2-21-19808/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-19808

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-21-19808

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. juuni 2024, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

OÜ MÜRIN hagi Venemaa Föderatsiooni

Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse

Kingissepa Tolliameti vastu välisriigi 28.10.2014

otsuse asjas nr A56-41652/2014 sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing MÜRIN (registrikood 10054422, e-

post murin_vitali@hotmail.com)

Hageja lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post

isumarok@hotmail.com)

Kostja Venemaa Föderatsiooni Föderaalse

Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa

Tolliamet

(aadress Bolšaja Graždanskaja 5,

Kingisepp, Leningradi oblast, 188480, Venemaa

Föderatsioon, e-post kin-odo@sztu.customs.gov.ru

,

otdel.pravovoj@yandex.ru)

Kosta esindaja I. P. Kožanov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ MÜRIN hagi.

2. Tunnistada Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti

Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014 sundtäitmine OÜ

MÜRIN suhtes lubamatuks.

3. Jätta menetluskulud Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode

Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet`i kanda.

4. Rahuldada OÜ MÜRIN avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Mõista Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse

Kingissepa Tolliamet`ilt (aadress Bolšaja Graždanskaja 5, Kingisepp, Leningradi

oblast, 188480, Venemaa Föderatsioon, e-post kin-odo@sztu.customs.gov.ru

,

otdel.pravovoj@yandex.ru) välja OÜ MÜRIN (registrikood 10054422, e-post

murin_vitali@hotmail.com), kasuks menetluskulud summas 1175 eurot.

6. Mõista Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse

Kingissepa Tolliamet`ilt välja OÜ MÜRIN kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt summas 1175 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest

alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

1(8)

2-21-19808

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ MÜRIN (hageja) esitas 19.12.2021 Viru Maakohtule Venemaa Föderatsiooni

Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti vastu hagi, milles palus

tunnistada Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu

28.10.2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014 (edaspidi otsuses ka arbitraažikohtu otsus)

sundtäitmine hageja suhtes lubamatuks (dtl 13-16).

2. Hagiavalduse kohaselt Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode

Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet (avaldaja) esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule avalduse

välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-

20-715. Selles menetluses tugines OÜ MÜRIN vastuväitele, et nõue on Venemaa

Föderatsiooni territooriumil aegunud ning seda ei saa seal täita, siis ei saa seda aegumise tõttu

täita ka Eesti Vabariigis. Viru Maakohus 27.11.2020 määrusega rahuldas avalduse.

Määrusega tunnustati ja tunnistati Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Venemaa

Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsus

asjas nr A56-41652/2014 (arbitraažikohtu otsus). Määrus jõustus 20.10.2021 Riigikohtu

määrusega.

Hageja palub tunnistada kohtuotsuse sundtäitmine hageja suhtes lubamatuks. Venemaa

Föderatsiooni Arbitraažikohtu otsus on Venemaa Föderatsiooni õiguse alusel ei ole koduriigis

täidetav selle täitmise tähtaja möödalaskmise tõttu ja seega ei kuulu täitmisele ka Eestis.

2(8)

2-21-19808

Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu

õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) artikli

54 järgi täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil

tuleb otsus täita. Seega rakendub Venemaa arbitraažikohtu otsuse täitmisele Eesti õigus.

Täitedokumendi, s.h Eestis täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtu lahend, täitmise menetlust

reguleeritakse Eestis täitemenetluse seadustikuga (TMS). TMS § 221 lg 1 ls 1 järgi võib

võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ehkki

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on võimalik esitada üldjuhul alustatud

täitemenetluses, leidis Riigikohus 28.04.2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud otsuses, et

TMS § 221 lg 1 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ei ole välistatud

ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt oleks

võimalik täitemenetluse alustamist juba enne takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei

kaasneks viivitust täitemenetluses (p 19). Hageja leiab, et täitemenetluse alustamine

kõnealuse arbitraažikohtu otsuse alusel on lähitulevikus vältimatu, vastasel juhul ei oleks

kostja taotlenud selle tunnustamist Eestis. Seetõttu peab hageja antud juhul sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi lubatavaks enne täitemenetluse algatamist.

Riigikohus leidis 20. oktoobri 2021 lahendis (p 13) tsiviilasjas nr 2-20-715, et pärast välisriigi

täitedokumendi Eestis täitmisele pööramist saab puudutatud isik vajaduse korral esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221),

tuginedes asjaolule, et välisriigi õigusest tulenev täitedokumendi täitmisele pööramise tähtaja

möödumine välistab täitedokumendi täitmise selle päritoluriigis. Kolleegium on varem

leidnud, et TMS § 221 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks mh olla

ka asjaolu, et nõue on aegunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.01.2008 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2020 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-16-9803, p 12). See põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka

täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul. Kolleegium leiab, et välisriigi

kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaja hindamisel ei pea kohus lähtuma

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud tähtajast juhul, kui see tähtaeg

on pikem välisriigis ettenähtud kohtulahendi täitmise tähtajast. Vajaduse korral peab

puudutatud isik kohtule tõendama asjaolu, et välisriigi täitedokumenti (sh täidetavaks

tunnistatud välisriigi kohtulahendit) ei saa välisriigis sealse õiguse kohaselt enam täita (vt

TsMS § 234).

Hageja väidab, et arbitraažikohtu otsus ei saa Venemaal enam täita täitmisele pööramise

tähtaja möödalaskmise tõttu. Arbitraažikohtu otsus jõustus 27.02.2015. Venemaa

Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1

esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks

kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates. Hageja arvates on tegemist

õigust lõpetava tähtajaga.

Tsiviilasjas nr 2-20-715 kostja poolt esitatud dokumentidest selgub, et arbitraažikohtu otsust

ei ole pööratud Venemaa Föderatsioonis täitmisele. Kuna kostja ei ole täitelehte saanud ega

täitemenetlust Venemaal alustanud, siis 28.10.2014 arbitraažikohtu otsuse täitmine ei ole

enam Venemaal võimalik, kuna seda loetakse aegunuks ja ei kuulu täitmisele.

3. Viru Maakohus 04.01.2022 võttis hagi menetlusse. Hagimaterjalid koos määrusega

toimetati kostjale kätte 25.10.2022 Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi ja Leningradi

oblasti arbitraažikohtu poolt. Kättesaamise kinnitus laekus Viru Maakohtule 20.02.2023.

3(8)

2-21-19808

4. Kostja esitas 02.12.2022 Viru Maakohtule vastuse hagile (selgitused), milles ei nõustu

hagiga (dtl 96-98). Eesti Vabariigi kohtud tsiviilasjas nr 2-20-175 tuvastasid, et Sankt-

Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu otsus vastavalt ÜRO Välisriigi vahekohtu

otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artiklile V (sõlmitud New Yorgis 1958. aastal)

samuti Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelisele lepingule õigusabi ja õigussuhete

kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (allkirjastatud Moskvas 26.01.1993. a,

ratifitseeritud Venemaa Föderatsiooni poolt föderaalseadusega nr 20-FZ 05.08.1994. a) Sankt-

Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 28.10.2014. a otsus asjas nr A56-41652/2014

kuulub täitmisele Eesti Vabariigi territooriumil. OÜ MÜRIN nõuded on olnud menetluses

tsiviilasjas nr 2-20-175 ja ei kuulu rahuldamisele. Tuginedes Eesti tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 ja § 434 taotleb kostja menetlus lõpetada ja keelduda hageja nõuete

täies ulatuses rahuldamisest. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata.

5. Viru Maakohus 28.03.2024 määras mõlema poole nõusolekul asja lahendamise kirjalikus

menetluses. Kohus määras tähtajad esitada avaldused ja seisukohad ja menetluskulude

nimekirjad ning määras kohtulahendi tegemise aja. Kohus selgitas õiguslikku olukorda ja tegi

kostjale ettepaneku selgituste ja tõendite esitamiseks vaidlusaluse asjaolu (kohtulahendi

täitmise aegumine) kohta, s.o et Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi

oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr A56-41652/2014 on Venemaa Föderatsiooni

õiguse kohaselt täidetav.

6. Hageja esitas 20.05.2024 omapoolse seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Hageja jääb

oma varasemate seisukohtade ja nõuete juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja

menetluskulud on summas 1725 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista ja mõista

viivised VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt

alates käesoleva asja lahendava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Kostja ei esitanud omapoolseid seisukohti, avaldusi ega vastuväiteid hageja

menetluskuludele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

9. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

4(8)

2-21-19808

11. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna

ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014

sundtäitmine Eesti Vabariigi territooriumil.

13. Kohus tuvastas, et Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti

Arbitraažikohtu (Riigikohtu) 28.10.2014 otsusega asjas nr A56-41652/2014 mõisteti OÜ-lt

MÜRIN välja Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse

Kingissepa Tolliameti kasuks materiaalse kahju hüvitis Venemaa Föderatsiooni Föderaalse

Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks kogusummas 598 515 rubla

ja 66 kopikat (tõlge eesti keelde dtl 42-44). Arbitraažikohtu tõendi kohaselt kohtuotsus jõustus

27.02.2015 ja kuulub täitmisele (tõlge eesti keelde dtl 45). Arbitraažikohtu otsus on Viru

Maakohtu 20.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-715 tunnustatud ja tunnistatud

täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil.

14. Hageja vaidlustab arbitraažikohtu otsuse sundtäitmist põhjendusel, et arbitraažikohtu

otsuse täitmine on aegunud. Kohtuotsust ei ole võimalik täita Venemaa Föderatsioonis, seega

pole võimalik ka täita Eesti Vabariigis.

15. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,

et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Riigikohus 28.04.2010 kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-31-10 (p 19) väljendas seisukoha, et TMS

§ 221 lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda

võib lähitulevikus eeldada. Selliselt oleks võimalik täitemenetluse alustamist juba enne

takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses.

Riigikohus 20.10.2021 määruses kohtuasjas nr 2-20-715 (p 13) märgib, et kolleegium on

varem leidnud, et TMS § 221 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks

mh olla ka asjaolu, et nõue on aegunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2008

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli

2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-9803, p 12). See põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates

ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul.

16. Hageja tugineb hagiavalduses eelmärgitud Riigikohtu seisukohtadele ning taotleb

arbitraažikohtu otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist enne täitemenetluse algatamist.

Hageja leiab, et täitemenetluse alustamine kõnealuse arbitraažikohtu otsuse alusel on

lähitulevikus vältimatu, vastasel juhul ei oleks kostja taotlenud selle tunnustamist Eestis.

17. Riigikohus 20.10.2021 määruses kohtuasjas nr 2-20-715 on selgitanud, et välisriigi

kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaja hindamisel ei pea kohus lähtuma

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud tähtajast juhul, kui see

tähtaeg on pikem välisriigis ettenähtud kohtulahendi täitmise tähtajast. Vajaduse korral peab

puudutatud isik kohtule tõendama asjaolu, et välisriigi täitedokumenti (sh täidetavaks

tunnistatud välisriigi kohtulahendit) ei saa välisriigis sealse õiguse kohaselt enam täita (vt

TsMS § 234).

5(8)

2-21-19808

18. Hageja (kohtuasjas nr 2-20-715 puudutatud isik) tugineb sellele, et arbitraažikohtu otsus

jõustus 27.02.2015. Venemaa Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ

„Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud

täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates.

Tsiviilasjas nr 2-20-715 esitatud dokumentidest selgub, et kohtuotsust ei ole pööratud

Venemaa Föderatsioonis täitmisele.

19. Kostja esitatud vastuväidete kohaselt on hagi aluseks olev nõue lahendatud tsiviilasjas nr

2-20-715. Kohus oli selgitanud kostjale 28.03.2024 määruses, et ei nõustu kostja väitega.

Tsiviilasjas nr 2-20-715 ei andnud kohus sisulist hinnangut aegumise vastuväitele, kuna Eesti-

Vene õigusabilepingu art 56 ei näe ette kontrollida aegumise vastuväidet ning see ei anna

alust jätta kohtuotsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata (dtl 130-133). Kohus jääb selle

seisukoha juurde. Muid väiteid ega asjaolusid ei ole kostja esitanud.

20. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat.

21. Praeguses asjas on vaidluse all Venemaa Föderatsiooni arbitraažikohtu otsuse

sundtäitmise lubamatus Eesti Vabariigi territooriumil. Tulenevalt Riigikohtu 20.10.2021

määruses antud selgitustest olukorras, mil välisriigis ettenähtud kohtulahendi täitmise tähtaeg

on lühem, kui TsÜS § 157 lg 1 sätestatud tähtaeg, peab lähtuma välisriigis kohtulahendi

täitmise regulatsioonist.

22. Hagiavalduse kohaselt Venemaa Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ

„Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud

täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates.

Kostja pole eelnimetatule vastu vaielnud ega esitanud menetluses andmeid, et Venemaa

Föderatsioonis kehtib muu aeg kohtulahendi täitmisele pööramiseks ning et arbitraažikohtu

otsus on Venemaa Föderatsiooni õiguse kohaselt oleks täidetav. Selliselt on kostja võtnud

omaks asjaolu, et jõustunud kohtulahendi Venemaa Föderatsioonis sundtäitmisele pööramise

ajaks on kolm aastat kohtulahendi jõustumisest.

23. Seega on 27.02.2015 jõustunud arbitraažikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr A56-41652/2014

Venemaa Föderatsiooni seaduse järgi täitmisele pööratav kolme aasta jooksul jõustumisest

ehk kuni 27.02.2018.

24. Viru Maakohtu 27.11.2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-20-715 nähtub, et kostja avaldus

välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks saabus Viru Maakohtule

15.01.2020 (dtl 5-10). Kohtulahendi tunnustamiseks esitatud dokumendid on notariaalselt

tõestatud 19.11.2019 (dtl 49) ja edastatud tähitud postiga Viru Maakohtule (dtl 50).

25. Kohus loeb ka tõendatuks, et kostja on hilinenud arbitraažikohtu otsuse täitmisele

pööramisega. Kohtulahend jõustus 27.02.2015, dokumendid kohtulahendi tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks esitati Viru Maakohtule 15.01.2020 ehk hiljem kui 3 aastat

kohtulahendi jõustumisest. Enne seda polnud arbitraažikohtu otsust täitmisele pööratud.

Arbitraažikohtu tõendist nähtub, et 28.04.2014 otsust asjas nr A56-41652/204 Venemaa

Föderatsiooni territooriumil ei täidetud (dtl 47).

26. Kuivõrd eelnevaga on tuvastatud, et kostja hilines arbitraažikohtu otsuse täitmisele

pööramisega ja täitmisele pööramise tähtaja möödumine välistab täitedokumendi täitmise

6(8)

2-21-19808

selle päritoluriigis, mis omakorda välistab kohtulahendi täitmist Eesti Vabariigis, siis leiab

kohus, et hagi tuleb rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Arbitraažikohtu

otsusest tuleneva nõude täitmine on aegunud.

27. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid

hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse

hageja kahjuks ning jätab hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

29. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses.

30. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et

avaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel on tõlgikulu asja läbivaatamise

kuludeks.

31. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot,

esindajakulu 1175 eurot ja dokumentide tõlkimise kulud 250 eurot. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 2021. aastal 100 eurot ja 2024. aastal 125 eurot (käibemaksuta). Kokku

menetluskulud 1725 eurot (käibemaksu ei lisandu).

32. Kohus leiab, et riigilõiv on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 1

alusel.

33. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

34. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ning

kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja

menetluses lepingulise esindaja kaudu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 100

eurot ja 125 eurot on mõistliku suurusega.

35. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning

menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga

ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele

vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks

tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei

sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule

menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised

õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

7(8)

2-21-19808

menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige

sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega,

s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega.

36. Hageja esitas menetluses hagiavalduse (sisuliselt 3 lehekülge) koos lisadega,

menetlusdokumentide tõlked, menetluskulude nimekirja ning peale kirjaliku menetluse

määramist hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja.

37. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asja keerukusest ja sisu mahust on hageja lepingulise

esindaja ajakulu seonduvalt dokumentide esitamisega on põhjendatud järgnevalt:

hagiavalduse esitamisele põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 5 tundi (kohus märgib, et

tsiviilasjas nr 2-20-715 esindas OÜ MÜRIN sama lepinguline esindaja ja ta on asjaga kursis),

hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamisele 0,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks

ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 15.01.2024 kohtunõudega tutvumisele, tõlke

hankimisele ja kohtule esitamisele 0,5 tundi. Hageja esindajakulu on põhjendatud summas

625 eurot. Hageja on esitanud kohtule dokumentide tõlked (edastamiseks kostjale). Tõlkekulu

summas 250 eurot on põhjendatud hageja menetluskulu. Ülejäänud osas tuleb jätta hageja

avaldus rahuldamata.

38. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1175 eurot

(300 + 625 + 250) ja mõista menetluskulud 1175 eurot kostjalt välja hageja kasuks.

39. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva määruse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

8(8)