2-23-11580/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-11580

Tsiviilasi

TF Bank AB(publ.) Eesti filiaal hagi K.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

kohtuistung 03.06.2024

Tsiviilasja hind

9609,85 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235; aadress Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa,

Tallinn, 13521, Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxx

xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K.K.lt (K.) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlg

summas 5777,98 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud tsiviilasja esmase läbivaatamisega seonduvalt tulenevalt hagi

rahuldamise ulatusest 70% ulatuses kostja K.K. ja 30% ulatuses hageja TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus ja asja uuel läbivaatamisel

maakohtus jätta hageja enda kanda.

5. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt K.K.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks

menetluskuludena 749 eurot.

7. Välja mõista kostjalt K.K.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis

menetluskuludelt (749 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 15.08.2023 kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 7058,26 eurot, intress 416,58 eurot, haldustasu 11,60

eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 809,98 eurot.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.08.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult tähtsaadetisena 23.09.2023. Kuna kostja

kohtule tähtaegselt oma seisukohta ei esitanud tegi kohus asjas tagaseljaotsuse 12.10.2023, millega

rahuldas hagiavalduse osaliselt.

3. Hageja esitas 10.11.2023 tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tegi

04.12.2023 otsuse, millega tühistas Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2023 tagaseljaotsuse ja saatis asja

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Tartu Ringkonnakohus nõustus

hagejaga, et maakohus, leides, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

jätnud hageja poolt hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta toodu

tähelepanuta (konto väljavõtte). Ühtlasi nõustus ringkonnakohus hageja seisukohaga, et maakohus

on rikkunud selgitamiskohustust, kuna juhul, kui maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist piisavalt selgitanud, oleks kohtul tulnud hagejale

kõigepealt anda täiendav tähtaeg selgituste ja tõendite esitamiseks ning teha asjas sisuline otsus.

4. 22.02.2024 uuel läbivaatamisel andis maakohus hagejale täiendavad selgitused vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohta ja määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja täiendavaid

tõendeid ei esitanud, vaid viitas uuesti hagiavalduse lisadele ning apellatsioonkaebuse lisale.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 09.12.2021 lepingu

nr. 7097971598, mille alusel sai kostja laenu summas 7437,13 eurot. Kuna kostja rikkus laenu

tagasimakse kohustust saatis krediidiandja kostjale 09.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse.

Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles

24.12.2022.

6. Täiendavalt on hageja esitanud apellatsioonkaebuse esitamisel tõendi krediidivõime hindamise

osas. Hageja selgitas, et laen võeti vastavalt hagiavalduse lisale 1 osaliselt teiste laenude

refinantseerimiseks. Hageja selgitas kontoväljavõtte alusel välja, et vastustaja keskmine igakuine

sissetulek on 945,58 eurot ning samuti keskmised igakuised kohustused on kokku 664,70 eurot

(Bondoral; TF Pank; Placet Group; Ühisraha; BBF ; LHV). Lisa kohaselt paremas tulbas nähtub, et

2(7)

juhul kui kostja oleks soovinud veel lisaks hagejalt laenu võtta, oleks krediidianalüüsi vastus olnud

negatiivne, kuna koos uue laenumaksega oleks igakuised kohustused kokku 823,48 eurot, mis

tähendab et kätte jäänuks vastustajale vaid 122,10 eurot. Kuid kuna Placet Group, Ühisraha ja BBF

laenud refinantseeriti siis jäid kostja igakuisteks kohustusteks pärast käeoleva lepingu sõlmimist

(koos no uue lepingu osamaksega) kokku 454,93 eurot, mis on 48,1% sissetulekust ning vastustajale

jääb kätte pärast igakuiste kohustuste täitmist 490,65 eurot so 51,9% sissetulekust. Nimetatud

asjaolud on välja toodud käesoleva lisa 1 alumises tulbas. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et on

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

7. Kohus korraldas tsiviilasja arutamiseks istungi 03.06.2024. Kohtuistungist võttis osa hageja,

kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Hageja jäi istungil oma seisukoha juurde, et hageja on järginud laenulepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on esitanud selle tõendamiseks kõik vajalikud tõendid.

Rohkem hageja midagi lisada ei soovinud ning jäi juba esitatud tõendite ning seisukohtade juurde.

8. Kostja ei ole maakohtus ega ka ringkonnakohtus hagiavalduse osas oma seisukohta esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

10. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

11. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 09.12.2021 lepingu

nr. 7097971598, mille alusel sai kostja laenu summas 7437,13 eurot, mis sisaldas lepingutasu

summas 354,15 eurot (dtl 11-14). Tegelik laenusumma oli summas 7082,98 eurot (dtl 12).

Hageja ei ole esitanud täpset tõendit kõigi laekunud summade kohta, kuid on hagis kinnitanud, et kostja on teinud

põhiosa katteks tagasimakseid summas 378,87 eurot. See tähendab, et kostja on teinud maksegraafiku alusel

tagasimakseid vähemalt 7x158,78 eurot ning 1x166,18 eurot, s.o kokku 1277,64 eurot (dtl 5 ja 17). Võlanõude

ümberarvestusest nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 1305 eurot (vt dtl 153). Kohus loeb

seega tuvastatuks, et tegelikult on kostja teinud hageja nõuete katteks kokku makseid 1305 eurot ulatuses.

Kuna kostja rikkus laenu tagasimakse kohustust saatis krediidiandja kostjale 09.12.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse (dtl 18). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning

krediidiandja ütles lepingu üles 24.12.2022 (dtl 19). Ka vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise puhuks esitatud ümberarvestuse kohaselt oli kostja viivituses vähemalt kolme

põhiosamaksega, mistõttu loeb kohus, et hagejal oli õigus leping enne hagi esitamist üles öelda.

Kohus loeb seetõttu lõppjärgus lepingu õiguspäraselt üles öelduks.

12. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

13. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

14. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

3(7)

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

15. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

17. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja, käesoleval juhul hageja, mistõttu tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.

19. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud,

sest on analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt oli kostja keskmine

sissetulek 945,58 eurot kuus ning keskmised igakuised kohustused olid kokku 664,70 eurot

(Bondoral; TF Pank; Placet Group; Ühisraha; BBF ; LHV). Kuna Placet Group, Ühisraha ja BBF

laenud refinantseeriti siis jäid kostja igakuisteks kohustusteks pärast käeoleva lepingu sõlmimist

(koos no uue lepingu osamaksega) kokku 454,93 eurot, mis on 48,1% sissetulekust ning kostjale jäi

kätte pärast igakuiste kohustuste täitmist 490,65 eurot so 51,9% sissetulekust. Tulenevalt eeltoodust

leiab hageja, et on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

20. Kohus ei saa nõustuda hageja poolse analüüsi tulemustega. Kui arvestada esitatud konto

väljavõttest (mai-november) kuid juuni-november, siis kohus nõustub, et kostja sissetulekuks on

keskmiselt 945,58 eurot kuus. Samas ei saa kohus nõustuda kostja igakuiste kohustuste suurusega.

Hageja on leidnud, et kostja väljaminekute suuruseks on 664,70 eurot, samas on hageja selle

märkinud vaid viimasele kuule (november) ning teiste kuude kohta ei ole hageja väljaminekuid

märkinud (dtl 150-152). Analüüsinud kostja igakuiseid kohustusi leidis kohus, et kostja keskmiseks

igakuiseks laenukohustuseks oli 685,23 eurot (juunis 587,70 eurot; juulis 569,96 eurot; augustis

663,02 eurot; septembris 929,54 eurot; oktoobris 675,95 eurot ning novembri kohta andmeid

esitatud ei ole, seega saab keskmise arvestusse võtta 5 kuu andmed).

21. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenulepinguga refinantseeriti kostja 3 laenukohustust (Placet

Group OÜ; BB Finance OÜ ja Ühisraha OÜ). Hageja on kostja teiste laenukohustuste (LHV, TF

Bank ja Bondora) kohta kirjutanud, et nende kohustuste kogusumma on 296,15 eurot kuus (LHV 69

eurot kuus, TF Bank 47,15 eurot kuus ning Bondora 180 eurot kuus; dtl 150-152). Kontoväljavõtte

kohaselt on kostjal LHV pangas aga kokku seitsme erineva lepingu alusel kohustused, mitte ainult

ühe. LHV panga ees on kostjal ühes kuus kohustusi kokku 190,44 eurot (lepingu 3580909 alusel

summas 8,07 eurot kuus; lepingu 3565694 alusel 11,45 eurot kuus; lepingu 3565694 24,86 eurot

kuus; lepingu 3559697 alusel 24,86 eurot kuus; lepingu 3574384 alusel 25,10 eurot kuus; lepingu

3594791 alusel 27,10 eurot; lepingu 3537185 alusel 69 eurot kuus). Eelneva kokkuvõtteks on

kostjal ka peale käesoleva vaidluse aluseks oleva lepingu sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku

4(7)

summas 576,37 eurot (417,59 (190,44 (LHV)+180 (Bondora)+47,15 (TF Bank) + 158,78

(refinantseeritud laen), mis moodustab kostja sissetulekust 61%, mitte 48,1% nagu on leidnud

hageja.

22. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 17,90%

aastas (vt dtl 12). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

23. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

24. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu summas 7082,98 eurot. Kostja kohustus maksma

ka intressi 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 84 kuud,

kohustusega tasuda alates 10.01.2022 maksegraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast. intressist ja

haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 158,78 eurot kuus.

25. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1305 eurot (dtl 153).

26. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda

hagejale vaid põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on

5777,98 eurot (7082,98 – 1305). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

27. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras intressi.

Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi

direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse

kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 4034 lg 7 teine lause

oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud

intressinõude.

Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud

otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

5(7)

28. Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

30. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud saaks tulenevalt hagi

rahuldamise ulatusest 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.

Samas, kohus tuvastas juba tsiviilasja eelmisel läbivaatamisel, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teeb sisuliselt käesolevas lahendis sama otsustuse nagu

esimesel korral. Seejuures täpsustunud andmete pinnalt (tagasimaksete ulatus) on võimalik hagi

rahuldada veelgi väiksemas ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et hageja on täiendavat menetluskulud

endale ise tekitanud ning nende kostja kanda jätmine (kes ei ole sisuliselt menetluses üldse osalenud

ning menetluskulusid millegagi suurendanud) oleks äärmiselt ebaõiglane. Eriti arvestades, et hageja

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu on kostja finantsseisund ilmselgelt niigi

keerukas. Seesuguses olukorras oleks vastutustundlik piirduda üksnes põhisumma nõude

esitamisega, mille kohus saaks rahuldada tagaseljaotsusega ning kummalegi poolele ei saaks sel

juhul tekkida ülemääraseid menetluskulusid.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel hageja menetluskulud kostja kanda 70%

ulatuses ainult esimese menetluse osas ning hageja teise astme menetluskulud ning ka asja uue

läbivaatamise kulud maakohtus jäävad hageja enda kanda.

Alljärgnevalt analüüsib kohus seega menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ainult hageja

esimese menetluse raames tehtud kulusid.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

32. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 770 eurot ja õigusabikulust summas 507 eurot

(hagis esitatud andmed), menetluskulude nimekirjas on hageja väitnud esialgse hagi koostamise

kulud ulatuvad 676 euroni (dtl 163). Kohtu hinnangul ei saanud hagi koostamise kulud menetluse

vältel muutuda sel määral suuremaks, mistõttu lähtub kohus hagis esitatust. Kostja sisuliselt

kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

33. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

34. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 300 eurot (s.h

käibemaks), mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul

piisavaks tasuks. Kohus arvestas ka käesoleva tsiviilasja eripäradega – kohtu esialgse

selgituskohustuse osalise puudulikkuse tõttu lisandunud töö. Varasemalt on kohtupraktikas loetud

standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see

ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

35. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (770 + 300) * 70% = 749 eurot.

6(7)

36. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (749 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

37. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

7(7)