2-22-143240/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-143240 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. O. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 111,12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (PlusPlus Legal OÜ, e-post: xxx); Kostja: K. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista välja K. O.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks Tele2 Eesti AS ja K. O. vahel sõlmitud järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus 70,98 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis 9,46 eurot. 3. Mõista K. O.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja põhivõlalt viivis määraga 8% aastas alates 17.02.2023 kuni põhivõla (70,98 eurot) tasumiseni. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2. Rahuldada PlusPlus Capital AS-i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista K. O.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja menetluskulud 240 eurot (käibemaksuga). 4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurolt) tuleb K. O.l tasuda PlusPlus Capital AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord

2

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. PlusPlus Capital AS esitas 08.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 114,92 euro saamiseks. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu andis Pärnu Maakohus avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16.02.2023 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 70,98 eurot, viivise 9,46 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS (Tele2) ja kostja vahel 12.07.2019 sõlmitud lepingust nr 851819110. Kostja ei tasunud kolme viimast osamaksu. Leping lõppes tähtaja saabumisega 12.07.2021.a. Tele2 loovutas 22.07.2022 nõude kostja vastu hagejale. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3. Kostja on hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse isiklikult KÄPO-s kätte saanud 04.07.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole kohtule vastust esitanud.

3

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 5. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 6. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja tasunud käesolevas asjas 08.11.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ning 16.02.2023 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 35 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. 7. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude välja mõistmist hagimenetluses 420 euro ulatuses. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks hagile saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele lugeda kokku 1 tunni. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“ Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h + käibemaks on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks ka esindaja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 140 eurot (120+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 240 eurot (120+20+100) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

4

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama kohtunik