2-24-107481/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-107481 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hagi P.T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 79 eurot 78 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post Kostja P.T (isikukood XXX), elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, epost Asja läbivaatamine kirjalikult lihtmenetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta AS ÜHISTEENUSED hagiavaldus P.T vastu rahuldamata. 2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21). MENETLUSE KÄIK 1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitatud hagist nähtub, et P.T (kostja) parkis 12. veebruaril 2021 temale kuulunud sõidukit Volkswagen registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul asuvas eraparklas rikkudes parkimiskorralduse nõudeid, mille kohta koostas hageja leppetrahvi 40 eurot. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 26. veebruar 2021. Kostja leppetrahvi tähtaegselt ei tasunud. 2. Hageja esitas 21. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 79 euro 54 sendi saamiseks. Kostja esitas 5. märtsil 2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt on kostja võlgnevuse tasunud. Seoses vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule. 1

2-24-107481 3. Hageja esitas 19. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhinõudena 40 eurot, viivise perioodil 27. veebruar 2021 kuni 19. aprill 2024 summas 11 eurot 91 senti, sissenõudmiskulu 20 eurot ja viivise kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja jätta kostja kanda menetluskuluna riigilõivu 100 eurot ja hageja õigusabikulu 358 eurot. 4. Kostja oma 6. mai 2024 seisukohas esitatud hagiavaldusega ei nõustunud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et tal puuduvad hageja ees võlgnevused, sest leppetrahv on tasutud. 5. Hageja kinnitas 27. mai 2024 seisukohas, et kostja on tasunud hagejale 5. märtsil 2024 võlgnevuse katteks 56 eurot. Hageja arvestas summast 40 eurot põhivõlgnevuse katteks, 11 eurot 91 senti viivise katteks ja 4 eurot 9 senti sissenõudmiskulude katteks. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 15 eurot 91 senti ning riigilõivu 100 eurot ja õigusabi kulu 358 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 7. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 8. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. 9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 40 eurot, viivise perioodil 27. veebruar 2021 kuni 19. aprill 2024 summas 11 eurot 91 senti, sissenõudmiskulu 20 eurot ning lisanduva viivise. Hageja on oma 19. aprillil 2024 esitatud nõude tõendamiseks esitanud 12. veebruaril 2021 koostatud leppetrahvi nr 0256009897 (dtl 41), fotod kostja sõiduautost (dtl 42-45), võlateatised võlgnevuse tasumiseks (dtl 52-54). Hageja on kinnitanud, et kostja on võlgnevuse tasunud 5. märtsil 2024 summas 56 eurot, millest põhivõlg on 40 eurot, viivis 11 eurot 91 senti ja sissenõudmiskulud 4 eurot 9 senti (dtl 73-74). 2

2-24-107481 10. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 21. veebruaril 2024 maksekäsukiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks summas 79 eurot 54 senti (dtl 3-5). Kostja esitas 5. märtsil 2024 nõudele vastuväite põhjendusega, et võlgnevus on tasutud (dtl 10-16). Hageja esitas 19. aprillil 2024 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks summas 71 eurot 91 senti (dtl 35-56). Kostja esitas 6. mail 2024 hagiavaldusele vastuväite põhjendusega, et võlgnevus on tasutud (dtl 61-68). Kostja kinnitas 27. mail 2024, et kostja on võlgnevuse katteks 5. märtsil 2024 tasunud 56 eurot, millest hageja arvestuse kohaselt on 40 eurot põhivõlg, 11 eurot 91 senti viivis ja 4 eurot 9 senti sissenõudmiskulu (dtl 71-74). Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks nõudes, mis oli kostja poolt enne hagiavalduse esitamist tasutud. Hageja on kostja poolt 5. märtsil 2024 tasutud 56 eurost arvestanud mh viivise tasumisena 11 eurot 91 senti, mis on hagiavalduse kohaselt viivis perioodil 27. veebruar 2021 kuni 19. aprill 2024. Kuna kostja tasus põhivõlgnevuse 5. märtsil 2024, siis ei olnud hagejal õigust nõuda ega arvestada viivist perioodil 6. märts 2024 kuni 19. aprill 2024, s.o peale põhinõude tasumist kostja poolt. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Võlgniku poolt enne hagiavalduse esitamist tasutud nõude esitamine kohtule on kohtusüsteemi koormamine ning selgelt vastuolus avalike huvidega – see takistab tegelikku õiguskaitset vajavate nõuete menetlemist mõistliku aja jooksul ning suurendab ebamõistlikult menetluses olevate kohtuasjade hulka ja kohtute koormust. Kohtuvõimu ülesandeks on muuhulgas edendada Eesti õiguskultuuri ning tagada järjekindlalt, et kohtusse pöördumise õigust ei kasutataks ebamõistlikult. Kohus on seisukohal, et hagejal puudub leppetrahvist nr 0256009897 tulenev nõue kostja vastu seoses kostja poolt võlgnevuse tasumisega 5. märtsil 2024. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Seoses hagiavalduse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt, ei ole kostjal menetluses esindajat olnud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks esinenud ka muid menetluskulusid. Seega puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud. 12. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 100 eurot ja õigusabikulust summas 358 eurot. Kuna hagiavaldus jääb rahuldamata, jäävad hageja menetlus hageja enda kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

2-24-107481 Külli Puusep kohtunik 4