2-23-125958/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-125958

Tsiviilasi

XXXXXX korteriühistu avaldus Arvo Kornelilt

kommunaalteenuste võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvo Korneli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Arvo Kornel (ik:

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (avaldaja): XXXXXX korteriühistu (rk:

XXXXXXXXX), esindaja Terje Mikk

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Arvo Korneli kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. XXXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 27.06.2023 Arvo Korneli

(puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna puudutatud isik esitas

nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 16.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ja andis avaldaja nõude puudutatud isiku vastu 282,47 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Avaldaja esitas maakohtule 31.08.2023 avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult välja

avaldaja kasuks kommunaalteenuste võlg 196,98 eurot.

Avaldaja väidete ja tõendite kohaselt on pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist

tasutud korteriühistu 2023. a mai kommunaalteenuste arve 85,49 eurot ning võla jääk on

196,98 eurot. Puudutatud isikul on tasumata korteriühistu arved 2022. a juuni teenuste eest

126,28 eurot (+ varasem võlg 3,47 eurot) ja 2022. a juuli teenuste eest 82,24 eurot. Avaldaja

on korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole võla tasumiseks, kuid võlga ei ole tasutud.

2. Puudutatud isik esitas avaldusele 21.11.2023 vastuväited. Puudutatud isik leidis, et tal ei

ole võlga korteriühistu ees. 85,49 eurot on ettemaks. Korteris elab puudutatud isiku poeg

Andrus Kornel, kes saab alates 25.10.2021 toimetulekutoetust, mille raames on tasutud

korteriühistu arved otse korteriühistule. Arved ei ole õiged. Kõikidel arvetel on arve number

23 (mis on korteri number), puudu on arve esitamise kuupäev ja allkiri, ruutmeetrid on valed,

puuduvad külma vee ja gaasi kogused ning summad, 30.06.2022 arvelt ei saa aru, kas 3,47

eurot on ettemaks või võlg. Raamatupidamisväljavõttel on kaks esimest rida topelt. Seega

tõendid on ebakorrektsed ja avaldus alusetu. Arveid ei saadeta meilile nagu palutud, vaid

poetatakse ukse vahele või postikasti juurde ebaregulaarselt ja mitte õigel ajal. Puudutatud

isik kirjeldas avaldaja tegemata/halvasti tehtud töid ja täitmata kohustusi ning juhatuse liikme

Jaanus Sepa ebapädevust, esitas pretensioone avaldaja juhatuse tegevusele, kirjeldas

pöördumisi politseisse.

Maakohus määras 11.01.2024 istungil puudutatud isiku 21.11.2023 esitatud tõendeid asja

juurde mitte võtta, sest need ei ole asjasse puutuvad. Puudutatud isik ei ilmunud istungile, et

tõendite osas selgitusi anda.

01.03.2024 esitas puudutatud isiku poeg tõendeid selle kohta, kuidas vald pole võimaldanud

talle seadusega ettenähtud toetusi ja on jätnud maksmata elektriarve ning et avaldaja esitab

jätkuvalt ebakorrektseid arveid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 8. märtsi 2024 määrusega avalduse ning mõistis Arvo Kornelilt

välja XXXXXX korteriühistu kasuks 196,98 eurot, jättis menetluskulud Arvo Korneli kanda

ja mõistis Arvo Kornelilt välja korteriühistu kasuks menetluskulud 233 eurot (sh 65 eurot

riigilõiv ja 168 eurot (käibemaksuta) õigusabikulu).

Maakohus keeldus asja juurde võtmast puudutatud isiku 1. märtsil 2024 esitatud täiendavaid

tõendeid: 7. jaanuari 2024 avaldus Jõgeva vallavanemale, AS Eesti Energia nõudekiri

tasumata arvete kohta, korteriühistu arved 2023. a novembri ja detsembri eest ning 26.

detsembri 2023 teade näitude teatamisest.

Määruse kohaselt jättis kohus tähelepanuta puudutatud isiku vastuväited seoses avaldaja

tegemata/halvasti tehtud tööde ja täitmata kohustustega, juhatuse liikme ebapädevusega,

pretensioonidega politseisse ja valda ning elektriarvetega, kuna need ei seondu menetlusega.

Kohus jättis asja juurde võtmata puudutatud isiku poja 01.03.2024 esitatud täiendavad

tõendid, sest need ei ole asjakohased. Avalduses nõutakse korteriomanikult korteriühistu kahe

2022. aastast pärineva arve tasumist. Kohus ei lahenda elektrivõla küsimust. Samuti ei puutu

asjasse korteriühistu 06.12.2023 ja 06.01.2024 arved ning mõõdikute näidud, sest nende osas

pole avaldaja nõuet esitanud. Kohus selgitas, et ei anna hinnangut arvete sisule ja vormile ega

kohaliku omavalituse tegevusele toimetuleku määramisel ja väljamaksmisel. Lähtuvalt

nõudest hindab kohus seda, kas korteriomanik on oma kohustused korteriühistu eest täitnud

või mitte.

Vaidlus puudub selles, et XXXXXX korter kuulub puudutatud isikule, korteris elab

puudutatud isiku poeg Andrus Kornel ja korteri kommunaalteenuste eest on omanikul

kohustus tasuda avaldaja esitatavaid arveid.

Puudutatud isik vaidles arvetele vastu, leides, et need on ebakorrektsed (allkirjastamata,

kuupäeva pole, puuduvad vee ja gaasi kogused ning summad) ning tal on tehtud ettemaks

85,49 eurot. Lisaks on puudutatud isik seisukohal, et kuna korteris elab tema poeg, kes saab

toimetulekutoetust, siis vald on tasunud arved otse avaldajale.

Kohtule on esitatud järgmised arved:

Arve 01.–30.06.2022 teenuste eest 126,28 eurot. Arvel on märgitud võlg/ettemaks 3,47 eurot,

tasuda tuli 129,75 eurot. Arvel on toodud vee ja gaasi kogused ja summad ning ühikuhinnad.

Arve 01.–31.07.2022 teenuste eest 82,24 eurot. Arvel on märgitud võlg/ettemaks 129,75

eurot, tasuda tuli 211,99 eurot. Arvel on toodud vee ja gaasi kogused ja summad ning

ühikuhinnad.

Arve 01.–31.05.2023 teenuste eest 85,49 eurot. Arvel on märgitud võlg/ettemaks 196,98

eurot, tasuda tuli 282,47 eurot. Arvel on toodud vee ja gaasi kogused ja summad ning

ühikuhinnad.

Raamatupidamisväljavõttest nähtub, et Jõgeva vald on avaldajale tasunud XXXXXX

kommunaalteenuse arveid 01.08.2022–01.06.2023. Samuti nähtub, et 01.06.2022 arve eest

tuli tasuda 3,47 eurot ja 126,28 eurot ning 01.07.2022 arve eest 82,24 eurot. 01.–31.05.2023

teenuste eest on vald tasunud avaldajale 85,49 eurot.

Arvete summad, tasumised ja võlgnevuse kujunemine on jälgitav. 01.01.2022 seisuga oli

puudutatud isikul võlg 179,34 eurot ja esitati arve summas 125,15 eurot. Arve 125,15 eurot

maksti ära. Võlg 179,34 eurot jäi üles. 01.02.2022 esitati arve summas 124,13 eurot, mida

puudutatud isik ei tasunud. Võlg oli 303,47 eurot (179,34 + 124,13). 01.03.2022 esitati arve

summas 72,35 eurot. Järgmiselt realt on näha, et 01.04.2022 seisuga oli võlg endiselt 303,47

eurot, mis tähendab, et 01.03.2022 arve on tasutud. 01.04.2022 esitati arve summas 200,72

eurot. Puudutatud isik maksis 200,72 eurot. Võlg 303,47 eurot jäi üles. 01.05.2022 esitati arve

summas 154,78 eurot. Puudutatud isik maksis 454,78 eurot ning võlg jäi üles summas 3,47

eurot. 01.06.2022 esitati arve summas 126,28 eurot. Järgmiselt realt on näha, et 01.07.2022

seisuga on võlg 129,75 eurot, mis tähendab, et puudutatud isik ei maksnud 01.06.2022 arvet

ega võlga 3,47 eurot. Seda on näha ka tabelist dtl 28. 01.07.2022 esitati arve 82,24 eurot,

mida puudutatud isik ei tasunud. Võlgnevuseks kujunes 211,99 eurot (129,75 + 82,24). Sealt

edasi kuni 01.02.2023 jäi võlg 211,99 eurot üles. Alates 01.08.2022 tasus jooksvad arved

jällegi Jõgeva vald. 01.02.2023 esitati arve summas 206,06 eurot. Puudutatud isik maksis

221,06 eurot, mis tegi võlgnevuse jäägiks 196,99 eurot. 01.04.2023 seisuga vähenes võlg

196,98 euroni. 01.03.2023 esitati arve 174,65 eurot, kuid pole näha, mis summas arve tasuti.

Arvestades 01.04.2023 võlgnevuse suurust, tasuti 174,66 eurot ning seda on näha ka tabelist

dtl 28. 01.05.2023 esitati arve 126,71 eurot, mis tasuti, võlg jäi üles 196,98 eurot. 01.06.2023

esitati arve 85,49 eurot, mis tasuti valla poolt.

Seega on vaidlusaluseks võlgnevus, mis tuleneb 2022. a juuni ja juuli kommunaal- ja

korteriühistu osutatud/vahendatud teenuste tarbimisest.

Tõenditest nähtuvalt ei olnud puudutatud isikul ettemaksu. Puudutatud isik, tema poeg või

vald tasusid 2022. a esimeses pooles jooksvad arved arvetel märgitud summades, mõnel kuul

jätsid arved tasumata ning ühel korral maksid rohkem kui arve oli. See summa läks jooksva

arve ja varasema võla katteks. Võlg 3,47 eurot jäi 2022. a juunikuuks üles. Sealt edasi ei

tasutud kahe kuu – juuni ja juuli – eest midagi ja nimetatud võlg jäigi üles. Arvete ehtsuses

pole alust kahelda. Seadus ei näe ette, et arved tuleks allkirjastada. Arvetel on näha, millise

perioodi ja korteri kohta on kommunaalteenused arvestatud ning millistel alustel. Puudub

vaidlus, et puudutatud isik või tema poeg on arved saanud. Seda kinnitab ka asjaolu, et

enamus arveid on tasutud – valdavalt on need tasunud Jõgeva vald toimetulekutoetuse arvel,

mille saamiseks pidi puudutatud isiku poeg arved vallale esitama. See, et arvetel võib olla

puudu kuupäev, ei tähenda, et arve maksmise kohustus puudub või et kohustusest oleks

võimalik vabaneda.

Kohus tegi vallale päringu seoses puudutatud isiku väitega, et tal pole võlga, sest korteris elab

tema poeg, kes saab toimetulekutoetust, millega vald on tasunud arved otse avaldajale.

Vallavalitsuse vastusest ja tõenditest nähtuvalt ei saanud Andrus Kornel 2022. a juunis ja

juulis toimetulekutoetust ning vald ei tasunud kommunaalteenuste arveid nende kuude eest.

Seega on ebaõige puudutatud isiku väide, et kõik arved on toimetulekutoetusega otse

avaldajale tasutud. Kuna Andrus Kornelil oli sissetulek, siis talle toimetulekutoetust ei

määratud, ning kas tema ise või korteriomanik pidi nende kuude kommunaalteenuste arved

tasuma. See, kas tasub korteri omanik või korterit kasutav isik, on nendevahelise kokkuleppe

küsimus. Korteriühistu ees vastutab kohustuste täitmise eest korteri omanik. Puudutatud isikul

on kohustus tasuda kõik korteriga seonduvad kulud. See, kas Andrus Kornel sai toetust ja

miks ta üht või teist arvet ei tasunud, ei oma asjas tähendust. Samuti ei seondu vaidlusega

asjaolud, kas ja mis põhjustel Andrus Kornelile toetust ei antud ning kohus selles osas

seisukohta ei võtnud.

Eeltoodust tulenevalt on võlgnevus 2022. a juuni ja juuli arvete osas tõendatud. Võlgnevuse

196,98 eurot kujunemine on jälgitav ja tõendatud. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust

nõude rahuldamata jätmiseks.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ja asjaolu, et kohus

rahuldas avalduse, leidis kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Kohus määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks 233 eurot, sh 65 eurot riigilõiv ja 168

eurot lepingulise esindaja tasu (tunnitasu 60 eurot (käibemaksuta), ajakulu 2 h 48 min).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Arvo Kornel esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võtta

arvesse kõik tõendid, mida maakohus eiras (40 tõendit) ja välja jättis (1. märtsil 2024 esitatud

tõendid).

Arvo Kornel leiab, et J. Sepalt/korteriühistult tuleb välja mõista puudutatud isikule tekitatud

kahju ning nõuda korteriühistult, et arved muudetaks õiguspäraseks (nii andmete kui arve

tunnuste osas) ning kõik tellitud tööd korteriühistus viidaks lõpule vastavalt kinnitatud

projektidele, nagu nõuab ehitusseadustik.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isikul korteriühistu ees võlga ja

puudutatud isiku poolt korteriühistule üle kantud 85,49 eurot on ettemaks.

Korteriühistu arved ei ole õiged ehk on õigustühised. Arvetel puuduvad kohustuslikud

rekvisiidid: arve number (kõikidel arvetel on arve numbriks korteri number), kuupäev ja

allkiri. Arvetel ei ole kajastatud õiged andmed: ruutmeetrid on valed ning seega on ka mahud

ja summad valed, puuduvad vee ja gaasi kogused (näidud esitati õigeaegselt). 01.–30.06.2022

perioodi arvest ei saa aru, kas 3,47 eurot on ettemaks. Korteriühistu

raamatupidamisväljavõttel on esimesed kaks rida 01.06.2022 kuupäevaga topelt.

Ebakorrektsed tõendid ei ole tõsiselt võetavad. Tõele ei vasta väide, et puudutatud isik pole

vaidlustanud neid kahte arvet. Kohtumäärus on ebaõiglane, kuna kõik puudutatud isiku

tõendid jäeti arvestamata, kuigi on teemaga otseselt seotud ning tõendavad, et korteriühistu

juhatus ajab asju ebapädevalt.

Korteris elab puudutatud isiku poeg, kes saab alates 25.10.2021 toimetulekutoetust, millega

Jõgeva vald on tasunud korteriühistu arved otse korteriühistule. Valla vastuse väited ei ole

korrektsed ega tõendatud. Isikul on ka tööl käies teatud kuud õigus saada toimetulekutoetust.

Muu hulgas on vald esitanud valeväite, nagu poleks puudutatud isiku poeg lisanud taotlustele

kommunaalkulude arveid. Vald on jätnud ka elektriarveid maksmata, kuigi on kohustatud

maksma. Lisaks esitas vald puudutatud isiku poja suhtes kohtusse alusetu avalduse.

Puudutatud isikul ei ole kohustust maksta topelt arveid.

Ebaõiglane oli korraldada kohtuistung, kus teine pool ei saanud ennast kaitsta (puudutatud

isik teavitas kohut, et ta ei saa tervislikel põhjustel kohtuistungil osaleda). Pooled olid nõus

kirjaliku menetlusega, tõendid olid esitatud kirjalikult, seega tuli asi lahendada kirjalikus

menetluses.

Korteriühistu on asunud puudutatud isikut ja tema perekonda kiusama, et sundida neid

korterist loobuma. Korteriühistu koosoleku protokoll on tehtud omavoliliselt, otsuse

tegemisele ei olnud kaasatud korteriühistu elanikke. Alusetu avalduse taha püütakse peita

korteriühistu (ja J. Sepa) ebapädevust ja tegemata töid. Korteriühistule on võetud laen, tööd

on aga puudulikud. Puudutatud isik on küsinud korteriühistult erinevaid dokumente.

Puudutatud isikule ei ole vastatud. Ka korteri arveid ei saadeta meilile nagu palutud, vaid

poetatakse ukse vahele või postkasti juurde ebaregulaarselt ja mitte õigel ajal. Puudutatud isik

on korduvalt teavitanud Jõgeva politseid, kuna tundub, et korteriühistus püütakse toime panna

majanduskuritegu. Puudutatud isik palub määrata uus asendusliige, kuna J. Sepp ei taanda

ennast vabatahtlikult.

Menetluskulud tuleb jätta korteriühistu kanda. Ebaõiglane on jätta kulud puudutatud isiku

kanda, kui kohus ei arvesta mitte ühegi puudutatud isiku tõendiga. Puudutatud isikule tuleb

määrata korteriühistu tekitatud moraalse ja tervisekahju eest kahjuhüvitis 2500 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. XXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on maakohus hinnanud mõlema poole esitatud tõendeid ja jätnud

asjasse mittepuutuvad tõendid vastu võtmata. Uusi tõendeid määruskaebusega esitatud ei ole.

Kohus on õigesti asunud seisukohale, et avaldajal on õigus puudutatud isikult võlga nõuda.

Võla 196,98 eurot kujunemine on jälgitav ja tõendatud. Arvetelt on näha, millise perioodi ja

korteri kohta on kommunaalteenused arvestatud ning millistel alustel. Puudutatud isiku

vastuväited ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud ei

enne kohtumenetluse algust ega ka kohtumenetluse ajal avaldaja arveid.

Puudutatud isiku väide, et kõik arved on tasutud toimetulekutoetusega otse korteriühistule, on

väär. Jõgeva Vallavalitsus kinnitas vastuseks kohtu päringule, et 2022. a juuni ja juuli arveid

vald ei tasunud. Kuna puudutatud isiku poeg sai neil kuudel töötasu ja haigushüvitist, siis vald

talle toimetulekutoetust ei määranud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

08.03.2024 määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659; § 657 lg 1 p

1).

7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks või

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

8. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

8.1. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme seonduvalt asjas 11.01.2024

korraldatud eelistungiga. Puudutatud isik oli kohtukutse maakohtu 11.01.2024 eelistungile

kätte saanud. Puudutatud isik teatas kohtule 04.01.2024, et ei saa tervislikel põhjustel istungil

osaleda ja palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Puudutatud isikule saadetud kohtukutses

oli selgitatud, et haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab

menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda

takistuseks istungile ilmumast. Puudutatud isik vastavat tõendit kohtule ei esitanud. Seega

maakohus ei ole rikkunud menetlusõigust, kui viis istungi läbi ilma puudutatud isiku

osavõtuta.

Asjaolu, et antud hagita asi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võimalik läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata ning pooled avaldasid soovi lahendada asi

kirjalikus menetluses, ei ole kohtule siduv. Asjas istungi korraldamine on kohtu otsustada.

Hagita asjas vastutab asjaolude väljaselgitamise eest kohus ning maakohus on puudutatud

isikule 21.12.2023 kirjas selgitanud, miks kohus peab vajalikuks asjas korraldav istung

korraldada – et vaadata puudutatud isiku esitatud tõendid koos puudutatud isikuga üle,

seejuures puudutatud isikul tuleb selgitada, milline tõend on mille kohta, ja siis kohus

otsustab, kas tõend on asjakohane või mitte ning kas on vajalik veel mingeid asjaolusid

tõendada.

Kuna puudutatud isik istungile ei ilmunud, otsustas maakohus teha asja lahendamiseks

vajalike asjaolude väljaselgitamiseks päringu Jõgeva vallale, et saada vastus küsimusele, kas

puudutatud isik või tema poeg Andrus Kornel on saanud 2022. a juuni või juuli eest

toimetulekutoetust.

21.02.2024 määrusega, millega maakohus määras lahendada asi kirjalikus menetluses, määrati

pooltele tähtaeg kuni 01.03.2024, et esitada kohtule oma võimalikud täiendavad taotlused,

seisukohad, dokumendid. Seega oli puudutatud isikul võimalik esitada kohtule kõik oma

väited ja tõendid, mida ta vajalikuks pidas.

8.2. Puudutatud isik on määruskaebuses jätkuvalt esitanud hulgaliselt väiteid selle kohta, et

asjaajamine korteriühistus, remonditööde tegemine jne ei ole korraldatud selliselt, nagu need

puudutatud isiku arvates peaksid olema korraldatud. Ringkonnakohus jätab sellised väited

tähelepanuta, kuna need ei puutu antud vaidlusesse, mille esemeks on korteriomaniku

võlgnevus korteriühistu ees korteriühistu osutatud/vahendatud teenuste eest esitatud

korteriühistu arvete alusel.

Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud asja juurde võtmata

puudutatud isiku ja tema poja esitatud tõendid, kuivõrd need ei tõenda asjaolusid seoses

korteriühistu tasumata arvetega. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust.

8.3. Puudutatud isik on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isiku pojal, kes

korteris elab, oli ka kõnealustel kuudel õigus saada toimetulekutoetust, ning Jõgeva vald on

tasunud korteriühistu vaidlusalused arved otse korteriühistule või on Jõgeva vallal kohustus

tasuda need arved otse korteriühistule.

Maakohus tegi seoses puudutatud isiku eeltoodud väitega Jõgeva Vallavalitsusele päringu.

Jõgeva Vallavalitsuse 24.01.2024 vastusest päringule ja lisatud tõenditest nähtub, et

vallavalitsus ei määranud puudutatud isiku pojale Andrus Kornelile 2022. a juunis ja juulis

toimetulekutoetust ning vald ei tasunud korteriühistu arveid 2022. a juuni ja juuli teenuste

eest.

Puudutatud isiku väide, et vald on jätnud Andrus Kornelile ebaõigesti toimetulekutoetuse

määramata ja korteriühistu 2022. a juuni ja juuli teenuste arved tasumata, ei anna alust jätta

korteriühistu

avaldust

rahuldamata.

Toimetulekutoetust

määratakse

sotsiaalhoolekandeseaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel kohaliku omavalitsuse

läbiviidavas haldusmenetluses ning korteriühistu kommunaalteenuste võla nõudes toimuvas

tsiviilkohtumenetluses toimetulekutoetuse määramata jätmise seadusele vastavust ei hinnata.

Maakohus on õigesti leidnud, et kui korteriühistu arved on tasumata, vastutab nende tasumise

eest korteri omanik. Seega, kuivõrd avaldaja on tõendanud, et korteriühistu 2022. a juuni ja

juuli teenuste arved (+ varasem võlg 3,47 eurot) on maksmata, vastutab selle eest korteri

omanik, s.o puudutatud isik.

8.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et puudutatud isiku väited,

mille kohaselt korteriühistu arved on õigustühised, ei ole põhjendatud.

Arvete allkirjastamist seadus ei nõua. Asjaolud, et kõigi arvete numbriks on korteri number ja

puudub arve kuupäev, ei anna alust jätta puudutatud isikult võlg välja mõistmata. Arvetel on

selgelt kirjas, millise korteri (XXXXXX) ja millise perioodi teenuste eest on arve esitatud –

„arvestus 01.–30 juuni 2022“, „arvestus 01.–31. juuli 2022“. Samuti on mõlemal arvel kirjas

nii vee kui ka gaasi kogused ning ühiku hinnad, mille puudumist puudutatud isik oma

vastuväidetes ette heidab. Arvetel on korteri ruutmeetriteks märgitud 66,3. Väites, et arvetel

on ruutmeetrid valed, tugineb puudutatud isik asjaolule, et väidetavalt oli varasematel arvetel

ruutmeetrite arvuks 66. Asjaolu, et korteri pinna suurust on 0,3 m2 võrra täpsustatud, ei anna

alust pidada praegust ruutmeetrite arvu valeks ja varasemat (ümardatud arvu) õigeks. Ka

Jõgeva Vallavalitsus on pidanud viisi, kuidas korteriühistu oma arveid koostab, arusaadavaks

ja minimaalsetele nõuetele vastavaks, kuivõrd on selliselt vormistatud arvete alusel pikka

aega hüvitanud kostja pojale toimetulekutoetuse raames eluasemekulusid.

9. Kuna ringkonnakohus jätab puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata, ei ole alust

muuta maakohtu menetluskulude jaotust, samuti jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Avaldaja ei ole oma kirjalikus vastuses määruskaebusele menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega avaldajale määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)