2-22-3191/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3191

Tsiviilasi

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi E. M.

vastu kahjuhüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

366 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

Tallinna

Linnatransport

(registrikood 10312960), volitatud esindaja Ravo

Vitsut

Kostja E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Marko Jaani

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista E. M.lt Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kasuks kahjuhüvitis

200 eurot.

3. Jätta rahuldamata E. M. taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (hageja) ja E. M. (kostja) vahel

on 06.11.2017 sõlmitud tööleping nr 5203, mille lahutamatuks lisaks on kostja poolt samal

päeval allkirjastatud ametijuhend. Töölepingu järgi töötab kostja hageja juures alates

07.11.2017 bussijuhina. Kostja keskmine töötasu on 1274,43 eurot kuus. Varalise vastutuse

lepingut ei ole kostjaga sõlmitud. Liiklusavariis osalenud hageja bussil puudus

kaskokindlustus. Kostja on varasemalt, s.o 31.07.2020 põhjustanud liiklusõnnetuse, mil ta

lõhkus bussi küljepeegli ja tekitas hagejale kahju summas 188,50 eurot.

2(7)

2. 19.11.2020 kell 07.41 toimus Tallinnas Õismäel peatuses „Nurmenuku“ liiklusõnnetus,

kus kostja hakkas tööülesannete täitmisel tema poolt juhitud hageja bussiga

registreerimisnumbriga XXXXXX peatusest välja keerama (ees peatus teine buss) ja riivas

bussi XXXXXX tagumise alumise osaga elektriposti, mille tõttu tekkisid bussile kahjustused.

3. Tulenevalt kostja põhjustatud avariist kandis hageja bussi XXXXXX avariiremondi

tegemisel kulutusi (kahju) kokku 731,70 eurot (käibemaksuta). Kulude tõendamiseks on

hageja esitanud avariikalkulatsiooni. Hageja nõuab kostjalt osalise kahju hüvitamist summas

366,00 eurot, s.o 50% ulatuses kogu kahjust.

4. Kostja ei maksnud hagejale nõutud kahjusummat, samuti ei ole ta avaldanud soovi sõlmida

maksegraafikut

kahju

ositi

maksmiseks.

Hageja

esitas

avalduse

kostja

vastu

töövaidluskomisjoni, taotledes kostjalt kahjuhüvitise summas 366,00 eurot välja mõistmist

tööandja kasuks (töövaidlusasi nr 4-1/1792/21). Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi

31.01.2022 töövaidlusasjas nr 4-1/1792/21 otsuse, millega jättis avalduse rahuldamata

põhjusel, et kahju ulatus on tõendamata.

5. Hageja leiab 10.08.2023 esitatud menetusdokumendis, et hageja ongi juba arvestanud

kostja vastutust vähendavate asjaoludega ja sellevõrra kostja poolt tekitatud kahju nõuet

vähendanud. Tööandja on kahju ulatuse 50% määramisel arvesse võtnud töötaja süü astet

(hooletus), tööülesannete tutvustamist, häid töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski,

tööandja juures töötamise kestust (üle 3 aasta), töötaja senist käitumist (üks varasem

rikkumine), töötajal piisavate oskuste olemasolu kontrolli ja väljaõppe olemasolu ning

asjaolu ning töötaja rolli puudumist liiklusõnnetuse põhjustamisel.

6. Isegi kui kostja juhitud buss oleks kindlustatud olnud, oleks omavastutuse summa ületanud

praegusel juhul kostjalt nõutavat kahju. Seega ei oleks kostja jaoks kahju hüvitamise

kohustuse seisukohalt olnud vahet, kas tema buss oleks kindlustatud olnud või mitte.

7. Kostja elukutselise bussijuhina ei tohiks sellisesse liiklusõnnetusse sattuda, kus pole teist

osapoolt ega bussi juhtimis raskendavaid asjaolusid. Tegu oli tavapärast liiklusolukorraga,

kus buss sai kahjustada ainult juhi hooletusest. Liiklusõnnetus oleks olnud väga lihtsasti

välditav, kui juht oleks olnud tähelepanelikum.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et avariikalkulatsiooni näol ei ole tegemist asjakohase

dokumentaalse tõendiga, mis kahju suurust tõendaks. Tegemist on poole seletusega, mis ei

ole tõendiks. Antud juhul on kahju hüvitamise ulatus hageja poolt tõendamata. Poolte vahel

ei olnud sõlmitud varalise vastutuse kokkulepet.

9. Hageja ei ole tõendanud kostja käibes vajaliku hoole järgimata jätmist. Hageja, tegutsedes

tegevusalal, kus on tõenäoline, et töö käigus võib tekkida teatav kahju, ei kasutanud

võimalust kahju ennetamiseks ja kindlustamiseks.

10. Hageja ei ole võtnud tarvitusele kõiki abinõusid talle tekkinud kahju vähendamiseks,

kuivõrd ei ole sõlmitud kaskokindlustuse lepingut. Kahjuhüvitist tuleb vähendada hageja

tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kostja

ei ole väidetavas rikkumises süüdi, kuna elektripost ei vastanud standarditele. Kostja ei saa

vastutada liiklusohutuse probleemide eest, see kohustus lasub Tallinna linnal. Hageja nõude

esitamine kostja vastu ligikaudu aasta pärast liiklusõnnetust ei ole kooskõlas hea usu

printsiibiga.

11. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt eeltoodule leiab kostja, et kui kohus

jõuab järeldusele, et hageja on õigustatud kahju hüvitamist kostjalt nõudma, taotleb kostja

kahjuhüvitise vähendamist ühe euroni.

3(7)

12. Kindlustuslepingu mittesõlmimine on üks asjaolu, mida saab kogumis teiste asjaoludega

arvestada. Kuna tegemist on töösuhtega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja huvid vajavad

tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut tööandja väikseima põhiomavastutusega 600

eurot. Lisaks on hageja ise kinnitanud, et praegu on tööandja osadel bussidel kaskokindlustus.

Maanteeameti hinnangul võiks vähim lubatav vahemaa peatuses äärekivi ja elektriposti vahel

olla 0,5 m. Tegelik vahemaa on 24,5 cm. Kui elektriposti vahemaa äärekivi ja elektriposti

vahel oleks olnud 0,5 m, siis poleks liiklusõnnetust juhtunud.

13. Kostja esitas 26.07.2024 menetlusdokumendis taotluse kohtulahendi täitmise viisi ja

korra kindlaksmääramiseks. Kostja palub, juhul kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama

(kasvõi osaliselt), määrata kohtuotsuse osas lahendi täitmise kord ja viis kindlaks selliselt,

et väljamõistetav summa tuleb kostjal tasuda hagejale igakuiste osamaksetena summas 40

eurot kuus iga kuu 15-ks kuupäevaks alates kohtulahendi jõustumisest kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni.

14. Kostja leiab 08.08.2024 menetlusdokumendis, et arves ja esitatud hinnakalkulatsioonis

märgitud summad on tagaluugi osas küll sarnased (667,52 eurot), kuid hinnakalkulatsioonis

on toote koodina märgitud 4022630773 ning arvel on toote koodina märgitud 23630773.

Seega tootekoodid ei kattu ega tegemist pole analoogsete toodetega ning luugiga seotud kahju

ja selle suurus on jätkuvalt hageja poolt tõendamata. Samuti on täitevkrundi, värvi ja

abimaterjali kulu (kahju) ja selle suurus hageja poolt jätkuvalt tõendamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, rahuldab hagi osaliselt.

16. Kohus täitis 30.06.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele

tõendamiskoormist (tl 57-58 pöördel).

17. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1

ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid töölepingu nr 5203, mille

alusel asus kostja alates 07.11.2017 hageja juurde tööle bussijuhi ametikohale

(töövaidluskomisjonile esitatud 02.11.2021 avalduse lisa 1). Töölepingu lahutamatuks lisaks

on ametijuhend, mille kostja on allkirjastanud. Täiendavalt on töötaja kui bussijuhi

käitumise/töökorralduse reegleid lahti selgitatud dokumendis „Bussijuhi teatmik“ 2020, mida

töötajale on tutvustatud (töövaidluskomisjoni toimik, 02.11.2021 avalduse lisa 2). Kostjaga

ei ole sõlmitud varalise vastuse lepingut. 19.11.2020 kl 07.41 toimus Tallinnas Õismäel

„Nurmenuku“ peatuses liiklusõnnetus, kus kostja hakkas tööülesannete täitmisel tema poolt

juhitud hageja bussiga registreerimisnumbriga XXXXXX peatusest välja ja riivas bussi

XXXXXX tagumise alumise osaga elektriposti. Hagejale kuuluval ja liiklusõnnetuse ajal

kostja juhitud bussil puudus kaskokindlustusleping.

18. Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise

nõude 366 eurot. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,

alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1

lg 1).

19. Poolte vahel on töölepinguline suhe. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat

kohustust,

saab

tööandja

kasutada

võlaõigusseaduses

(VÕS)

ettenähtud

õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra

hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust (TLS § 72 ).

20. Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud kahju tekkimine ning peavad olema täidetud

ka muud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

4(7)

oleks esinenud. Täiendavalt on Riigikohtu tsiviilkolleegium mh otsuses 3-2-1-56-17 (p 25)

asunud seisukohale, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

olema täidetud järgmised üldised eeldused:

• töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

• tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

• töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult,

raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104

lg 2; vt ka RKTKo 3-2-1-151-15, p 13).

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo 3-2-1-151-15,

p 15) – kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab

hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise

tulemusena.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kehtiv tööleping, hagejale tekkis kahju ja

kahju tekkis ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas

töökohustuste täitmiseks. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Hageja kohustus on välja tuua rikkumine ja

seda tõendada. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, peab töötaja

hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara (TLS § 15 lg 1 p 5). Esitatud asjaoludel

kahjustas kostja hageja vara ehk tekitas hagejale kuuluvale bussile kahju, millest võib

tuleneda lepingu rikkumine.

22. Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Tuvastamist leidis,

et 19.11.2020 kl 7.41 toimus kostja juhitud bussiga liiklusõnnetus. Kostja hakkas Õismäel

„Nurmenuku“ peatuses tööülesannete täitmisel tema poolt juhitud hageja bussiga peatusest

välja keerama (ees peatus teine buss) ja riivas bussi tagumise alumise osaga elektriposti.

Kostja kirjaliku seletuse kohaselt hakkas ta peatusest väljuma, nähtavus oli halb, pime, vihm.

Ees peatus buss 290 ning kostja jälgis peeglist kas mahub postist mööda, ei arvestanud, ega

märganud, et post on kaldu, mistõttu nägi posti ülapoolset osa, et möödub turvaliselt, kuid

alumine osa riivas tagaluuki (töövaidluskomisjoni toimik, 02.11.2021 avalduse lisa 4). Seega

ei märganud kostja posti ega arvestanud postiga ja riivas bussiga posti, tekitades bussile

tagaluugi vigastused.

23. Kohus leiab, et kostja, põhjustades bussiga liiklusõnnetuse, on rikkunud üldist töösuhetes

kehtivat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Töötaja

peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja poolt usaldatud vara ja tegema kõik endast

sõltuva, et vältida vara kahjustamist. Lisaks rikkus kostja bussijuhi ametijuhendi punkti 3.5,

mis näeb ette, et bussijuht peab oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid

erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes (töövaidluskomisjoni toimik, 02.11.2021 avalduse lisa

1). Kostja rikkus ka bussijuhi teatmiku punktis 2 välja toodud reegleid. Teatmiku punkti 2

järgi kasutab bussijuht temale tööülesannete täitmiseks usaldatud tööandja vara hoolikalt,

vastutustundlikult ja säästlikult (töövaidluskomisjoni toimik, 02.11.2021 avalduse lisa 2).

Kui töötaja ülesandeks on bussi juhtimine, peab ta järgima tööülesandeid täites mh ka

liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Sama kohustus lasus kostjal ka ametijuhendi punktide 3.1

ja 3.2 alusel (töövaidluskomisjoni toimik, 02.11.2021 avalduse lisa 1). Kohus leiab, et kostja

rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu

isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik

ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

5(7)

24. Kohus analüüsib, kas kostja rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju. Kohtule esitatud

piltidega ja töötaja seletusega liiklusõnnetuse asjaolude kohta on tõendatud, et kostja juhitud

bussi tagaluuk sai kahjustatud (töövaidluskomisjoni toimik, 02.11.2021 avalduse lisad 4 ja

5). Töötaja (kostja) 06.11.2020 tekitatud liiklusõnnetuse tulemusena pidi tööandja remontima

bussi registreerimisnumbriga XXXXXX, et taastada bussi liiklusõnnetuse eelne seisukord.

Bussi remont läks hageja sõnul tööandjale maksma 731,70 eurot ilma käibemaksuta.

25. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks hageja koostatud avariikalkulatsiooni

(töövaidluskomisjoni toimik, 02.11.2021 avalduse lisa 6). Hagis toodud asjaoludel kuulus

kahjustatud buss remontimisele tööandja töökojas. Kohus selgitas 30.06.2023 määrusega, et

hagejal tuleb täiendavalt tõendada kahju suurust ning hagejal tuleb avariikalkulatsioonis

esitatud andmeid tõendada dokumentaalsete vm liiki tõenditega. Kohus on seisukohal, et

hageja enda koostatud avariikalkulatsioon ei tõenda kahju suurust. Seletused ei ole TsMS §

229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendid ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis

ei ole vande all antud (vt RKTKo 2-16-17491/80, p 15.5). Samas ei välista tõendi

asjakohasust ja lubatavust iseenesest see, et tõend on hageja enda koostatud ja põhineb hageja

tehtud vaatlusel (vt RKTKo 2-16-17491/80, p 15.2 ja RKTKo 2-16-17491/52, p 12.5).

Riigikohus on märkinud, et kahju kõrvaldamiseks võib vajalike mõistlike kulude (VÕS § 132

lg 3) tõendamiseks muuhulgas esitada ka analoogseid kahjujuhtumeid käsitlevaid

hinnapakkumisi. Sealjuures tuleb hagejal siiski tõendada, millised olid kahjustused

vaidlusalusel juhul ning et tema viidatud analoogsetel juhtumitel olid asjaolud, eelkõige

kahjustuste ulatus, võrreldavad (vt RKTKo 2-19-7379, p 19).

26. Hinnakalkulatsiooni kohaselt kulusid Volvo bussi (XXXXXX) remontimiseks järgmised

materjalid ja detailid ning nende maksumused: täitevkrunt 14,00 eurot; roheline värv 6,00

eurot; valge värv 6,00 eurot; abimaterjalid 30,00 eurot; luuk 667,52 eurot; küljetuli kollane

5,55 eurot; kaitse 10AMP 0,03 eurot ja tüübel küljetule kruvile 2,60 eurot; kokku 733,70

eurot.

27. Hageja esitas 14.07.2024 järgmised arved, mille alusel ta on ostnud hinnakalkulatsioonis

märgitud materjalid ja varuosad: 1) Volvo Estonia OÜ 02.11.2020 arve nr 5259042 kaubale

„P.P tagaluuk“ ühikuhinnaga 667,52 eurot (vastab hinnakalkulatsioonis materjali nimetusele

„Luuk“ ühikuhinnaga 667,52 eurot) (tl 62); 2) XL Parts Baltics SIA Eesti filiaal 25.09.2020

arve 5059445 kaubale „Led-gabariittuli kollane“ ühikuhinnaga 5,55 eurot (vastab

hinnakalkulatsioonis materjali nimetusele „küljetuli kollane“ ühikuhinnaga 5,55 eurot) (tl

63); 3) SIA AUTO KADA Eesti filiaal 25.08.2020 arve nr TLL20007502 kaubale

„kahvelkaitse 10A“ ühikuhinnaga 0.03 eurot (vastab hinnakalkulatsioonis materjali

nimetusele „Kaitse 10AMP“ ühikuhinnaga 0.03 eurot) (tl 64) ning 4) Keil M.A OÜ

21.11.2019 arve nr 337296 kaubale „mutter“ ühikuhinnaga 0,65 eurot (0,72 - allahindlus

10%) (vastab hinnakalkulatsioonis materjali nimetusele „tüübel küljetule kruvile“

ühikuhinnaga 0.65 eurot ja kokku summa 2.60 eurot (4 x 0.65)) (tl 65). Kohus leiab, et

hinnakalkulatsioonis ja arvel märgitud erinevad tootekoodid luugi osas ei oma tähtsust.

Vaidlus puudub selles, et kostja tegevuse tõttu sai hagejale kuuluva bussi tagaluuk

kahjustada. Hageja on ka 10.08.2023 menetlusdokumendis selgitanud miks hageja enda

hinnakalkulatsioonis ja tarnija arvel tootekoodid ei pea ega saagi ühtida.

28. Hageja on selgitanud, et hinnakalkulatsioonis esitatud täitevkrundi, värvi ja abimaterjali

kulu kohta ei ole võimalik arvet esitada kuivõrd värvi ostetakse hageja remonditöökotta

suuremates kogustes erinevatest kohtades ning tagantjärgi ei saa välja tuua millal ja kust just

selleks remondiks kasutatud värv osteti. Kohus leiab, et kulu värvile on mõistlik ja vajalik

ning seega põhjendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et remonttöid ei saanud teostada

ilma värvimiseta. Seega on tõendatud kulud kokku 699,70 eurot. Seega kogu tõendatud kahju

moodustab kokku 699,70 eurot (käibemaksuta), millest tööandja nõuab töötajalt kahju

summas 366,00 eurot (käibemaksuta).

6(7)

29. Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 115

lg 1, § 128 lg-d 1–3). Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi

hooletusest. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

30. Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. Töötaja peab täitma

töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning

töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega (TLS § 16 lg 1). Töölepingu täitmisel järgitav

hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest,

määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi

riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja

võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2).

31. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja oli õnnetuse toimumise ajaks töötanud

bussijuhina üle kolme aasta. Kostjat saab pidada kutseliseks bussijuhiks. Kutselise bussijuhi

hoolsusstandart on tavapärasest kõrgem ning temalt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust

kõrgendatud hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi

asjaolusid. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et kostja oli hooletu postist

möödumisel. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja rikkus

töölepingust tulenevaid kohustusi hooletuse tõttu.

32. Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel

on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks hageja bussiga vastu posti sõitnud ja

bussi kahjustanud, ei oleks hageja pidanud bussi remontima. Kahju tekkimine oli kostjale

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikutud kohustuste eesmärgiks oli kaitsta hagejat

tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2).

33. Kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise

suuruse määramisel juhinduda TLS § 74 lg-st 2. Kui töötaja on töölepingut rikkunud

hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel

arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö

iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja

töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või

kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju

tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lg 2). Kohtupraktika järgi on

hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 3-2-1-56-17, p 30).

34. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid. Avarii toimumise

ajaks oli kostja töötanud hageja juures bussijuhina üle kolme aasta. Kostja on kutseline

bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist. Lisaks käsitlevale

liiklusõnnetusele on kostja varem sooritanud tööülesannete täitmisel veel ühe liiklusõnnetuse

31.07.2020. Kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu ning liiklusõnnetus juhtus olukorras,

kus kostja hakkas peatuses tema poolt juhitud hageja bussiga peatusest välja keerama ja riivas

bussi tagumise alumise osaga elektriposti. Kostja kirjaliku seletuse kohaselt hakkas ta

peatusest väljuma, nähtavus oli halb, oli pime ja vihmane ning kostja ei arvestanud, ega

märganud, et post on kaldu. Kostja keskmine töötasu on 1274,43 eurot kuus. Hagejale

tekkinud tõendatud kahju on 699,70 eurot. Kohus arvestab ka sellega, et avarii puhul on

tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega ning hageja tegevusalal

võivad taolised õnnetused tavapäraselt juhtuda.

35. Samuti arvestab kohus sellega, et hagejal oli võimalik sõlmida kohustuslik

kindlustusleping, mis piiraks tema vastutust liiklusõnnetuse korral. Kindlustusleping

maandaks hageja riske liikluses tavapäraselt esineva ohu realiseerumise korral. Hageja ja

kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad. Arvestades

bussi remondikulude suurust ei saanud hageja eeldada, et töötaja suudaks liiklusõnnetuse

tekitamisel hüvitada bussi parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus

7(7)

töötaja on nõrgem pool ja töötaja huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut

tööandja väikseima põhiomavastutusega 600 eurot. Hageja väitel tähendaks vabatahtlike

kindlustuslepingute sõlmimine lisakulu 250 000 eurot – 600 000 eurot. Kohtule ei ole

esitatud andmeid selle kohta, et viidatud kulude kandmine oleks põhjustatud hageja

võimatuse jätkata oma majandustegevust. Vabatahtliku kindlustuslepingu mittesõlmimine on

üks asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Hageja

on hagiavalduses märkinud, et praegu on tööandja osadel bussidel kaskokindlustus. Asjaolu,

et bussil, millega sõitis kostja, sellist kindlustust ei olnud, ei peaks panema kostjat hooletusest

tekitatud kahju hüvitamisel märkimisväärselt raskemasse olukorda, kui bussijuhti, kes teeb

avarii bussiga, millel on kaskokindlustus. Samas on hageja juba arvestanud mingil määral

kostja vastutust vähendavate asjaoludega ja nõuab kahju hüvitamist summas 366 eurot.

Kohus on seisukohal, et kahjuhüvitise vähendamine 1 euroni ei ole põhjendatud. Kohtu

hinnangul saab õiglaseks hüvitiseks pidada 200 eurot.

36. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 200

eurot.

37. Kostja esitas taotluse kohtulahendi täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Kohus

võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise

tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse

mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1). Taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele

ei kuulu. Kohtu hinnangul saab TsMS § 445 alusel täitmist ajatada väga erandlikel asjaoludel.

Kostja ei ole tõendanud, et tal esinevad erandlikud asjaolud otsuse täitmise ajatamiseks.

Samuti on pooltel võimalik sõlmida kompromiss, millega pooled lepivad kokku tasumise

graafiku alusel.

38. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asjas lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

39. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda

(TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid ja hagi

rahuldamise ulatust, on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda.

40. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik