2-21-9646/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9646

Kohtuasi

I.Q hagi Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ, V.P ja R.G

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. märtsi 2024 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

I.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I.Q (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar

Kostja I Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ (registrikood

14178115)

Kostja II V.P (isikukood XXX)

Kostja III R.G (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt

Mürk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05. märtsi 2024 määrus osas, millega I.Q-lt mõisteti

solidaarselt V.P ja R.G kasuks välja õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtus

suuremas summas kui 3477,33 eurot ja sellelt summalt viivis. Ülejäänud osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ, V.P ja R.G avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Välja mõista I.Q-lt Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ kasuks õigusabikulu maa-

ja ringkonnakohtus kokku 1448,89 eurot ilma käibemaksuta (946,67 + 502,22).

2.3. Välja mõista I.Q-lt solidaarselt V.P ja R.G kasuks õigusabikulu maa- ja

ringkonnakohtus kokku 3477,33 eurot koos käibemaksuga (2271,99 +

1205,34).

2-21-9646

2.4. Välja mõista I.Q-lt Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (1448,89 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

2.5. Välja mõista I.Q-lt V.P ja R.G kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvalt menetluskulult (3477,33 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud määras.

2.6. Välja mõista I.Q-lt Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ, V.P ja R.G kasuks

solidaarselt riigilõiv 175 eurot.

3. Rahuldada I.Q määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.Q (hageja) esitas 15.06.2021 hagi Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ, V.P ja R.G (kostjad)

vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas 07.04.2022 otsusega hagi ja

jättis menetluskulud kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.08.2023 otsusega

maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 13.11.2023 määrusega, millega jäeti hageja

kassatsioonikaebus menetlusse võtmata ja hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda.

2. Kostjad esitasid 15.03.2022 ja 14.08.2023 menetluskulude nimekirjad, milles palusid

hagejalt välja mõista 6098,57 eurot, millest 5923,57 eurot on õigusabikulu ja 175 eurot on

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Kostjad palusid hagejalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt.

3. Kostjatele osutati maakohtus õigusabi kokku 20 tundi 5 minutit järgmiste toimingute eest:



hagiavalduse ja lisadega tutvumine, õiguslik analüüs, 26.07.2021 – 4 tundi 40 minutit;



kõne kliendiga, edasise tegevuskava arutamine, 11.08.2021 – 10 minutit;



hagimaterjalide täiendav analüüs ning hagile vastuse koostamine, 12.08.2021 – 7 tundi 20

minutit;



hageja 10.09.2021 vastuse ja lisadega tutvumine ning õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga,

15.09.2021 – 1 tund 15 minutit;



hageja 10.09.2021 seisukohtadele vastuväidete koostamine, täiendavate seisukohtade

esitamine, 04.02.2022 – 3 tundi 50 minutit;

2-21-9646



hageja 23.02.2022 väidetega tutvumine ja õiguslik analüüs, lõppseisukohtade koostamine,

15.03.2022 – 2 tundi 35 minutit;



menetluskulude nimekirja koostamine, 15.03.2022 – 15 minutit.

4. Apellatsioonimenetluses osutati kostjatele õigusabi kokku 12 tundi 35 minutit järgmiste

toimingute eest:



kohtuotsusega tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, 11.04.2022 – 45 minutit;



suhtlus kliendiga, 03.05.2022 – 15 minutit;



apellatsioonkaebuse koostamine, 06.05.2022 – 2 tundi 10 minutit;



apellatsioonkaebuse koostamine, 09.05.2022 – 3 tundi;



hageja 24.05.2022 vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs, 02.06.2022 – 40 minutit;



31.05.2022 kohtunõudele vastuse koostamine, 06.06.2022 – 1 tund 25 minutit;



suhtlus kliendiga, 29.08.2022 – 10 minutit;



hageja 05.08.2023 seisukohtadega tutvumine ja lõppseisukohtade koostamine, suhtlus

kliendiga – 3 tundi 50 minutit;



menetluskulude nimekirja koostamine, 14.08.2023 – 20 minutit.

5. Kostjatele osutati õigusabi tunnihinnaga 160 eurot (koos käibemaksuga 192 eurot). Kostja I

on käibemaksukohustuslane, kostjad II ja III ei ole. Seega paluvad kostjad hagejalt välja

mõista 1/3 nende tasutud menetluskuludest ilma käibemaksuta ning 2/3 koos käibemaksuga.

Kostjate menetluskulud maakohtus ilma käibemaksuta on 3213,35 eurot, millest 2/3 on 2142,23

eurot. 2142,23 euro pealt on käibemaks 428,45 eurot. Seega paluvad kostjad hüvitada maakohtu

menetluse kulude katteks 3641,80 eurot. Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus ilma

käibemaksuta on 2013,33 eurot, millest 2/3 on 1342,22 eurot. 1342,22 euro pealt on

käibemaks 268,44 eurot. Seega paluvad kostjad hüvitada apellatsioonimenetluse kulude

katteks 2281,77 eurot.

6. Hageja leidis, et kostjate kulud on ebamõistlikult suured. Tsiviilasja hind on 675,43 eurot,

kostjate õigusabikulud ületavad seda üle viie korra. Riigikohtu seisukoha järgi ei tohiks

üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Vaidlus ei olnud kostjate vaates keerukas, kuna peamine vastuväide oli, et Eesti õigus ei

võimalda esitada nõuet, mille hageja esitas. Samuti olid asja materjalid kostjatele enne

kohtuvaidluse algust teada. Seega ei saa põhjendatud ja vajalikud kulud ületada 675,43 eurot.

Apellatsioonimenetluse kulude osas leidis hageja, et olukorras, kus kostjad on koostanud

põhjaliku apellatsioonkaebuse, on lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

koostamise kulu kokku 4 tundi 10 minutit selgelt ebamõistlik.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus mõistis 05.03.2024 määrusega (määruses ekslikult 04.03) hagejalt kostja I

õigusabikulude hüvitamiseks välja 1448,89 eurot ilma käibemaksuta ning kostjate II ja III

õigusabikulude hüvitamiseks solidaarselt 3535,29 eurot koos käibemaksuga. Lisaks mõistis

kohus hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja riigilõivu 175 eurot. Kohus määras, et

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (koos käibemaksuga 192 eurot) on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKo

03.03.2015, 3-3-1-82-14). Ka hageja ei ole vastuväiteid esitanud.

2-21-9646

9. Kostjate esindaja õigusabitoimingute ajakulu on põhjendatud osaliselt. 12.08.2021

hagivastuse koostamise ajakulu 7 tundi 20 minutit on põhjendatud 5 tunni ulatuses,

arvestades, et vastus on 6 lk pikk (ilma lisadeta) ja kostjad olid juba hagi materjalidega

eelnevalt tuttavad. Ülejäänud maakohtus tehtud toimingute osas ei tuvastanud kohus

põhjendamatuid või ülemäärase ajakuluga tegevusi. Menetluskulude nimekirjas märgitud

toimingud ja neile kulunud aeg on vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Kokku osutas

kostjate lepinguline esindaja maakohtus põhjendatud ja vajalikku õigusabi 17 tundi 45

minutit.

10. Kostjad II ja III on füüsilised isikud, kes ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu

kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjades on

esitatud arvestused käibemaksuga 20%. Alates 01.01.2024 muutus käibemaksu standardmäär

22%-le senise 20% asemel. Kohus arvestas hüvitamisele kuuluvad nõuded käibemaksuga

22%.

11. Apellatsioonimenetluses kulus kostjate esindajal kaebuse koostamisele 5 tundi 10 minutit,

mida pidas ka hageja ebamõistlikuks. Põhjendatud ajakulu viidatud toiminguks ei ületa 2

tundi, arvestades, et apellatsioonkaebus on sisuliselt 4 lk, kus kostjad kordavad

põhimõtteliselt oma eelnevates dokumentides olevaid seisukohti. Ülejäänud

apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

Seega on õigusabi põhjendatud 9 tunni 25 minuti ulatuses.

12. Arvestades, et hagejalt tuleb välja mõista 1/3 põhjendatud menetluskuludest ilma

käibemaksuta ja 2/3 koos käibemaksuga, tuleb hagejal kostjatele hüvitada menetluskulu

maakohtus kokku 3256,53 eurot (sh osaliselt käibemaks), millest kostjale I 946,67 eurot ilma

käibemaksuta ning kostjatele II ja III 2309,86 eurot koos käibemaksuga ja menetluskulu

ringkonnakohtus kokku 1727,65 eurot (sh osaliselt käibemaks), millest kostjale I 502,22 eurot

ilma käibemaksuta ning kostjatele II ja III 1225,43 eurot koos käibemaksuga.

13. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

14. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjate

õigusabikuludena välja 675,43 eurot ületava summa.

15. Maakohus ei analüüsinud hageja peamist vastuväidet, et põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud ei saa ületada tsiviilasja hinda (vt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14).

Vastaspoole menetluskulud peavad olema hagimenetluses ettenähtavad.

16. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-9646

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostjate II ja III õigusabikulude

hüvitamiseks välja 3477,33 eurot ületava summa. Ringkonnakohus teeb selles osas TsMS §

667 lg 2 alusel uue määruse, millega vähendab hagejalt kostjate II ja III kasuks

väljamõistetavat õigusabikulude hüvitist 57,96 euro võrra. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

19. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus mõistis

hagejalt kostja I kasuks välja õigusabikulud 1448,89 eurot ning solidaarselt kostjate II ja III

kasuks õigusabikulud 3535,29 eurot. Lisaks mõistis kohus solidaarselt kostjate kasuks välja

riigilõivu 175 eurot ning kohustas hagejat tasuma viivist hüvitatavatelt menetluskuludelt.

Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis kostjate õigusabikulude

hüvitamiseks välja 675,43 eurot ületava summa. Maakohtu määrus on seega TsMS § 466 lg 3

alusel jõustunud osas, millega kohus luges kostjate menetluskuludena põhjendatuks riigilõivu

175 eurot ja õigusabikulud 675,43 euro ulatuses ning jättis kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt, s.o 939,39 euro (6098,57 – 5159,18) osas rahuldamata.

20. Hageja jääb määruskaebuses oma maakohtus esitatud vastuväite juurde, et kostjate

põhjendatud õigusabikulud ei saa ületada tsiviilasja hinda ehk 675,43 eurot. Maakohus seda

väidet ei käsitlenud. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvaldada, vastates hageja

vastuväitele ise.

21. Kolleegium möönab, et varasemas kohtupraktikas leiti, et hagiavalduses taotletud hüve

väärtus ja väljamõistetav menetluskulu peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja üksnes

erandlike asjaolude esinemisel on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja

suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Riigikohus muutis 14.04.2021

tsiviilasjas nr 2-19-10324 oma varasemaid seisukohti, leides, et menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri ei ole

põhjendatud siduda rangelt tsiviilasja hinnaga. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe

ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Menetluskulude

jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta

kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult

ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude

hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt

vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku

kaitset. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt,

et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et

kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud.

22. Samas lahendis selgitas Riigikohus, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses

saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

2-21-9646

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-

10324, p 19). Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel nendest põhimõtetest

lähtunud. Seega ei anna maakohtu määruse muutmiseks alust hageja väide, et hüvitatavad

õigusabikulud ei tohiks ületada tsiviilasja hinda.

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude

hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjatele õigusabiteenuse osutamisele

kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi,

mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust

erinevalt. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku

materjalidele tuginedes kostjate lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluse

käiku. Menetluskulud määras kindlaks asja menetlenud maakohtunik, mistõttu põhineb

arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid

tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel.

25. Kostjate esindaja tunnitasu (160 eurot, millele osaliselt lisandub käibemaks) põhjendatuse

hindamise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas

maakohtu diskretsiooniõigusesse ei sekku. Maakohus on aga kostjatele II ja III

väljamõistetavate õigusabikulude arvutamisel võtnud ebaõigesti aluseks käibemaksumäära

22%. Vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 kohaldub käibemaksumäär 22% kaupadele ja

teenustele alates 01.01.2024. Käesolevas asjas osutati õigusabi enne 2024. aastat, seega

kohaldub advokaaditasule käibemaksumäär 20%, mis kehtis kuni 01.01.2024. Sellise

arvestusega taotles õigusabikulude hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise avalduses

ka hageja ise. Seega ületas maakohus taotluse piire, mõistes õigusabitasu välja suurema

käibemaksumääraga, kui hageja taotles. Ringkonnakohus vähendab seetõttu kostjatele II ja III

hüvitatavaid menetluskulusid 57,96 euro võrra.

26. Maakohus leidis, et kostjate õigusabikulud maakohtu menetluses on põhjendatud 17 tunni

45 minuti eest 2840 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kostjatele II ja III hüvitamisele

kuuluv osa sellest summast on 2/3 ehk 1893,33 eurot. Kuna kostjad II ja III ei ole

käibemaksukohustuslased, tuleb summale lisada käibemaks 20%, s.o kokku 2271,99 eurot.

Kostjate õigusabikulusid apellatsioonimenetluses pidas maakohus põhjendatuks 9 tunni 25

minuti ulatuses, s.o 1506,67 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjatele II ja III hüvitamisele

kuuluv osa sellest summast on 2/3 ehk 1004,45 eurot. Kuna kostjad II ja III ei ole

käibemaksukohustuslased, tuleb summale lisada käibemaks 20%, s.o kokku 1205,34 eurot.

Seega tuleb hagejalt kostjate II ja III õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista kokku 3477,33

eurot (2271,99 + 1205,34).

2-21-9646

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

28. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)