2-22-1984/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Tiia Bergson

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11. juuni 2024, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1984

Tsiviilasi

OÜ Kalwi Guesthouse hagi X.Y vastu võlgnevuse ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

46 679,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Kalwi Guesthouse (registrikood 14546926,

XXX-i; e-post: xxx)

Esindaja Ervin Nurmela, e-post: xxx

Kostja: X.Y (isikukood XXX, XXX, e-post: xxx)

Menetluse liik

Avalik kohtuistung 27.05.2024

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ Kalwi Guesthouse hagi X.Y vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks.

2. Välja mõista X.Y-lt OÜ Kalwi Guesthouse kasuks põhinõue summas 42 900 eurot.

3. Välja mõista X.Y-lt OÜ Kalwi Guesthouse kasuks viivis tasumata põhivõlalt (42 900

eurot) alates 01.01.2022 kuni 11.06.2024 summas 10 649,11 eurot.

4. Välja mõista X.Y-lt OÜ Kalwi Guesthousekasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras tasumata põhivõlalt (42 900 eurot) alates 12.06.2024 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta OÜ Kalwi Guesthouse menetluskulud X.Y kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule

esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

1 (7)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ Kalwi Guesthouse esitas 07.02.2022 Harju Maakohtule hagi X.Y vastu rahalise kohustuse

täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Y 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse

100% osade müügilepingu, mille kohaselt X.Y (kostja) müüs ja Y ostis OÜ Kalwi Guesthouse osa

nimiväärtusega kaks tuhat viissada (2 500) eurot, mis moodustab ükssada (100%) protsenti OÜ

Kalwi Guesthouse osakapitalist. Müügilepingu pooleks oli ka hageja. Kostja kinnitas

müügilepingus, et tema valduses on hageja sularahakassa 42 900 eurot. Müügilepingu pooled, sh

hageja leppisid müügilepingu punktis 3.2.1 kokku, et kostja kohustub hageja sularahakassa üle

kandma hageja pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021. Hageja saatis

kostjale 09.12.2021 meeldetuletuse müügilepingust tuleneva sularahakassa ülekandmise kohustuse

täitmise kohta. Meeldetuletuses märkis hageja, et kohustust ei ole kostja täitnud. Kostja ei

reageerinud hageja nõudele ja kohustust ei täitnud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevusena 42 900 eurot, hagi esitamise ajaks kogunenud viivise summas 347,80 eurot

ning alates hagi esitamisest 07.02.2022 kuni otsuse tegemiseni 9,4 eurot päevas ja edasi

protsendina võlalt VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja

palub kohtuotsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Leping

on täidetud. Kostja selgitas, et kostja ja hageja vahel 05.04.2021 sõlmitud OÜ Kalwi Guesthouse

osa müügilepingus ei ole pooled välistanud võimalust ning seega kostja õigust lepingu punktis

1.4.12. nimetatud sularaha kassa üleandmiseks sularahas. Seda ka olenemata lepingu punktis 3.2.1.

toodud kokkuleppest eelnimetatud sularaha kassa kanda hageja pangakontole (hiljemalt

31.12.2021.a.). Oluline on, et kostja täitis kohustuse. Kostjal oli seda mugavam täita sularahas, siis

seda kostja ka tegi. Kostja jättis lepingu punktides 1.4.12. ja 3.2.1. nimetatud sularaha kassa

summas 42 900 eurot sularahas hageja asukohas Kalwi mõisa peahoone esimesel korrusel asuva

kontori šeifi. Kuivõrd hageja sularaha hoiti seal ka varasemalt, siis leidis kostja, et sellise praktika

jätkamine on õige ja sobilik ning lähtuvalt sellest jättis kostja sularaha kassa summas 42 900 eurot

eelnimetatud asukohas asuvasse seifi 05.04.2021. Selle kohta on kostja poolt tehtud ka vastav

sularaha kassa üleandmise-vastuvõtmise akt. Koos nimetatud sularaha kassa summaga jättis kostja

eelnimetatud šeifi ka sularaha kassa üleandmise-vastuvõtmise akti originaali. Enne müügilepingu

sõlmimist oli kostja sularaha üleandmise kohustus täidetud. Seadus ei sätesta, et rahalise kohustuse

peab täitma panga ülekandega, müügilepingu sisu pole tähtis. Sularaha kassa üleandmisel ja selle

kohta üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisel (allkirjastamisel) oli kostja OÜ Kalwi

Guesthouse ainuosanik ja juhatuse liige ja tal puudus igasugune vajadus ja kohustus kaasata

sellesse Yt kui hageja tulevast omanikku. Akt allkirjastati kostja ja hageja vahel ning see pole

midagi tavapäratut. Akti allakirjutamisel ei olnud Y hageja osanik. Sularaha üleandmine toimus

enne osa võõrandamist. Hageja ja kostja vahel on 05.04.2021 allkirjastatud sularaha kassa

üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on siis kostja poolse kohustuse täitmise kviitungiks. Seega on

kohustuse täitmine ning selle vastuvõtmine toimunud kooskõlas seaduse nõuetega (VÕS § 95 lg 1).

Eelnev menetlus

3. Harju Maakohus jättis 15.02.2023 otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud

kohtule esitatud lepinguga oma nõudeõigust kostja vastu. Hageja vaidlustas 13.03.2023

apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 15.02.2023 otsuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas

10.08.2023 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 15.02.2023 otsuse ja

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus jõustus 26.09.2023. Muuhulgas

asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et hagejal on müügilepingust tulenev nõudeõigus.

2 (7)

Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2023 seisukoht materiaalõiguse kohaldamisel on maakohtule asja

lahendamisel siduv.

Kohtu põhjendused

4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



Hageja, kostja ja Y sõlmisid 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse 100% osade müügilepingu,

mille kohaselt müüs kostja ja Y ostis OÜ Kalwi Guesthouse osa nimiväärtusega kaks tuhat

viissada (2 500) eurot. mis moodustab ükssada (100%) protsenti OÜ Kalwi Guesthouse

osakapitalist. Lepingu tõestas notar Gunnar Savisaar 05.04.2021 (tehingu nr 1409, tl 4-6).



Kostja kinnitas lepingu punktis 1.4.12, et tema valduses on hageja sularaha kassa summas 42

900 eurot. Kostja kohustus sularahakassa üle kandma hageja EE447700771003206774 kontole

lepingu punkti 3.2.1 järgi hiljemalt 31.12.2021. Kostja ei ole sularahakassat hageja

pangakontole nr EE447700771003206774 kokku lepitud kuupäevaks so 31.12.2021 ega ka

hiljem üle kandnud.



Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on sularahakassa hagejale üle andnud. Kostja leiab, et on

kohustuse hageja ees täitnud, kuivõrd jättis 05.04.2021 sularaha 42 900 eurot Kalvi mõisa

peahoones asuva kontori seifi ühes aktiga. Sularaha kassa üleandmise - vastuvõtmise akti

allkirjastas kostja nii üleandjana kui ka vastuvõtjana (tl 25). Hageja leiab, et kostja on jätnud oma

kohustuse täitmata.

7. VÕS § 76 lg 1 - 3 järgi tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse

täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat,

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

8. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, leppisid pooled lepingus kokku, et kostja kannab tema valduses

oleva sularahakassa hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Vaidlust ei ole selles, et kostja

vastavat ülekannet teinud ei ole. Kostja on seisukohal, et kuivõrd ta jättis sularahakassa enne

lepingu sõlmimist 05.04.2021 Kalvi mõisa seifi siis on ta kohustuse täitnud. Kohus ei jaga kostja

seisukohta.

9. Kohus selgitab, et lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda eelkõige lepingust, alles selles osas,

mida lepingus ei ole sätestatud, tuleb lähtuda seadusest. VÕS § 8 lg 2 leping on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 3 määratleb kriteeriumid, mille alusel saab otsustada, kas

täitmine on olnud nõuetekohane. Otsustades selle üle, kas kohustuse täitmine on nõuetekohane,

tuleb kontrollida, kas kohustus on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

õiges kohas ja õigel viisil. Täitmise viis näitab seda, mida tuleb kohustuse täitmiseks teha.

Käesoleval juhul andis kostja lepingut sõlmides kinnituse, et tema valduses on OÜ Kalwi

Guesthouse sularahakassa summas 42 900 eurot ning võttis endale kohustuse viidatud summa üle

kanda hageja pangakontole. Seega leppisid tehinguosalised kokku konkreetses lepingu täitmise

viisis (sularahakassas olev rahasumma tuli kanda hageja pangakontole) ja kostja ei saanud

kokkulepitut ühepoolselt muuta. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks

tehingu teise poolega saavutanud kokkuleppe sularahakassa teistsuguse üleandmise viisi kohta.

3 (7)

Seega ei ole õige kostja seisukoht, et kohustuse täitmine ning selle vastuvõtmine toimunud on

kooskõlas lepingu või seadusega.

10. Kostja selgitas, et jättis sularahakassa summas 42 900 eurot koos sularaha kassa üleandmise-

vastuvõtmise aktiga Kalvi mõisa peahoone esimesel korrusel asuvasse seifi hageja osa

müügilepingu sõlmimisele eelnevalt. Viidatud akti kohaselt andis X.Y Kalwi Guesthouse OÜ-le

üle sulasrahas summas 42 900 eurot tema valduses oleva Kalwi Guesthouse OÜ sularahakassa.

Kalwi Guesthouse OÜ, keda esindas juhatuse liige X.Y kinnitas, et ta on X.Y-lt vastu võtnud ja

kätte saanud X.Y valduses olnud OÜ Kalwi Guesthouse sularahakassa sularahas summas 42 900

eurot. Lähtudes sellest, loeb Kalwi Guesthouse OÜ täidetuks X.Y poolse OÜ Kalwi Guesthouse, Y

ja X.Y vahel 05.04.2021 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar

Savisaar poolt, notari ametitegevuse raamatu number 1409) punktist 3.2.1. tuleneva sularahakassa

tagasi maksmise kohustuse ning käesoleva sularaha kassa üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisega kinnitab OÜ Kalwi Guesthouse, et ei oma X.Y vastu alates käesoleva

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise hetkest (kuupäevast) mingisuguseid rahalisi või

mitterahalisi pretensioone ega nõudmisi. Akti on allkirjastanud mõlemalt poolelt X.Y, seda nii

füüsilise isikuna kui ka Kalwi Guesthouse OÜ juhatuse liikmena.

11. Hageja on selgitanud, et samaaegselt osade müügiga kutsuti kostja tagasi hageja juhatuse liikme

kohalt. Selle kohta esitas hageja ainuosaniku 05.04.2021 otsuse ja kohtu registriosakonnale

notariaalse allkirja kinnitamise kaugtõestamisel 05.04.2021 kl 16.49 (tl 33-35). Hageja selgitas, et

kostja oli teadlik, et hagejal on uus juhatus, kuivõrd müügilepingu p 3.2.2. kohaselt kohustus

müüja üle andma hageja raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt 01.05.2021. Seega

ei olnud hageja hinnangul kostja 05.04.2021 kell 16.49 seisuga enam hageja juhatuse liige ega

saanud hagejat esindada. 05.04.2021 kell 16.39 kinnitas kostja, et hageja sularahakassa on tema

käes, kinnituse andmise ajal asus kostja müügilepingu kohaselt Tallinnas. Sularahakassa tagastas

kostja väidetavalt Kalvi mõisas, kusjuures esindas mõlemat akti allakirjutanud isikut, so sõlmis akti

iseendaga. Hageja väitel oli hageja osanik akti väidetava koostamise hetkel juba Y ja kohustuse

täitmist tõendava akti sõlmimiseks vajas kostja osaniku nõusolekut, mille puudumise tõttu oli

üleandmise-vastuvõtmise akt ÄS § 181 lg 3 kohaselt tühine.

12. Kostja rõhutas, et kostja ja hageja vahel sularaha kassa üleandmisel ning üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastamisel ei olnud hageja osanikuks Y vaid kostja. Sularahakassa üleandmine ja selle

kohta üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine toimus enne hageja osa võõrandamist Yle (enne

osa müügilepingu sõlmimist). Kuivõrd kostja on menetluses korduvalt kinnitanud ja jäi ka

27.05.2024 istungil selle juurde, et sularaha anti OÜ-le Kalwi Guesthouse üle ja vastav akt

vormistati enne müügilepingu sõlmimist, so ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, ei kontrolli

kohus kostja esindusõigust ja äriühingu uue osaniku nõusolekut 05.04.2021 sularaha väidetaval

vastuvõtmisel ja selle kohta akti vormistamisel ega anna hinnangut tehingu kehtivusele. Nimetatut

tuleks hinnata, kui kostja väidaks sularahakassa üleandmist pärast müügitehingut.

13. Kohtule ei ole kostja väited 05.04.2021 akti vormistamisel ja sularaha üleandmisel eluliselt

usutavad. Kõigepealt on kostja ise 05.04.2021 lepingus üheselt avaldanud, et tema valduses on

hageja sularahakassa summas 42 900 eurot. Kui kostja oleks 05.04.2021 akti tõepoolest

allkirjastanud 05.04.2021 enne müügitehingu sõlmimist, puudunuks pärast akti allkirjastamist

samal päeval müügilepingu sõlmimisel kostjal igasugune põhjus notariaalses lepingus kinnitada, et

tema valduses on hageja sularaha kassa ning seejärel võtta endale kohustus tasuda see summa

31.12.2021 hageja pangakontole. Kostja pidi müügilepingu sõlmimisel aru saama, et pärast lepingu

allkirjastamist on ta endale võtnud kohustuse tasuda 42 900 eurot hageja pangakontole. Puudub

igasugune mõistlik põhjendus, miks võttis kostja endale kohustuse tasuda tema valduses olev

sularahakassa hageja pangakontole, kui ta oli selle raha väidetavalt jätnud eelnevalt Kalvi mõisa

seifi.

14. Kohtule ei ole veenev 27.05.2024 istungil avaldatud kostja väide, et notar oli lepingu projekti ette

valmistanud ja seda ei saanud enam muuta. Kuigi vaidlusalune leping sõlmiti kaugtõestamise teel

ja lepingu detailid olid eelnevalt läbi töötatud, oli pooltel ja notaril võimalik kokku leppida uus

4 (7)

lepingu sõlmimise aeg, milliseks ajaks oleks lepingusse sisse viidud vajalikud parandused. Kostja

ei ole esile toonud, et vaatamata sellele, et tema soovis lepingus parandusi teha, notar keeldus

kostja poolt soovitud paranduste tegemisest. Kostjal ei olnud mingit kohustust kirjutada alla

lepingule, millega ta võttis endale kohustuse, mis oli tema hinnangul selleks ajaks juba täidetud.

15. Lisaks ei ole kostja väited ka selle kohta, et sularaha kassa üleandmis-vastuvõtu akt sõlmiti samal

päeval, kuid enne müügilepingu sõlmimist kohtule aktist endast tulenevatel põhjustel veenvad.

Nimelt on 05.04.2021 OÜ Kalwi Guesthouse sularaha kassa üleandmise vastuvõtmise aktis

konkreetselt viidatud X.Y poolse OÜ Kalwi Guesthouse, Y ja X.Y vahel 05.04.2021 sõlmitud

osaühingu osa müügilepingu (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt, notari ametitegevuse

raamatu number 1409) punktist 3.2.1. tulenevale sularahakassa tagasi maksmise kohustusele. Akti

sõnastus viitab sellele, et müügitehing on juba toimunud - „tõestatud Tallinna notar Gunnar

Savisaar poolt“, mitte, et „mida tõestatakse Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt“. Sellise

mineviku ajavormi kasutamine näitab, et tehing on juba toimunud ega viita võimalikule alles

tulevikus toimuvale tehingule. Kui kostja oleks akti tõepoolest vormistanud enne müügitehingu

toimumist, ei oleks ta saanud akti vormistades olla kindel, kas tehing ikkagi toimub 05.04.2021.

Nii ei olnud välistatud näiteks võimalus, et tehingu teine pool haigestub või on internetiside nii

häiritud, et tehingut ei saa konkreetselt selle päeval sõlmida.

16. Lisaks on aktis viidatud konkreetsele tehingu numbrile notari ametitegevuse raamatus - number

1409. Kohus märgib, et kui notar edastab pooltele tutvumiseks ja ülevaatamiseks tõestatava

lepingu projekti, ei ole lepinguprojektidel märgitud notari ametitegevuse raamatu numbrit. See

number märgitakse notariaalsesse lepingusse nimelt viimasena, kui pooltega on kooskõlastatud

tehingu detailid, kokkulepitud tehingu toimumise aeg ja pooled on ilmunud ka tehingut sõlmima,

so vahetult enne tehingu reaalset toimumist. Seega ei saanud kostja enne müügilepingu sõlmimist

kuidagi teada, millise numbri alla oma ametitoimingute raamatus lepingu tõestanud notar

konkreetse tehingu kannab. Seega ei ole kohtule eluliselt usutavad kostja väited selle kohta, et

sularahakassa üleandmise akt on koostatud ja vormistatud 05.04.2021 enne müügilepingu

sõlmimist, seega ei ole kohtule usutav ka kostja väide selle kohta, et kostja on sularahakassas olnud

raha jätnud Kalvi mõisa seifi ja kostja kohustus tuleb lugeda täidetuks.

17. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud seda, et 05.04.2021 lepingu punktis 3.2.1 kohustus on täidetud

viisil nagu pooled lepingus kokku leppisid, tuleb hagi kostja vastu rahuldada. Kostja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et ta on kandnud hageja kontole kokkulepitud summa 42 900 eurot. Kuigi

VÕS § 91 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täita sularahas, on pooled käesoleval juhul kokku

leppinud kohase täitmise viisi so 42 900 euro kandmise hageja pangakontole. Täitmise viis näitab

seda, mida tuleb kohustuse täitmiseks teha – käesoleval juhul tuli kanda teatud rahasumma (42 900

eurot) hageja pangakontole. Kostja on 05.04.2021 lepingus andnud üheselt mõistetava kinnituse

selle kohta, et tema käes on OÜ Kalwi Guesthouse sularahakassa ja võtnud kohustuse

sularahakassa äriühingu pangakontole kanda. Asjast ei nähtu, et lepinguosalised oleksid jõudnud

lepingu p 3.2.1 täitmise viisis mõnele muule kokkuleppele. Kostja avaldas 27.05.2024

kohtuistungil, et ta ei ole sellist summat hageja pangakontole kandnud. Seega on kohustus täitmata

ning kostjalt hageja tuleb kasuks sularahakassa olnud summa 42 900 eurot välja mõista.

18. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise summas 347,80 eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6

kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd kohus

on tuvastanud, et kostja on oma kohustust rikkunud, tuleb kostjalt välja mõista viivis seaduses

sätestatud määras. Vaidlust ei saa olla selles, et 05.04.2021 lepingu punktis 3.2.1 kokku lepitud

kohustus tuli täita hiljemalt 31.12.2021. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 01.01.2022.

VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist.

19. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

5 (7)

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei

esitanud. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks summalt 42 900 eurot kohtuotsuse

tegemise seisuga 10 649,11 eurot. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis seisuga

11.06.2024 summas 10 649,11 eurot tuleb kostjalt välja mõista, samuti tuleb välja mõista lisanduv

viivis kuni põhinõude täitmiseni.

20. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista võlgnevus 42 900 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 10 649,11 eurot, VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt,

s.o 42 900 eurolt alates 12.06.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

21. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude

rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies

ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

24. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille

kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi

ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist.

Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

6 (7)

Kohtunik

7 (7)