2-23-142835/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.juunil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-142835

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Aktsiaseltsi

FECTOR vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

XXX, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja J.A

Kostja: Aktsiaselts FECTOR (registrikood 10752385,

asukoht Süda 3, Tallinn), seaduslik esindaja V.V,

lepinguline esindaja vandeadvokaat O.N

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi

Aktsiaselts FECTOR vastu sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks

2. Mõista

Aktsiaseltsilt FECTOR välja osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudekulu 40

eurot

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta Aktsiaseltsi FECTOR kanda

2. Määrata

Osaühingu EUROPARK ESTONIA

menetluskulude suuruseks 587,50 eurot

3. Välja mõista J K osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks menetluskulu 587,50 eurot

ja

viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Eelnev menetluskäik

OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) esitas 20.10.2023 Aktsiaseltsi FECTOR

(edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse ning nõudis kostjalt leppetrahvinõude

30 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro tasumist (kokku 70 eurot). Kostja tasus 13.11.2023 võlgnevuse

katteks 30 eurot, mis vastas käesolevas menetluses 18.04.2022 leppetrahvi nr 1481 8042 2110 8149

võlgnevusele 30 eurot. Tasumata on sissenõudmiskulu 40 eurot, menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842

alusel ning riigilõiv 65 eurot, mille kohta esitas hageja hagi. Hageja põhinõudeks on 40 eurot

sissenõudmiskulu. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.12.2023 kohtumäärusega.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

Hageja palus menetlusse võetud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks

sissenõudekulu 40 eurot ning menetluskulu ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk)

18.04.2022 EP opereeritavale parkimisalale Rävala pst 19 (EP210, 1512) Tallinnas. Hageja tuvastas

kontrollimisel, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud

leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud

fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse

järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes,

jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse,

mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele,

mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste

rikkumist leppetrahvinõude number 1481 8042 2110 8149, maksetähtajaga 02.05.2022, võlgnevuse

summa 30 eurot paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli 18.04.2022 sõiduki

numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja, mistõttu oli hagejal õigus eeldada, et

parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Hageja saatis kohtueelselt kostjale

nõudekirja tasumata võlgnevuse kohta e-kirja teel kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile XXX

ning posti teel täiendava nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile P.Süda tn 3 Tallinn. VÕS §

1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis

kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja

konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust.

Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras

katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju.. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et

kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse

esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, mille käigus on Transpordiametile

saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring

äriregistrisse Transpordiametilt saadud registrikoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime,

asukoha ja elektronpostiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirjade

saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule

täitnud. Kostja tasus 13.11.2023 võlgnevuse katteks 30 eurot.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

Kostja vastuväidete järgi puudub pooltel vaidlus, et kostja kasutuses olev sõiduk numbrimärgiga xxx

parkis 18.04.2022 kell 11.08 aadressil Rävala pst 19 asuvas hageja opereeritavas parklas, et hageja

koostas kostjale leppetrahvi 30 eurot, mille kostja tasus. Kostja on seisukohal, et sissenõudmiskulude

ja menetluskulude väljamõistmine temalt ei ole põhjendatud ega õiguspärane, kuna ta ei ole andnud

põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostjat teavitati korrektselt hageja leppetrahvinõudest kohtumenetluse

käigus 9.11.2023, kui esitati leppetrahvinõue koos fotode ja leppetrahvinõude määramise aluseks oleva

infoga. Hageja väide, et leppetrahvinõue kinnitati kostja sõiduki kojamehe vahele 18.04.2022, mistõttu

pidi ta selle kätte saama samuti 18.04.2022, ei vasta tõele, sest sõidukit tol päeval kasutanud kostja

juhatuse liikme kinnitusel ei olnud autosse naastes kojamehe vahel leppetrahvinõuet ega ka ühtegi

muud dokumenti. Seega ei pidanudki leppetrahvinõuet enne kohtumenetlust tasuma ja kostja ei ole

menetlust põhjustanud. Kostja palub, et kohus arvestaks kostja juhatuse liikme digiallkirjastatud

selgituse kui ainsa tõendiga, mida hagejal on võimalik oma väite tõendamiseks esitada. Kostja on

seisukohal, et kohtusse pöördumise põhjustas hagejapoolne hooletus nõude realiseerimisel.

Õigusbüroo EFTA LEGAL OÜ saatis 13.05.2022 ja 28.09.2023 kostjale kirjad, milles väitis, et tema

klient on hageja, kellele kostja on võlgu ja võlgnevus tuleb tasuda EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele.

Kirjad ei sisaldanud ja neile ei olnud lisatud volitust hageja esindamiseks. Samuti ei sisaldanud kirjad

väiteid ega tõendeid nõude loovutamise kohta, mis õigustaks väidetava leppetrahvi tasumist EFTA

LEGAL OÜ-le kui kolmandale isikule. Kirjade manusest puudus leppetrahvinõue, kust nähtuks,

millest leppetrahv tuleneb. Eeltoodud põhjustel jättis kostja nimetatud kirjad tähelepanuta. Hageja

20.10.2023 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas kostja 7.11.2023 vastuväite, milles

pakkus hagejale kompromissi korras 70 euro ehk põhinõude ja sissenõudmisekulu tasumist eeldusel, et

ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja põhjendas, et kuna ta sai

leppetrahvist teada alles kohtumenetluses, siis ei pidanudki ta varem nõuet tasuma, mistõttu ei ole

kostja põhjustanud ka kohtumenetlust. Hageja teatas oma 9.11.2023. a. e-kirjas, et ta ei nõustu

kompromissiga. Samas e-kirjas saatis hageja kostjale oma volikirja ning esmakordselt ka

leppetrahvinõude. Kuna kostja sai 9.11.2023 kätte korrektse ja põhjendatud leppetrahvinõude ja hageja

esindaja volikirja, siis tasus ta 13.11.2023 leppetrahvinõude 30 eurot. Kuna kostja tasus maksekäsu

kiiremenetluse käigus ära talle teatavaks saanud leppetrahvinõude, siis puudus hagejal vajadus

põhimenetlusega jätkamiseks. Hageja poolt esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole

põhjendatud, kuna selle eeldused on täitmata. Antud juhul ei võinud võlausaldaja nõuda TsMS § 1131

lg 1 alusel viivist, kuna võlgnik tasus leppetrahvi 4 päeva pärast sellest teada saamist. Kostja on

selgitanud ja tõendanud, et ta sai leppetrahvi esmakordselt kätte 9.11.2023 ja tasus selle 13.11.2023.

Vastavalt hageja koostatud leppetrahvile on selle tasumise tähtajaks 14 päeva. Seega ei ole kostja

viivitanud oma kohustuse täitmisega, mistõttu puudub alus ka sissenõudmiskulude nõudmiseks. Kostja

taotleb menetluskulude hageja kanda jätmist.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kasutuses olev sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 18.04.2022 kell

11.08 aadressil Rävala pst 19 asuvas hageja poolt opereeritavas parklas, et hageja on viidatud

parkimise eest koostanud kostjale leppetrahvi 30 eurot ning, et kostja tasus leppetrahvi 13.11.2023.

Pooltel on vaidlus selle üle, millal sai kostja leppetrahvinõudest teada, kas kostja on põhjustanud

kohtumenetluse ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu.

VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt TsMS §-le 230 lg

1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Väljatrükiga 18.04.2022 leppetrahvist koos fotodega sõidukist, parkimislepingu tingimustest,

parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et kostja parkis 18.04.2022 sõiduki

numbrimärgiga xxx EP opereeritavale parkimisalale Rävala pst 19 (EP210, 1512) Tallinnas. Kohus

käsitleb kostja juhatuse liikme kinnitust, kostja 23.01.2024 menetlusdokumendi lisa nr 1, TsMS § 405

lg 1 p 5 alusel tõendina vaidlusaluse asjaolu kohta. Sellise võimaluse näeb selgesõnaliselt ette. Kostja

kirjalikust seletusest nähtuvalt oli tal antud piirkonnas kohtumine kell 11 ja kohtumiselt naastes nii ca

40 minuti möödudes, ei olnud tema sõiduki kojamehe vahel kviitungit ega ka mingit muud teatist

võimaliku leppetrahvi kohta ning et ta sai teada leppetrahvi nõudest alles menetluse käigus. Kohus on

seisukohal, et üksnes kostja seletus ei ole piisavaks tõendiks hagi rahuldamata jätmisel, kuna

hagiavalduse asjaoludest ja tõenditest kogumis saab kohus järeldada, et kostja teadis toime pandud

parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi nõudest enne käesoleva menetluse algust. Esiteks ei

nähtu sõidukist tehtud fotodelt, et kostja oleks asetanud sõiduki armatuurlauale parkimiskella või

parkimisõigust andva parkimiskaardi ning ta ei ole ka vaidlustanud hagiavalduses toodud asjaolu, et ta

parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes jättes parkimise eest tasumata. Seega teadis kostja juba

sõiduki parklasse parkimisel subjektiivselt, et parkimise eest tasumata jätmisega on ta toime pannud

õigusrikkumise. Teiseks fotoga sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla paigutatud leppetrahvinõudest

loeb kohus tõendatuks, et hageja teavitas kostjat koheselt parkimistingimuste rikkumisest. Kolmandaks

koopiatega 13.05.2022 ja 28.09.2023 kohtueelselt saadetud nõudekirjadest, mille kättesaamist kostja ei

eita, on tõendatud, et ta sai leppetrahvi nõudest teada meeldetuletuskirjade saamisel, seega oluliselt

varem kui algas käesolev kohtumenetlus. Asjaolu, et kostja ei tasunud parkimise leppetrahvi ja

esialgset sissenõudekulu koheselt pärast meeldetuletuskirjade saamist vastuväidetes toodud põhjustel

