2-24-3047/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3047

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus X kinnisesse lasteasutusse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu)

Puudutatud

isik

I

(laps):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Alar Neiland

Puudutatud

isik

II

(lapse

ema):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus Xi menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud) riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

2-24-3047

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 22.02.2024 avalduse

alaealise X (puudutatud isik I, laps) kinnise lasteasutuse teenusele paigutamiseks kuni üheks

aastaks.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I riskikäitumisega laps, kellel esinevad alates

2023. aasta algusest käitumuslikud probleemid, ta ei täida koolikohustust, vigastab ennast, tal

on suitsiidmõtted ja ta on teinud suitsiidikatse, samuti kuritarvitab ta alkoholi, narkootikume ja

ravimeid, suitsetab (e-sigaretid) ja on toime pannud vargusi. Lapsel on diagnoositud

posttraumaatiline stresshäire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning sõltuvus erinevatest

narkootilistest ainetest.

3. Laps oli hospitaliseeritud SA Tallinna Lastehaigla pediaatriaosakonda alkoholimürgistuse

tõttu 24.02.23 ja 21.06.23, mõlemal korral oli alkoholisisaldus veres üle 2 promilli. Lapse sõnul

on ta tarvitanud ka kanepit ning „mingeid tablette“. Laps käis koos emaga Laste Vaimse Tervise

Keskuses 27.06.2023 vaimse tervise õe ja 11.07.2023 psühhiaater dr EP ambulatoorsel

vastuvõtul. 24.10.2023 hospitaliseeriti laps alkoholimürgistusega SA-sse Tallinna Lastehaigla.

Lapse sõnul lisaks alkoholile oli ta võtnud ka ecstasyt ning teinud seda enesetapu eesmärgil,

kuna ei soovi enam elada. 25.10.2023 viidi laps üle edasiseks jälgimiseks ja raviks noorukite

psühhiaatria osakonda, kus ta viibis statsionaarsel ravil kuni 09.11.2023. Haiglaravi järgselt

tegeles lapse ja perega Laste Vaimse Tervise Keskuse psühholoog ja pereterapeut. 01.12.2023

sattus laps SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti seoses enesevigastamisega ning samal päeval

viidi ta üle noorukite psühhiaatria osakonda, kus ta oli haiglaravil kuni 22.12.2023. Viimati

hospitaliseeriti laps SA-sse Tallinna Lastehaigla 08.01.2024 seoses raske ravimimürgistusega,

mille tõttu viibis ta esialgu intensiivravi osakonnas ja viidi pärast üle noorukite psühhiaatria

osakonda, kus viibis statsionaarsel ravil kuni 30.01.2024. Alates 30.01.2024 viibib laps Tallinna

Laste Turvakeskuse Männi turvakodu teenusel.

4. Laps elab koos ema Y (puudutatud isik II) ja kasuisa Cga kolmetoalises üürikorteris. Lapse

bioloogiline isa on Ukrainas. Perekonnaliikmed on Ukraina sõjapõgenikud, ema ja kasuisa

töötavad, laps õpib XXX. Lapse õpimotivatsioon on madal, õpiharjumus puudub, esineb raskusi

õppematerjali omandamisega ja ta puudub koolist põhjuseta. Laps jäi 8. klassikursust kordama.

Koolis on lapsele koostatud individuaalne õpiprogramm. Vanem on pöördunud HARNO

Rajaleidja keskuse poole lapsele sobiva haridustee korraldamiseks otsuse saamiseks. Kool

pakub lapsele tuge ja õpiabi, lapsele on koostatud individuaalprogramm, kuid laps ei võta

pakutud abi vastu. Laps puudub sageli õppetööst, tugispetsialistide teenustelt ja õpiabitundidest.

Samuti ei võta laps osa erinevatest üritustest ja huvitegevusest. Vahetundides on laps vaikne ja

endassetõmbunud.

5. Laps suitsetab, on tarvitanud narkootilisi aineid, erinevaid tablette ja ecstasyt enesetapu

eesmärgil, samuti on salaja söönud ema antidepressante ja rahusteid, lõiganud ennast, viibinud

statsionaarravil tugeva alkoholi- ja ravimimürgistuse, meeleolu kõikumise, elutüdimusmõte ja

enesevigastamise tõttu. Laps on Laste Vaimse Tervise Keskuses psühhiaatri arvel ja jälgimisel

ja saab seal psühholoogilist abi ning perekonnaliikmed saavad pereteraapiat.

2-24-3047

6. Lapse sõnad ja arvamused enda ja pere olukorrast on olnud vastuolulised. Kord avaldab ta,

et suhted nii kodus kui ka koolis on normaalsed, kuid järgmisel hetkel toob välja, et teda

kiusatakse nii kodus kui ka koolis. Lapse suhted kasuisaga on olnud konfliktsed ning kasuisa

on kasutanud nii lapse kui ka ema suhtes füüsilist vägivalda. Viimase aasta jooksul on suhted

muutunud rahulikumaks, kuna laps ja kasuisa väldivad üksteisega suhtlemist. Suhted emaga on

lapse sõnul normaalsed, kuid nad tülitsevad ja vaidlevad koolikohustuse täitmise teemal.

Üldjoontes on nende omavaheline suhtlus usalduslik ja avatud, kuid lapsevanem ei suuda seada

lapsele vajalikke piire, jälgida tööpäevadel lapse liikumist ning kooli jõudmist ning laps ei pea

kinni kokkulepitud reeglitest.

7. Laps on leidnud endale Eestis sõpru, kuid suhtlusringkond muutub pidevalt ning peamiselt

suhtleb ta teiste riskikäitumisega noortega, kellega koos tarvitab mõnuained. Koolis suhteid

klassikaaslastega tekkinud ei ole. Huvitegevuses noor osaleda ei soovi. Laps on avaldanud, et

ta ei soovi kinnise lasteasutuse teenusele paigutamist ega sotsiaalprogrammi või turvakodu

teenusele suunamist, vaid proovib probleeme vältida. Laps ei osale vabatahtlikult temale

pakutud programmides, kuna ei näe ega oska hinnata probleemide olemasolu ja tõsidust. Laps

on kategooriliselt Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi ja Torujõe Noortekodu

miljööteraapia vastu, on loobunud osalemisest Laste Turvakeskuse noorte arengu programmis.

Laps on mitmel korral viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatrilises osakonnas, ravil viibimise

ajal nooruki tervis stabiliseerub, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub

tagasilangus, laps tarvitab mõnuained ning kriitilises terviseseisundis satub tagasi haiglasse.

8. Lapse ema on koostööaldis, teeb koostööd kõigi lapsega töötavate spetsialistidega, tunneb

huvi lapse käekäigu, hariduse ja tervise vastu, kuid ei suuda tagada lapsele turvalisust ja

järelevalvet ning seada piire. Laps ei kuula alati vanema sõna, ei allu reeglitele ega pea

kokkulepetest kinni. Kuivõrd laps ei allu lapsevanema korraldustele, siis ei ole võimalik

koduses keskkonnas tema tervist ja sõltuvust jälgida ja sellega paneb noor ohtu oma elu ja

tervise.

9. Alates 19.12.2023 osutatakse perele mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT).

Turvakodus saab laps ka psühholoogilist abi. Alates 07.02.2024 on lapsele võimaldatud õpet

väikese klassi tingimustes, kus peale teda on veel üks õpilane. Ka nende meetmetega ei ole

võimalik tagada lapsele vajalikku järelevalvet. Turvakodu ei ole kinnine asutus ning laps peab

ise jõudma kooli ja koolist tagasi teenusele. Tee peal on lapsel võimalik põhiteest kõrvale

astuda, sõpradega kokku saada ja mõnuaineid tarvitada. Laps püüab manipuleerida, valetab,

otsib võimalusi sõpradega kokku saada, süüdistab ema, et ta on teda turvakodusse ära andnud,

on turvakodus rääkinud teistele lastele suitsiidist. Käesoleval ajal ei ole võimalik teha järeldusi

nende teenuste tulemuslikkuse kohta, kuna laps on viibinud seal lühikest aega. Samas MDFT

on ajaliselt piiratud teenus ning turvakodu teenus on ajutine meede, mida laps saab kasutada,

kuni leitakse lahendus tema elu edasiseks korraldamiseks. Seega ei ole võimalik nende

meetmetega lahendada lapse abivajadust pikaajalises perspektiivis.

10. Lapse arusaam oma enesehävituslikust käitumisest on madal ja kõikuv, turvalises

keskkonnas ja pideva kontrolli alla annab endale aru, et oma käitumisega ja tegevustega seab

enda elu ohtu, kuid sõpradega kokkusaamisel ei suuda ta tervislikult käituda. Lapse heaolu

spetsialistil, lastehaigla ja turvakodu spetsialistidel ning lapse vanemal ei ole seni rakendatud

meetmetega õnnestunud veenda last abi ja tuge vastu võtma ja enesehävituslikust käitumisest

loobuma ning koolikohustust korralikult täitma.

11. Lapse osas täidetud teaduspõhise riskihindamise ankeedi PACT tulemuseks on kõrge risk.

Lapse toetamiseks on vaja kiiret ja intensiivset tegutsemist, et vähendada riskikäitumise ja

2-24-3047

õigusrikkumiste riski ning pakkuda lapsele vajalikku abi ja teenuseid. Oluline on omada lapse

seisukorrast pidevat ülevaadet ja veenduda, et laps jõuab talle määratud spetsialistide, abi või

teenusteni. Kõrge riski puhul võivad vajalikud olla ka rangelt piiravad meetmed/teenused, mis

võivad olulisel määral mõjutada lapse igapäevaelu. Samas on oluline hinnata kõiki võimalikke

meetmeid ning nende mõju ja sobivust konkreetsele lapsele. Selleks, et suurendada pakutavate

sekkumiste mõju, on vajalik vaimse tervise valdkonnas tegeleda somaatiliste kaebuste,

agressiooni, depressiooni, sõltuvusainete kuritarvitamise, traumaatiliste kogemuste ja

suitsidaalsusega.

12. Avaldaja on planeerinud lapse toetamiseks kinnise lasteasutuse teenuse eel, ajal ja järel

järgmisi meetmeid: rehabilitatsiooniteenuste tagamine ning võrgustiku koostöö psühhiaatri,

psühholoogi ja politseiga, Sotsiaalkindlustusameti korraldatud nõustamisteenused võrgustikule

ning jätkutoe raames pereteraapia.

13. Lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse on põhjendatud ja vajalik, kuna muul viisil ei

ole võimalik tagada lapse turvalisust, koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat käitumist, ravi

alko- ja narkosõltuvusest vabanemiseks ning järelevalvet tema käitumise üle. Vaatamata

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu spetsialistide, XXX, Tallinna Lastehaigla Laste

Vaimse Tervise Keskuse ning Sotsiaalkindlustusameti pakutud abile ja toetusele ning

rakendatud meetmetele ei ole õnnestunud motiveerida last koolis käima, õppetöös osalema ning

alkoholist ja narkootikumidest loobuma. Lapse arvates saab ta ise oma probleemidega

hakkama, kuid tegelikult ta ei mõista, et vajab kõrvalabi ja tuge. Laps soovib elada kodus, kuna

seal saab ta ema mõjutada ja kergesti lahkuda sõpradega kohtumisteks. Lapsel puuduvad

huvitegevused, vaba aega sisustab alkoholi, veipi ja muude uimastite tarvitamisega. Lapse

sugulased on Ukrainas, Eestis sõbrutseb kahtlaste noortega, kellega koos varastab poest kaupa

ning tarvitab erinevaid sõltuvusaineid.

14. Laps on ohtlik endale. Laps ei allu reeglitele, ei käi koolis, ei suuda kontrollida oma

käitumist. Laps ohustab sõltuvusainete tarvitamisega oma elu, tervist, arengut ja turvalisust

ning on joobeseisundis mitmel korral vajanud ka haiglaravi. Laps ei mõista, et tema

mitteeakohane käitumine ja sõltuvusainete kuritarvitamine loob võimalusi ka kuritahtlikele

inimestele tema ärakasutamiseks ja väärkohtlemiseks. Lisaks on alaealises süvenenud tunne, et

ta võib teha, mis tahab ja vastutust tegude eest ei järgne. Laps vajab ka psühhiaatrilist

nõustamist, jälgimist ja ravi. Vajaliku nõustamise ning psühholoogilise abi mittesaamisel on

suur oht lapse ennast ja teisi kahjustava käitumise jätkumisele ning emotsionaalsete

probleemide süvenemisele. Kontrollitud keskkond ning kindlate piirde seadmine võib avaldada

positiivset mõju lapse käitumisele ja mõtteviisi muutmisele. Käesoleval ajal on kinnise

lasteasutuse teenus ainus meede, mille kaudu on võimalik tagada lapse üle vajalik järelevalve,

tema hariduse omandamine, õiguskuulekas käitumine ning vajalik psühholoogiline tugi ja ravi.

Lapse suhtes ei ole võimalik kohaldada muid vähem piiravaid abinõusid, mis oleksid sama

tõhusad, kuivõrd ükski varem kasutusele võetud meede ei ole soovitud tulemusi andnud. Laps

vajab kontrollitud keskkonda, kus talle on tagatud järelevalve, toetusravi, režiim ja tugi. Laps

vajab

kinnisese

asutuse

paigutamist

turvalisuse

tagamiseks

enesevigastamise

ja

enesetapukatsete eest.

15. Avaldaja täpsustas 29.02.2024, et lapsele on olemas koht Maarjamaa Hariduskolleegiumi

Emajõe õppekeskuses.

2-24-3047

Puudutatud isikute seisukohad

16. Laps leidis, et tema kinnisesse asutusse paigutamine ei ole vajalik. Laps parandab ennast,

teda aidati haiglas alkoholist loobuda ja turvakodus elades hakkab ta uuesti koolis käima.

Narkootikumide tarbimise juurde ei taha laps tagasi pöörduda.

17. Lapse ema toetas avaldust ning leidis, et see on ainus meede tema lapse turvalisuse

tagamiseks. Lapse pideva järelevalve teostamise võimaluse puudumise tõttu kardab ema lapse

elu ja tervise pärast, kuna laps allub kergesti kamba negatiivsele mõjule.

18. Lapsele määratud esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud. Lapse paigutamine kinnisesse

lasteasutusse on lapse huvides ja pigem vajalik kohe, arvestades lapse enesetapukavatsusega.

Käesoleval juhul tuleb kaaluda, kas võimalik kahju lapse kinnisesse asutusse paigutamise korral

on suurem kui võimalik kahju, kui last kinnisesse asutusse ei paigutata. Avaldaja on tõendanud,

et lapsele ei ole vähem piiravate meetmete rakendamise korral võimalik tagada ohutust,

arvestades lapse meelestatust enesetapule, võõrutamise vajadust alkoholist ja psühhotroopsetest

ainetest ning õpingute jätkamise vajadust. Uues, kontrollitavas keskkonnas on enam võimalik

arvestada lapse spetsiifilise teraapiavajadusega ja tagada stabiilne päevarežiim. Kinnisesse

lasteasutusse paigutamine toetaks lapse psühholoogilist, emotsionaalset, ja sotsiaalset arengut,

et laps saaks juba lähiajal tulla toime tavakeskkonnas. Laps vajab pigem kindlat päevakava ja

rutiini. Lisaks on viibimine kinnises lasteasutuses last stimuleeriv, et saada hakata jälle perega

koos elama. Käesoleval ajal on teada, et lapse tegevusi saab tema ema kontrollida ainult tööst

vabal ajal, milleks on reeglina nädalavahetused. Lapse suhted kasuisaga ei ole usalduslikud.

Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused lapse aitamiseks, on lapse paigutamine kinnise

lasteasutuse teenusele põhjendatud. Määratud esindaja märkis, et laps lubas oma käitumist

parandada ja leidis, et tema kinnisesse lasteasutusse paigutamine ei ole vajalik. Lapse ema

avaldas määratud esindajale, et lapse emal puudub kindlustunne, et laps üksinda kodus olles ei

kohtu sõpruskonnaga, kellega koos ta alkoholi ja narkootilisi aineid kasutas. Lapse ema arvab,

et praegu suudab laps oma käitumist mingil määral küll kontrollida, kuna ta teab, et ta võidakse

saata kinnisesse lasteasutusse. Kui aga pidev igapäevane kontroll lapse üle puudub, võib karta,

et laps jätkab suhtlust halbade sõpradega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

19. Harju Maakohtu 04.04.2024 määrusega avaldus rahuldati, laps paigutati kinnisesse

lasteasutusse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, alates 04.04.2024 üheks aastaks, s.o kuni

03.04.2025. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Maakohus tunnistas kohtumääruse

täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale.

20. Maakohus viitas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg-tele 1 ja 2. Laps on oma

käitumisega seadnud ohtu oma enda elu, arengu ja tervise. Lapsel käitub järjepidevalt enda elu,

tervist ja arengut ohustavalt. Kohtu hinnangul ei ole seda ohtu võimalik kõrvaldada ühegi

vähem piirava meetmega peale lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise.

21. Lapsel esinevad alates 2023. aasta algusest käitumisprobleemid, nagu koolikohustuse

mittetäitmine,

ennastvigastav

käitumine,

suitsiidmõtted

ja

suitsiidikatse,

alkoholi,

narkootikumide ja ravimite kuritarvitamine, suitsetamine, vargused. Laps on olnud

hospitaliseeritud SA Tallinna Lastehaigla pediaatriaosakonda alkoholimürgistuse tõttu

24.02.2023 ja 21.06.2023 (mõlemal korral oli alkoholisisaldus veres üle 2 promilli). Lapse

sõnul on ta tarvitanud ka kanepit ning mingisuguseid tablette. 24.10.2023 hospitaliseeriti laps

alkoholimürgistuse tõttu SA Tallinna Lastehaiglasse. Lapse sõnul oli ta lisaks alkoholile võtnud

2-24-3047

ka ecstasyt ning teinud seda enesetapu eesmärgil, kuna ei soovi enam elada. Haiglaravijärgselt

tegeles lapse ja perega Laste Vaimse Tervise Keskuse psühholoog ja pereterapeut. 01.12.2023

toodi laps SA Tallinna Lastehaigla traumapunkti seoses enesevigastamisega, 08.01.2024

hospitaliseeriti laps SA Tallinna Lastehaiglasse seoses raske ravimmürgistusega. Laps on

varem olnud suunatud noorte arenguprogrammi, kuid teenus ei andnud tulemust, kuna noore

hinnangul tal probleeme polnud ning ta ei soovinud psühholoogiga kohtuda. Alates 2023. aasta

suvest on laps käinud psühhiaatri vastuvõttudel ning viibinud statsionaarsel ravil. Ravil

viibimise ajal tervis stabiliseerub, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub

tagasilangus ning noor satub tagasi haiglasse. Psühhiaatri hinnangul on vajalik noore

suunamine kinnise lasteasutuse teenusele. Alates 30.01.2024 on laps Tallinna Laste

Turvakeskuse Männi turvakodu teenusel.

22. Praegusel juhul on täidetud kõik alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldused.

Lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu ja seda ohtu ei ole võimalik

kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse varasem elukäik näitab, et kõikvõimalikud

teistsugused ja vähem piiravad abinõud on juba kasutusele võetud, kuid ohtu ei ole olnud nende

meetmetega võimalik ära hoida. Hetkel viibib laps turvakodus ning tema seisund on paranenud.

Samas ei nähtu esitatud teabest, et saaks olla kindel seisundi püsivas paranemises ning et oht

lapse elule ja tervisele oleks oluliselt vähenenud. Turvakodu ei ole kinnine asutus. Lapsel on

võimalik taaskord sattuda sõprade mõjusfääri ning hankida ja tarvitada narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid või alkoholi, samuti lapse tervist kahjustavaid tubakatooteid. Samuti ei

ole teave lühikese aja jooksul seisundi paranemise kohta piisav selleks, et jõuda järeldusele

suitsiidiohu olulises vähenemises. Risk varasema käitumise kordumiseks ning eluohtlikus

seisus haiglasse sattumiseks on väga kõrge. Kinnise lasteasutuse teenusel on lapsele tagatud

tema võimetekohane areng, ravi, koolikohustuse täitmine, turvalisus, tema juhendamine,

planeeritud vaba aja veetmine ning liikumine järelevalvega territooriumil.

23. Laps vajab turvalise ja kontrollitud järjepideva keskkonna tagamiseks ööpäevaringset tuge

professionaalse väljaõppe saanud inimeste poolt, kellel on olemas pidev valmisolek lapse

käitumisega toimetulekuks. Käesolevas situatsioonis ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik

kohaldada lapse huvides vähem piiravaid meetmeid kui kinnise lasteasutuse teenus, kuna

nendega ei suudeta järjepidevalt kõrvaldada ohtu nii tema enda kui ka teiste elule ja tervisele

ning luua samal ajal stabiilne kontrollitud keskkond.

24. Lapse suhtes on piirangu kohaldamine vajalik meede ning ühegi vähem lapse vabadust

piirava meetmega ei ole võimalik teda abistada. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe

Õppekeskus on lapsele sobivaks kinniseks lasteasutuseks. Kohus paigutas lapse kinnisesse

lasteasutusse üheks aastaks alates 04.04.2025 (TsMS § 538 lg 1 p 2). Määrus kuulub täitmisele

alates selle edastamisest avaldajale (TsMS § 541 lg 4).

Määruskaebus

25. Laps esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada.

26. Kohus on määruse tegemisel rikkunud materiaalõigust (SHS § 130² lg 1). Laps soovib

04.04.2024 määruse tühistamist põhjustel, et kohus ei arvestanud tema kinnisesse lasteasutusse

saatmisel järgnevaga: 1) laps oli Männi turvakodus (alates 30.01.2024) olles jätkanud õpinguid;

2) ei ole enam pärast lastehaiglas viibimist (08.01.2024 - 30.01.2024) tarvitanud narkootikume,

ega alkoholi; 3) Emajõe õppekeskuses peab laps käima koolis üldise programmi alusel, mistõttu

on raske õppimisega toime tulla. Tallinnas olles, käis ta aga koolis lihtsustatud eriprogrammi

2-24-3047

alusel; 4) lapse käitumine paranes tema Männi turvakodusse saatmise järel, ta ei pannud seal

viibides toime mingisuguseid rikkumisi; 5) lapsel on emaga usalduslikud suhted; 6) kui leitakse,

et laps on ohtlik endale (enesetapumõtete tõttu), siis oleks õige suunata laps haiglaravile,

millega laps oleks kindlasti nõus, aga mitte kinnisesse lasteasutusse, kus vastavat ravivõimalust

ei ole. Seega on laps toonud esile asjaolud, mille põhjal võiks eeldada, et ta enam ei sea oma

elu ja tervist ohtu.

27. Laps viibib Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses alates 08.04.2024. Laps

oli määratud esindajaga kokkusaamise ajaks viibinud Emajõe õppekeskuses 6 päeva

(08.04.2024–13.04.2024). Lapse väitel ei saa ta magada. Laps ütles, et „ei taha enam elada“.

Laps näitas oma vasakul käel olevaid lõikumisest tekkinud arme. Laps rääkis, et psühholoog ei

ole käinud temaga rääkimas. Keegi peale määratud esindaja last (seisuga 13.04.2024)

külastanud ei ole. Laps soovis, et ta viidaks Emajõe õppekeskusest otse haiglasse.

28. Telefonivestluses määratud esindajaga ütles sotsiaalpedagoog NU, et laps oli teinud veel

ühe enesetapukatse, proovides end käterätikuga istuvas asendis puua, mis aga võis olla

põhjustatud pigem sellest, et endale tähelepanu pöörata.

29. Määratud esindaja leidis, et arvestada tuleks, et senise kinnises lasteasutuses viibimise ajal

on lapsel pigem tekkinud enesetapu mõtted („ma ei soovi enam elada“) ja arvestada kahe

enesetapukatsega. Lapse soov alustada ravi psühhiaatriahaiglas võiks olla meetmeks, mis

välistab vajaduse tema kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

30. Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

30.1. Avaldaja pöördus kohtu poole lapse kinnisesse lasteasutusse paigutumiseks seoses

nooruki riski- ja ennastvigastava käitumisega, alkoholi, narkootikumide ja ravimite

kuritarvitamisega ning tema suitsiidmõtete ning suitsiidikatsete tõttu. Lapse ennastvigastav

käitumine jätkub Emajõe õppekeskuses kinnise lasteasutuse teenusega kohanemise perioodil.

30.2. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse sotsiaalpedagoog NUlt saadetud

info kohaselt kohaneb laps vaikselt õppekeskusega. Üldiselt on laps rahulik ja vaikne, suhtleb

teiste õpilastega, mängib palli. 09.04 laps siiski lõikus ennast (pinnapealsed haavad), 10.04

üritas käterätikuga end üles puua, 11.04 ütles, et tal on hääled peas. Nädalavahetusel

vahejuhtumeid ei esinenud. Esmaspäeval 15.04 viskas klassis lauad ja toolid ümber, teisipäeval

16.04 vahejuhtumeid ei olnud (ootas ema külla), kolmapäeval 17.04 väitis taas, et hääled on

peas. Lisaks ütleb laps koolis tihti, et tal pea valutab, ta ei ole söönud jms. Oma tegevustega

püüab ta saada psühhiaatriakliinikumi.

30.3. Laps õpib väikeses klassis, hetkel õpib temaga samas klassis peale tema üks tütarlaps.

Noor õpib põhikooli riikliku õppekava järgi kaheksandas klassis. Lapsele on tagatud

õpetajapoolne individuaalne lähenemine ja individualiseeritud õppemeetodid. Vajadusel

rakendatakse õppetundides abiõpetajat. Koolis õpimotivatsiooni tõstmiseks ja selle hoidmisel

toetab õpilast tugiõpetaja.

30.4. Hetkel venekeelset psühholoogi ega eripedagoogi koolis ei ole, kuid sotsiaalpedagoog on

lapse jaoks igapäevaselt olemas. Lisaks jätkab Sotsiaalkindlustusameti MDFT terapeut MK

teenuse osutamist perele. Kuna noorel on kohanemisperiood, siis ei ole hetkel mõistlik teda

2-24-3047

erinevate teenustega üle koormata. Kui noor on kohanenud ja valmis koostööks, siis on

võimalik otsida noorele väljast venekeelseid teenuseid.

30.5. Lapse emalt saadud info kohaselt on laps püüdnud 21.04 Emajõe õppekeskusest

põgeneda, et tulla Tallinnasse sõpradega kohtuma. Ema sõnul enne kinnise lasteasutuse

teenusele minemist on laps saanud kuskilt tableti ja manustas seda. Samuti küsib laps emalt

pidevalt, et ta muretseks temale tablette (ühte psühhiaatri määratud ravimit müügil ei ole,

asendusravi ei ole arst määranud).

31. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

32. 10.05.2024 kohtunõudega palus ringkonnakohus Maarjamaa Hariduskolleegiumil kohtule

esitada ülevaate asjaomastest tegevustest, mis peaksid võimaldama saavutada konkreetse lapse

puhul SHS § 130¹ lg-s 2 nimetatud eesmärgi. Sh palus ringkonnakohus selgitada: 1) milline

näeb välja lapse päevakava; 2) milline on lapse individuaalne tegevuskava; 3) millised on

saadavad tugiteenused ja millised tugispetsialistid lapsega töötavad; 4) kuidas on tagatud lapse

ohutus tema elule ja tervisele; 5) kui laps tarvitab ravimeid, siis milline näeb välja raviplaan ja

milles ravi seisneb.

33. 17.05.2024 vastuses kohtunõudele selgitas Maarjamaa Hariduskolleegium järgmist.

33.1. Noor on teenusel viibinud lühikest aega ning alles kohaneb uue elukorraldusega. Noorega

tegelevad töötajad alles tutvuvad noorega. Üldiselt on noor rahulik ja vaikne, suhtleb teiste

õpilastega, mängib palli. Kuid esimestel nädalatel oli erinevaid enesevigastamise juhtumeid:

noor lõikus ennast (pinnapealsed haavad), üritas käterätikuga end üles puua, väitis, et kuuleb

hääli peas, viskas lauad-toolid klassis ümber ja väitis taas, et kuuleb peas hääli. Vestluses

noorega selgus, et tema eesmärk nende tegevuste taga on saada psühhiaatriakliinikusse. Kui

noor sai sõnumi, et psühhiaatriakliinik teda vastu ei võta, lõppesid ka enesevigastamise

episoodid. Tänaseks on noor rohkem kohanenud ja rõõmsameelsem, üritab õppida ka

eestikeelseid sõnu ning harrastab kalastamist.

33.2. Õpilasele on tagatud õpetajapoolne individuaalne lähenemine ja individualiseeritud

õppemeetodid. Vajadusel rakendatakse õppetundides abiõpetajat. Koolis õpimotivatsiooni

tõstmiseks ja selle hoidmisel toetab õpilast tugiõpetaja. Noor õpib põhikooli riikliku õppekava

järgi kaheksandas klassis. Klassis on kolm õpilast. Sotsiaalpedagoog on tema jaoks igapäevaselt

olemas. MK jätkab MDF-teraapia osutamist perele. Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele ja

noorele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning mõtestatult korraldatud.

Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas koos teistega ja omaette olemise

aega, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja

rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitu, vaba aja tegevusi jm ning toetatakse

traumadest taastumist. Lapsel võimaldatakse kogeda võimetekohaste tegevuste kaudu

eduelamust. Lapse ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnev tiim. Rühma

kasvatusala töötajad tagavad lapsele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendavad tegevused. Lapse

ja pere toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid,

psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt). Samuti pakutakse lapsele hariduslikku tuge. Kooliõde

järgib raviarsti poolt koostatud raviplaani. Lapsevanem tagab noorele ravimid ning

koolipersonal hoolitseb ravimite manustamise eest vastavalt ravikorraldusele.

2-24-3047

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

35. SHS § 1302 lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse

käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda

ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada

kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene käsitleb lapse

käitumise ohtlikkust, ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik

kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on

asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja

saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine

ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut

kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus SHS § 1302 lg 1

sätestatud tingimuste kindakstegemisel materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme

rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki

tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul

puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited

ei lükka maakohtu hinnangut ümber.

36. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel diagnoositud posttraumaatiline stresshäire, aktiivsus-

ja tähelepanuhäire ning sõltuvus erinevatest narkootilistest ainetest. Lapsel esinevad alates

2023. aasta algust käitumuslikud probleemid, ta ei täida koolikohustust, vigastab ennast, tal on

suitsiidimõtted ja ta on teinud enesetapukatse, ta kuritarvitab alkoholi, narkootikume ja

ravimeid ning suitsetab (e-sigaretid). Laps on korduvalt hospitaliseeritud suitsiidimõtete ning

alkoholi ja narkootiliste ainete mürgistuse tõttu. Samuti on laps hospitaliseeritud Laste Vaimse

Tervise Keskuse statsionaarosakonda meeleolu kõikumiste, elutüdimusmõtete ja psühhootiliste

elamuste tõttu. Näiteks on laps 24.10.2023 hospitaliseeritud alkoholimürgituse tõttu SA-sse

Tallinna Lastehaigla, kus laps avaldas, et lisaks alkoholile võttis ta ka ecstasyt ning tegi seda

enesetapueesmärgil, kuna ei soovi enam elada. 01.12.2023 viibis laps SA Tallinna Lastehaigla

traumapunktis seoses enesevigastamisega ning samal päeval viidi laps üle noorukite

psühhiaatria osakonda. 08.01.2024 hospitaliseeriti laps seoses raske ravimimürgitusega, mille

tõttu viibis ta esialgu intensiivraviosakonnas. Lapsel esineb probleeme koolikohustuse

täitmisega ning samuti on tal raskused õppimisega. Seega seavad lapse eluviis ja tema

riskikäitumine (sh suitsiidimõtted, suitsiidikatsed, alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodete

tarbimine, ravimine kuritarvitamine, koolist puudumine) ohtu lapse tervise ja arengu. Seejuures

on oluline, et lapse käitumine on olnud probleemne juba pikema aja jooksul. Seega on täidetud

SHS § 1302 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.

37. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka teine SHS § 1302 lg-st 1 tulenev tingimus – lapse

käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud juhul, kui

kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude

meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). Laps on varem olnud

suunatud noorte arenguprogrammi, kuid teenus ei andnud tulemust, kuna lapse hinnangul tal

probleeme ei olnud ning ta ei soovinud psühholoogiga kohtuda. Lapsele on pakutud võimalust

osaleda Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammis ning võimalust saada teenust Torujõe

Noortekodus, kuid sellest võimalusest on noor loobunud. Kool on pakkunud lapsele tuge ja

2-24-3047

õpiabi, lapsele on koostatud individuaalprogramm, kuid laps ei võtnud pakutud abi vastu.

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja pingutused lapse mõjutamiseks olnud piisavad, kuid

laps ei ole soovinud siiski koostööd teha.

38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades asja materjale ei andnud see, et lapse

seisund turvakodus viibimisel paranes, alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Pikemaajaliste

positiivsete muutuste saavutamiseks, s.o turvalisuse tagamiseks, ravi järjepidevaks toimimiseks

ja õpiharjumuste taastamiseks vajab laps käesoleval juhul ööpäevaringset järelevalvet, kus

suudetakse tagada lapse ohutu käitumine, raviskeemi järgimine ja hariduse omandamine.

Kolleegiumi hinnangul on esile toodud asjaolude pinnalt võimalik järeldada, et leebemad

meetmed ei ole võimalikud, sest laps ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd. Laps on

loonud vabatahtlikult osalemast temale pakutud programmides. Laps on mitmel korral viibinud

statsionaarsel ravil psühhiaatrilises osakonnas, ravil viibimise ajal on lapse tervis

stabiliseerunud, kuid koju naasmisel ning sõpradega kokkusaamisel toimub tagasilangus – laps

tarvitab mõnuained ning kriitilises terviseseisundis satub tagasi haiglasse. Asja materjalidest

nähtuvalt on lapsel emaga usalduslikud suhted, kuid lapse ema on toetanud avaldust lapse

kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks ning leidnud, et see on ainus meede lapse turvalisuse

tagamiseks. Kuna laps ei allu lapsevanema korraldustele ega pea kinni kokkulepitud reeglitest,

siis ei ole võimalik koduses keskkonnas ohtu lapse tervisele ja arengule piisavalt välistada. Laps

viibib Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses alates 08.04.2024. Maarjamaa

Hariduskolleegiumi 17.05.2024 selgituse kohaselt esimestel kinnises lasteasutuses viibimise

nädalatel laps vigastas ennast (lõikus ennast, üritas käterätikuga end üles puua, väitis, et kuuleb

peas hääli, viskas lauad-toolid klassis ümber) eesmärgiga saada psühhiaatriakliinikusse. Kui

laps sai sõnumi, et psühhiaatriakliinik teda vastu ei võta, lõppesid ka enesevigastamise

episoodid. Tänaseks on laps rohkem kohanenud ja rõõmsameelsem, üritab õppida ka

eestikeelseid sõnu ning harrastab kalastamist.

39. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on oluline arvestada ka kinnisesse lasteasutusse

paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui

paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohtul tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks lapse elu

ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333,

p-d 21 ja 28). Ringkonnakohus leiab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisega

kaasneks suurem kahju lapse tervisele ja arengule. Praegusel hetkel turvakodusse või koju

naastes on tõenäoline, et lapse ohtlik ja ennasthävitav käitumine jätkub, kuna sellisel juhul ei

ole võimalik tagada lapse turvalisust, koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat käitumist, ravi

alko- ja narkosõltuvusest vabanemiseks ning järelevalvet tema käitumise üle. Kinnisesse

lasteasutusse paigutamine toetab antud juhul lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset,

hariduslikku ja kognitiivset arengut, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel

pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja

arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta (SHS § 130¹ lg 2).

40. 17.05.2024 vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele on Maarjamaa Hariduskolleegium

selgitanud, et kinnises lasteasutuses on õpilasele tagatud õpetaja individuaalne lähenemine ja

individualiseeritud õppemeetodid. Vajadusel rakendatakse õppetundides abiõpetajat. Koolis

õpimotivatsiooni tõstmiseks ja selle hoidmisel toetab õpilast tugiõpetaja. Sotsiaalpedagoog on

lapse jaoks igapäevaselt olemas. Lapse perele jätkatakse MDF-teraapia osutamist. Kinnises

lasteasutuses tagatakse lapsele struktureeritud keskkond, mis on toetav ja hooliv ning

mõtestatult korraldatud. Reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas koos

teistega ja omaette olemise aega, õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega.

Pakutakse individuaal- ja rühmategevusi, füüsilist aktiivsust, tasakaalustatud toitu, vaba aja

tegevusi jm ning toetatakse traumadest taastumist. Lapsel võimaldatakse kogeda

2-24-3047

võimetekohaste tegevuste kaudu eduelamust. Lapse ümber töötab tema arengut toetav

spetsialistidest koosnevad tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad lapsele ööpäevaringselt

turvalisuse ja arendavad tegevused. Lapse ja pere toetamiseks kaasatakse lisaks

kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt).

Kooliõde järgib raviarsti koostatud raviplaani. Lapsevanem tagab noorele ravimid ning

koolipersonal hoolitseb ravimite manustamise eest vastavalt ravikorraldusele.

41. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi lapse menetluskulud (riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud) ringkonnakohtus riigi kanda ning teiste menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt