Legislator Case Law & Legislation
2-24-2162/11 AI generated

2-24-2162/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-24-2162/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja C P pankrot 10. juunil 2024 kell 13.45 ja algatada C P kohustustest C P võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. juunil 2024 kell 11.20 Viru

Legislator headnote

AI generated

2-24-2162/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: juunil 2024 kell 13.45 ja algatada C P kohustustest C P võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. juunil 2024 kell 11.20 Viru

Keywords

AI generated
usury enforcement costs living expenses meeting the threshold bank charges lack of financial resources
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Kohtuasja number

2-24-2162

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasi

C P maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine

Kohtuistung

21. mai 2024

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik) C P (ik XXX); elukoht XXX

Usaldusisik pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik XXX);

RESOLUTSIOON

1. C P maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja C P pankrot 10. juunil 2024 kell 13.45 ja algatada C P kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada C P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo

(ik XXX, pankrotihalduri tunnistus nr 80; telefon XXX).

4. C P võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. juunil 2024 kell 11.20 Viru

Maakohtu Narva kohtumajas 1. Mai tn 2, Narva linn.

5. C P ilmuda 25. juunil 2024 kell 11.15 kohtusse (Narva kohtumaja aadressil 1. Mai tn

2, Narva linn) vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

Juhul, kui

C P

soovib osaleda kohtuistungil

Rakvere kohtumajast

videokonverentsi teel,

tuleb kohtule esitada viivitamatult vastav taotlus.

6. Pankrotimenetluse lõpuni täidab C P kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur

usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

aruande iga aasta 7. juuniks. Esimene aruanne tuleb esitada 7. juunil 2025.

2-24-2162

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata võlg-

niku varale sissenõuet.

8. Avaldada pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teadaanded

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, võlgniku ja halduri andmed, ettepanek võla-

usaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. C P võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud

pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise

taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks

esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõus-

olekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Jätta menetluskulud võlgniku C P kanda ning anda C P menetlusabi usaldusisiku tasu

osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata usaldusisik Ly Müürsoole tasu 1190 eurot, millele lisandub käibemaks 261,80

eurot, kokku 1451,80 eurot.

16. Hüvitada usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku

1000,40 eurot menetlusabina Eesti Vabariigi vahenditest. Tasu tuleb kanda OÜ-le S (rk

XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo

tegutseb.

17. Vabastada C P usaldusisiku tasu 1000,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest.

18. Usaldusisiku tasust 451,40 eurot koos käibemaksuga jätta C P kanda.

19. Anda pankrotihaldurile Ly Müürsoo õigus esitada Maksu- ja Tolliametile C P

tuludeklaratsioonid.

20. Võlgnik C P on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:

20.1. tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;

2-24-2162

20.2. viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara;

20.3. andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet tulutoova tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

21. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest

vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

22. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

23. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks OÜ-le S.

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

C P (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavaldu-se.

Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca

28 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Avaldaja soovib avalduse läbivaatamist kohtuistungil.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja

usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid

ei esitanud.

Kohus võttis 11.04.2024. a määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Ly Müürsoo

ja määras

kohtuistungi

maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks. Sama määruse alusel tuleb usaldusisikul esitada

kohtule aruanne.

Usaldusisik esitas 13.05.2024 kohtule aruande.

Usaldusisiku aruanne

Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-24-2162

I Vara

Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara- ja

võlanimekirjas.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et C P sai 2024. a

maksustatavat tulu AS-st O. Tema märtsikuu sissetulek oli 949,10 eurot netos.

Kuna C P on kolm ülalpeetavat, siis sissetuleku 949,10 eurot juures võimaliku

pankrotimenetluse ajal arestimisi teha ei saa.

C P esitas 2020. a, 2021. a, 2022. a ja 2023. a tuludeklaratsioonid, mille Maksu- ja Tolliamet

lisas FIMS § 17 lg 1 p 3 alusel vastusele.

C P on pensioni II samba pensionikonto nr 99804257691, millel osakuid ei ole.

C P nimele sõidukeid registreeritud ei ole, samuti ei oma C P kinnisasju.

Tulenevalt eeltoodust C P usaldusisikule teadaolevat vara ei ole.

II Kohustused

Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt

koostatud ja aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas.

Tulenevalt eeltoodust on C P usaldusisikule teadaolevaid kohustusi vähemalt 35 318,85 eurot.

III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused

C P vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist 9 aktiivset täitemenetlust:

Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli O OÜ kaks nõuet kokku 5694,49 eurot, G OÜ kaks

nõuet kokku 10088,21 eurot, B AS nõue 2614,09 eurot, AS A nõue 3224,19 eurot ja A OÜ

nõue s 1475,57 eurot;

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli A OÜ nõue s 3415,71 eurot;

Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli P AS nõue 3591,65 eurot.

Viru Maakohtu 11.04.2024. a määruse alusel esitas usaldusisik täituritele taotlused

täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord

Seisuga 08.02.2024 (maksejõuetusavalduse kohtusse esitamise päev) C P usaldusisikule

teadaolevat vara ei ole. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 35 318,85 eurot.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et C P sai 2024

maksustatavat tulu AS-st O. Tema märtsikuu sissetulek oli 949,10 eurot netos.

2-24-2162

Kuna C P on kolm ülalpeetavat, siis 949,10-eurose sissetuleku juures võimaliku

pankrotimenetluse ajal arestimisi teha ei saa.

Tulenevalt eelpoolkirjeldatust on usaldusisik seisukohal, et C P on püsivalt maksejõuetu, ta ei

suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule

teadaolevalt ei ole.

Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja

tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel

andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta

Usaldusisik juhib C P tähelepanu, et juhul kui kohus kuulutab välja tema pankroti ja algatab

kohustustest vabastamise menetluse, peab C P kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma

FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

VI Muud menetluslikud küsimused

2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik

on 164 eurot.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisik palub

1. Kuulutada välja C P (ik XXX) pankrot.

2. Algatada C P kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada C P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo

(ik XXX).

4. Kohustada C P kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.

6. Välja mõista OÜ-le S (rk XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu

usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1190 eurot, millele lisandub

käibemaks (22%) 261,80 eurot, kokku 1451,80 eurot vastavalt lisatud tasu arvestuse

aruandele.

7. Anda C P menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, millele lisandub

käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest.

8. Vabastada C P 1000,40 euro usaldusisiku tasu riigile hüvitamise kohustusest.

9. Usaldusisiku tasust 450,40 eurot koos käibemaksuga jätta C P kanda.

10. Anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile C

P tuludeklaratsioonid.

11. Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks OÜ-le S.

2-24-2162

Usaldusisiku töötasu arvestus

Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud:

järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja

Tolliametisse,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele,

sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene

väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF

Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank,

Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, kohtutäituritele Andrei Krek,

Kristel Maalman ja Tatjana Afanasieva, avalduse koostamine ja saatmine AS-I LHV Pank

(15 dokumenti) - 1,5 tundi;

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1

tund;

dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 0,5 tundi;

vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 5 tundi;

usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 8,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu 1190,00 eurot, millele

lisandub käibemaks 261,80 eurot, kokku 1451,80 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt

tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

21.05.2024. a kohtuistung

Istungil võlgnik soovis pankroti väljakulututamist ja võlgadest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Kohus teatas menetlusosalistele, et kohus teeb määruse avalikult teatavaks hiljemalt

07.06.2024. Kohus määras istungil, et võlgniku vande andmine toimub Viru Maakohtu Narva

kohtumajas 25.06.24 kell 11.15 ja kell 11.20 on võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kohus

kohustab võlgnikku vande andmiseks isiklikult ilmuma Narva kohtumajja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest

isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses

2-24-2162

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS §

18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti

vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 08.02.2024 (maksejõuetusavalduse kohtusse esitamise

päev) C P usaldusisikule teadaolevat vara ei olnud. Samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt

35 318,85 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda

rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole.

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei

ole.

Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus määrusega (pankrotimäärus) välja võlgniku

pankroti. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jät-

kamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku C P

pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne

isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse

lõpuni.

Kohus kuulutab välja võlgnik C P pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama,

et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt, kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni

kolmeks kuuks.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

2-24-2162

täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata

pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles

märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4

nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS §

45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja

pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul

vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks

vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik.

FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tu-

lutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

2-24-2162

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud

tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule

võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5).

Usaldusisik palub määrata tasuks 1190 eurot, arvestusega 8,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks (22%) 261,80 eurot, kokku 1451,80 eurot. Tasu sisaldab ka

usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku

varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu

osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku

1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 450,40 eurot (õige summa - 451,40 eurot, kohtu märkus) koos

käibemaksuga tuleb välja mõista võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

2-24-2162

Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas

täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi rohkem, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise

isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks

väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis

kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibe-

maksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning

OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4

lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja

suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud,

aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot,

millele lisandub käibemaks (22%) 1180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi

vahenditest.

Usaldusisiku ülejäänud tasu 451,40 eurot koos käibemaksuga (22%), tuleb mõista välja

võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

2-24-2162

Edasikaebamise õigus

FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse

peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS

§ 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise

kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

PankrS § 18 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik