2-24-2162/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja C P pankrot 10. juunil 2024 kell 13.45 ja algatada C P kohustustest C P võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. juunil 2024 kell 11.20 Viru
Legislator headnote
AI generated2-24-2162/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: juunil 2024 kell 13.45 ja algatada C P kohustustest C P võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. juunil 2024 kell 11.20 Viru
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasja number
2-24-2162
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2024, Narva kohtumaja
Kohtuasi
C P maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamise otsustamine
Kohtuistung
21. mai 2024
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik) C P (ik XXX); elukoht XXX
Usaldusisik pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik XXX);
RESOLUTSIOON
1. C P maksejõuetusavaldus rahuldada.
2. Kuulutada välja C P pankrot 10. juunil 2024 kell 13.45 ja algatada C P kohustustest
vabastamise menetlus.
3. Nimetada C P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo
(ik XXX, pankrotihalduri tunnistus nr 80; telefon XXX).
4. C P võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. juunil 2024 kell 11.20 Viru
Maakohtu Narva kohtumajas 1. Mai tn 2, Narva linn.
5. C P ilmuda 25. juunil 2024 kell 11.15 kohtusse (Narva kohtumaja aadressil 1. Mai tn
2, Narva linn) vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.
Juhul, kui
C P
soovib osaleda kohtuistungil
Rakvere kohtumajast
videokonverentsi teel,
tuleb kohtule esitada viivitamatult vastav taotlus.
6. Pankrotimenetluse lõpuni täidab C P kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku
ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise
menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur
usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluses
aruande iga aasta 7. juuniks. Esimene aruanne tuleb esitada 7. juunil 2025.
2-24-2162
7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas
need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata võlg-
niku varale sissenõuet.
8. Avaldada pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teadaanded
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu
nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, võlgniku ja halduri andmed, ettepanek võla-
usaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt
esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja
koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9. C P võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude
tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada
haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).
Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud
pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,
ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos
nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise
taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks
esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate
nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud
tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib
pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõus-
olekuta.
11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14. Jätta menetluskulud võlgniku C P kanda ning anda C P menetlusabi usaldusisiku tasu
osaliseks hüvitamiseks.
15. Määrata usaldusisik Ly Müürsoole tasu 1190 eurot, millele lisandub käibemaks 261,80
eurot, kokku 1451,80 eurot.
16. Hüvitada usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku
1000,40 eurot menetlusabina Eesti Vabariigi vahenditest. Tasu tuleb kanda OÜ-le S (rk
XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo
tegutseb.
17. Vabastada C P usaldusisiku tasu 1000,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest.
18. Usaldusisiku tasust 451,40 eurot koos käibemaksuga jätta C P kanda.
19. Anda pankrotihaldurile Ly Müürsoo õigus esitada Maksu- ja Tolliametile C P
tuludeklaratsioonid.
20. Võlgnik C P on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:
20.1. tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda
otsima;
2-24-2162
20.2. viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
20.3. andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet tulutoova tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
21. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja
määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest
vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla
kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
22. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
23. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse
tegemiseks OÜ-le S.
EDASIKAEBAMISE KORD
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva
kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale
võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.
ASJAOLUD
C P (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavaldu-se.
Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca
28 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest
vabastamise menetlus. Avaldaja soovib avalduse läbivaatamist kohtuistungil.
Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja
usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid
ei esitanud.
Kohus võttis 11.04.2024. a määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas
võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Ly Müürsoo
ja määras
kohtuistungi
maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks. Sama määruse alusel tuleb usaldusisikul esitada
kohtule aruanne.
Usaldusisik esitas 13.05.2024 kohtule aruande.
Usaldusisiku aruanne
Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.
2-24-2162
I Vara
Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara- ja
võlanimekirjas.
Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et C P sai 2024. a
maksustatavat tulu AS-st O. Tema märtsikuu sissetulek oli 949,10 eurot netos.
Kuna C P on kolm ülalpeetavat, siis sissetuleku 949,10 eurot juures võimaliku
pankrotimenetluse ajal arestimisi teha ei saa.
C P esitas 2020. a, 2021. a, 2022. a ja 2023. a tuludeklaratsioonid, mille Maksu- ja Tolliamet
lisas FIMS § 17 lg 1 p 3 alusel vastusele.
C P on pensioni II samba pensionikonto nr 99804257691, millel osakuid ei ole.
C P nimele sõidukeid registreeritud ei ole, samuti ei oma C P kinnisasju.
Tulenevalt eeltoodust C P usaldusisikule teadaolevat vara ei ole.
II Kohustused
Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt
koostatud ja aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas.
Tulenevalt eeltoodust on C P usaldusisikule teadaolevaid kohustusi vähemalt 35 318,85 eurot.
III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused
C P vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist 9 aktiivset täitemenetlust:
Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli O OÜ kaks nõuet kokku 5694,49 eurot, G OÜ kaks
nõuet kokku 10088,21 eurot, B AS nõue 2614,09 eurot, AS A nõue 3224,19 eurot ja A OÜ
nõue s 1475,57 eurot;
Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli A OÜ nõue s 3415,71 eurot;
Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli P AS nõue 3591,65 eurot.
Viru Maakohtu 11.04.2024. a määruse alusel esitas usaldusisik täituritele taotlused
täitemenetluste peatamiseks.
IV Majanduslik olukord
Seisuga 08.02.2024 (maksejõuetusavalduse kohtusse esitamise päev) C P usaldusisikule
teadaolevat vara ei ole. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 35 318,85 eurot.
Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et C P sai 2024
maksustatavat tulu AS-st O. Tema märtsikuu sissetulek oli 949,10 eurot netos.
2-24-2162
Kuna C P on kolm ülalpeetavat, siis 949,10-eurose sissetuleku juures võimaliku
pankrotimenetluse ajal arestimisi teha ei saa.
Tulenevalt eelpoolkirjeldatust on usaldusisik seisukohal, et C P on püsivalt maksejõuetu, ta ei
suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule
teadaolevalt ei ole.
Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja
tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel
andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.
V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta
Usaldusisik juhib C P tähelepanu, et juhul kui kohus kuulutab välja tema pankroti ja algatab
kohustustest vabastamise menetluse, peab C P kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma
FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda
mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
VI Muud menetluslikud küsimused
2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik
on 164 eurot.
Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
Usaldusisik palub
1. Kuulutada välja C P (ik XXX) pankrot.
2. Algatada C P kohustustest vabastamise menetlus.
3. Nimetada C P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo
(ik XXX).
4. Kohustada C P kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või
kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.
5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.
6. Välja mõista OÜ-le S (rk XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu
usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1190 eurot, millele lisandub
käibemaks (22%) 261,80 eurot, kokku 1451,80 eurot vastavalt lisatud tasu arvestuse
aruandele.
7. Anda C P menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, millele lisandub
käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest.
8. Vabastada C P 1000,40 euro usaldusisiku tasu riigile hüvitamise kohustusest.
9. Usaldusisiku tasust 450,40 eurot koos käibemaksuga jätta C P kanda.
10. Anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile C
P tuludeklaratsioonid.
11. Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse
tegemiseks OÜ-le S.
2-24-2162
Usaldusisiku töötasu arvestus
Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud:
järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja
Tolliametisse,
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele,
sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene
väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF
Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank,
Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, kohtutäituritele Andrei Krek,
Kristel Maalman ja Tatjana Afanasieva, avalduse koostamine ja saatmine AS-I LHV Pank
(15 dokumenti) - 1,5 tundi;
tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1
tund;
dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 0,5 tundi;
vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 5 tundi;
usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.
Kokku 8,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu 1190,00 eurot, millele
lisandub käibemaks 261,80 eurot, kokku 1451,80 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt
tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
21.05.2024. a kohtuistung
Istungil võlgnik soovis pankroti väljakulututamist ja võlgadest vabastamise menetluse
algatamiseks.
Kohus teatas menetlusosalistele, et kohus teeb määruse avalikult teatavaks hiljemalt
07.06.2024. Kohus määras istungil, et võlgniku vande andmine toimub Viru Maakohtu Narva
kohtumajas 25.06.24 kell 11.15 ja kell 11.20 on võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kohus
kohustab võlgnikku vande andmiseks isiklikult ilmuma Narva kohtumajja.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Pankroti väljakuulutamine
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest
isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses
2-24-2162
sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS §
18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti
vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.
PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS
§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2
nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise
menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi
algatada kohustustest vabastamise menetluse.
Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 08.02.2024 (maksejõuetusavalduse kohtusse esitamise
päev) C P usaldusisikule teadaolevat vara ei olnud. Samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt
35 318,85 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda
rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole.
Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning
maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei
ole.
Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus määrusega (pankrotimäärus) välja võlgniku
pankroti. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, õigus
pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist
võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese
üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jät-
kamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude
kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,
jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku C P
pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on
seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne
isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse
lõpuni.
Kohus kuulutab välja võlgnik C P pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku
ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.
PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama,
et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle
teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui
kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt, kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega
sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes
kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida
vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni
kolmeks kuuks.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse
täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud
2-24-2162
täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata
pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles
märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg,
andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4
nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning
võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida
nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus
menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse
algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada
kohustustest vabastamise menetluse.
Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS §
45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud
asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele
vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal
ajal pankroti väljakuulutamisega.
FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid
pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses
võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise
järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes
või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,
kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja
pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul
vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole.
Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks
vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik.
FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik
kohtule igal aastal aruande.
Kohus selgitab võlgnikule järgmist.
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse
vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja
kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tu-
lutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama
2-24-2162
kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud
tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle
otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille
möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust
pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse
algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud
FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike
kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud
kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2
nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse
suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.
Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise
määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus
kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule
võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub
piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.
PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise
aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega
seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele
viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval
ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5).
Usaldusisik palub määrata tasuks 1190 eurot, arvestusega 8,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis,
millele lisandub käibemaks (22%) 261,80 eurot, kokku 1451,80 eurot. Tasu sisaldab ka
usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku
varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu
osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku
1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 450,40 eurot (õige summa - 451,40 eurot, kohtu märkus) koos
käibemaksuga tuleb välja mõista võlgnikult.
Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja
põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.
2-24-2162
Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas
täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri
tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud
menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks
väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja
võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata
ajutise halduri tasu ja kulutusi rohkem, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29
lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud
maksud, välja arvatud käibemaks).
2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise
isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks
väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis
kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud
käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibe-
maksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.
Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning
OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4
lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1).
TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist
menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri
valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja
suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud,
aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja
pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta
pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud
kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud
käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu
alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks
kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate
toimingute katteks.
Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik
pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot,
millele lisandub käibemaks (22%) 1180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi
vahenditest.
Usaldusisiku ülejäänud tasu 451,40 eurot koos käibemaksuga (22%), tuleb mõista välja
võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele
büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
2-24-2162
Edasikaebamise õigus
FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse
peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS
§ 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.
FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise
kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
PankrS § 18 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada
määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.
(digitaalallkiri)
Andres Hallmägi
kohtunik