplaneeringu p-s 2.2.1.6. (b) toodu

kohaldamisele. Ühtlasi kohaldub üldplaneeringu p 2.2.1.6. üksnes uute eluasemekohtade

rajamisele.

13.10. Halduskohtu seisukoht, et vastustaja pidi uue ehitusloa andmisel arvestama kehtiva

Palupera valla üldplaneeringu kõrval ka koostamisel oleva Otepää valla üldplaneeringu

põhimõtetega, ei ole asjakohane. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlemisel võib

kohalik omavalitsus arvestada ka koostamisel olevat üldplaneeringut, kuid sellist kohustust tal

siiski ei ole.

13.11. Asjakohatu ja meelevaldne on halduskohtu seisukoht, et haldusorgan ei ole kogunud

tõendeid selle kohta, kas tegelikkuses rajatakse kolmanda isiku elamu abihoone varjus

tööstushoonet. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mida ei ole võimalik tõendada. Kui kaebaja

väidab, et mingi asjaolu esineb, siis lasub vastava asjaolu tõendamiskoormis kaebajal. Üksnes

oletuslik väide, et tegelikkuses rajatakse elamu abihoone varjus tööstushoonet, ei ole piisav

selleks, et keelduda vastava loa andmisest.

13.12. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hoone ehitatakse ettevõtluseks või

tööstushooneks. Asjakohatu ja tõendamata on väide, et plaanitavas hoones hakkab kolmas isik

tegelema plekitöödega ja et sellega kaasneb mürafoon. Kolmas isik plaanib (lao)hoonet

kasutada oma vara säilitamiseks. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel

hinnatakse üksnes seda, kas vastavatele tunnustusele vastavat ehitist on võimalik vastavasse

kohta ehitada või mitte. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusprojektile.

See, millise tegevusega hakatakse vastavas ehitises tegelema, sh kas see tegevus vastab ehitise

sihtotstarbele või mitte, ei ole ehitusloa menetluse küsimus. Mõjudega seotud vaidlused

lahendatakse eraldi tsiviilkohtus asjaõigusseaduse alusel. Kaebaja ei ole tõendanud, et pärast

hoone püstitamist hakkavad kolmanda isiku kinnistult kaebaja kinnistule levima mõjutused,

mis kahjustaksid oluliselt kaebaja kinnisasja kasutamist ja on vastuolus keskkonnakaitse

nõuetega.

13.13. Halduskohus jättis hindamata, et kolmas isik elab Xxx kinnistul aastaringselt, kuid

kaebaja viibib naaberkinnistul üksnes paar kuud aastas. Sellises olukorras on kaebaja õiguste

riive minimaalne ja oleks ebaproportsionaalne piirata kolmanda isiku õigust rajada oma

kinnistule planeeritav hoone.

13.14. Üksnes taotluses või registris sisalduv märge, et tegemist on „tootmishoonegaˮ ei

tähenda, et seal tegeletakse tootmisega või, et tegemist oleks tööstushoonega. Sisuliselt täiesti

asjakohatu on halduskohtu seisukoht, et asjaolule, et abihoone varjus rajatakse tööstushoonet

viitab see, et Xxx volitusel on projekteerija poolt esitatud vastustajale ka ehitusloa taotlus ja et

hoone projekti kohaselt on projekti tellijaks Xxx. Ehitusluba saab taotleda igaüks, sh isik, kes

ei ole maa omanik ja ei ole sellega kuidagi seotud. Üksnes asjaolust, et vastavaid dokumente

on tellinud Xxx, ei saa teha järeldust, et tegelikkuses rajatakse tööstushoonet.

14. Vastustaja

esitas Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse,

milles palub

halduskohtu 31.07.2023. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus

rahuldamata.

14.1. Vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajat ei pidanudki

kaasama projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse, sest selleks puudus vastavalt

EhS § 31 lg-le 3 ja § 42 lg-le 6 vajadus.

14.2. Halduskohus ei põhjendanud, milliseid kaebaja õigusi abihoone projekteerimisel ja

ehitusloa väljastamisel riivatakse. Kohtutoimikus pole selliste piirangute kohta ühtegi tõendit,

videod loomadest ja lindudest ei saa naabrusõigusi riivata. Asjaõigusseadus sätestab

naabrusõiguste loetelu. Vaade metsale, naabri liikumine oma kinnistul või oletatav müra 100

m kaugusel ei ole riive aluseks.

14.3. Kohtuotsusest ei selgu, milliseid õigusnorme Otepää vald rikkus. Otsuse p-s 85 on viide,

et Otepää vald eiras põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust. Kohtuotsusest ei selgu, millises

ulatuses ja milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis.

14.4. Halduskohus tühistas projekteerimistingimused kui eraldi haldusakti, mida see aga ei

ole. Ehitusluba kui ehitisregistris olevat vormikohast dokumenti/tabelit/loetelu ei saa lugeda

haldusaktiks, vaid tegemist on toiminguga. Ainuüksi need asjaolud võisid viia ja viisid kohtu

valedele järeldustele.

14.5. Otepää vald kaasas kaebaja uue ehitusloa andmise menetlusse. Kohtu hinnangul ei ole

seda tehtud aga sellise vajaliku põhjalikkusega, mis oleks välistanud sisulised vead

lõppotsustes. Kohtu järeldused on oletuslikud.

14.6. Kohus lähtus oma väidetes tiheasutusalale või kompaktse hoonestusega alale sätestatud

nõuetest, kuid Xxx kinnistu ei asu nimetatud alal. Kohus lähtus ainult planeeringu

seletuskirjast ega arvestanud planeeringu kaardil Xxx kinnistu osas märgitut.

14.7. Projekteerimistingimuste ega ehitusloa esemeks ei ole elamu, vaid abihoone ehitamine.

Kõik kohtuotsuses viidatud üldplaneeringu alapunktid käsitlevad elamute ehitamist ja

tegemist on üldpõhimõtetega. Vaidlust ei ole selles, et Xxx kinnistu pindala on 5,84 ha, ja

seega on täidetud üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2.1 alapunkt 6a. Vaidlust ei saa olla ka

selles, et abihoone ehitamisel on täidetud üks kriteeriumitest. Sellises olukorras ei kuulu kohtu

poolt viidatud teised üldplaneeringu seletuskirja punktid kohaldamisele.

14.8. Kohtu järeldused on vastuolulised - kohus tugineb üldplaneeringu osas elamutele

esitatud nõuetele, kuigi leiab, et ehitav hoone on tööstus- või laohoone. Vaidlust ei saa olla

selles, et projekteerimistingimustes, ehitusprojektis ja ehitusloas on märgitud rajatava hoone

kasutusotstarbeks abihoone. Abihoonesse ei ole projekteeritud eluruume. Kohtuotsuse p-des

109 ja 136 asus kohus hindama ehitusprojekte, järeldades, et nende kohaselt on tegemist

laohoone/töökojaga. Jääb arusaamatuks, millisele „tõendikogumileˮ tuginedes kohus sellisele

järeldusele jõudis.

14.9. Õigusaktidega ei ole kooskõlas kohtu väide tõendamiskoormise üleminekust kaebajalt

Otepää vallale (otsuse p-d 84 ja 131). Kohus leidis, et Otepää vald oleks pidanud tõendama

kaebaja väidet tööstushoone ehitamise kohta. Otepää vald on juhtinud kohtu tähelepanu

korduvalt sellele, et kohtumenetluses negatiivse asjaolu (hoone ettevõtluse tarbeks

mittekavandamise) tõendamise võimalused on piiratud ja üldreeglina ei saa selliste väidete

tõendamist ka nõuda. Puuduvad tõendid selle kohta, et abihoonet sai ja pidi Otepää

Vallavalitsus käsitlema tööstushoonena. Kohalik omavalitsus ei saa oletuslikele väidetele

tuginedes keelduda ehitusõiguse andmisest. Kohus jättis analüüsimata kolmanda isiku

seletused abihoone vajaduse ja tegeliku kasutamise kohta.

14.10. Vaidlust ei saa olla selles, et Xxx ja Xxx kinnistud asuvad hajaasustuses. Xxx kinnistul

olevat metsa ei saa nimetada kõrgendatud avaliku huviga alaks, milline mõiste on kasutusel

tihe- või kompaktse hoonestusega ala ümbritsevate metsade osas. Seega ei ole tegemist alaga,

kus naabril tekib õigus kaasa rääkida teise isiku metsa majandamise osas. Otepää vald selgitas

04.04.2023. a korralduses, et kaebaja peab mõistlikult taluma ümbritseva elukeskkonna

muutust ning ei saa eeldada, et tema kinnistult avanevad vaated ning seda ümbritsev miljöö

säilivad igavesti muutumatuna.

14.11. Otepää vald ei nõustu sellega, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel

oleks pidanud arvestama ka menetluses oleva uue Otepää valla üldplaneeringuga. Uue

üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik

väljapanek toimus ajavahemikus 24.04.-24.05.2023, so pärast vaidlusaluste haldusaktide

andmist.

14.12. Halduskohus jõudis ekslikult järeldusele, et abihoone ehitamisel on tegemist

ehitusõiguse andmisega, mis muudab üldplaneeringut ja milleks tuleks koostada

detailplaneering. Xxx kinnistu ei asu detailplaneeringu kohustusega alal ja sellele ei kohaldu

detailplaneeringu kohustus. Palupera valla üldplaneering ei näe ette hajaasustuses abihoonete

ehitamisel detailplaneeringu koostamise kohustust.

14.13. Abihoone kavandatud asukoht on sobivaim asukoht Xxx kinnistul. Seda tõendab

väljavõte metsaregistrist, kust nähtuvad metsaeraldiste piirid ja puistu koosseis. Kavandatav

asukoht oli varasemalt lage ala, raadamine on siin olnud minimaalne. Kinnistu plaani

analüüsides on nähtav, et muud asukohad võivad vajada metsa raiumist. Xxx kinnistul ei ole

alternatiivseks sobivaks asukohaks mõistlikku ruumi. Sellele on Otepää vald korduvalt

viidanud ja tõendeid esitanud. Antud seisukohta pole kohus arvestanud.

14.14. Kohus rikkus menetlusnorme. Paikvaatluse protokolli mõte on kajastada kirjelduse

kaudu esmajoones kohtu poolt vahetult tajutud asjaolusid. Vaatluse sisuks ei saa olla

menetlusosaliste ütlustele tõendi tähenduse andmine.

14.15. Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, põhjendades projekteerimistingimuste

ja ehitusloa tühistamist erinevate seaduste kontekstis erinevatele mõistetele tuginedes (otsuse

p-d 93-106, 113). Ehitise kasutamise otstarvet reguleerivad sätted ei käsitle abihoonet

elamuna või tööstushoonena. Kohus kasutab läbisegi mõisteid hajaasustus, tiheasustus,

kompaktse hoonestusega ala ja roheala, kuid ei näita, millisele õigusnormile ta nende

sisustamisel tugineb. Xxx kinnistu ei asu rohealal ega tiheasustusega alal, vaid asub küla

hajaasustuses. Ka ei saa käsitleda Xxx ja Xxx kinnistut koos ja eraldi kompaktse

hoonestusega aladena. Kohus on sama tähendusega kasutanud mõisteid kõlvik ja maakasutuse

sihtotstarve.

14.16. Kohtu järeldus hajaasustusse metsakõlvikule uue õuemaa kõlviku, so sisuliselt

tiheasustuse loomise kohta on ilmselgelt väär (otsuse p 122). Ükski kehtiv seadus ei sätesta, et

ehitamisel või ehitamise asukoha määramisel tuleb järgida maa kõlvikulist koosseisu.

Halduskohus rakendas maakatastriseaduse kõlvikule ehitamise nõuetele viidates olulises osas

mittekohaseid materiaalõiguse norme. Kõlvikukaardi pidamine on eelkõige vajalik Eesti maa-

ala andmetest ülevaate saamiseks, mitte ehitusõiguste andmiseks.

14.17. Palupera valla üldplaneeringu elamumaa definitsioonist ei tulene, et elamu abihoonet ei

võiks ehitada väljapoole õuemaad. Abihoone ehitamine ei ole valla üldplaneeringu p-s 2.2.1

kirjeldatud hajaasustuse elamuehituse põhimõtetega vastuolus. Halduskohtu järeldus, et

metsakõlvikul ei ole metsaseaduse § 3 lg 3 kohaselt vastustaja haldusaktidega lubatud

õuemaale ja elamumaale omast majanduslikku otstarvet, on arusaamatu. Maatulundusmaal

asuv metsamaa kõlvik ei ole sama, mis mets või metsamaa metsaseaduse kontekstis.

14.18. Keskkonnaamet kooskõlastas kõlviku piiride ja sihtotstarbe muutmise ehitusloa

kooskõlastamisel ja selles vaidlust ei saa olla.

15. Kolmas isik andis vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele teada, et ta nõustub vastustaja

apellatsioonkaebusega ja ühineb sellega.

16. Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebustele jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

16.1. Kaebaja kaasamine uue ehitusloa andmise menetlusse oli näiline ning teenis varem

tehtud otsuste legitimeerimise eesmärki.

16.2. Vastustaja õigustab hoone asukoha valikut uute väidete ja asjaoludega, millele

vastustaja ei tuginenud haldusmenetluses ega ka halduskohtus. Väide, et elamu õuemaa asub

valdavalt veekaitse ehituskeeluvööndis, on vale. Kaebaja esitas asjakohase tõendi kohtule

27.07.2022. Lisatud kaardi väljatrükil on rohelisega viirutatud ala täielikult piirangutevaba.

Lisatud ja toimikus olevatelt fotodelt võib ka veenduda, et vastupidiselt vastustaja väidetule ei

ole elamu õuemaale ehitades vajadust metsa raiuda.

16.3. Ainuüksi vastuolu tõttu üldplaneeringuga on vastustaja antud projekteerimistingimused

ja ehitusluba tühised. Vastustaja viide kaardiandmetele on menetluses esitatud uus väide ja

dokument, mistõttu kaebaja palub need tähelepanuta jätta. Vastustaja väited ei kummuta

mingilgi moel halduskohtu põhjendusi haldusaktide vastuolu kohta üldplaneeringuga.

16.4. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et hoone kasutusotstarbeks on abihoone.

Halduskohus jõudis õigesti järeldusele, et tegemist on tööstushoonega.

16.5. Vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud selgitus hoone kasutusotstarbe kohta (p 91) on

uus ning kaebaja hinnangul meelevaldne ja paljasõnaline. Kolmas isik ise ei ole kogu

kohtumenetluse jooksul suutnud esitada usutavaid selgitusi selle kohta, milleks ta seda hoonet

tegelikult vajab.

16.6. Vastustaja väide, et kinnistul ei ole alternatiivseks asukohaks mõistlikku ruumi ning et

vald on sellele korduvalt viidanud ja tõendeid esitanud, kuid kohus pole antud seisukohta

kaalunud, on vale. Otepää vald ei ole alternatiivset asukohta tegelikkuses kaalunud ning ei ole

esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta.

16.7. Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud ning vaatlus viidi läbi nõuetekohaselt ja

korrektselt, järgides TsMS § 290 ja § 291 sätteid. Vaatlusprotokoll kajastab kohtu poolt

vahetult tajutud asjaolusid ning kohus on vastavalt TsMS § 232 lg 1 ja 2 tõendeid õigesti

hinnanud.

Kaebaja vaidleb vastu ka kolmanda isiku apellatsioonkaebusele.

16.8. Halduskohus konstateeris otsuse p-s 83 üleliia koormava negatiivse mõju esinemist,

mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ja leevendada.

16.9. Halduskohus on õigesti tõendeid hinnanud ja õigusnorme kohaldanud, jõudes

järeldusele, et elamuid teenindavad ehitised peavad jääma hajaasustuses maatulundusmaal

asuva elamu õuemaa kõlvikule, mitte metsamaale.

16.10. Kaebaja ei nõustu kolmanda isiku tõlgendusega Palupera valla üldplaneeringu osas.

Metsa- ja põllumaa hoonestamise lubamist peaks vald eriti hoolikalt põhjendama.

Vaidlustatud haldusaktides sellised põhjendused puuduvad.

16.11. Apellatsioonkaebuse väide, et hoone ehitamine õuemaale on tunduvalt kulukam ja

keerulisem, on paljasõnaline ja tõendamata. Nimetatud asjaolu viitab üheselt sellele, et

vastustajal ja kolmandal isikul puuduvad igasugused kalkulatsioonid seoses ehitise

planeerimisega õuemaale, kuivõrd sellist võimalust ei ole üldse kaalutud.

16.12. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa üksnes asjaolu, et kaebajale ja kohtule

subjektiivselt võib-olla vastav hoone ei meeldi, kaasa tuua ehitusõiguse keelamist. Hoone

ehitamisega tekitatav visuaalne reostus on vaid üks omandiõiguse riive aspekte. Lisaks

visuaalsele sobimatusele esinevad müra ja liikumisega seotud aspektid ning vastuolud

üldplaneeringu ja Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga. Ehitusõigus tuleb keelata kõikide

nimetatud aspektide tõttu.

16.13. Kolmanda isiku tõlgendus, et üldplaneeringu p 2.2.1.6. kohaldub üksnes uute

eluasemekohtade rajamisele ja mitte olemasolevale eluasemekohale ehitamisele, on otsitud ja

meelevaldne.

16.14. Asjakohatu on kolmanda isiku väide, et kaebaja viibib enda kinnistul ainult lühiajaliselt

paar kuud aastas. Kaebaja elamu on tema ja pereliikmete kasutuses aastaringselt. Ühelgi juhul

ei saa keelatud ehitustegevust õigustada asjaoluga, kui palju kaebaja oma elumaja kasutab.

16.15. Kaebaja ei nõustu, et üksnes taotluses või registris sisalduv märge, et tegemist on

„tootmishoonegaˮ ei tähenda automaatselt, et seal tegeletakse tootmisega või tegemist on

tööstushoonega. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et hoone vastab tööstushoone

tunnustele.

17. Keskkonnaamet märkis vastuses apellatsioonkaebustele, et jääb täies ulatuses

halduskohtule esitatud vastustes toodud seisukohtade juurde. Keskkonnaamet on jätkuvalt

seisukohal, et Xxx katastriüksusele abihoone püstitamine maaomaniku poolt soovitud

asukohta ei kahjusta Otepää looduspargi kaitseväärtusi. Kavandatava tegevusega seotud maa-

alal kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid kooslusi ega liikide elupaiku Eesti looduse

infosüsteemi andmetel registreeritud ei ole, samuti ei avane alale avaliku huviga kõrge

miljööväärtusega vaateid.

18. Kolmas isik esitas täiendava seisukoha, milles märkis järgmist.

18.1. Asjakohatud on kaebaja viited mürale või saepingi jms seadmete käitamistele. Saepingi

jms seadmete käitamine ei sõltu kuidagi vaidluse tulemusest ning ei puutu käesoleva asja

esemesse.

18.2. Igal juhul ei ole asjas tuvastatud, et projekteerimistingimuste ja/või ehitusloa

väljastamine põhjustaks kaebajale ebaõiglaselt suure kahju, arvestades ka kolmanda isiku

õigusi oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada.

18.3. Alusetu on kaebaja spekulatsioon, et eluhoone abihoone teenindamiseks ja kasutamiseks

üldjuhul ei ole vajalik suurte veokite ligipääs ja ümberpööramise võimalus. Üldtuntud asjaolu

on, et ainuüksi küttepuude jms veokite juurdepääs abihoonele (kuur jms) on vajalik ja

põhjendatud. Sõidukite, sh veokite juurdepääsu vajadus hoonele ei muuda seda ettevõtluse

tarbeks rajatavaks hooneks.

18.4. Täiesti meelevaldne ja oletuslik on kaebaja arvamus, et valla ja kolmanda isiku plaan on

kõigepealt ehitada abihoone kattevarjus valmis tööstus- ja laohoone ning seejärel taotleda

kinnistu sihtotstarbe muutmist. Kolmanda isiku selgitused, milleks ta vastavat abihoonet

vajab, vastavad tegelikkusele. Sellest lähtuvalt on ebaõige ja asjakohatu kaebaja seisukoht, et

vastustaja ja kolmas isik peavad kaebaja asemel kummutama mingeid oletusi seoses

tööstushoone kavandamise ja rajamisega. Halduskohus on valesti jaganud tõendamiskoormist,

kui leidis, et kolmas isik peab tõendama seda, et ta teatud viisil hoonet ei kasuta.

18.5. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kaebaja elamu on kasutuses aastaringselt. Kolmas

isik kasutab enda elamut aastaringselt ning on täheldanud, et kaebaja viibib elamus peamiselt

üksnes suvekuudel. Olukorras, kus tema kasutab oma kinnistut elamiseks aastaringselt, kuid

kaebaja üksnes ajutiselt paaril kuul aastas, on tegemist olulise asjaoluga hindamaks, mis

ulatuses projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine piirab kaebaja ja mis ulatuses tagab

kolmanda isiku huve.

18.6. Kaebaja on ise oma 29.09.2023. a menetlusdokumendi p 49 ja selle lisadega tõendanud,

et olukorras, kus isegi ametlikes andmebaasides ja dokumentides on märgitud, et tegemist on

„tootmishoonegaˮ ei tähenda see automaatselt, et vastavates hoonetes tegeletakse tootmisega.

Kaebaja ise kinnitab, et märkega „tootmishooneˮ võib olla ka kuur, ajamaja jms. Vastav viide

„tootmishooneleˮ tähendab üksnes seda, millised on õiguslikud nõuded ja millistele

(tehnilistele) tunnustele ja näitajatele vastav hoone peab vastama, kuid see ei tähenda, et

„tootmishoonesˮ toimub kohe ka mingi tootmine või sellega sarnane tegevus.

19. Kaebaja esitas vastuse kolmanda isiku seisukohtadele, milles märkis järgmist.

Kaebaja ei ole väitnud, et tootmishooneks võiks olla kuur või aiamaja. Kaebaja selgitas ja

tõendas, et tema kinnistul asuvad seaduslikud kõrvalhooned.

Kaebaja ei nõustu kolmanda isiku tõlgendusega, et hoone sihtotstarbel ei ole selget tähendust.

Hoone sihtotstarve määrab ära hoone tegeliku kasutusotstarbe. AS RTG Projektbüroo

eelprojekti (vastustaja 17.02.2023. a teate lisa 3) p-s 5.6.4 toodud tabeli veerus „Ruumi

nimetusˮ on märgitud kirje „Tootmine ja laduˮ. Vastavalt projektile vastab hoone

arhitektuurne lahendus, ehituslik konstruktsioon, pinnakatete valik, tehnilised näitajad jne

tööstus- ja laohoonele iseloomulikele parameetritele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb rahuldada osaliselt, kuna

halduskohus kohaldas vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkus

oluliselt kohtumenetluse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 31.07.2023. a otsuse ja saadab asja tagasi halduskohtule selle uueks

läbivaatamiseks.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga iseenesest selles, et kaebajal on antud juhul

kaebeõigus selliste tühistamiskaebuste esitamiseks, kuna ta pöördus halduskohtusse oma

subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Eeltoodud seisukohta toetab ka kehtiv

kohtupraktika. Näiteks selgitas Riigikohus 28.12.2021. a otsuses asjas nr 3-17-2023 p-s 20,

et: „Tühistamiskaebuse rahuldamise üldise eelduse sätestab riigivastutuse seaduse § 3 lg 1.

Selle järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles

rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seadus ei näe ette

projekteerimistingimuste kohtus vaidlustamise võimalust avaliku huvi kaitseks. Seega saab

kohus kaebuse rahuldada ja projekteerimistingimused tühistada vaid siis, kui need rikuvad

kaebaja õigusi. Projekteerimistingimuste tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks ei

piisa sellest, kui ilmneb projekteerimistingimuste objektiivne õigusvastasus. Sellise

tühistamiskaebuse rahuldamise vältimatuks eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumine (vrd Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-01, p

21). Kaebuse rahuldamiseks ei piisa ka sellest, kui kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole

välistatud ning projekteerimistingimused on õigusvastased. Subjektiivsete õiguste rikkumise

võimalikkusest lähtutakse kaebuse lubatavuse üle otsustamisel. Kaebuse rahuldamiseks tuleb

kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine“. Sama otsuse p-s 22 märkis

Riigikohus, et: „Seadused tagavad naaberkinnistu omanikule projekteerimistingimuste

andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja

huvide kaitsmiseks: õiguse olla menetlusse kaasatud (EhS § 31 lg 3; PlanS § 127 lg 2;

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3), õiguse avaldada oma arvamust (EhS § 31 lg 4

p 2; PlanS § 133 lg 1; HMS § 40) ning õiguse, et tema õigusi ja põhjendatud huvisid

kaalutakse (EhS § 31 lg 5; PlanS § 10 lg 1; HMS § 4 lg 2). Seejuures on naaberkinnistu

omanikul nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluse käigus õigus välja tuua

miljööga seotud õigusi ja huve. HMS § 4 lg 2 järgi on naabril õigus, et mõlema menetluse

käigus tema huve hinnatakse ning kui need on põhjendatud, siis kaalutakse. Miljöö

kahjustamine võib riivata naabri omandiõigust (vt nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p

12 ja otsus nr 3-15-2232/93, p 8.3), kuid välistada ei saa ka naabri miljööga seotud huvide

põhjendatust“. Isikule saab seega tuleneda kohtus kaitstav subjektiivne õigus õigusnormist või

haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta mh tema huve ja kaebuse rahuldamise aluseks saab olla

üksnes isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte pelgalt sellise rikkumise võimalikkus.

21.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulub kinnistu asukohaga Xxx, Räbi küla, Otepää

vald. Kaebaja sai kaebuse kohaselt 19.07.2022 teada, et naaberkinnistule asukohaga Xxx,

Räbi küla, Otepää vald hakatakse ehitama abihoonet. Kaebajat ei kaasatud

projekteerimistingimuste andmise menetlusesse ega esimese ehitusloa andmise menetlusse.

04.04.2023. a korralduse nr 2-3/180 ja ehitusloa nr xxx andmise menetlusse kaebaja siiski

kaasati. Kaebaja leidis, et vastustaja rikkus tema subjektiivseid õigusi sellega, et

projekteeritud abihoone ehitamisega kavandatud asukohta kaob tema koduukselt avanev

vaade metsale ja asendub vaatega suhteliselt kõrgele ja suurele profiilplekist hallile.

Arvestades hoone kasutusotstarvet (tootmine ja ladu) on ilmne, et sellega kaasneb müra ja

liikumine. Sellega seoses väheneb kaebaja maakodu kasutusväärtus ning ka turuväärtus,

millega omakorda kaasneb kaebaja omandiõiguse oluline riive. Kavandatav 132 m2 suurune ja

5,5 m kõrgune abihoone (tenthall) asub asja materjalidest nähtuvalt u 15 m kaugusel kaebaja

ja kolmanda isiku kinnistute vahelisest piirist ja u 90 m kaugusel kaebaja elumajast. Kuna

kaebaja on oma väited Xxx kinnistule kavandatud abihoone miljööväärtuslikku keskkonda

sobimatusest usutavalt seostanud oma subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumisega

(piirkonda sobimatu ehitis, sellise mahu või otstarbega ehitise püstitamine võib vähemalt

teoreetiliselt vähendada naaberkinnistu väärtust ja rikkuda seeläbi kaebaja omandiõigust,

kaob maakodule omane vaade), ei ole ka miljööga seonduvalt esitatud põhjendused

asjakohatud. Nagu juba märgitud, leidis Riigikohus 28.12.2021. a otsuses asjas nr 3-17-2023,

et naaberkinnistu omanikule annavad EhS ja HMS-i vastavad sätted subjektiivse õiguse olla

kaasatud haldusmenetlustesse, kui kõrvalkinnistule planeeritakse ehitise püstitamist ja tuua

välja enda huve. Seega juhul, kui haldusorgan naaberkinnistu omaniku suhtes neid nõudeid ei

täida, oli naaberkinnistu omanikul, antud juhul kaebajal, õigus haldusmenetluse tulemina

antud haldusakte halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustada. Vaidlust ei ole ka selle üle,

et kaebajal oli õigus halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustada haldusakti – 04.04.2023.

a korraldust, mille menetlusse ta oli menetlusosalisena kaasatud.

22. Iseenesest on õige halduskohtu viide RKHK 14.05.2002. a otsusele asjas nr 3-3-1-25-02

p-le 11, mille kohaselt linnavalitsuse korraldust (korraldus ehitusloa andmise kohta) ja selle

alusel antud ehitusluba tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, s.t ühe ja sama haldusaktina,

kuid nimetatud lahendist ei tulene, et ühe ja sama haldusaktina oleks võimalik korraga

käsitleda nii vastustaja korraldusi kui ka nende alusel antud projekteerimistingimusi ja

ehitusluba. Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt halduskohus aga just nii

toiminud on ja ringkonnakohtu hinnangul on see käsitatav olulise menetlusnormi rikkumisena

(HKMS § 157 lg 1 ja § 199 lg 2 p 3). Kohtulahendi põhjendamise kohustus loob

tingimused seaduslikkuse nõudest kinnipidamise kontrollimiseks nii järgmise kohtuastme kui

ka avalikkuse poolt. Otsuse põhjendav osa peab võimaldama jälgida otsuse resolutsiooni

kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega. Kohtuotsuse

põhjendava osa peamine eesmärk on selgitada otsuse resolutsioonis esitatud otsuste

kujunemist ja teha seeläbi otsus arusaadavaks ning edasikaebemenetluses kontrollitavaks (T.

Saar. Kohtulahend. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 560). Ehitusseadustik näeb

projekteerimistingimuste väljastamisele ja ehitusloa andmisele ette erineva menetluskorra.

Erinevates menetlustes tehtud menetlus- või vormivead võivad omada erinevat kaalu, mistõttu

tulnuks halduskohtul vastustaja 20.07.2020. a korralduse nr 2-3/386 ja 04.04.2023. a

korralduse nr 2-3/180 õiguspärasust kontrollida eraldiseisvalt. Asjaolu, et halduskohus seda ei

teinud, raskendab oluliselt vaidlusaluse otsuse põhjendustest arusaamist ja selle lõppjärelduste

õiguspärasuse hindamist.

22.1. HKMS § 61 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte. HKMS § 158 lg 1 kohustab kohut otsust tehes hindama

tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Halduskohtu otsus ei vasta ringkonnakohtu

hinnangul ka tõendite hindamise osas kohtuotsuse põhjendamiskohustuse nõuetele.

Kohtuotsuse põhjendavas osas kasutatakse sageli üksnes mõistet „tõendikogum“ ning

väidetakse sealjuures, justkui oleks või ei oleks tõendikogumiga midagi tõendatud, kordagi

konkreetsetele tõenditele viitamata. Abstraktne termin „tõendikogum“ ei võimalda piisaval

määral halduskohtu arutlust jälgida ega kontrollida, sest pole võimalik aru saada, millisele

tõendile täpsemalt on halduskohus vastavat hinnangut andes tuginenud. Kohtuotsus, kus

tõenditele ei ole täpsemalt viidatud, ei ole kooskõlas kohtuotsusele esitatavate nõuetega,

eeskätt HKMS § 165 lg 1 p-dega 1-2. Ka see rikkumine võib kujutada endast kohtuotsuse

tühistamise alust HKMS § 199 lg 2 mõttes ning vajadust saata asi halduskohtule uueks

lahendamiseks.

23. Samuti tuleb nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kuna antud juhul ei ole kolmandale

isikule ehitusõigust antud detailplaneeringuga, mis on vaidlustatav ka avalikes huvides nn

populaarkaebusega, vaid projekteerimistingimuste alusel väljastatud ehitusloaga, mis on

vaidlustav üksnes subjektiivsete õiguste rikkumisele tugineva kaebusega, siis ei pea kohus

käesoleva vaidluse lahendamisel sisuliselt käsitlema kaebaja poolt esile toodud

looduskaitselisi argumente.

24. Halduskohtu otsuse põhjendustest on arusaadav, et halduskohus tühistas mõlemad

vaidlustatud korraldused sisuliselt põhjustel, et vastustaja ei võtnud väidetavalt kolmandale

isikule projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel õigesti aluseks Palupera valla

üldplaneeringut (otsuse p-d 74, 78-79, 87 lõik 3, 92, 124-125), viidates täpsemalt kõnealuse

üldplaneeringu p-de 2.2 ja 3.6.9 ning seega ka EhS § 26 lg 3 p 3 ja 32 p 2 ning § 44 p 1

rikkumisele. Eeltoodud väidetega seoses nõustub ringkonnakohus apellantidega, et

halduskohus kohaldas ja tõlgendas valesti Palupera valla üldplaneeringut ja selles toodud

põhimõtted.

24.1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et projekteeritud ehitis sooviti püstitada

kolmanda isiku maatulundusmaale. Asjaolu, et maatulundusmaal asuvad ka erinevad kõlvikud

(haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa), ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust. Kõlvikud omavad õiguslikku tähtsust üksnes maksuõiguses, sest selle järgi

määratakse maamaks. Samuti ei ole katastriüksuse kõlvikulise (ühetaolise majandusliku

kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega)

koosseisu muutmine samastatav katastriüksuse (katastris iseseisva üksusena registreeritud

maatükk või avalik veekogu) maa sihtotstarbe muutmisena. Kinnistu omanik saab igal ajal

kinnistu kõlvikulist koosseisu muuta ja selleks ei ole vaja mingit menetlust või luba.

24.2. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kohtule ei ole esitatud Otepää looduspargi

kaitseeeskirja § 6 p 1 kohast kaitseala valitseja nõusolekut Xxx katastriüksuse kõlvikute

piiride ja sihtotstarbe muutmise kohta, mistõttu on vastustaja vaidlustatud haldusaktid

sisuliselt keelatud tegevuseks loa andmine. LKS § 14 lg 1 võimaldab Keskkonnaametil

projekteerimistingimuste väljastamiseks või ehitusloa andmiseks vajalikust nõusolekust

keelduda kui soovitakse muuta kõlvikute piire või sihtotstarvet. Käesoleval juhul puudub

vaidlus selle üle, et Keskkonnaamet andis vastustajale nõusoleku nii projekteerimistingimuste

kui ka ehitusloa väljastamiseks seonduvalt taotletava hoonega.

24.3. Palupera valla üldplaneeringu p 3.6.9. ei kuulu kohaldamisele, kuna selle kohaselt

metsamaa raadamine ja sihtotstarbe muutmine rohelise võrgustiku alal ei ole üldjuhul lubatud,

välja arvatud eluasemekoha rajamine vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud

põhimõtetele ja tingimustele. Seega kohaldub vastav üldplaneeringu punkt üksnes rohelise

võrgustiku alal, milleks on vastavalt Palupera valla üldplaneeringu seletuskirja p-le 3.6

Astuvere-Miti ja Lutike-Ivaste tugiala ning Mägestiku-Kastolatsi-Neeruti, Miti-Mäelooga ja

Laguja-Kääri-Lutike koridoride ala.

Xxx kinnistu ei asu Palupera valla üldplaneeringu tähenduses rohelise võrgustiku alal

(https://www.otepaa.ee/documents/7244916/18472926/Palupera_valla_kaart_20111101_keht

estatud.pdf/5715f6ac-e824-4721-9fc4-e7a8a232e2d7).

24.4. Palupera valla üldplaneeringu p 2.2 räägib üksnes eluhoonete rajamisest. Kolmanda

isiku poolt ehitada soovitud hoone ei ole eluhoone. Samuti on asjakohatu halduskohtu viide

Palupera valla üldplaneeringu p-le 2.2.1.2, mille kohaselt hajaasustuses asuvat metsa- ja

põllumajandusmaad (maakatastris maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus) üldjuhul ei

hoonestata. Palupera valla üldplaneeringu p 2.2.1. räägib eluasemekoha (elamu) rajamisest.

Seega tuleb Palupera valla üldplaneeringu p-st 2.2.1.2 mõista selliselt, et hajaasustuses

asuvale metsa- ja põllumajandusmaale üldjuhul uut eluhoonet ei rajata.

Asjakohatu on ka halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusaktidega antud ehitusõigus ei

vasta üldplaneeringu p-s 2.2.1.6 sätestatud hoonete minimaalsete ja maksimaalsete lubatavate

vahekauguste määradele. Palupera valla üldplaneeringu p 2.2.1.6 kohaselt lisaks ehitamisele

kunagisele talukohale võib üksiku eluasemekoha või kuni kolmest krundist moodustuva

hoonegrupi rajada maastiku sobivuse alusel tingimusel, kui on täidetud vähemalt üks

järgmistest kriteeriumitest: a) ehitamine katastriüksusele on võimalik, kui katastriüksuse

suurus on vähemalt 3 ha või b) üksikute eluasemekohtade või hoonegruppide vaheline

vahekaugus on 400 meetrit +/- 20 % (skeem nr 1). Hoonegrupi võib moodustada ühest kuni

kolmest lähestikku asuvast eluasemekohast, mis moodustavad nn kobara. Eluasemekohtade

vaheline vahekaugus hoonegrupi sees võib olla maksimaalselt kuni 100 meetrit. Vaidlust ei

ole selles, et Xxx katastriüksus on suurem kui planeeringus hoonestamiseks nõutav 3 ha. Seda

asjaolu kinnitab ka halduskohus otsuse p-s 121. Samas on halduskohus kinnitanud, et tegemist

on eluasemekohaga, millele antud ehitusõigus järgib üldplaneeringu p 2.2.1.6 ehitamise

regulatsiooni hoonete vahelise kauguse ja muude kriteeriumite osas. Kuna vähemalt üks

üldplaneeringu p-s 2.2.1.6 toodud kriteeriumitest on täidetud (katastriüksuse suurus on

vähemalt 3 ha), siis on ehitamine Xxx katastriüksusele võimalik. Sellises olukorras ei kuulu

üldplaneeringu p-s 2.2.1.6 toodud kriteerium (b) kohaldamisele, kuna üldplaneeringu p-s

2.2.1.6. toodud punktid (a) ja (b) on alternatiivsed. Ühtlasi räägib üldplaneeringu p 2.2.1.6

eluasemekoha või hoonegrupi rajamisest, mitte olemasolevale eluasemekohale ehitamisest.

24.5. Põhjendatud ei ole ka halduskohtu seisukoht, et vastustaja pidi ehitusloa andmisel

arvestama kehtiva Palupera valla üldplaneeringu kõrval ka koostamisel oleva Otepää valla

üldplaneeringu põhimõtetega. Riigikohus on 20.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-87-13 p-s 12

selgitanud, et: „Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et koostamisel olevat

üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult

kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta

arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme

planeeringu eesmärke.“ Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlemisel võib kohalik

omavalitsus seega arvestada koostamisel olevat üldplaneeringut, kuid sellist kohustust tal ei

ole. Sellest lahendist tulenevalt puudub aga halduskohtul alus haldusakti kehtetuks tunnistada

lähtuvalt sellest, et haldusorgan ei ole arvestanud alles koostamisel oleva üldplaneeringu

põhimõtetega.

24.6. Halduskohus märgib vaidlusaluse otsuse p-des 124 ja 125 veel, et kohtu hinnangul on

tõendikogumiga tõendatud, et vastustaja pidi projekteerimistingimuste andmisest keelduma

ka põhjusel, et projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast

tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele (EhS § 32 p 4) ja projekteerimistingimuste

alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi (EhS § 32 p 5) ning, et

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluste esinemise tõttu pidi vastustaja EhS §

44 p-de 1 ja 4 alusel keelduma ka ehitusloa andmisest. Halduskohtu otsuses ei ole aga ühtegi

sisulist põhjendust selle kohta, mille alusel halduskohtus jõudis järeldusele, et

projekteerimistingimuste taotlus ei vastanud õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele

avalik-õiguslikele kitsendustele ja keelduda tulnuks ka ehitusloa andmisest, kuna kavandatav

ehitis ei vasta väidetavalt muudele avalik-õiguslikele kitsendustele, rääkimata viidetest

konkreetsetele tõenditele, mis võiksid sellist järeldust toetada. Sama kehtib ka halduskohtu

väite kohta, et vastustaja pidi projekteerimistingimuste andmisest keelduma põhjusel, et

kavandatav ehitis võis ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi (EhS § 32 p 5) ning, et ka

ehitusloa andmisest tulnuks keelduda EhS § 44 p 4 alusel (ehitise või ehitamisega kaasneb

kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle

mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada). Ringkonnakohus nõustub selles osas

apellantide seisukohaga, et halduskohus ei ole vaidlusaluse otsuse tegemisel tuvastanud, mis

on projekteeritava ehitisega kaebajale kaasnev püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav

ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Halduskohtu vaidlusaluse otsuse

p-s 84 märgitut, et kuna mingeid reaalseid leevendavaid meetmeid kaebajale

haldusmenetluses kogutud tõendite kohaselt ettenähtud ja kaasnenud ei ole ning käesoleva

kohtuotsuse tegemise seisuga on mõju kaebajale püsiv ja kohtu hinnangul üleliia koormav,

sest vastustaja temal lasuvat tõendamiskoormist vastupidise tõendamiseks täitnud ei ole, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul võimalik käsitada tõendatud asjaoluna või põhjendusena, mis

annaks aluse tühistada vaidlusalused haldusaktid EhS § 32 p 5 ja § 44 p 4 nõuete rikkumise

tõttu. Sisuliselt on halduskohus asunud seisukohale, et vastustaja pidi tõendama, et

vaidlusaluse ehitisega ei kaasne kaebajale püsivat negatiivset mõju või see ei ole üleliia

koormav või seda on võimalik piisavalt vähendada ja/või leevendada. HKMS § 59 lg 1 järgi

peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Negatiivset

asjaolu ei saa tõendada. Sellele, millised on need haldusmenetluses väidetavalt kogutud

tõendid, halduskohus konkreetsemalt ei viita.

25. Eeltoodust tulenevalt on ära langenud need põhjendused, millele tuginedes halduskohus

vaidlusaluses otsuses esitatud kaebuse rahuldas. Samas ei ole halduskohus ringkonnakohtu

hinnangul vaidluses otsuses tegelikult hinnanud kõiki menetlusosaliste väiteid ja asjaolusid,

mida ta esitatud kaebuse põhjendusi ja vaidluse eset arvestades oleks pidanud asja õigeks

lahendamiseks sisuliselt hindama.

25.1. Otepää Vallavalitsuse 20.07.2020. a korraldusega nr 2-3/386 seonduvalt ei ole

halduskohus vaidlusaluses otsuses andnud sisulist hinnangut sellele, kas

projekteerimistingimuste andmise menetluses pidi vastustaja sedastama kaebaja omandiõiguse

riive võimalikkust ja kas kaebajat kui naaberkinnistu omanikku projekteerimistingimuste

andmise menetlusse kaasamata jättes rikkus vastustaja kaebuses toodud põhjendusi ja

käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades EhS § 31 lg 3, lg 4 p 2 ja lg 5 ning HMS §-de 4 lg 2,

11 lg 1 p 3 ja 40 nõudeid ning kas ärakuulamisõiguse rikkumine võis mõjutada

haldusmenetluse lõpptulemust.

25.2. Nii projekteerimistingimuste väljastamisega Xxx kinnistule kui ka ehitusloa andmisega

pidi vastustaja möönma, et kavandatav abihoone sobitub keskkonda, samuti seda, et

projekteerimistingimuste väljastamine ja ehitusloa andmine sellistel tingimustel on kooskõlas

kehtivate õigusaktidega, teiste isikute õigustega ja avaliku huviga. Vaidlustatud

projekteerimistingimustest ühtegi vastavat põhjendust või kaalutlust ei nähtu. Vastustaja oli

juba algselt välistanud võimaluse, et taotletav abihoone võib teistele isikutele, sh kaebajale,

mingit mõju avaldada ning huvide kaalumist pole seega läbi viidud. Seda, kas tegemist on

olulise kaalutlusveaga, ei ole halduskohus hinnanud. 04.04.2023. a korralduses on

põhjendused olemas, kuid halduskohus ei ole vaidlusaluses otsuses sisuliselt hinnanud seda,

kas nimetatud haldusakti puhul on kaebaja ja kolmanda isiku huvisid kaalutud ning kas

tegemist on HMS § 54 mõistes õiguspärase haldusaktiga (haldusakt on õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele). HKMS § 158 lg 3

sätestab, et juhul, kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, siis selle

õiguspärasuse hindamiseks kontrollib halduskohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Käesolevas asjas seda mitte tehes on

halduskohus ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikkunud menetlusnormi.

25.3. Sisuliselt pole hinnatud vastustaja ja kolmanda isiku põhjendusi selle kohta, miks tuleb

taotletud abihoone püstitada just konkreetsesse asukohta ja just sellises suuruses ega ka

kaebaja väidet, et kolmas isik soovib tegelikult abihoone sildi all ehitada tootmishoonet

(kasutusotstarve). Kohtu põhjendus (otsuse p 114), et ta nõustub kaebaja esindaja poolt

paikvaatlusel väljendatud seisukohaga, et kolmanda isiku õuemaal on abihoonele sobiv

asukoht olemas, ei ole käsitletav käesolevas asjas tähtsust omava asjaolu sisulise hindamisena.

Jätkuvalt ei ole asjakohane halduskohtu seisukoht, et haldusorgan oleks pidanud

loamenetluses koguma tõendeid selle kohta, kas tegelikkuses rajatakse/ei rajata kolmanda

isiku elamu abihoone varjus Xxx kinnistule tööstushoonet. HKMS § 59 lg 1 järgi peab iga

menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Asjaolud, et

ehitusloa taotluse kohaselt on rajatava hoone omanikuks Xxx ja hoone projekti tellijaks

samuti, ei tõenda kuidagi seda, et nimetatud asjaoludest tulenevalt on leidnud tõendamist, et

tegelikult rajataksegi kolmanda isiku kinnistule tööstushoonet.

25.4. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole halduskohus vaidlustatud otsuses 04.04.2023. a

korraldusega seoses sisuliselt hinnanud seda, kas vastustajal oleks tulnud EhS § 44 p 4 järgi

ehitusloa andmisest keelduda, sest ehitisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on

üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebaja

vastavasisulisi väiteid oleks tulnud hinnata ning selgitada, kas negatiivsete mõjude olemus ja

intensiivsus on sellised, millega kaasneb omandiõiguse riive, ning kas kehtivad õigusnormid

ja planeeringud kaitsevad konkreetse kaebaja omandiõigust.

25.5. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades käesoleva otsuse p-s 22 toodud seisukohti ei ole

halduskohus vaidlusaluses otsuses kummagi haldusakti puhul sisuliselt kindlaks teinud ka

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Sellest, et esitatud tühistamiskaebus on lubatav, ei

tulene veel, et tuvastatud on ka isiku subjektiivsete õiguste rikkumine

26. HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtulahendi

põhjenduste puudumine tähendab HKMS § 165 rikkumist. HKMS § 165 lg 1 p-de 1-3

kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas asjaolud ja tõendid, millele kohus otsuse

tegemisel tugineb ning lg-te 4-6 kohaselt põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste

väidetega, õigus, mida kohus kohaldas ja kohtu järeldused. Kohtuotsuse põhjendamise

kohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas resolutsiooni kohta

selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille aluseks oleks kohtu

siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (I. Pilving. Kohtulahend. – K. Merusk, I.

Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 523).

Riigikohtu praktika kohaselt peavad menetlusosalistele kohtuotsuse põhjendavast osast

selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil

(RKHK 12.12.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-70-07, p 10). Halduskohtu vaidlustatud otsuses

välja toodud kohtu põhjendused ei põhine suures osas nende sisust tulenevalt ühelgi asjas

esitatud tõendil ega kohtupoolsel sisulisel analüüsil. Käesoleval juhul ei nähtu otsuse

põhjendustest ka menetlusosaliste kõigi asjakohaste väidete sisulist käsitlemist ega nende

ümberlükkamist. Seega on halduskohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud

põhjendamiskohustust.

HKMS § 61 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud

väide on tõendatud või mitte. HKMS § 158 lg 1 kohustab kohut otsust tehes hindama tõendeid

ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

kaebus kuulub rahuldamisele. Kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on HKMS § 199 lg 2 p 2

mõistes olulises ulatuses põhjendamata, siis ei ole ringkonnakohtul sellises olukorras võimalik

asuda selgele seisukohale, kas selline menetlusnormide rikkumine on kaasa toonud ka asjas

sisuliselt ebaõige otsuse tegemise või mitte. HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi võib

ringkonnakohus isegi olenemata apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest

kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse

normide olulisi rikkumisi ja põhjendamispuudusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et tal ei ole endal võimalik kõrvaldada halduskohtu

otsuse puudusi, sest halduskohus ei ole sisuliselt täitnud esimesele kohtuastmele pandud

ülesannet. Kui ringkonnakohus hakkaks käesoleva otsuse p-des 21, 23.6 ja 24 toodud puudusi

ise kõrvaldama, so hindama halduskohtu poolt hindamata tõendeid ja kirjutama põhjendusi

menetlusosaliste nende väidete ja asjaolude kohta, mida halduskohus ise sisuliselt ei

analüüsinud, siis ei eksisteeriks kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis omakorda piiraks oluliselt

menetlusosaliste edasikaebeõigust (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012. a otsus asjas nr

3-10-541, p 13 ja 07.02.2012. a otsus asjas nr 3-08-2411, p 12). Kuna halduskohtu

otsus ei ole menetlusnormide rikkumise tõttu ning kohtupoolsete sisuliste põhjenduste

puudumise tõttu olulises osas edasikaebemenetluses kontrollitav, tühistab ringkonnakohus

HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel halduskohtu otsuse ning saadab asja HKMS § 200 p 2

alusel samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

27. Ringkonnakohus saadab HKMS § 200 p 2 alusel asja uueks lahendamiseks halduskohtule

tagasi. Sellest tulenevalt ei anna ringkonnakohus käesolevas otsuses hinnangut

apellatsioonkaebuste ülejäänud väidetele. Kuna asja menetlus jätkub halduskohtus, siis ei

jaota ringkonnakohus menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4). Samuti jääb halduskohtu

otsustada asja uuel läbivaatamisel see, kas kohus peab vajalikuks võtta asja materjalide juurde

Y.Y. apellatsioonkaebusele ja kaebaja 29.09.2023. a vastusele lisatud uued tõendid.

(allkirjastatud digitaalselt)