2-21-17491/72 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-21-17491

Tsiviilasi

Heli-Reet

Pooluse

hagi

Arvi

Normeti

vastu

kinnisasjade omandiõiguse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. juuni 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heli-Reet Pooluse apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

120 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

Heli-Reet

Poolus

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

Kostja

(vastustaja)

Arvi

Normet

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mehis

Adamson

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. juuni 2023. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Heli-Reet Pooluse kanda.

3. Määrata kindlaks apellatsiooniastme menetluskulud ja mõista Heli-Reet

Pooluselt Arvi Normeti kasuks välja menetluskulude katteks 990 eurot.

4. Vabastada Heli-Reet Poolus apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud

tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Heli-Reet Poolus (hageja) esitas Tartu Maakohtule Arvi Normeti (kostja) vastu hagi,

milles palus kohustada kostjat andma:

▪ hagejale üle XXXX kinnistu, kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX,

½ kaasomandi osa omandiõigus;

▪ nõusolek kustutada kinnistusraamatus XXXX kinnistu teisest jaost kanne "Arvi

Normet ½ kaasomandist" ning kanda hageja ½ kaasomandi osa omanikuna

kinnistusraamatusse;

▪ hagejale üle XXXX kinnistu, kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX,

omandiõigus;

▪ nõusolek kustutada kinnistusraamatus XXXX kinnistu teisest jaost kanne kostja

omandiõiguse kohta ning kanda hageja omanikuna sisse.

Hageja palus asendada tahteavaldused kohtuotsusega ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja ja kostja sõlmisid 19. juunil 2009 notariaalse ülalpidamislepingu, kinnistute

üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (leping). Hageja andis lepingu alusel kostjale üle

½ kaasomandi osa XXXX kinnistust ja XXXX kinnistu. Kostja kohustus võimaldama

hagejale täieliku ülalpidamise ja abistamise, tasuma elamu kommunaalmaksed, sh elektri,

soojuse ja prügi eest; pidama hagejat ülal ja hooldama viisil, mida hageja võib mõistlikult

oodata tema poolt üleantu väärtuse ning senise elukorralduse põhjal; tagama hagejale

mõistliku eluaseme ja täieliku ülalpidamise; tagama hagejale vajaliku hoolitsuse ja

tervishoiuteenuste osutamise, sh tasuma hoolduskulud Otepää Tervisekeskusele, kui hageja

soovib hooldust saada; teostama elamu sanitaarremonti. Kostja peab pidama hagejat

täielikult ülal lähtuvalt hageja hetke elustandardist ning katma hageja kõik mõistlikud

vajadused, lähtudes mõistlikust kvaliteedist.

Kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei hoolda ega abista hagejat. Kostja ei

too hagejale toitu, kuigi hageja on seda kostjalt korduvalt palunud. Kostja ei taga hagejale

joogivee saamise võimalust. Hageja kaevu vesi ei vasta joogivee nõuetele. Kostja ei ole

teinud selle parandamiseks midagi ega ole tõendanud, et vee kvaliteeti ei saa parandada.

Kostja ei too hagejale küttepuid. Hageja tegi kinnistul olevad küttepuud ise, kuid neist ei

piisa järgmiseks kütteperioodiks. Kostja ei tasu prügiveo eest. Kostja ei remondi hageja

eluaset, kuigi see on halvas seisukorras: katus laseb läbi, köögi pliit vajab korrastamist, ahju

siibri ümbrus vajab parandamist, elektrisüsteem on ohtlik, saunaahi ajab suitsu sisse, kelder

on liigniiske ja kasutuskõlbmatu, juurdeehituse põhjapoolne nurk on varisenud. Hageja ei

saa suuremat osa elamust kütta, kuna küttekolded on tuleohtlikud. See, et kostja tegi kunagi

remondi, ei vabasta kostjat edaspidi remondi tegemisest. Kostja ei tee sanitaarremonti. See,

et XXXX kinnisasi on kaasomandis, ei takista sellel asuvas elamus remondi tegemist, samuti

ei takista seda hageja. Kostja ei taga kinnisasjal heakorda. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasub

hageja elektriarveid. Isegi kui kostja seda teeks, ei oleks üksnes elektriarvete tasumine

hageja ülalpidamiseks piisav. Hageja ei saa tõendada, et kostja ei täitnud hageja

ülalpidamiskohustust, kostja peab tõendama, et ta on seda teinud. Kostja ei tõendanud

ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja ei saa elamu korrastamiseks vallalt abi, kuna hageja

ei ole kinnisasja omanik.

Hageja andis kostjale üle kaks kinnisasja. Kinnisasjade väärtus oli nende üleandmise ajal

40 000 eurot, praeguseks on see 200 000 eurot. Kostja ei täida hageja ees

ülalpidamiskohustust ulatuses, milleks ta on, arvestades kinnisasjade väärtust, kohustatud.

Hageja saatis 6. augustil 2021 kostjale kirja, milles palus, et kostja täidaks

ülalpidamiskohustust, tooks hagejale süüa ja küttepuid ning teeks elamus vältimatu remondi.

Hageja saatis 25. augustil 2021 kostjale meeldetuletuse. Hageja saatis 5. oktoobril 2021

kostjale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks uue nõude. Hageja palus täita 6. augusti

2021. a kirjas nimetatud kohustused või alustada nende täitmist hiljemalt 12. oktoobriks

2021. Hageja kirjad jäid vastuseta.

Kostja ei täida lepingut. Ta solvas 12. oktoobril 2021 hagejat. Kostja käitus hageja suhtes

jämedalt tänamatult. Hageja taganes 21. oktoobril 2021 seetõttu lepingust.

Kostja poolt kohtumenetluses hageja kohta esitatud väited hageja jälitusmaania, mustuse,

häbematuse, varastamise ja valetamise kohta on hageja au teotavad. Au teotamine on jäme

tänamatus. Hageja taganeb lepingust ka sellele alusel.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja on lepingust juba varem kahel korral taganenud põhjusel, et kostja väidetavalt ei

hooldanud hagejat, oli hageja suhtes ebaviisakas ega teinud elamus remonti. Hageja

sellekohased väited ei leidnud tsiviilasjades nr 2-17-1760 ja nr 2-19-16014 kinnitust.

Lepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata. Kostja ei ole lepingust tulenevaid

kohustusi rikkunud ega olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu.

Kostja on lepingu järgi kohustatud hagejat hooldama tema 2009. a elukorralduse tasemel,

kui hageja avaldab selleks soovi. Kostja ei pea hageja soovita toiminguid tegema. Kostja ei

saanud enne 6. augustit 2021 hagejalt abipalveid.

Kostja aitas hagejat toidu toomisel. Kostja külastas 8. augustil 2021 hagejat. Kostja leppis

hagejaga kokku hageja arsti juurde viimise. Kostja viis hageja seejärel arsti juurde. Kostja

pakkus hagejale ka võimalust minna koos toidupoodi ja toidu ostmist, kuid hageja keeldus.

Hageja ei soovinud pärast seda abi toidu toomisel. Kaevuveega seotud probleemid on hageja

enda varasema hooletu loomakasvatuse tulemus. Kostja ei saa pinnasest tuleva vee kvaliteeti

muuta. Probleemid joogiveega peaksid vee piisava kasutamise tulemusena siiski lahenema.

Kostja paigaldas kraani, millega saab kaevust vett välja lasta. Kaevuvesi ei ole täiesti

kõlbmatu. Kaevuvee probleemi on käsitletud varasemates tsiviilasjades. Kostja tegi hagejale

mitme aasta ahjupuud. Need asusid kinnisasjal, kui kohus tegi eelmises tsiviilasjas

paikvaatlust. Hagejal on 10 rm küttepuid. Kui need otsa saavad, saab kostja puid juurde tuua.

Hageja kütab elamut elektriga. Kostja maksab elektriarved. Kostja tasub lisaks maamaksu,

prügiveo ja korstnapühkimise eest. Elamus on remonti tehtud, see tuvastati tsiviilasjas

nr 2-16-1760. Hageja kinnitas seda ka tsiviilasjas nr 2-19-16014. Hageja takistab kostjal

remondi tegemist, kuna ei taga kostja juurdepääsu elamule. Hageja soovib remondi tegemist

suuremas ulatuses, kui tal on selleks õigus, arvestades, et hagejale kuulus algselt üksnes

½ kaasomandi osa kinnisasjast. Kinnisasjalt on kadunud ehitusmaterjale, mis takistab tööde

teostamist. Pliit töötab korrapäraselt, pliidi siiber ei vaja vahetamist. Hageja ei tohiks siibrit

liiga vara sulgeda. Talu ümbrus on niidetud. Kostja peab ülal ka hageja väidetavat

elukaaslast. Hageja väidetavate etteheidete aluseks olevad asjaolud said alguse 2016. aastal.

Hageja ei saa neile enam tugineda, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 lõikes 1 sätestatud

tähtaeg on möödunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 21. juuni 2023. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2200 eurot. Maakohus

mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 1500 eurot ning määras, et riigilõiv

tuleb tasuda igakuiste 100-euroste osamaksetena 15 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Pooled sõlmisid VÕS § 572 lg 1 mõttes ülalpidamislepingu. Ülalpeetav võib VÕS § 575

järgi ülalpidamislepingust taganeda samadel alustel ja korras nagu kinkija kinkelepingust.

Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu

rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1 – 3 ette nähtud

juhtudel (VÕS § 268 lg 1). Kinkija võib taganeda lepingust ühe aasta jooksul alates ajast,

mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1).

Lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja ei saanud lepingust

taganeda.

Kostja ei olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Hageja ei tuginenud taganemisavalduses

kostja jämedale tänamatusele. Taganemisavaldust saab menetluses hiljem siiski täiendada.

Tõendatud ei ole, et kostja nimetas hagejat 12. oktoobril 2021 kõige mustemaks ja õelamaks

inimeseks Normetite sugupuus, ega see, et kostja oleks hagejat süüdistanud varguses. Pooltel

oli sel kuupäeval sõnavahetus. Sõnavahetuse konteksti ja täpsemat sisu ei saa tõendite põhjal

tuvastada. Käsitletav sõnavahetus ei ole selline jäme tänamatus, mis annaks hagejale aluse

lepingust taganeda. Kostja poolt menetluses seisukohtade väljendamine ei ole hageja au

teotamine VÕS § 1046 tähenduses ega jäme tänamatus hageja suhtes. Kostja ei esitanud

väiteid ise, vaid esindaja kaudu. Neist ei saa järeldada kostja jämedat tänamatust hageja

vastu. Hageja esindaja võimendas kostja väiteid.

Kostjal ei ole lepingust tulenevalt kohustust tagada hagejale puhta joogivee saamist oma

kaevust ega teostada kaevu puhastustöid. Lepingu tähenduses täieliku ülalpidamise andmine

hõlmab siiski hageja varustamist puhta joogiveega. Hageja ei nõudnud kostjalt puhta

joogivee toomist. Hageja ostis joogivett poest. Hageja on suutnud endale seega joogivee

tagada. Kuna leping on väga üldine ja kostjalt ei ole selgelt puhta joogivee toomist nõutud,

ei saa kostjat lugeda selles osas lepingut rikkunuks. Hageja tugineb kaevuvee puuduste osas

2019. a analüüsidele. Sellega ei saa tõendada, et puudused on jätkuvalt olemas. See, et hageja

joogivee kvaliteet ei vasta ega vastanud lepingust taganemise ajal nõuetele, on tõendamata.

Terviseameti seisukohast nähtub, et hageja kaevu vesi on juhul, kui selles on väidetud

puudused, pärast töötlemist ohutu. Hageja kaevu vee kvaliteet ei ole halvenenud aasta

jooksul enne lepingust taganemist. VÕS § 270 järgset tähtaega ei järgitud.

Hagejal on olemas küttepuud. Hageja ei saanud seega nõuda täiendavate küttepuude toomist.

Hageja kütab elamut elektriga. Elektriarved esitatakse kostjale ja võib eeldada, et kostja

tasub need. Hageja ei väida, et ta maksaks elektri eest. Kostja tasub seega hageja eluaseme

kütte eest.

Kostja kohustus lepingu järgi teostama elamu sanitaarremondi. See viitab ühekordsele, mitte

korduvale kohustusele. Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-17-1760, et kostja tegi elamus

remonti suuremas mahus kui sanitaarremont. Kostja on sanitaarremondi tegemise kohustuse

seega täitnud. Kuna lepingus ei ole kokku lepitud, missuguses korras tuleb kostjal hoida

tema omandisse antud elamut ning missuguseid remonditöid tuleb lepingu kehtivusajal

ülalpidamiskohustuse täitmiseks teha, ei ole tuvastatav, et kostja oleks olnud lepingu alusel

kohustatud tegema hageja poolt välja toodud remonttöid ning et nende tegemata jätmine

oleks lepingu rikkumine. Kostja ei rikkunud lepingut sellega, et jättis küttekolded

hooldamata ning suitsuandurid paigaldamata. Elamut köetakse elektriga. Kostja tasub arved.

Hageja nõutavate remonditööde tegemine ei ole hõlmatud lepingust tuleneva kohustusega

tagada hagejale mõistlik elamispind. Hagejal on olemas eluruumid, mis on adekvaatses

korras. Hagejal ei ole välistatud ahju kütmine. Hageja ei saa kütta üksnes pliiti. Ühe

küttekolde korda tegemata jätmine, ei ole olukorras, kus elamu on köetav muude

vahenditega, kostjale etteheidetav. Hageja ei selgitanud, miks talle on saunaahi vajalik.

Hagejal on elamus WC ja duširuum. Hageja ei tõendanud, et elamu elektrisüsteem on

remontimata ja tuleohtlik. Kostja peab lepingu järgi hoolitsema, et hagejal oleksid

mõistlikud eluruumid, kuid need ruumid ei pea hõlmama kogu kinnisasja. Hageja takistab

kostjal remonttööde tegemist. Kostja pahauskne takistamine remontööde tegemisel ei ole

aluseks hagi rahuldamisele.

Kostja ei ole lepingu alusel kohustatud abistama hagejat kinnistu heakorratöödega. Nende

kohustuste täitmata jätmine ei ole lepingu rikkumine.

Hageja ei tõendanud, et kostja takistab vallal elamus remontööde teostamist, eelkõige

küttekehade remonti. See, et hageja ei saa taotleda vallalt toetust, ei ole kostja rikkumine.

Hageja nõudis 6. augusti 2021. a kirjas iganädalase toidukorvi toomist. Hageja tugineb

taganemise alusena toidu mittetoomisele pärast 6. augustit 2021. Kohtud selgitasid

varasemates tsiviilasjades hagejale, et ta peab pöörduma oma vajadustega mõistlikult kostja

poole. Kostja võimaldas nõudekirja saamisel hagejal poodi minna. Kostja tegi seda vaid üks

kord. Kostja ei saanud pärast nõudekirja, milles paluti iganädalase toidukorvi toomist, kätte

saamist jääda täiesti passiivseks. Ühel korral poeskäigust keeldumist ei saa tõlgendada toidu

toomise soovist täieliku loobumisena. Kohus selgitas tsiviilasjas nr 2-19-16014 kostjale, et

tema peab tundma mõistlikku huvi ülalpeetava vajaduste vastu. Kostja rikkus sellega

lepingust tulenevat kohustust täielikuks ülalpidamiseks. See rikkumine ei ole siiski aluseks

hagi rahuldamisele. Pooltel ei ole selget kokkulepet toidu toomise osas. Toidu toomist ei saa

mõistlikult nõuda ühe ebamäärase nõudekirjaga. Hageja ei ole üritanud saada kostjaga toidu

toomise osas mõistlikele kokkulepetele. Hageja asus kohe lepingust taganema. Hageja ei ole

jäänud toiduta. Hageja eelistas abi palumise asemel ise poodi minna. Hageja oleks saanud

sel juhul nõuda kostjat toidu arvete tasumist, kuid ta ei teinud seda. Toidu toomise kohustuse

täitmata jätmine on põhjustatud hageja enda soovimatusest, mitte kostja rikkumisest.

Ülalpidaja peab VÕS § 574 järgi ülalpeetavat ülal pidama ja hooldama viisil, mida

ülalpeetav võib mõistlikult oodata tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise

elukorralduse põhjal. Üleantu väärtus ei ole viidatud tõendiga adekvaatselt tõendatud, sest

neis on hinnatud XXXX ja XXXX kinnistuid tervikuna. Hageja andis XXXX kinnisasjast

kostjale üle ½ suuruse kaasomandi osa. Samas, hinnates lepingu rikkumist, arvestas kohus

üleantu väärtusega. See ei muuda siiski järeldust taganemise alusetuse kohta.

Rikkumise tuvastamisel tuleb VÕS § 574 ja § 270 lg 1 järgi arvestada hageja elustandardiga

aasta jooksul enne lepingust taganemist. Hageja ei tõendanud, et tema elustandard oleks

halvenenud ühe aasta jooksul enne 21. oktoobri 2021. a taganemisavalduse tegemist. Hageja

esitatud tõendid viitavad probleemidele, mis tekkisid ammu enne taganemist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada, ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Kostja oli hageja suhtes jämedalt tänamatu. Hageja tugines taganemisavalduses

12. oktoobri 2021. a sündmustele kui kostja jämedale tänamatusele hageja suhtes. Kostja

jäme tänamatus on hageja ja tunnistaja ütlustega tõendatud. Kostja ei esitanud

12. oktoobri 2021. a sündmuste kohta alternatiivset versiooni, vaid keeldus sellest rääkimast.

Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et 12. oktoobri 2021. a sündmused ei ole kostja

jäme tänamatus hageja suhtes. Kostja esitas menetluses hageja au teotavad väited. Kostja

õigus menetluses seisukohti esitada ei anna kostjale õigust hagejat solvata.

Menetlusdokumendis väidetu saab olla au teotamine ja jäme tänamatus hageja suhtes. See,

et väiteid esitas kostja nimel esindaja, ei ole oluline. Kostja esindaja käitumine on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 6 järgi kostja käitumine.

Ülalpidamiskohustuse ulatus on lepingus selgelt reguleeritud. Kohustuste täpsustamiseks

tuleks lepingut VÕS § 29 järgi tõlgendada, mitte heita hagejale ette, et ta ei ole sõlminud

ülalpidamise osas kostjaga täiendavaid kokkuleppeid. Lepingu konkretiseerimiseks

kokkulepete sõlmimata jätmine ei tähenda, et lepingust tulenevad kohustused oleksid ära

langenud või et kostja ei pea lepingut täitma. Poolte ühine tahe oli, et kostja kohustub lepingu

järgi pidama hagejat täielikult ülal. Kostja peab seega tagama hagejale tema baasvajaduste

rahuldamise ja mõistliku elukorralduse. Kostja ei tee seda.

Kostja peab varustama hagejat puhta joogiveega. Hageja nõudis seda 6. augusti 2021. a

kirjas. Kaevuvee kvaliteet ei ole 2019. aastast paremaks läinud. Kostja ei ole teinud selleks

midagi. Kostja tegevusetus on jätkuv. See, et hageja peab joogivee saamiseks seda poest

tooma ega saa kasutada kaevuvett, on ülalpidamisekohustuse rikkumine.

Hageja saab küttepuudega kütta üksnes oma magamistuba ja vahekäiku. Hageja elukorraldus

on kütteperioodil seetõttu piiratud, kuna teised ruumid on külmad ja kasutuskõlbmatud.

Hageja peab neid ruume kütma elektriga. See ei ole vana talumaja puhul mõistlik. See, et

kostja ei too küttepuid ega remondi küttekehasid, on ülalpidamiskohustuse rikkumine.

Kostja on lepingu järgi kohustatud tegema sanitaarremonti rohkem kui üks kord. Kostja peab

lepingu järgi tagama hagejale täieliku ülalpidamise ja abistamise, sh mõistliku elamispinna.

Sanitaarremont tagab hagejale mõistlikud elamistingimused. Sanitaarremonti tuleb seega

teha vastavalt vajadusele, mitte ainult üks kord. Hageja tõendas, et elamu vajab

sanitaarremonti. Elamu küttekolded vajavad remonti. Hageja elab talvel oma magamistoas

ja vahetoas, kuna ülejäänud elamu ei ole köetav ega kasutatav. Elamu ei ole elektriga köetav.

Kohustus tagada mõistlik eluase hõlmab ka kohustust tagada elamus sauna kasutamise

võimalus. Hageja tõendas, et elamu elektrisüsteem on puudustega ja tuleohtlik ning et elamu

konstruktsioonid on hävimisohus, kuna katus jookseb läbi ja kelder on vett täis. Maakohus

järeldus, et hagejale on tagatud mõistlikud eluruumid, on seega ekslik. Kostjal on lepingust

tulenevalt kohustus hoida korras kõiki elamu ruume, mitte üksnes osa neist. Hageja ei takista

kostjal elamus remondi tegemist. Kostja lihtsalt ei tee seda.

Maakohus ei lugenud heakorratööde tegemata jätmist täieliku ülalpidamise ja abistamise

kohustuse rikkumiseks. Vaidlust ei ole, et kostja ei tee kinnisasjal heakorratöid.

Otepää vald ei aita hagejat, sest hageja ei ole selle kinnisasja omanik, millel asub hageja

eluase. Vald ei aita hagejat kostjast tulenevatel asjaoludel. Maakohus jättis lahendamata

hageja 13. juuni 2022. a taotluse, milles hageja palus, et kohus küsiks vallalt täiendavat

teavet.

Maakohus nõustus, et kostjal on kohustus hagejale toitu tuua. Kohus ei pidanud toidu

toomata jätmist rikkumiseks, kuna hageja ei üritanud saavutada kostjaga selles osas

kokkulepet. See on ekslik. Hageja palus 6. augusti 2021. a kirjas, et kostja tooks hagejale iga

nädal toitu ning tõi esile loetelu sellest, mida hageja vajab. Hageja kordas oma palvet, kuid

kostja ei toonud hagejale toitu. Hageja ei ole toidu toomise soovist loobunud. Kostja ei

teinud hagejale ka ettepanekuid, kuidas toidu toomist korraldada. Kostja jättis hageja seega

abita. Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole jäänud toiduta, on küüniline. Asjaolu, et hageja

peab toidu ise hankima, ei tähenda, et kostja ei oleks hageja ülalpidamiskohustust rikkunud.

Kostja rikkumine on pikaaegne. Kostja ei kõrvaldanud seda täiendava tähtaja jooksul.

VÕS § 574 tulenevalt sõltub ülalpidaja ülalpidamiskohustuse ulatus mh sellest, millise

väärtusega vara on ülalpeetav talle üle andnud. Pooled ei leppinud kokku, et hagejat tuleks

ülal pidada, arvestades üksnes hagejal lepingu sõlmimise aja seisuga olnud elustandardit.

Hageja andis kostjale üle kaks kinnisasja. Arvestades kinnisasjade väärtust, peaks kostja

ülalpidamiskohustus hageja ees hõlmama enamat, kui üksnes elektriarve maksmist.

Maakohtu põhjendustest ei ole selgelt aru saada, kas ja mil moel maakohus arvestas kostja

kohustuste ulatuse tuvastamisel kostjale üleantud kinnisasjade väärtusega. Maakohus

tuvastas, et kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust üksnes hageja elektriarve

maksmisega. See ei ole hageja ülalpidamiseks piisav. Hageja andis kostjale kohustuste

täitmiseks täiendava tähtaja. Kostja ei täitnud oma kohustusi. Kostja rikkus lepingust

tulenevaid kohustusi seega oluliselt. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Maakohus ei saanud

12. oktoobri 2021. a sündmuste kohta teha järeldusi üksnes hageja ja tunnistaja ütluste

põhjal. Kohus pidi arvestama ka kostja ütlustega. Kostja ei ole 30. juuni 2022. a

menetlusdokumendis väitnud seda, mida hageja esindaja sellest järeldab. Kostjal on õigus

kirjeldada menetluses enda nägemust hageja väidetest.

Kostja ei rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Hageja esitas nõude tegeleda

veeproovidega, kuid mitte vee küsimusega. Hageja heidab kostjale ette joogivee probleemi,

mis puudutab XXXX kinnisasjal asuvat kaevu. Hageja tugineb 2019. a proovidele. See

küsimus lahendati varasemates tsiviilasjades. Hageja on minetanud õiguse sellele tugineda,

kuna see tekkis juba aasta enne lepingust taganemist. Kostja ei saa kaevuvee koostist

mõjutada. Filtrite paigaldamine ei lahendaks probleemi. Kostja pidi tagama hagejale

samaväärsed elamistingimused, mis hagejal olid lepingu sõlmimise ajal. Kaev oli sel ajal

olemas. Maakohus tuvastas, et hagejal on tema elamises küttepuud. Kostja ei pidanud neid

juurde tooma. Hageja kütab elamut ilmselt elektriga. Kostja tasub elektri eest. Hageja saab

valida, milliseid ruume ta kasutab ja kütab. Kostja on hageja elamus remonti teinud.

Hagejale kuulus enne lepingu sõlmimist ainult ½ kaasomandi osa kinnisasjast, kus elamu

asub. Hageja ei saa nõuda, et kostja teeks remondi kogu elamus. Hageja keelas kostjal enda

tuppa sisenemise. Kostja on kinnisasjal heakorratöid teinud. Kostja niitis ja teostas aias

hooldustöid. Põlluäärte niitmisega on tegelenud isik, kellele hageja on põllumaa välja

rentinud. Hageja ei saa eeldada, et Otepää vald teeks eraomandile hageja soovitud kulutusi.

Kostja ei ole vallal kulutuste tegemist takistanud. Kostja ei ole lepingu järgi kohustatud

hagejale toitu tooma. Kostja tegi siiski hagejale toidu toomise osas ettepaneku, kuid hageja

keeldus sellest. Hageja nõuab esindaja vahendusel toidu toomist. Hageja kinnitas istungil, et

ta ei soovi, et kostja talle toitu tooks. Kostjal ei ole kohustust tuua hagejale toitu, kui hageja

ei ole selleks selgelt soovi avaldanud. Hageja ei ole nõudnud kostjalt toidukorvi hüvitamist.

Hagejale peab lepingu järgi olema tagatud lepingu sõlmimise aja elustandard. Hageja ei

esitanud üleantud kinnisasjade väärtuse kohta asjakohaseid tõendeid, kuivõrd hageja tõendid

kajastavad mõlema kinnisasja väärtust tervikuna. Kostja sai lepingu alusel hagejalt ½

kaasomandi osa XXXX kinnistust.

Ülalpidamislepingust saab taganeda ühe aasta jooksul puuduste tekkimisest. Tegemist on

õigusi lõpetava sättega. VÕS § 114 ei ole asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada

otsust.

Maakohus leidis õigesti, et pooled on sõlminud 19. juunil 2009 ülalpidamislepingu VÕS

§ 572 lg 1 tähenduses ning et VÕS § 575 järgi võib ülalpeetav ülalpidamislepingust taganeda

samadel alustel ja korras nagu kinkija kinkelepingust (VÕS § 267). Samuti on põhjendatud

maakohtu järeldus, et hageja on tuginenud VÕS § 267 punktides 1 ja 3 sätestatud taganemise

alustele (s.o jäme tänamatus kinkija suhtes ja ülalpidamislepingust tuleneva kohustuse

täitmata jätmine). Maakohus jõudis kokkuvõttes järeldusele, et hageja poolt välja toodud

asjaoludel ei ole tõendatud kostja jäme tänamatus ega ka selline kostja poolne

lepingurikkumine, mis annaks aluse ülalpidamislepingust taganeda (st materiaalsed eeldused

lepingust taganemiseks puudusid). Lisaks ei olnud hageja maakohtu hinnangul tõendanud,

et tema elustandard oleks halvenenud ühe aasta jooksul enne 21. oktoobri 2021. a

taganemisavalduse tegemist (VÕS § 270 lg 1). Maakohus on esitatud ja kogutud tõendeid

hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata

asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi.

8. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus lühidalt järgmist.

8.1.

Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 13 ekslikult märkinud, nagu ei oleks hageja

21. oktoobri 2021. a taganemisavalduses tuginenud kostja jämedale tänamatusele. Viidatud

taganemisavalduse (I kd, tl 19 pöördel) sisust nähtuvalt on hageja avalduses kostja jämedale

tänamatusele tuginenud (ning ka kostja ei ole menetluses väitnud vastupidist). Samas ei

saanud see maakohtu eksimus iseenesest mõjutada otsuse sisu, sest järgnevalt on kohus

otsuses põhjalikult analüüsinud hageja väiteid kostja jämedast tänamatusest.

8.2.

Maakohtu otsuses käsitletud 12. oktoobri 2021. a sündmuste osas kordab hageja

apellatsioonkaebuses sisuliselt oma varasemas menetluses esitatud väited ja arusaamu ning

ei nõustu selgelt maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et tunnistaja A. Riigi ütlustest ning poolte vande all antud seletustest saab

kokkuvõttes tõsikindlalt järeldada üksnes seda, et hagejal ja kostjal oli nimetatud kuupäeval

sõnelus, kuid selle täpse sisu ja põhjuste kohta on pooled esitanud selgelt erinevaid

versioone. A. R. ütlustest ei ole võimalik teha järeldusi poolte vestluse täpsema konteksti

kohta ega selle kohta, milline oli hageja enda osa sõneluse tekkimisel. Hageja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on

otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme.

Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja esitanud alternatiivset versiooni

12. oktoobri 2021. a sündmustest, mis lükkaks hageja ja tunnistaja ütlused ümber. Kostja ei

ole keeldunud 12. oktoobri 2021. a sündmustest rääkimast. Kostja ei pidanud 24. aprilli

2023. a istungi protokollist nähtuvalt vajalikuks rääkida sellest, mida ütles temale

12. oktoobril 2021 tunnistaja A.R. (II kd, tl 62). Vaidluse eset arvestades puudus selleks ka

vajadus.

8.3.

Hageja on pidanud jämedaks tänamatuseks ka kostja esindaja poolt 30. juuni 2022.

a menetlusdokumendis (menetlusdokument ise on kohtule esitatud 1. juulil 2022) esitatud

väiteid. Hageja hinnangul on need teda mõnitavad ning tema au teotavad.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et 30. juuni 2022. a menetlusdokumendi konteksti

arvestades ei ole kostja väited hageja valetamise, räpasuse ja varastamise kohta käsitletavad

faktiväidetena, vaid pigem hinnangutena, mille eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu hageja

poolt juba varemalt esitatud väidete ebaõigsusele ning hagejaga suhtlemise raskustele.

Seetõttu ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus menetlusosalise

tõekohustusest (TsMS § 328 lg 1). Tõekohustuse esemeks on faktilised asjaolud, millele

menetlusosalised tuginevad või vastu vaidlevad. Menetlusosaliste esitatud hinnangutele, mh

õiguslikele hinnangutele, tõekohustus ei laiene.

Samuti rõhutab ringkonnakohus, et 30. juuni 2022. a menetlusdokumendis ega muus

menetlusdokumendis ei ole hagejat nimetatud "vaimuhaigeks". Samuti ei ole kostja esindaja

30. juuni 2022. a menetlusdokumendis "jälitamise maania" all silmas pidanud kitsalt

võimalikku meditsiinilist diagnoosi, vaid kasutanud poolte suhtluse kirjeldamisel

kujundlikku väljendit. Lisaks on hageja väite, et kostja on süüdistanud teda pidevas

jälitamise maanias ehk vaimuhaiguses, esitanud esmakordselt maakohtu kohtukõne teesides,

mistõttu jättis maakohus selle väite asja lahendamisel põhjendatult kõrvale (TsMS § 402 lg

2 teine lause).

Asjakohane ja põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et vaidlusaluses 30. juuni 2022. a

menetlusdokumendis esitatud väljendused on kostja lepingulise esindaja, mitte kostja enda

väljendused ning neist ei saa seetõttu järeldada kostja jämedat tänamatust hageja vastu.

Apellatsioonkaebuses hageja ei nõustu selle seisukohaga, leides, et esindaja käitumise ja

teadmise saab TsMS § 217 lg 6 alusel omistada menetlusosalisele (kostjale).

Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 217 lõikel 6 üksnes menetlusõiguslik tähendus

esindaja esindusõiguse ulatuse piires (TsMS § 222 lg 1). Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et

kostja kasutaks enda lepinguliste kohustuste täitmiseks esindajat, kelle käitumise või kellest

tulenevate asjaolude eest peaks kostja vastutama (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132

lg 2).

8.4.

Seonduvalt ülalpidamiskohustuse rikkumist puudutavate hageja väidetega (VÕS

§ 267 p 3) on õige maakohtu seisukoht, et ülalpidamislepingus kokku lepitud kostja

kohustused on väga üldised ning pooled ei ole kostja kohustustes täpsemalt kokku leppinud

ega ülalpidamislepingut täiendanud. Põhjendamatu on hageja väide, et lepingus on kokku

lepitud

selge

ja

tavapärasest

põhjalikum

ülalpidamiskohustuse

regulatsioon.

Ülalpidamisleping on kestvusleping ning ülalpidaja kohustuste maht võib ülalpeetava eluaja

jooksul oluliselt muutuda. Maakohtu tuvastatust ning asja materjalidest, mh poolte vande all

antud seletustest, nähtub, et ülalpidamislepingu sõlmimise ajal (9. juunil 2009) elasid hageja

ja kostja XXXX kinnistul ühises majapidamises. Alates 2016. aastast kostja XXXX kinnistul

alaliselt ise ei ela. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et sellises muutunud

olukorras vajaksid ülalpidamislepingu punktis 3.3 sisalduvad kokkulepped üle vaatamist

ning täpsustamist või isegi täiendamist.

Kokkulepete täpsustamine nt toidu toomise kohustuse ulatuse ja sisu ning vajalike

remonditööde mahu, vajalike heakorratööde ulatuse kindlakstegemisel oleks eelkõige hageja

enda huvides. Poolte omavahelist halba läbisaamist arvestades oleks ringkonnakohtu

hinnangul mõistlik kokku leppida kostja poolt hagejale vastavate kulude hüvitamise

põhimõtetes.

8.5.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus

heitnud hagejale ette lepingu täitmise nõudmist. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt

on maakohus hoopis leidnud, et kostjale ei tule lepingust (selle praeguses sõnastuses)

selliseid kohustusi, mille täitmist hageja nõuab. Hageja leiab, et kui maakohtu arvates jäi

mõne kohustuse sisu ebaselgeks, tulnuks lepingut VÕS § 29 kohaselt tõlgendada.

Ringkonnakohtu hinnangul ongi maakohus seda teinud – valdava osa maakohtu

põhjendustest hõlmab käsitlus sellest, millised kohustused kostjale lepingust tulenevad.

Maakohus on jõudnud küll hagejast erinevatele järeldustele, kuid see iseenesest ei anna alust

maakohtu otsust tühistada.

Ringkonnakohus lisab, et hageja senise käitumise põhjal on väheveenvad hageja väited tema

huvi osas selle vastu, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi täidaks. Maakohtu tuvastatust

järelduvalt ei tee hageja ka praeguse lepingu pinnal kostjaga enda ülalpidamise ja

hooldamise võimaldamiseks mõistlikul viisil koostööd (VÕS § 23 lg 2). Pigem on hageja

soovinud kostjaga sõlmitud ülalpidamislepingust järjekindlalt vabaneda, mida ilmestavad

tsiviilasjades nr 2-17-1760 ja nr 2-19-16014 peetud kohtuvaidlused.

8.6.

Seoses etteheidetega lepingust tulenevate väidetavate kohustuste (puhta joogivee

tagamine, toiduainetega ja küttepuudega varustamine ning remondi ja heakorratööde

tegemine) rikkumise kohta kordab hageja apellatsioonkaebuses valdavalt oma varasemas

menetluses esitatud väiteid ja arusaamu ning tõenditele antud hinnanguid. Maakohus on

otsust põhjalikult põhjendatud ja kuna otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka

enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile

väidetele veelkord vastata.

8.6.1. Seonduvalt

puhta

joogivee

tagamise

kohustusega

on

iseenesest

õige

apellatsioonkaebuses märgitu, et pooled ei ole menetluses väitnud, et kaevuvee kvaliteet

oleks pärast 2019. aastal tehtud analüüse paremaks läinud. Seetõttu on ekslik maakohtu

märgitu, et vee kvaliteediprobleeme ei saa 2019. a analüüside põhjal tõendada. Samas ei

saanud see eksimus mõjutada maakohtu lõppjäreldusi. Hageja ei pea lepingu järgi tagama

kinnistul asuva kaevu vee sellist kvaliteeti, et seda saaks ka töötlemata joogiveena kasutada.

Asjas ei ole tõendeid, et kaevuvee kvaliteedi selline parandamine oleks üldse objektiivselt

võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puhta joogiveega varustamist võib

kostja lepingu järgi tagada ka teisiti, nt tuues hagejale joogivett poest. Hageja on aga

6. augusti 2021. a kirjas (I kd, tl-d 12–13) nõudnud just kaevuvee kvaliteedi mõõtmist ning

vajadusel kaevu puhastamis- ja süvendamistööde teostamist.

8.6.2. Hageja heidab maakohtule ette vaatluse korraldamata jätmist, kuid kaebusest ei

selgu, millisel viisil võis see väidetav minetus mõjutada asjas tehtavat lõpplahendit.

7. novembri 2022. a menetlusdokumendis (p-s 2.3) on hageja taotlenud maakohtult vaatluse

korraldamist XXXX kinnistul. Hageja soovis, et kohus vaataks üle hageja elutingimused ja

tema kodu seisukorra. Hageja pidas oluliseks, et kohus saaks vahetu mulje kohapealsest

olukorrast ning selle kaudu võimaluse hinnata, kas kostja täidab kohustust hagejat täielikult

ülal pidada või mitte (I kd, tl-d 149–151). Hageja elutingimused XXXX kinnistul paiknevas

elamus ja selle ümbruses on piisavalt tõendatud ka asja materjalide hulgas olevate muude

tõenditega. Kostja vaidlusaluste kohustuste sisu ja mahtu (mis on õiguslik küsimus) polnuks

võimalik vaatlusega tuvastada. Ringkonnakohtult ei ole hageja vaatluse korraldamist

taotlenud.

8.6.3. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjale ei tulene lepingust kohustust teostada elamus

regulaarselt sanitaarremonti. Tegemist oli kostja ühekordse kohustusega, mille täitmine on

tsiviilasjas nr 2-17-1760 tehtud lahendiga tuvastatud. Samuti leidis maakohus põhjendatult,

et ülalpidamislepingust ei tulene kostjale otsest kohustust hooldada elamu küttekoldeid ning

paigaldada suitsuandureid. Juhul kui elamut on võimalik kütta üksnes ahiküttega, võiksid

sellised kohustused maakohtu hinnangul olla siiski tuletatavad mõistliku elamispinna

tagamise kohustusest, kuid hageja kasutuses olevat elamut on võimalik kütta ka elektriga

(ning kostja on selle eest tasunud).

8.6.4. Hageja hinnangul on kostja jätnud elamus teostamata veel mitmed remonditööd ning

on selle kinnituseks esitanud elamu väidetavate (kõrvaldamist vajavate) puuduste kohta

MEK Ehitusgrupp OÜ ülevaatuse akti (I kd, tl-d 21–30). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks

neid töid senini teostanud. Samas leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et

kõnealuste muude hageja nõutavate remonditööde tegemine ei ole hõlmatud kohustusega

tagada hagejale mõistlik elamispind. Lisaks luges kohus tõendatuks kostja väite, et hageja

teeb sihilikult takistusi kostjale remonttööde tegemisel. Maakohtu need järeldused on

kooskõlas asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

asuda maakohtust erinevale seisukohale.

8.7.

Apellatsioonkaebuse väidetest võib järeldada, et maakohus on hageja hinnangul

jätnud VÕS § 574 kohaldamisel põhjendamatult tuvastamata üleantu väärtuse. Samas ei

selgu apellatsioonkaebuse väidetest, milliste tõendite põhjal saanuks maakohus seda teha.

Hageja poolt kinnistute väärtuse tõendamiseks esitatud hindamisakti (I kd, tl 199) osas leidis

maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et see ei tõenda üleantu väärtust adekvaatselt, sest

aktis on hinnatud XXXX ja XXXX kinnistuid tervikuna, kuid esimesest kinnistust on hageja

kostjale üle andnud üksnes ½ suuruse mõttelise osa omandi. Hageja ei ole sellele maakohtu

järeldusele apellatsioonkaebuses ka sisulisi vastuväiteid esitanud.

Asjaolu, et maakohus on pidanud võimalikuks tugineda samale hindamisaktile hagihinna

määramisel (otsuse põhjenduste p-d 34 ja 35), ei muuda maakohtu lahendit vastuoluliseks.

Hagihinna määramine TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 alusel ning hagi aluseks olevate asjaolude

tuvastamine on erinevad kategooriad, millele laieneb ka erinev tõendamisstandard.

8.8.

Maakohus on hageja hinnangul ekslikult mööda vaadanud hageja abipalvete

õiguslikust tähendusest, milleks on VÕS § 114 lg 1 mõistes täiendava tähtaja määramine

kohustuse täitmiseks. Seega, ükskõik kui oluliseks või ebaoluliseks pidas kohus

kostjapoolseid rikkumisi, tuleb need hageja arvates lugeda oluliseks VÕS § 116 lg 2 p 5

mõttes, kuna rikkumisi ei ole kõrvaldatud ka pärast selleks täiendava tähtaja andmist.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja viited VÕS § 114 lg-le 1 selles kontekstis asjakohatud.

VÕS § 256 p 3 iseenesest ei sea taganemise eelduseks rikkumise olulisust. Samas ei ole

maakohus tuvastanud ühtegi hageja väidetud lepingurikkumist.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

10. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks kostja apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse.

10.1. Kostja 6. mail 2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

esindajakulu 1430 eurot (käibemaksu ei lisandu). Esindaja ajakulu apellatsiooniastmes on

kokku 13 tundi ja tunnitasu 110 eurot (käibemaksu ei lisandu). Esindaja on teinud järgmised

toimingud: tutvumine apellatsioonkaebusega, konsultatsioon kostjaga ning positsiooni

kooskõlastamine (kokku 4 t); apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine

(0,5 t); kostja vastuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine (kokku 5 t); hageja vastusega

tutvumine (1 t); hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga tutvumine (kokku 1,5 t)

ning kostja täiendatud seisukoha edastamine ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 t).

Esindaja kinnitab, et osutatud õigusabi on seotud ainult praeguses asjas esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusega.

10.2. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud ülemäära suured. Kostja ainus sisuline

toiming on apellatsioonkaebusele vastuse esitamine, kuid seegi kujutab endast vaid kostja

24. novembri 2023. a menetlusdokumendi kordust. Selle koostamise ja sellega seotud

toimingute tegelik ajakulu on tõenäoliselt vaid tund või paar. Menetluskulude nimekirja

koostamine viisil, kus kasutatakse standardset dokumenti põhja, millele lisatakse väljatrükk

ajaarvestussüsteemist, ei võta kauem kui 15 minutit.

10.3. Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi hageja esindajakulu kindlaks

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

määrusega tutvumisele ei saanud kostja lepingulisel esindajal selle menetlusdokumendi sisu

ja mahtu arvestades kuluda üle 0,25 tunni (15 minuti). Apellatsioonkaebusele vastuse

koostamisele ei saanud esindajal kuluda üle kolme tunni, arvestades, et kaebusega oli

esindaja juba varem tutvunud ning vastuse positsioonid kostjaga kooskõlastanud. Esitatud

vastuses kostja suures osas ka kordab menetluses juba varem esitatud seisukohti. Samuti ei

saanud kostja esindajal hageja 31. oktoobri 2023. a vastusega tutvumisele kuluda üle 0,5

tunni. Hageja 3. mai 2024. a seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele võis

kostja esindajal kuluda kokku 1 tund (sh kliendiga nõupidamine) ning menetluskulude

nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Kostja esindaja eelmärgitust suurem ajakulu ei ole nende

toimingute puhul ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirjas

märgitud täiendatud seisukohta ei ole kostja 6. mail 2024 üldse kohtule esitanud (kostja on

esitanud uuesti üksnes varem esitatud vastuse apellatsioonkaebusele). Muus osas on kostja

esindaja ajakulu tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud.

Kokku on esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses seega 9 tundi

(4+0,25+3+0,5+1+0,25).

Kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud.

10.4. Eelmärgitut arvestades on hageja poolt hüvitatav kostja esindajakulu kokku seega

990 eurot (9 × 110).

11. Ringkonnakohtu 14. augusti 2023. a määrusega on hageja vabastatud

apellatsioonkaebuse esitamisel 2100 euro riigilõivu tasumisest (II kd, tl-d 126–127). TsMS

§ 190 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui hageja on saanud menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse

täies ulatuses välja. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleks hagejalt seega mh välja mõista

riigilõiv, mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Samas on hageja

kõrges eas pensionär ning tema ainukeseks sissetulekuks on pension, mis menetlusabi

andmise ajal oli 691 eurot 33 senti. Muu oluline vara ja säästud hagejal puuduvad.

Ringkonnakohtule ei ole teada, et hageja majanduslik seisund oleks praeguseks oluliselt

paranenud, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning

vabastada hageja tema majanduslikust seisundist lähtuvalt kõnealuse menetluskulu

riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)