(hageja esindaja esindusõiguse tõendamata jätmine volikirja puudumise tõttu ja leppetrahvi koopiate

puudumine), ei lükka ümber teadasaamist leppetrahvist ja sissenõudekulust, vaid puudutab juba kostja

tahet saadud nõudekirja alusel leppetrahvi ja sissenõudekulu tasuda. Järelikult arvestades, et kostjale

oli teada tema poolt toime pandud rikkumine 18.04.2022 sõiduki EP opereeritavas parklas parkimise

eest tasumata jätmisega ning meeldetuletuskirjade saamine hageja esindajalt samal kuupäeval

parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi määramisest ja sissenõudekulu esitamisest, siis ei ole

eluliselt usutav, et ta ei seostanud ilma fotodeta parkimiskorra rikkumisest jm tõenditeta 18.04.2022

parkimist saadud meeldetuletuskirjadega. Seega asub kohus eelnevatele asjaoludele ja tõenditele

kogumis tuginedes seisukohale, et kostja sai teada leppetrahvi määramisest ja sissenõudekulust enne

09.11.2023. VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 selgitavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. Koopiaga leppetrahvist number 1481 8042 2110 8149, maksetähtajaga

02.05.2022, võlgnevuse summaga 30 eurot ja meeldetuletuskirjadega on tõendatud, et hageja andis

kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks 02.05.2022 ning täiendavad tähtajad leppetrahvi ja

sissenõudekulu tasumiseks meeldetuletuskirjades vastavalt 20.05.2022 ja 05.10.2023. Järelikult on

eelpool toodud tõenditega kogumis tõendatud, et kostja tasudes leppetrahvi 13.11.2023, on selle

tasumisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei

välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust.

Sissenõudmiskuludesse 40 eurot, on hageja hagiavaldusest nähtuvalt arvestanud Transpordiametile ja

äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ja

meeldetuletuskirjade saatmiseks. Väljavõte Transpordiameti saadetud andmetest tõendab vastava

päringu tegemist. Meeldetuletuskirjade saatmise ja saamise üle vaidlus puudub. Seega on hageja teinud

kõik endast oleneva, et vältida kohtumenetlust ja nõuda leppetrahv ja sissenõudmiskulu väljaspool

kohtumenetlust. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle

isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Meeldetuletuskirjadest nähtuvast

teabest ja rikkumise kuupäevast sai kostja mõistlikult järeldada, et hageja esindajal on olemas volitus

hageja nimel tegutsemiseks. Samuti on meeldetuletuskirjas välja toodud, et vaideportaalis

http://vaie.europark.ee on võimalik tutvuda leppetrahvi ja tehtud fotodega. Järelikult on käesoleva

menetluse koos sissenõudmiskuludega ja menetluskuludega põhjustanud kostja, mitte hageja.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel,

järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS

§ 127 lg 4 järgi. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot

kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu 40 euro

sissenõudmiskulu väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul

võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses

tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 sedastanud, et põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja

hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu

ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud

tunnitasu määra korrutisele.

Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole.

Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot,

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis koosnevad

hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning

hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest – 2 tundi, kostja hagivastuse ja selle lisadega

tutvumisest ja analüüsist ning suhtlemisest kliendiga – 1 tund; 08.04.2024 seisukoha koostamisest,

maakohtule esitamisest – 1 tund 30 minutit, 04.06.2024 seisukoha koostamine, maakohtule esitamine –

45 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja

põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei

ole hageja menetluskulu nimekirjale vastuväidet esitanud.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot on hagejale vältimatult

põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu

mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud

menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Hageja esindaja tunnihind 110

eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud mitteadvokaadist esindaja tunnihinnale, mistõttu kohus

ei pea vajalikuks tunnihinda vähendada. Kohus võtab menetluskulude ajakulu määramisel arvesse, et

hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel osaliselt hagi esitamiseks vajaliku eeltöö

teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu hagiavalduse koostamisele, lisade

komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega seotud toimingutele ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamisele – 1 tunni ulatuses, kostja hagivastuse ja selle lisadega tutvumisele ja analüüsile

ning suhtlemisele kliendiga põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu – 1 tunni ulatuse; 08.04.2024 seisukoha

koostamisele, maakohtule esitamisele põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu – 1 tunni ja 30 minuti

ulatuses; 04.06.2024 seisukoha koostamine, maakohtule esitamine – 45 minuti ulatuses. Seega tuleb

määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 587,50 eurot (100+20+ 467,50) ja see kostjalt hageja

kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuna kohus tegi lahendi kostja kahjuks, siis jätab kohus kostja lepingulise esindaja kulud tema enda

kanda, mistõttu puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik