2-21-19516/114 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-19516

Tsiviilasi

Steven Kirillovi hagi Anželika Moltšankina vastu võla

väljamõistmiseks

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. aprilli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Steven Kirillovi määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

Steven

Kirillov

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Vastustaja (kostja): Anželika Moltšankina (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 17. aprilli 2024 määrus muutmata, tasaarvestades määruse

resolutsioonis poolte vastastikused menetluskulu nõuded.

2. Lugeda Viru Maakohtu 17. aprilli 2024 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

2.1.Rahuldada Steven Kirillovi avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2.2.Rahuldada Anželika Moltšankina maakohtu menetluses esitatud avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2.3.Mõista Anželika Moltšankinalt Steven Kirillovi kasuks menetluskulude katteks välja

4628,81 eurot.

2.4.Mõista Steven Kirillovilt Anželika Moltšankina kasuks menetluskulude katteks välja

11 eurot.

2.5.Tasaarvestada Steven Kirillovi ja Anželika Moltšankina resolutsiooni p-des 2.3 ja 2.4

nimetatud vastastikused nõuded. Mõista Anželika Moltšankinalt menetluskulude

tasaarvestuse

tulemusena

Steven

Kirillovi

kasuks

välja

menetluskulud

4617,81 eurot.

2.6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni kohustub

Anželika Moltšankina tasuma Steven Kirillovile hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (4617,81 eurolt) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta Steven Kirillovi määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Steven Kirillovi (hageja) hagi Anželika Moltšankina (kostja) vastu

9158,54 euro ja lisanduva viivise nõudes. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus jättis hageja

menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks. Kostja

menetluskulud jäid kostja enda kanda.

2. Tartu Ringkonnakohus tühistas 2. oktoobri 2023 otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi

rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse. Hageja

apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt ja kostja vastuapellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis hageja menetluskulud maakohtu menetluses 90% ulatuses kostja kanda ning

kostja menetluskulud maakohtu menetluses 10% ulatuses hageja kanda. Apellatsiooniastme

menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas lõpplahendi

jõustumist.

3. Hageja 20. oktoobri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud maakohtus

kokku 3894 eurot, s.o esindajakulud 3285 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 600 eurot ja

kinnistusraamatu väljavõtete kulu 9 eurot. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos viivisega.

Hagejat esindas vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 22. märtsist 2022

tunnitasuga 175 eurot (ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja järgi olid hageja esindaja menetlustoiminguid maakohtus järgmised:

-

15.09.2021 - telefoninõupidamine vastaspoole esindajaga, e-kiri kliendile (45 min);

-

15.09.2021 - telefoninõupidamine kliendiga (30 min);

-

16.09.2021 - tutvumine kliendi edastatud materjalidega (45 min);

-

16.09.2021 - tutvumine kliendi edastatud politsei kirjaga, arvamuse kujundamine ja e-kiri

kliendile (15 min);

-

24.09.2021 – tutvumine kliendi edastatud kuludokumentidega (30 min);

-

28.09.2021 – kliendi edastatud materjalidega tutvumine (1 h);

-

12.10.2021 – nõudeavalduse koostamine. Põhistamine (1 h 45 min);

-

12.10.2021 – telefoninõupidamine Kersti Tihho pärijaga seoses võimaliku raha

tagasinõudega. Aruanne kliendile (30 min);

-

14.10.2021 – tutvumine võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepinguga (15 min);

-

22.10.2021 – muudatused nõudeavalduses, aruanne kliendile (15 min);

-

11.11.2021 – tutvumine võlgniku vastusega, e-kiri kliendile (30 min);

-

17.11.2021 – telefoninõupidamine vastaspoole esindajaga (15 min);

-

22.11.2021 – kirjavahetus vastaspoole esindaja ja kliendiga (15 min);

-

03.12.2021 – hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine (3 h);

-

10.12.2021 – hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine (45 min);

-

13.12.2021 – hagi ja hagi tagamise taotluse täiendamine, lõplik vormistamine (2 h);

-

14.12.2021 – hagi ja hagi tagamise taotluse esitamine kohtule (15 min);

-

14.12.2021 – tutvumine hagi tagamise määrusega, selle edastamine registripidajale täitmiseks

(30 min);

-

27.12.2021 – suhtlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnaga (15 min);

-

31.01.2022 – tutvumine kostja vastusega, aruanne kliendile (30 min);

-

23.03.2022 – tutvumine kohtukirjaga, jooksev suhtlus kliendiga (30 min);

-

28.03.2022 – kohtunõude täitmine, aruandlus kliendile (1 h);

-

15.09.2022 – tutvumine kohtukirjaga, sellega seonduvate toimingute tegemine ja aruanne

kliendile (30 min);

-

20.10.2022 – tutvumine kostja poolt esitatud kirjadega, nende relevantsuse hindamine.

Jooksev suhtlus kliendiga (30 min);

-

20.10.2022 – menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule edastamine (30 min).

4. Kostja 17. oktoobri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja menetluskulu maakohtus

110 eurot. Menetlustoimingud olid dokumentidega tutvumine ja 25. jaanuari 2022 vastuse

koostamine (1 h). Kostjat esindas lepinguline esindaja tunnitasuga 110 eurot.

5. Hageja 12. septembri 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud

ringkonnakohtus kokku 3570 eurot, s.o esindajakulu 3150 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 420 eurot.

Menetluskulude nimekirja järgi olid hageja esindaja menetlustoiminguid ringkonnakohtus järgmised:

-

09.12.2022 – tutvumine kohtuotsusega, selle õiguslik analüüs ning aruanne kliendile (30 min);

-

12.12.2022 – telefoninõupidamine kliendiga (15 min);

-

06.01.2023 – tutvumine kohtu poolt edastatud materjalidega (15 min);

-

09.01.2023 – apellatsioonkaebuse koostamine (3 h 30 min);

-

28.02.2023 – tutvumine kostja vastusega apellatsioonkaebusele, aruanne kliendile (15 min);

-

27.04.2023 – materjalidega tutvumine ja analüüs (1 h 30 min);

-

27.04.2023 – vastuse koostamine vastuapellatsioonkaebusele (4 h 30 min);

-

11.09.2023 – ettevalmistamine istungiks, tsiviilasja materjalide läbitöötamine (2 h);

-

11.09.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine (30 min);

-

12.09.2023 – sõidu ajakulust 50% Tallinn-Tartu-Tallinn (2 h).

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kostja

avalduse täielikult. Maakohus määras poolte menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt

menetluskulude tasaarvestuse tulemusena hageja kasuks menetluskulude katteks välja 4617,81 eurot

koos lisanduva viivisega.

Maakohus hindas esmalt hageja menetluskulusid maakohtus. Maakohus leidis, et hagiavalduselt ja

hagi tagamise taotluselt on tasutud riigilõivu vastavalt 550 eurot ja 50 eurot. Samuti pidas maakohus

põhjendatud menetluskuluks kinnistusraamatu ühe väljavõtte kulu 3 eurot, sest hagile on lisatud

üksnes üks väljavõte (I kd, tl 51-52).

Maakohus märkis, et ei arvesta menetluskulude nimekirjas märgitud kohtueelseid kulusid, mis on

juba kostjalt välja mõistetud ringkonnakohtu otsusega. Maakohus pidas põhjendatuks järgmisi hageja

esindajakulusid maakohtus:

-

03.12.2021-13.12.2021 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja lisade

komplekteerimise eest kokku põhjendatud ajakulu 6 h, s.o 900 eurot;

-

14.12.2021

hagi

tagamise

kohtumäärusega

tutvumine

ja

määruse

edastamine

kinnistusosakonnale eest on põhjendatud 30 min, s.o 75 eurot;

-

27.12.2021 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnaga suhtlus on lihtne toiming, mistõttu ajakulu

sellele on põhjendatud kokku 30 minutit, s.o 75 eurot;

-

31.01.2022 kostja vastusega tutvumise ja kliendile aruande eest on põhjendatud ajakulu

30 min, s.o 75 eurot;

-

23.03.2022 tutvumine kohtukirjaga tutvumise ja kliendiga suhtlemise eest on põhjendatud

ajakulu 30 min, s.o 87,50 eurot;

-

28.03.2022 kohtunõude täitmise ja kliendi aruandluse eest on põhjendatud ajakulu 1 h, s.o

175 eurot;

-

15.09.2022 ja 20.10.2022 kohtu kirjaga tutvumise ja sellega seonduvate toimingute tegemise,

kostja esitatud kirjadega tutvumise, relevantsuse hindamise ja kliendisuhtluse osas on

põhjendatud ajakulu kokku 1 h, s.o 175 eurot. Seda ületavas osas on maakohtu hinnangul

menetlustoimingutele näidatud ajakulu ülemäärane – tegemist ei ole mahukate kirjade ega

keerukate toimingutega.

-

20.10.2022 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 30 min, s.o

87,50 eurot.

Kokku on maakohtus hageja põhjendatud menetluskuluks 2204,25 eurot (riigilõivud 600 eurot,

dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot ja esindajakulu 1601,25 eurot (sh käibemaks). Sellest 90%, s.o

1983,83 eurot peab kandma kostja.

Maakohus leidis, et kostja menetluskulud maakohtus (110 eurot) on põhjendatud. Sellest 10%, s.o

11 eurot peab kandma hageja.

Maakohus tasaarvestas TsMS § 445 lg 1 alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning

määras, et kostja peab hagejale tasaarvestuse tulemusena hüvitama menetluskuluna maakohtus

1972,83 eurot (s.o 1983,83-11).

Apellatsioonimenetluses on põhjendatud hageja menetluskuluna apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv 420 eurot. Maakohus märkis hageja ringkonnakohtu esindajakulude osas järgmist:

-

09.12.2022 otsusega tutvumise, õigusliku analüüsi ja kliendi aruande eest on põhjendatud

kogu ajakulu 30 min, s.o 87,50 eurot;

-

12.12.2022 kliendiga telefoninõupidamise eest on põhjendatud kogu ajakulu 15 min,

s.o 43,75 eurot;

-

06.01.2023 kohtu edastatud materjaliga tutvumise eest ei ole põhjendatud ajakulu 15 min.

Maakohus ei ole hagejale 6. jaanuaril 2023 materjale edastanud, millega tutvuda.

-

09.01.2023 apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 3 h 15 min on põhjendatud,

s.o 568,75 eurot;

-

28.02.2023 kostja apellatsioonkaebusega tutvumise eest on põhjendatud kogu ajakulu 15 min,

s.o 43,75 eurot;

-

27.04.2023 materjalidega tutvumine ja analüüsi eest ei ole maakohtu hinnangul ajakulu 1 h

30 min

põhjendatud,

sest

hageja

oli

asjas

olevate

materjalidega

kursis

ning

apellatsioonimenetluses uusi tõendeid/vastuväiteid/asjaolusid ei esitata. Seetõttu ei ole

materjalidega tutvumisele ja analüüsile näidatud ajakulu põhjendatud.

-

27.04.2023 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest on põhjendatud kogu ajakulu 4 h

30 min, s.o 787,50 eurot;

-

11.09.2023 kohtuistungi ettevalmistuse ja tsiviilasja materjalide läbitöötamise eest on

põhjendatud ajakulu 1 h ehk 175 eurot, sest hageja lepinguline esindaja oli juba eelnevalt

asjaga kursis;

-

11.09.2023 menetluskulude nimekirja koostamine eest on põhjendatud kogu ajakulu 30 min,

s.o 87,50 eurot;

-

12.09.2023 istungile sõidu (Tallinn-Tartu-Tallinn) ajakulust 50% hüvitamine ei ole taotletud

ulatuses, s.o 2 h ja 350 eurot põhjendatud. Õigusabi osutamise koha (Kalevi tn 1, Tartu)

kaugus hageja lepingulise esindaja tegevuskohast (Tartu mnt 83, Tallinn) jääb ühte suunda

arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit. Seega vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p-le 4 peab kostja hüvitama hageja lepingulise

esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot, mitte tunnitasu alusel nagu hageja on

menetluskulude nimekirjas märkinud.

Kokku on hageja põhjendatud kulu apellatsioonimenetluses 2644,98 eurot (riigilõiv 420 eurot,

esindajakulu 2224,98 eurot (sh käibemaks)). Seega tuleb hageja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 2644,98 eurot kostjalt välja mõista.

Kokkuvõtvalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks

4617,81 eurot (1972,83 eurot + 2644,98 eurot). Maakohus rahuldas hageja taotluse mõista

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti hageja menetluskulud 1101,25 euro osas hageja kanda

ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja

täiendavalt 887,27 eurot koos lisanduva viivisega. Määruskaebuse põhjendavas osas taotleb hageja

mõista kostjalt täiendavalt välja 1101,25 eurot.

Hageja kõik kulutused on vajalikud ja põhjendatud selleks, et hagejale oleks tagatud efektiivne

õiguste kaitse. Kuivõrd hagi rahuldati, tuleb hageja lepingulise esindaja tööd pidada tulemuslikuks.

Arvestades, et kostja vaidles kogu menetluse vältel hageja nõudele vastu ning esitas kohtule

ebaselgeid dokumente ja e-kirju, on kõik hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud olnud

vajalikud ning põhjendatud. Lepingulise esindaja kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel ei

peaks kohus hindama üksikute toimingute nimekirja, vaid hinnata tuleb menetluse lõpuks kujunenud

esindajakulu kogumis.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 25 h 30 min. Hageja peab sellist ajakulu mõistlikuks ja

vajalikuks kuluks olukorras, kus tema lepinguline esindaja esitas viis menetlusdokumenti kogumahus

33 lehekülge, mis sisaldasid kokku 13 lisa. Kohtupraktika järgi kulub ühe lehekülje teksti

kirjutamiseks keskmiselt 45 min.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta arvab, et hagi tagamise määrusega tutvumise ja selle

täitmisega seotud toimingud on lihtsad ja vähendas ajakulu selles osas 15 min võrra. Hageja pidi

kohtumääruse täitmiseks koostama eraldi taotluse.

Maakohus ei ole põhjendanud, millises ulatuses ei ole hageja menetlustoimingud kohtunõudega

tutvumiseks, kostja menetlusdokumendiga tutvumiseks ja kliendisuhtluseks põhjendatud, kuigi

vähendas selles osas ajakulu 1 h 30 min võrra. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas peaks

lepinguline esindaja vastama vastaspoole menetlusdokumentidele olukorras, kus ta nendega ei tutvu.

Lepinguline esindaja peab olema kliendiga kontaktis, et tagada efektiivne õiguste kaitse.

6. jaanuaril 2023 tehti hageja esindajale nähtavaks kostja esindaja 5. jaanuari 2023 e-kiri kui ka kostja

6. jaanuari 2023 kaks e-kirja ehk hageja esindaja pidi tutvuma kolme e-kirjaga, mis olid kostja poolt

esitatud. Hageja esindaja ei saanud jätta nimetatud e-kirju tähelepanuta. Seega on 6. jaanuari 2023

menetluskulu põhjendatud.

Hageja ei nõustu, et hageja esindaja peaks teadma kõikides menetlusdokumentides esitatud seisukohti

2023. aastal, kui kohtumenetlus algas 2021. aastal. Arvestades, et 27. aprilli 2023 menetlustoiming

oli seotud kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega, on tegemist ilmselgelt põhjendatud ja

vajaliku menetlustoiminguga. Ka istungi ettevalmistuse ajakulu oli põhjendatud, sest viimane

menetlustoiming tehti 6 kuud enne kohtuistungit. Kohtuistungiks ettevalmistumine sisaldab ka

kliendisuhtlust.

Maakohus leidis, et sõidule kulunud aeg ei ole põhjendatud ja kohaldas advokaadile riigi õigusabi

tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda ning määras hüvitamiseks 30 eurot. Maakohus jättis

arvestamata, et hageja märgitud sõidu ajakulu sisaldab ka kütusekulu. Seega tulnuks maakohtul

kaevatava määruse koostamisel arvestada otseste sõidukuludega eelnimetatud korra alusel (0,30 eurot

läbitud kilomeetri kohta).

Maakohus ei ole käsitlenud menetluskulude väljamõistmise eeldusi ega kontrollinud hageja avalduses

taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust. Seega on maakohus rikkunud

kaalutlusõigust.

8. Kostja (vastustaja) palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebus läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub kostja jätta hageja

kanda.

Määruskaebuse taotlus on ebaselge. Hageja menetluskulusid ei ole jäetud hageja kanda. Samuti on

kaebuse taotlus, milles nõutakse 887,27 euro väljamõistmist vastuolus kaebuse põhjendustega, milles

taotletakse 1101,25 euro väljamõistmist. Hageja ei ole kummagi summa kujunemist põhjendanud.

Maakohus on menetluskulude hindamisel lähtunud kantud kulude vajalikkusest ja on need

põhjendatud ulatuses välja mõistnud. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Hagejat

esindas professionaalne esindaja, kes tegeleb igapäevaselt taoliste vaidlustega.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni poolte vastastikuste

nõuete tasaarvestusega (TsMS § 445 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

11. Ringkonnakohus möönab, et hageja määruskaebus on mõnevõrra ebaselge menetluskulude

jaotuse vaidlustamise ja menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamise ulatuse osas. Samas on

kaebust tervikuna hinnates arusaadav, et hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulusid vähendati. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise

ja kostjalt väljamõistmise osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes.

Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus 20. oktoobri 2022 ja

12. septembri 2023 menetluskulude nimekirjades kokku 7464 eurot (sh esindajakulud 6435 eurot (sh

käibemaks), riigilõivud 1020 eurot, dokumendi saamise kulu 9 eurot). Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga, et ta on 20. oktoobri 2022 menetluskulude nimekirja (menetluskulude nimekiri maakohtus)

täpsustuse esitanud 12. septembril 2023 ringkonnakohtule. 12. septembril 2023 ringkonnakohtule

esitatud menetluskulude nimekiri hõlmab üksnes ringkonnakohtu menetluses tehtud toiminguid.

Selles ei ole täpsustatud maakohtus kantud menetluskulusid. Alles määruskaebuses on hageja

viidanud, et ajakulu kahes astmes kokku oli kokku 25 h 30 min (mitte 32 h 45 min nagu nähtub

menetluskulude nimekirjadest).

Maakohus vähendas hageja menetluskulusid 4849,23 euroni (sh esindajakulud 3826,23 eurot (sh

käibemaks), riigilõiv 1020 eurot ja dokumendi saamise kulu 3 eurot). Hageja leiab, et hageja

menetluskulud (esindajakulud) on täiendavalt põhjendatud 1101,25 euro ulatuses. Ringkonnakohus

ei nõustu määruskaebuse väitega, et menetluskulusid vähendati 4617,81 euroni. Maakohtu määruse

resolutsioonis väljamõistetud 4617,81 eurot kujunes arvestades menetluskulude jaotust (maakohtu

menetluses jäid 90% hageja kuludest kostja kanda ja 10% kostja kuludest jäid hageja kanda) ning

poolte vastastikuste menetluskulude tasaarvestust.

13. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise otsustamisel.

Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). TsMS § 175 lg 1 eesmärk on, et esindajakulud hüvitatakse üksnes

mõistlikus, vajalikus ja vastaspoolele ettenähtavas ulatuses.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist keskmise keerukuse ja

mahuga menetlusega ning maakohtu kindlaksmääratud hageja esindaja toimingute ajakulu vastab

maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna.

14. Hageja 22. oktoobri 2022 menetluskulude nimekirjas (kokku 17 h 45 min) sisalduvad ka

kohtueelsed õigusabikulud perioodil 15. september 2021-22. november 2021 ajakuluga 7 h 30 min

(s.o 1125 eurot ilma käibemaksuta). Maakohus on sellega menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel arvestanud ning õigesti viidanud, et kohtueelsete õigusabikulude osas esitas

hageja samas asjas kahju nõude, mis on ringkonnakohtu otsusega rahuldatud. Menetlusvälised

õigusabikulud ei ole hüvitatavad TsMS § 175 alusel.

Maakohus hindas õigesti hageja esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust alates 3. detsembri 2021

menetlustoimingust (hagiavalduse koostamine), milleks hageja väitel kulus aega 10 h 15 min.

Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 8 h.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega kogumis. Maakohus ei ole teinud

kaalutlusvigu hageja õigusabi kogukulu põhjendatuse hindamisel. Esindajakulu suurus peab

tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Hageja 22. oktoobri 2022

menetluskulude nimekirjas on märgitud ajakuluna mitmeid dokumentidega tutvumisi, kliendisuhtlust

ja kirjavahetust, mis ei olnud otseselt seotud ühegi menetlusdokumendi koostamisega.

Ringkonnakohtu arvates saavad sellised menetlustoimingud vastaspoolelt väljamõistetavad olla

üksnes piiratud ulatuses, sest nende ettenähtavus ja suurus ei sõltu niivõrd menetluse keerukusest ja

mahust, kuivõrd esindaja ja kliendi omavahelistest kokkulepetest.

15. Hageja 12. septembri 2023 menetluskulude nimekiri sisaldab apellatsiooniastmes tehtud

õigusabitoimingud ajakuluga 15 h, sellest moodustab sõidule kulunud aeg 2 h.

Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus kohaldas sõidule kulunud aja

hüvitamisel advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg-t 1, samuti

seda, et sõidule kulunud aja hüvitiseks määrati 30 eurot. Küll aga leiab hageja, et viidatud korra § 17

lg 2 alusel kuuluvad hüvitamisele ja kostjalt välja mõistmisele hageja esindaja sõidukulud. Samas ei

ole 12. septembri 2023 menetluskulude nimekirjas hageja esindaja sõidukulude hüvitamist taotletud,

puudub viide, millist sõidukit (või ühistransporti) hageja esindaja kasutas. Seda ei nähtu ka

määruskaebusest. Seega ei ole hageja etteheited maakohtule sõidukulude välja mõistmata jätmise

osas põhjendatud.

16. Hageja taotles ringkonnakohtu menetluses esindajakulude hüvitamist 13 h ulatuses, millest

maakohus pidas põhjendatuks 10 h 15 min.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on materjalidega tutvumise ja istungiks

ettevalmistuse ajakulu põhjendamatult vähendanud. Hageja esindaja koostas apellatsioonimenetluses

apellatsioonkaebuse ning vastuse kostja apellatsioonkaebusele, mis hõlmab mh asja materjalidega

tutvumist ja kursis olemist. Kuigi viimase menetlustoimingu ja istungi vahele jäi mitu kuud, ei ole

hageja põhjendanud, et asi oli niivõrd keerukas või detailirohke, et istungiks ettevalmistamiseks kulus

üle 1 h.

Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on ekslikult leidnud, et kuivõrd 6. jaanuaril 2023

menetlusdokumenti ei esitatud, ei võinud hageja esindajal 6. jaanuaril 2023 ajakulu tekkida. Samas

arvestades ringkonnakohtu menetluses tehtud menetlustoiminguid, esitatud dokumentide sisu ja

mahtu, on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 10 h 15 min kogumis mõistlik ja vajalik.

Puudub alus hinnata ühe lehekülje teksti koostamisele kulunud aega alati 45 minutile. Konkreetse

dokumendi koostamisele kuluv aeg sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest, mistõttu ei saa kohus

määrata kindlat ajakulu ühe lehekülje teksti koostamisele.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

17. Kuivõrd pooltel on teineteise vastu vastastikused menetluskulude nõuded, siis tuli maakohtul

TsMS § 445 lg 1 alusel need nõuded resolutsioonis tasaarvestada. Ringkonnakohus täiendab selles

osas maakohtu määruse resolutsiooni.

18. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)