1-24-2614/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KrMS § 4081 lg 2 alusel asendatakse alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

11. juuni 2024. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-24-2614

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi

M. M. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Lauriine Tšitškan

Süüdistatav

M. M., isikukood XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; elukoht: XXX; XXX; e-post: XXX; tel. XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Seaduslik esindaja

C. M. (ik. XXX; tel. XXX, e-post: XXX)

Kaitsja Rainer Objartel

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada M. M. KarS § 121 lg 1 järgi.

KarS § 87 lg 1 p 6 ja KarS § 87 lg 4 alusel vabastada M. M. karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s

75 sätestatule 6 kuuks.

KarS § 75 lg 1 alusel on M. M. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada M. M. käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 78 p 1 alusel algab käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.

2. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 137 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg

1 p 5, VÕS § 1053 lg 2 alusel rahuldada kannatanu tsiviilhagi. Välja mõista M. M. ning tema seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt C. M. 270 eurot P. P. (XXX Swedbank AS) kasuks.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M. M. menetluskulu kokku summas 401.38 eurot riigi kanda.

4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures asuvad CD-R plaat häirekeskuse kõne salvestisega (pakend HK1), DVD+R plaat vormikaamera salvestisega (pakend VK1) ja DVD+R plaat sündmuse salvestisega (pakend VIDEO1) kriminaalasja juurde.

5. Kannatanu seaduslik esindaja P. P. (ik. XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks M. M. vahistamisest ja vahi alt vabastamisest.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

M. M. süüdistatakse selles, et ta 03.02.2024 kella 19.50 paiku aadressil XXX asuva kinnistu kõrval oleva Turuplatsi bussipeatuse juures kasutas füüsilist vägivalda kannatanu E. V. suhtes.

M. M. jooksis kannatanu juurde ja lõi teda parema käe rusikaga vastu vasakut põske. Kannatanu taganes ning sel ajal lõi M. M. teda parema jalaga kõhtu, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Kui kannatanu oli püsti tõusnud, lõi M. M. teda korduvalt rusikatega pähe ja jalgadega kõhtu. Löökide käigus kukkus kannatanu korduvalt maha ja tõusis uuesti püsti. Kui kannatanu viimast korda maha kukkus, lõi M. M. talle korduvalt parema käe rusikaga vastu kukalt. Kannatanu tõusis püsti ja taganes XXX Maksimarketi suunas, mille käigus lõi M. M. veel kolm korda kannatanule jalaga kõhtu. Sellega põhjustas M. M. kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – vasaku käe IV sõrme Seymour tüüpi murru. Sellega pani M. M. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Tunnistada M. M. süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada M.

M. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 6 kuuks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on M. M. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on M. M. käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

M. M. menetluskuluks on kaitsjatasu kohtueelses menetluses 320,86 eurot. Sellele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses. KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata (KrMS § 179 lg 3). KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades asjaolu, et M. M. on alaealine, jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista M. M. ja tema seaduslikult esindajalt ja tsiviilkostjalt C. M. välja P. P. kasuks 270 €. M. M. ja tema seaduslik esindaja ja tsiviilkostja

C. M. on tsiviilhagi omaks võtnud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

M. M. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendiga. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M. M. süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1053 lg 2 alusel kannatanu tsiviilhagi. Kohtu seisukoht menetluskulu osas

M. M. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 320,86 eurot ja kohtumenetluses 80.52 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg-s 3 sätestatule ei määrata KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, kuna M. M. on alaealine, kes XXX ega XXX, on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 401.38 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik