4-24-423/39 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-423

1 (37)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lõpposa

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2024, Pärnu (motiveeritud otsus 10. juuni 2024)

Väärteoasja number

4-24-423 (940023000447)

Kohtunik

Liisa Reinfeldt

Kohtuistungi sekretär

Katariina Šalda

Väärteoasi

Madis Meriranna ja Janno Liivranna lepingulise kaitsja

Teet Veeru kaebus Keskkonnaameti 15.01.2024 otsusele

väärteoasjas 940023000447 kalapüügiseaduse (edaspidi KPS)

§ 79 lg 2 järgi

Kaebuse esitajad

Madis Merirand (ik 38910114225) ja Janno Liivrand (ik

39011284238)

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet; e-post: info@keskkonnaamet.ee

Kaitsja

Vandeadvokaat

Teet

Veer

(e-post:

teet@jolab.ee),

kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KPS § 79 lg 2; VTMS § 2, § 132 p 3, § 133-135

kohus otsustas:

1. Rahuldada Madis Meriranna ja Janno Liivranna lepingulise kaitsja Teet Veeru

kaebus.

Tühistada Keskkonnaameti 15.01.2024 otsus väärteoasjas 940023000447, millega Madis

Meriranda karistati KPS § 79 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700

euroga, ning Janno Liivranda karistati KPS § 79 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku

ulatuses, s.o 700 euroga, ning lõpetada mõlema menetlusaluse isiku suhtes alustatud

väärteomenetlus väärteoasjas nr 940023000447 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o isikute teos

väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4-24-423

2 (37)

2. Rahuldada osaliselt menetlusaluste isikute kaitsja taotlus jätta menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda.

Menetluskuludena mõista Eesti Vabariigilt VTMS § 38 lg 1, KrMS § 181 lg 1 ja KrMS § 175

lg 1 p 1 alusel välja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, s.o kokku Madis

Merirannale ja Janno Liivrannale osutatud õigusabi summas 7624,88 eurot (koos KM-ga) (sh

kaitsja poolt teostatud Madis Meriranna ja Janno Liivranna õigusabikulud: konsultatsioonid

klientidega 813,32 eurot + väärteoasja materjalidega, väärteootsusega, kohtuvälise menetleja

vastusega kaebusele tutvumine, faktiline ja õiguslik analüüs, vastulause ja kaebuse koostamine

1626,64 eurot + kokkusaamised isikuliste tõenditega 813,32 eurot + ettevalmistus kohtuistungiteks

1219,98 eurot + kohtuistungitel kaitseülesannete teostamine 1829,97 eurot + kohtuistungite

protokollidega tutvumine 914,99 eurot + päringu ja kahe taotluse koostamine 406,66 eurot).

Ülejäänud menetluskulude osa, s.o 1468,42 eurot (koos KM-ga), jätta menetlusaluste isikute

kanda.

3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajatele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule tulenevalt VTMS § 155 lg 1 p-st 1.

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest (VTMS § 156 lg 1) ning kassatsiooni võib esitada

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav (VTMS § 156 lg 3). VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav alates 10.06.2024.

Asjaolud ja menetluskäik

1. 15. jaanuar 2024 koostas Keskkonnaameti inspektor Sandra Kuusk üldmenetluse otsuse, mille

kohaselt 21.04.2023 kella 10:44 paiku teostasid kutselised kalurid Madis Merirand ja Janno

Liivrand koos senini tuvastamata kolmanda isikuga ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena

Pärnu lahel, Pärnu parempoolse muuli Piirkonnas AS-ile J kuuluva kalalaevaga X ja kalapüügiloa

nr X alusel avaveemõrraga kalapüüki, mille nõudmise käigus heideti vette eluvõimetuid kalu,

sealhulgas räime. Nimetatud teoga rikkusid isikud KPS § 10 lg 4 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt on

keelatud tagasi heita püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, ning KPS § 10 lg 4 punkti 1, mille

kohaselt on keelatud vette tagasi heita neid liike, millele on määratud kvoot EL määruse 1380/2013

art 15 lg 1 järgi.

2. 15.01.2024 koostatud üldmenetluse otsusega nr 940023000447 määrati kohtuvälise menetleja

poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Madis Merirannale karistuseks

kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 79 lg 2 järgi rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot, ning

Janno Liivrannale karistuseks KPS § 79 lg 2 järgi rahatrahv 175 trahviühikut, s.o 700 eurot.

Kaebuse sisu

3. 30. jaanuaril 2024 esitas Madis Meriranna ja Janno Liivranna kaitsja Teet Veer Keskkonnaameti

15.01.2024 otsuse peale kaebuse, milles taotlevad otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel või alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30

4-24-423

3 (37)

lg 1 alusel Madis Meriranna ja Janno Liivranna suhtes. Menetlusaluste isikute menetluskulud

palutakse kaebuses jätta riigi kanda ja mõista need riigilt menetlusaluste isikute kasuks välja.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

4. Keskkonnameti esindaja vanemjurist Annika Koha oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule

palub jätta väärteoasjas nr 940023000447 koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus

täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas

väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta

ning määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetega ja Riigikohtu praktikaga.

Arvestades eeltoodut, ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul Madis Meriranna ja Janno Liivranna

kaebus põhjendatud ja Keskkonnaameti 15.01.2024 väärteoasjas nr 940023000447 tehtud otsuse

tühistamiseks puudub alus.

6. Kohtuistungil kaebuse esitajad ja nende kaitsja jäid kaebuse juurde ning palusid Keskkonnaameti

15.01.2024 otsus tühistada ning Madis Meriranna ja Janno Liivranna suhtes läbiviidav

väärteomenetlus väärteoasjas nr 940023000447 lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt.

7. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 15.01.2024 otsus

muutmata, täiendades kohtuvaidlustes seisukohta subjektiivse külje osas.

Pärnu Maakohtu seisukoht

8. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud

kirjalikud materjalid ja istungil esitatud kirjalikud tõendid ning kuulanud ära menetlusosaliste

seletused ning tunnistajate ja asjatundjate ütlused, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

9. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Madis Merirannale ette seda, et 21.04.2023 kella 10:44

paiku teostas kutseline kalur Madis Merirand koos Janno Liivranna ja senini tuvastamata isikuga

ühiselt ja kooskõlatatult kaastäideviijatena Pärnu lahel, Pärnu parempoolse muuli piirkonnas, Pärnu

linnas, Pärnu maakonnas AS-ile J kuuluva kalalaevaga X ja kalapüügiloa nr X alusel

avaveemõtraga kalapüüki, mille nõudmise käigus heideti vette eluvõimetuid kalu, seehulgas räime.

Eluvõimetu kala tagasiheitega eiras Madis Merirand kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 10 lg 4 p

2 sätestatut, mille kohaselt on keelatud tagasi heita: veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata

liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime. Räime tagasiheites eiras Madis Merirand

KPS § 10 lg 4 p 1 sätestatut, mille kohaselt on keelatud vette tagasi heita: püütud kala neid liike,

keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1

punktis a. Vastavalt määruse 1380/2013 art 15 lg 1 sätestatule: kogu nende liikide saak, mille suhtes

kohaldatakse püügipiirnorme, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida

ning asjakohasel juhul arvestada kvootidest maha: a) heeringas.

Madis Meriranna teos on KPS § 71 lg 1 р 1 tunnused, mille kohaselt kutselisel kalapüügil loetakse

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1

nimetatud rikkumisi. Vastavalt määruse 1224/2009 art 90 lg 1 p sätestatule loetakse tõsisteks

rikkumisteks käesoleva määruse tähenduses alljärgnevaid rikkumisi: c) püügitoimingu käigus mis

tahes püütud liigi, mis on kvoodiga hõlmatud, lossimata jätmine. Subjektiivsest küljest pani Madis

Merirand teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, kuna olles atesteeritud

kutseline kalur, pidi ta teadma, et eluvõimetu kala, seehulgas räime, tagasiheide on keelatud

tegevus, kuid tegi seda siiski.

4-24-423

4 (37)

10. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Janno Liivrannale ette seda, et 21.04.2023 kella 10:44

paiku teostas kutseline kalur Janno Liivrand koos Madis Meriranna ja senini tuvastamata isikuga

ühiselt ja kooskõlatatult kaastäideviijatena Pärnu lahel, Pärnu parempoolse muuli piirkonnas, Pärnu

linnas, Pärnu maakonnas AS-ile J kuuluva kalalaevaga X ja kalapüügiloa nr X alusel

avaveemõrraga kalapüüki, mille nõudmise käigus heideti vette eluvõimetuid kalu, seehulgas räime.

Eluvõimetu kala tagasiheitega eiras Janno Liivrand KPS § 10 lg 4 p 2 sätestatut, mille kohaselt on

keelatud tagasi heita: veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala,

kui see on kaotanud eluvõime. Räime tagasiheites eiras Janno Liivrand KPS § 10 lg 4 p 1 sätestatut,

mille kohaselt on keelatud vette tagasi heita: püütud kala neid liike, keda on nimetatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a. Vastavalt määruse

1380/2013 art 15 lg 1 sätestatule: kogu nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse

püügipiirnorme, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning

asjakohasel juhul arvestada kvootidest maha: a) heeringas.

Janno Liivrand teos on KPS § 71 lg 1 р 1 tunnused, mille kohaselt kutselisel kalapüügil loetakse

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1

nimetatud rikkumisi. Vastavalt määruse 1224/2009 art 90 lg 1 р sätestatule loetakse tõsisteks

rikkumisteks käesoleva määruse tähenduses alljärgnevaid rikkumisi: c) püügitoimingu käigus mis

tahes püütud liigi, mis on kvoodiga hõlmatud, lossimata jätmine. Subjektiivsest küljest pani Janno

Liivrand teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, kuna olles atesteeritud

kutseline kalur, pidi ta teadma, et eluvõimetu kala, seehulgas räime, tagasiheide on keelatud

tegevus, kuid tegi seda siiski.

11. Seega Madis Merirand, Janno Liivrand ja senini tuvastamata isik panid kirjeldatud teo toime

ühiselt ning kooskõlastatult. Madis Merirand võttis mõrra kalakotist kahvaga kala ning asetas selle

paadis olevale sorteerimisalusele. Janno Liivrand ja senini tuvastamata isik sorteerisid kalad ära

ning senini tuvastamata isik heitis sorteerimisest allesjäänud kalad tagasi veekogusse. Eelnevast

tulenevalt käsitletakse Madis Meriranda, Janno Liivranda ning senini tuvastamata isikut

kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 kohaselt.

12. KPS § 79 lg 2 järgi on väärteona karistatav püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu

rikkumine kutselisel kalapüügil.

13. KPS § 71 lg 1 p 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva

kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis

42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi.

14. EÜ määruse nr 1224/2009 art 90 lg 1 p c sätestab: „Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile

42 loetakse tõsisteks rikkumisteks käesoleva määruse tähenduses ka alljärgnevaid rikkumisi,

olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus,

võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu kahju iseloom, maksumus, rikkuja majanduslik olukord

ning rikkumise ulatus või selle kordumine: püügitoimingu käigus mis tahes püütud liigi, mis on

kvoodiga hõlmatud, lossimata jätmine, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus ühise

kalanduspoliitika eeskirjadega, püügi või püügipiirkondade puhul, mille suhtes nimetatud eeskirju

kohaldatakse.

15. KPS § 10 lg 4 p 2 järgi on keelatud vette tagasi heita: veetaime ja käesoleva lõike punktis 1

(neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr

1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides

a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole

sätestatud teisiti) viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud

4-24-423

5 (37)

harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala.

16. EL määruse nr 1380/2013 art 15 lg 1 punkt a sätestab: „Kogu nende liikide saak, mille suhtes

kohaldatakse püügi piirnorme, ja Vahemere puhul ka nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse

määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas määratletud alammõõte, ning mis on püütud liidu vetes või

liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide

suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla ja sisalduvad allpool esitatud kalapüügi ja

geograafiliste piirkondade loetelus, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida,

lossida ning asjakohasel juhul arvestada kvootidest maha, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse

elussöödana, kusjuures järgitakse järgmist ajaraamistikku: hiljemalt 1. jaanuarist 2015: väikese

pelaagilise kala, s.t makrelli, heeringa, hariliku stauriidi, putassuu, hirvkala, anšoovise, hõbekala,

sardiini, kilu püük.“

17. Jaanus Põldma ütluste juurde on lisatud DVD foto- ja videofailidega droonivaatlusest, millega

on tõendatud kalade tagasiheide kalalaevalt X . Videosalvestiselt DJI_0871 ja videosalvestiselt

DJI_0885 nähtub lisaks kolme isiku (Madis Merirand, Janno Liivrand ja seni tuvastamata isik)

kalade sorteerimisprotsess, nende isikute mõrdade asetust Pärnu lahel ja vasakul pool Vana-Pärnu

muuli ning veesolevaid kalu ja nende kogust. Fotodelt DJI_0872, DJI_0873, DJI_0874, DJI_0875,

DJI_0876, DJI_0877, DJI_0878, DJI_0879, DJI_0880, DJI_0881, DJI_0882, DJI_0886, DJI_0887,

DJI_0888, DJI_0889, DJI_0890, DJI_0891, DJI_0892, DJI_0893, DJI_0894, DJI_0895, DJI_0896

ja DJI_0897 on näha mh sorteerimisprotsessi kolme isiku poolt ning vees ulpivaid kalu ja nende

koguseid. Videosalvestistelt ja fotodelt aga ei nähtu, mis liiki kaladega täpsemalt tegemist on, s.t

vaid oletuslik ja ebamäärane liigitamine on võimalik, ning kas need kalad on eluvõimetud või

eluvõimelised, s.t kas võivad toibuda ja hiljem ära ujuda, arvestades mh ka ilmastikutingimusi ja

asukohta.

Kalalaeva registri väljavõttega kalalaeva X kohta on tõendatud, et kalalaeva X omanik ja valdaja

on AS J ; kalapüügiloaga nr X on tõendatud, et antud kalapüügiloale on märgitud kaluritena

Janno Liivrand ja Madis Merirand ning loaomanik on AS J , ning karistusregistri kehtivate

karistuse väljavõtetega on tõendatud, et menetlusalustel isikutel puuduvad kehtivad karistused.

Madis Meriranna aprilli 2023 rannapüügipäevikuga nr X , mis kohtuistungil vastu võeti ja mis

on väärteotoimikus, on tõendatud, et räime nimetatud ajal (21. aprill 2023) ja kohas (Pärnu

parempoolse muuli läheduses) ei püütud, kuid püüti tinti, aga räime ja viidikat M. Merirand ja

Janno Liivrand üldse tol aastal ehk 2023. aastal ei püüdnud. Samuti on nimetatud püügipäevikult

näha, et kalakogused 21.04.2023 olid pigem tagasihoidlikud, mida kinnitavad ka menetlusaluse

isiku Madis Meriranna enda kohtus antud ütlused. Sel aastal ehk 2024. aastal Madis Meriranna

sõnul mitte küll samas mõrrapiirkonnas, mis on väärteo toimepanemise kohaks ja kus nad püüdsid

eelmine aasta, aga Vana-Pärnu rannast 2,5 kilomeetrit ülespoole oli ühel püüdmispäeval mõrras

700 kilo räime, kuid järgmine päev enam räime sel piirkonnas ei olnud. Madis Meriranna selgituste

kohaselt kajastuvad kalapüügipäevikus ka kõik mõrraga pärast nõudmist paati tõstetud kalakogused

liigiti.

18. Täiendavate tõenditena kohtuistungil vastu võetud J. U ja R. P püügipäevikute väljavõtted,

millega on tõendatud, et räime nimetatud ajal (aprill 2023) ja kohas (Pärnu parempoolse muuli

läheduses) ei püütud. Kalur R. P rannapüügipäevikust nr X nähtuvad tulbas nr 2 püügivahendi

nõudmise kuupäevad ja tulpades 7–13 kalakogused liikide kaupa. Tulbast nr 2 nähtub, et

püügivahendit nõuti muuhulgas 17.-25. aprillil ning püütud kalakogustest domineerib ülekaalukalt

tint, aga teisi liike – vimb, angerjas, latikas, ahven jms on oluliselt vähem, kuid püügipäevikust ei

nähtu, et püütud oleks räime. R. P on selgitanud, et tema püügivahend oli sisuliselt menetlusaluste

isikute püügivahendi kõrval ning sellel ajal selles piirkonnas räime ei olnud, mida kajastab ja

tõendab ka rannapüügipäevik. Kalur J. U rannapüügipäeviku nr X väljavõttest nähtub

analoogselt, et ajavahemikus 16.-25. aprill (tulp nr 2 – nõudmine) on püütud massiliselt tinti, vähem

ahvenat, veidi ka särge, koha, angerjat, latikat, mudilat (tulbad nr 7–13), kuid mitte räime. Ka J. U

4-24-423

6 (37)

püügivahend oli menetlusaluste isikute püügivahendi läheduses. Rannapüügipäevikust nähtuvad

andmed tõendavad, et sellel ajal selles piirkonnas räime ei olnud.

19. Uurimislaeva Aurelie kapteni E. K 30.04.2024 vastusest kaitsja päringule nähtub, et

uurimislaev Aurelie teostas kapten E. K juhtimisel 26.04.2024 katsetraalimist Pärnu lahel transektis

T1. E. K 30.04.2024 vastusest tuleneb, et 26.04.2023 on teostatud katsetraalimise suund transektis

T1 on mere poolt kalda suunas, transekti T1 ja selle kõige kaldapoolsema punkti asukoht on 1,4

km VanaPärnu muuli tipust ja transekti T1 pikkus on 3 km ning katsetraalimist ei ole võimalik

teostada Vana-Pärnu muuli kõrval ehk kohas, milline on väärteosüüdistuses nimetatud, vaid

katsetraalimine toimus 2,5-5 kilomeetrit rannast eemal.

20. Kohus leiab allpool väljatoodud tunnistajate ja asjatundjate ütlusi arvestades, et nii kaitsja kui

ka kohtuvälise menetleja tunnistajad ja asjatundjad on asjakohased, lubatavad ja objektiivsed, s.t

omasid tõendusteavet mh väärteo tehiolude (sh kalaspetsiifika, väärteo koha spetsiifika,

kalapüüdmisaja spetsiifika) mõistmisel ja kindlakstegemisel ning tõe väljaselgitamisel kohtuliku

uurimise käigus.

21. J. P tunnistajana antud ütlused (tl 128-138), mille järgi on tunnistaja Keskkonnaametis

järelevalveosakonna Järva-Pärnu-Viljandimaa büroo juhtivinspektor Pärnus ning Madis Merirand

ja Janno Liivrand on tunnistajale tuttavad tööalaselt. Tunnistaja sõnul eelmise aasta, tema

mäletamist mööda 21. aprillil teostas ta siin Pärnu lahe rannikul riiklikku järelevalvet ja eesmärk

oli saada piltlikku materjali mõrdade asetusest. Siin Pärnu jõe suudmes on ühekilomeetrine

keeluala, kus kevadeti on lubatud mõrdadega tindipüük, ja nad tahtsid saada videopildimaterjali

seal nende mõrdade paigutusest nn linnulennult. Tunnistaja ütluste järgi sõitsid nad ennelõunasel

ajal Vana-Pärnu Tulepaagi teed mööda sinna parklasse selle Tulepaagi juurde parklasse ning

tunnistaja valmistas ette Keskkonnaameti drooni DJI Mavic Air2. Juba autost vaadates nägi

tunnistaja, et seal Vana-Pärnu muuli lähedal on üks kaluripaat, milles kalurid nõuavad mõrda ja et

mõrra kere oli paadi parda peale tõmmatud, kuna oli üleval. Seejärel tõstis tunnistaja drooni üles:

drooni juhib ta läbi puldi ja puldile ekraaniks oli kinnitatud nutitelefon. Esimese tiiru tegi tunnistaja

otse sealt Tulepaagi alt üles, siis uuesti parkla juurde ja parklast lennutas drooni selle kalapaadi

suunas; lähemale jõudes nägi, et seal on suur kajakaparv ümber ja vees on kala, misjärel lülitas

tunnistaja filmimisfunktsiooni sisse ja lennutas drooni selle kalapaadi lähedusse. Nägi, et tegemist

on punase parda ja kollase sisuga paadiga, millel oli valge kajut, ning tema töökogemusest on teada,

et sellist kasutab siin Pärnu lahel AS J . Lähemale lennates nägi, et 3 isikut seal paadi pardal

nõuavad mõrda: üks võtab kahvaga mõrrast kala, tõstab sorteerimisaluse peale, seejärel kolmekesi

sorteeritakse seda kala, et mingid kalad pandi konteineritesse kastidesse, mis seal paadi pardal olid,

ning ülejäänud kala lükati üle parda vette merre tagasi. Seejärel läks tunnistaja drooniga lähemale

ning tundis ära, et see, kes mõrrast kahvaga kala võtab, on Madis Merirand, kes vaatas ka drooni

poole mingi hetk. Tunnistaja filmis ja pildistas seda olukorda, kuna eluvõimetu kala tagasiheide on

keelatud kalapüügiseaduse järgi, Seejärel tegi ta tiiru Pärnu rannapoolse selle keeluala sees,

jäädvustas ka seal neid püügil olevaid mõrdasid, misjärel tuli ringiga tagasi muuliotste kaudu ning

nägi, et seesama paat on sama mõrra peal, need isikud jätkuvalt nõuavad seda mõrda ja jätkuvalt

heidetakse seda kala vette tagasi. Tunnistaja märgib täiendavalt, et korraga ei saa filmida ja fotosid

teha selle drooniga – filmimine tuleb lõpetada, et teha fotosid. Fotosid tegi tunnistaja drooniga alla

10 meetri kõrgusel veepiirist. Tunnistaja oli koos inspektor Sandra Kuusega seal ja siis Sandra

Kuusk helistas ühele kolleegile, et kas ta saab minna nagu paadiga vaatama neid merre visatud

kalu, aga kolleeg oli hõivatud ja ei saanud paadiga minna kalu tuvastama. Kuna drooni aku hakkas

tühjenema, siis tõi tunnistaja drooni kaldale tagasi enda juurde ja sellega see droonilend lõppes.

Pärast neid pilte vaadates tundis tunnistaja ära ka teise inimese seal paadi pardal, kelleks oli Janno

Liivrand. Kui paadis oli 3 meest, et seal mõrrapoolses pardas oli Madis Merirand, siis keskel oli

Janno Liivrand ja kolmas mees, kes kandis oranži kummiülikonda ja musta nokamütsi, kuid tema

nägi tunnistaja ei näinud. Riiklikku järelevalvet tegi tunnistaja kalakaitseseaduse ja

4-24-423

7 (37)

korrakaitseseaduse alusel. Tunnistaja on Pärnus 2011. aasta 1. juunist tegelenud kalandusalase

järelevalvega ning 2004. aastast on tegelenud Viljandimaal ka, samamoodi osaliselt ka

kalandusalase järelevalve peal. Küsimusele, kui kaua tunnistaja selle drooniga vaatles enne, kui

selle filmimisfunktsiooni sisse lükkas, vastas tunnistaja, et konkreetset kalalaeva alla minuti, et teg

tiiru nagu sellest Tulepaagist otse üles, siis tuli parkla kaudu ranna äärde tagasi ja siis läks sinna

muuli poole ning põhimõtteliselt, kui see kalalaev droonikaamera vaatevälja tuli, lülitas tunnistaja

filmimisfunktsiooni sisse. Tunnistaja kinnitab, et foto DJI_0872 on tema poolt tehtud, arvab, et

väga kõrgel ei olnud, fotol keskel on Janno Liivrand, musta mütsiga on Madis Merirand, kuid

oranži jakiga isikut ta ei tunne ära, kuna ta ei vaata kaamera poole. Tunnistaja sõnul toimub sellel

fotol hetkel kala sorteerimine sorteerimisaluse peale, et metallist vann on seal sorteerimisalus, ning

tundub, et see kummargil oranži jakiga isik parasjagu sorteerib, teised vaatavad üles, paadi kajuti

poolel on 3 kalakasti ja sorteerijal on veel üks kalakonteiner. Küsimuse peale, et see, mille pärast

tunnistaja seda filmimist alustas, oli sellepärast, et tunnistajal tekkis kahtlus selles, et tagasi heideti

eluvõimetuid kalu, et kas selle foto pealt on ka tuvastatav see teie kahtlus, miks tunnistaja seda

filmis, vastas tunnistaja jaatavalt, kuna seal paadi ümber kõik valged täpid on kalad ja pildilt on

näha, et kõik on vee peal, ning kui sisse suumida, siis on näha, et mõned kalad on külili ja mõned

on suisa kõhud ülespidi, mistõttu nende tunnuste pinnalt, oma kogemuse järgi teab tunnistaja, et

kui kala juba kõht ülespidi ujub, siis tal enam eluvõimet ei ole ega ta enam ujuma ei hakka. Foto

DJI_0897 on tunnistaja sõnul tehtud madalamalt kui see esimene foto, alla 10 meetri kõrguselt

tehtud, et tunnistaja mäletamistmööda oli 6 meetrit kõige madalamale, mis ma merepinnast läks.

Sellel fotol olevate kalade, mis vees on, eluvõime kohta ütles tunnistaja, et ükski neist ei ole

eluvõimeline, sest kui kala sedasi ulbib, siis tavaliselt on ta juba hukkunud, aga liigiliselt, kuigi

tunnistaja ise kalateadlane ei ole, kuid kuna tööalaselt on ta päris palju kalu näinud, siis ühte, mida

saab tunnistaja räimena tuvastada, on foto vasakus servas – see, mis on peaga mõrra suunas, kuna

räimel on sihuke omamoodi kehakuju, kus pea on suurem ülejäänud kehaga võrreldes, siis arvab

tunnistaja, et üks on kindlasti seal räim. Teistest on raske aru saada, on ka karplase moodi kalu –

väiksed viidikad –, aga nende kehakujud on palju nooljamad. Fotol DJI_0873 olev püügivahend on

tunnistaja sõnul mõrd, suure tõenäosusega avaveemõrd, kuna veesügavust tunnistaja antud kohas

seal ei tea, või on tegemist 1-3-meetrise ääremõrraga, aga pigem on avaveemõrd. Tunnistaja järgi

kaardistavad nad need mõrrad varasemalt ära ning need andmed, mis tüüpi mõrraga seal piirkonnas

tegemist oli, on Keskkonnaametil olemas. Küsimuse peale, kas tunnistajale on tööalaselt selline

võimalus ette tulnud, et mõrra nõudmisel jäävad mõrra nakkesse mingisugused kalad, kes selliselt

oma eluvõime kaotavad ja siis nõudmise käigus sinna vette satuvad, vastas tunnistaja, et ta on

näinud nakkesse jäänud kalu oluliselt vähemal määral ja pigem mõrra juhtaias, mis juhib

kalamõrda, on need – fotol jooksevad need täpid foto serva poole, aga sellisel hulgal mõrra keresse

nakkesse jäänud kalu ei ole tunnistaja näinud. Tunnistaja näitas foto peal, kus on mõrra kere, kus

on juhtaed ja kus mõrra kariaed (05.04.2024 kohtuistungi protokoll tl 132). Tunnistaja poolt on

droonikaameraga tehtud videosalvestised DJI_0871. Selle videolõigu 1. minutist kuni 2. minutini

on näha need kalad ulpimas veepinna ning tunnistaja hinnangul on need kalad on eluvõime

kaotanud: need kalad, mis eluvõimelised olid, olid videos näha, et kui nad üle serva lükati, siis osa

kalu ujus sealt minema, aga need, kes sedasi veepinna peale jäävad ja selle aja jooksul ei sukeldu

ega ära uju, on eluvõime kaotanud, vajuvad lõpuks põhja või süüakse kajakate poolt ära. Küsimuse

peale, et kuna see kogu video on 5 minutit pikk, siis kas need kalad ei võinud siis pärast selle video

lõpetamist sealt ära ujuda ja kas selline võimalus eksisteerib, vastas tunnistaja, et kui nad viie minuti

jooksul juba ära ei uju, siis ilmselt ei uju nad ka hiljem ära; kui ta tiiruga drooni tagasi tõi paadi

juurde, siis olid need suur hulk kalasid jätkuvalt veepinnal. Jah, teise video lõpp, et need fotod, mis

on tehtud peale teise video lõppu. Madis Merirand tõstis kahvaga kalad sorteerimisalusele, seejärel

kõik kolmekesi sorteerisid ja nii Madis Merirand kui Janno Liivrand lükkasid seda kala

sorteerimisaluse serva poole ning siis see oranži kuuega isik lükkas lõpuks kõik need kalad, mida

sealt sorteerimisaluselt ära ei võetud, üle serva, s.t sealt võeti välja üksikud kalad, mis siis pandi

4-24-423

8 (37)

ühte neist nelja kasti või konteinerisse. Teine video, mille tunnistaja tegi, oli esimesest videost

tehtud pigem minuteid hiljem – ca 10 minutit hiljem, täpsemalt on ajavahemikke näha videotelt ja

piltidelt endalt. Lennuaeg droonil oli ca 10-20 minutit. Need videod andis tunnistaja menetlejale

esmaste ütluste juurde – drooni mälukaardi pealt DVD-plaadi peale.

Tunnistaja sõnul on keskkonnaamet on registreeritud droonikäitlejana ja kõigil Keskkonnaameti

droonipilootidel, kes siis drooni kasutavad, k.a tunnistajal endal, on vähemalt A1/A3 kategooria

drooni lennutamisluba või mehitamata lennuvahendi lennutamisluba. Riikliku järelevalve

teostamiseks on neil aastane tööplaan, kus on pandud kirja, kui palju nad peavad rannikut

kontrollima, kui palju ja mis veekogusid, kalureid, aga päevi nad valivad ise, millal järelevalvet

teostavad, vastavalt ilmastikutingimustele, püügiperioodile, see toimub juhatajaga kooskõlastatult.

Droon ei ole erimeede, vaid on üks vaatlusvahend, nagu binokkel, vaatlustoru või allveedroon, kuid

erivahendid on loetletud seaduses, mida me võime kasutada. Vaatlust teostatakse avalikult, droon

oli avalikult, nad ise olid avalikult rannas. Mõlemad menetlusalused isikud nägid drooni, nagu

videolt on näha, isegi pildistati nende drooni. Droonil on peal Keskkonnaametile viitavad

kleebised, et see ei ole varjatud jälgimine. Riikliku järelevalve teostamise nad ka dokumenteerivad,

s.t teevad iga kontrollreidi kohta objekti kontrollimise protokolli, mis on siis Keskkonnaameti

andmekogus OKAS registreeritud. Ka selles asjas tegi tunnistaja sellise menetlusdokumendi.

Tunnistaja ise ega ükski Keskkonnaameti töötaja vahetult selle kalapaadi juurde ei läinud. Kogu

tunnistaja teadmine, järeldused selle kohta, mis siis tollel päeval, 21. aprillil 2023 toimus, pärineb

foto-ja videomaterjali vaatamisest ehk tehnilise lahenduse vahendusel. Ka otse saab foto- ja

videomaterjali vaadata, sest droonidel on selline funktsioon, et näiteks fotosid saab kohe laadida

telefoni, neid saab seal suurendada, vähendada ja see kaamerapilt on laivis kogu aeg näha.

Telefoniekraanilt tuvastas tunnistaja seda, kuidas kala üle parda merre visati ja need kalad, mis

paadi pealt sorteerimisaluselt vette visati, jäid veepinnale ja triivisid siis ümber paadi, tuvastas ka

paadi numbri, sellelt tundis ära fotolt Madis Meriranna, hiljem arvutis siis fotosid vaadates tuvastas

Janno Liivranna. Kalu ja kalaliike on võimalik tuvastada selle telefoniekraani pildilt nii: fotot sisse

suumides mõnelt fotolt oli näha seesama, mis tunnistaja siin kohtus näitas – see üks räime isend –,

aga üldiselt telefoniekraanilt neid kalaliike, mis seal vees olid, ei olnud võimalik tuvastada, kuid

oli võimalik tuvastada eluvõimetu kala tagasiheide. Küsimuse peale, et see pilt, mida te nägite selle

paadi ümber, mida ka siin tänasel istungil vaadati, kas see on nüüd midagi väga erandlikku või

erakordset kalapüügi puhul, vastas tunnistaja, et kuna ta ise kalur ei ole, siis kalapüügi puhul ta

seda ei tea, aga keskkonnainspektorina ei ole ta nende aastate jooksul sellist pilti tuvastanud, s.t

üldiselt, kui nad on paadiga merel, siis nende nähes selliseid asju ei tehta. Fotol DJI_0897 väitis

tunnistaja, et seal on üks kaladest räim selle põhjal, et räimel on teistmoodi kehakuju kui teistel

kaladel, s.t räimel on ülejäänud kehaga võrreldes suurem pea ja seal selle kala kehakuju meenutas

räime kehakuju. Küsimusele, milline on tunnistaja teadmine sellest, kas üldse ja kui kiiresti võivad

kalad vette tagasiheidetuna ja esialgselt uimastena toibuda, vastas tunnistaja, et need, kes esimese

mõne minuti jooksul ei toibu, need üldiselt jäävadki veepinnale, et kuna kontrollides kalureid ja

harrastuskalastajaid, siis vahel harrastuskalastajatel on ämbrisse pandud kalad, kui neil luba näiteks

ei ole – siis see on rikkumine. Elusad, eluvõimelised kalad tuleb vabastada ja eluvõimelised kalad

nad võtavad asitõenditena kaasa ning erinevatel juhtudel nad on vaadanud, et kui kala näiteks

liigutab ämbris veel lõpusekaasi, aga kui ta vette pannakse ja vees ta enam liigutama ei hakka ehk

jääb külg ülespidi ujuma ning kui ta paari minuti jooksul sealt ära ei uju, siis kala on eluvõimetu ja

nad on ta tagasi kaldale tõstnud. See on selline katse, mille nad teevad ämbris suhteliselt väikese

koguse kaladega. Küsimuse peale, kuidas tunnistaja arvates peaks kalur selles kiires tööprotsessis,

s.o mõrra tühjendamine ja sorteerimine, hindama iga üksiku kala eluvõimet, vastas tunnistaja, et

kalur ei peagi seda tegema, kui ta püüab neid liike, mida on lubatud püüda, aga siis, kui ta kahtleb

kala eluvõimes, tuleb see kala kaldale tuua. Kaluril on püüda lubatud viidikat, räime, särge, kõiki

liike. Kui kalur ei ole kindel, kas see kala on eluvõimeline, siis tuleb see kala maale tuua. Ainult

alamõõdulised ja keelualased liigid tuleb vabastada vette, kuid eluvõimelised isendid ja ka nende

4-24-423

9 (37)

liikide eluvõimetud isendid tuleb lossida ning sellest teavitada seejärel üle kaaspüügimäära püütud

isendite puhul sellest Keskkonnaametit infotelefonil. Küsimusele, kus on selle piiri tõmbamine

selle kindlasti eluvõimetu või ütleme sellise kala puhul, mis küll liigutab, aga ta kaotab oma

eluvõime nii-öelda hiljem, et surnud kala on surnud kala, aga kui kala liigutab, kas siis on

mõistlikult võttes võimalik pidada seda kala eluvõimeliseks ja eeldada, et ta toibub vees olles, ei

osanud tunnistaja vastata. Salvestistes on metaandmetes tunnistaja sõnul näha droonimark ja drooni

lennulogid on Keskkonnaametil kõik salvestatud aeg Data Huawei keskkonnas ning seal logitakse

oma kontoga sisse ja selles keskkonnas on näha, kes sellel päeval millise lennu teinud on. See video

lõpeb ikkagi kalapüügi protsessi nii-öelda poole pealt, et seda videot ei ole tehtud kuni siis

kalapüügi lõpuni, ning see, milline pilt avanes sellest paadi ümbrusest ning võimalikest ulpivatest

kaladest ja nende hulgast, et selle püügiprotsessi lõpuks seda ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud.

Tunnistaja ei tea, et menetluse käigus oleks üle loetud, kui mitu kala on tuvastatud eluvõimetutena

ja kui mitu kala või mitu kilo kala on siis üle loetud ning kui mitmes isendis saab kindel olla, et

tegu oli siis eluvõimetutega. Samuti ei tea tunnistaja, kas Keskkonnainspektsiooni poolt on üle

loetud ja tuvastatud, kui palju nendelt fotodelt ja videolt nähtuvatest kaladest on räimed.

22. R. P tunnistajana antud ütlused (tl 138-146), mille kohaselt tunnistaja on P OÜ kalur ning

Madis Merirand ja Janno Liivrand on tunnistajale tuttavad tööalaselt. Kaitsja on leidnud oma

kaebuses, et tunnistaja puhul kutselise kalurina on tegemist isikuga, kes on samal perioodil, kui

käesolev arutelul olev väärtegu etteheite kohaselt aset leidis, kes teostas samal perioodil ka püüki

ja ligilähedaselt samast asukohast, ning ehk siis oskab tunnistaja anda kohtule selgitusi selle kohta,

millist kala kutselised kalurid mõrdadega 2023. aprillis Pärnu lahel parempoolse muuli piirkonnas

püüdsid, kas nimetatud ajal ja kohas sattus mõrda ka räime, kuidas hinnatakse kala eluvõimelisust,

kas ja kui kiiresti võivad kalad toibuda, kas mõrra tühjendamisel võib merre kukkuda surnud kalu,

sealhulgas niinimetatud mõrra silmatorkest. Kutseline kalur on olnud tunnistaja 2011. aastast.

Tunnistaja sõnul oli jutt, et nad enam-vähem sama koha peal püüavad, ehk üle aasta tunnistaja

püüab täpselt sama koha peal, et see on koht, kui see tsoon uuesti lahti tehti, kus see mõrd oli, seal

on nüüd neljas aasta, kui seal üldse püüda saab. Samuti on kokkulepe, et üks aasta püüab seal J ja

teine aasta püüab tunnistaja, nii et tunnistaja on täpselt seal samas koordinaadis püüdnud ja püüab

ka see aasta, aga eelmisel aastal oli J i kord seal püüda ja tunnistaja põhijada oli sealt 600 meetri

kaugusel. Samal ajal ja samas kohas võis sattuda mõrda ka mõni räim, kuid see, et väidetakse, et

kõik need kalad, mis seal paadi ümber olid, olid räimed, siis see on selles kohas täiesti välistatud.

Pärnu lahes on üks ala, kus kunagi räime ohtu ei ole: see on mõtteline osa, kui võtta nüüd Vana-

Pärnu muuli, mille taga see püük käib, ja kui tõmmata sealt sirge joon Kirbu jõeni, siis see on üks

koht, kuhu räim mitte kunagi ei tule. Sealt muulist 500 meetrit ülespoole – sealt käib räim läbi,

sealt läheb räim ühest kaldast teise ja räim teadaolevalt on parvekala ehk kui räim tuleb, siis ta tuleb

ikkagi üldjuhul parvena. Kui räim tuleb parvena mõrda, siis ongi kõik, siis seda mõrda enam üles

ei saa, kuna uppunud räim vajub kohe põhja ja seal piisab juba 400-500 kilost räimest, et seda

mõrda enam ei ole võimalik füüsiliselt üles tõstagi. Küsimusele, kuidas toimub kala eluvõimelisuse

hindamine, vastab tunnistaja, et kala tuleb mõrrast kõigepealt sorteerimisrenni peale, sealt võetakse

siis ära kalad, mida parasjagu püütakse ja mida tohib püüda, ning sorteerimisrenni pealt lähevad

vette tagasi need kalad, mis on alamõõdulised ja mida parasjagu püüda ei soovita või millele on

parasjagu püügikeeld. Samuti on tunnistaja sõnul kala eluvõimelisuse hindamisel tähtis ka see, et

kala, kui ta on mõrras olnud, on kergelt uimane, s.t kala läheb alguses vette, ta võib jääda sinna

paadi kõrvale, aga tähtis on teada, mis juhtub siis, kui see nõudmine on lõpetatud, ning mis 10

minuti pärast peale nõudmist on, ehk paljud kalad kosuvad ja siis ujuvad minema. On ka palju kalu,

mille kajakad ära söövad, aga selleks, et veenduda, et ei ole surnud kala vette visanud, siis oleks

vaja ca 10 minutit peale nõudmist vaadata sealt, mis toimub – kui on endiselt surnud kalade pilv

vee peal, siis võib tõesti olla juhtunud, et on mõned surnud kalad on vette läinud, aga üldjuhul need

kalad „lähevad käima“ ja ujuvad minema. Mis puudutab räime, siis räime seal vee peal olla ei saa,

sest räim vajub põhja nagu tina. Tunnistaja on üles kasvanud Tõstamaal Värati kalatšehhis: kui

4-24-423

10 (37)

tulid suured räimelaevad, tõid räimetšehhi, mis oli tindiga segamini, siis protsess, kuidas käis räime

eraldamine tindist, käis nii, et olid suured vannid, räim valati vanni, räim vajus põhja, tindid jäi

peale ja see kooriti ära ning see käib siiamaani niimoodi. Võib juhtuda seda, et mõrra tühjendamisel

võib merre kukkuda surnud kalu – ikka jääb kala torkesse. Kui nendest videotest ja fotodest

nähtuvalt oleks vette visatud, tagasi heidetud eluvõimetut või surnud räime, siis oleks räim seal ka

põhja vajunud, s.t kui seal pildi peal on mõni räim, siis see räim peab olema elujõuline, et ta pinnas

on selline. Küsimusele, miks see räime puhul nii on ehk kas tunnistaja teab seda või see on lihtsalt

praktiline, vastas tunnistaja, et tema jaoks on see praktika, aga kui see küsimus üles tuli, siis ta

helistas tuttavale kalateadlasele Heli Špilevale ning küsis, miks see niimoodi on. Heli ütles seda

esimese asjana, et vanasti niimoodi sorteeritigi räime tindist välja, ning seejärel ütles, et räimel on

suhteliselt väike ujupõis ja seal ei ole piisavalt õhku, et surnud räime vee peal hoida. Tunnistaja

toob välja, et hea näide on ka see, et kui tõesti räimeparv käib mõrrast läbi, siis on niimoodi, et seda

mõrda füüsiliselt ei saagi üles – ta olekski justkui betoneeritud maakülge kinni, et ei saa isegi nii

palju, et saaks selle lahti teha ja sealt midagi välja võtta. Mõrd jäetakse sinna nädalaks-paariks, et

mõrd hakkaks lagunema, ja meri kõigutab seda, et üldse saaks füüsiliselt nii kaugele, et see mõrd

üles saada, ehk võid tõmmata köied ja vintsid katki tõmmata ning paadi parda küljest ära tõmmata,

aga tema sealt üles ei tule. Vaheldumisi erinevatel aastatel püüavad nad kala kevadisel ajal

aprillikuus sama koha peal, kus eelmisel aastal teostasid püüki Madis Merirand ja Janno Liivrand.

Eelmisel aastal tunnistaja püügivahend mõrd oli 600 meetri kaugusel. Olemuslikult saab seda

liigitada samaks piirkonnaks, et nad on lähestikku, s.t see jääb sinna piirkonda, kuhu üldjuhul

räimed kunagi ei satu, ning see jääb kahe jõe – Kirbu ja Pärnu jõe – vahele ja muuli kõrgusest

allapoole. Küsimuse peale, kas Kirbu jõest tulev veevoog kuidagi tekitab sellise seina või olukorra

sinna, vastas tunnistaja, et ilmselt on seal palju magevett ja teisel pool on Pärnu jõgi, mis toob

magevett, et jah, muulist alla poole kunagi seda ohtu ei ole, et sinna suured räimeparved tuleks,

mõni üksik äärmisel juhul eksib sinna ära. See kalapüügi protsess, mida on näha videotelt ja

fotodelt, ei olnud kuidagi teistsugune, lubamatu või keelatud. Tunnistajale torkas silma see, et tegu

on ilmselt tormijärgse päevaga, kuna vesi on sogane. Tavaliselt on niimoodi, et kui mitu päeva on

kõva tormi olnud, siis keerutab liiva üles, et see on näha, et tegu on tormijärgse päevaga ja peale

tormi on ikka nii, et mõrrast on mõni kala torkesse jäänud ja pärast jääb vee peale, et see on täiesti

normaalne. Drooni videolt ja fotodelt oli näha, seal paadi ümber oli ilmselgelt kalu, siis see ei ole

ebatavaline pilt kalapüügi juures. Tegelikult selle pealt tundub, et on meeletult palju surnud kalu,

aga tegelikult on see, et seda mõrda nõutakse seal tund kuni kaks tundi, et kui kõik need kalad

surnud oleksid olnud, siis kogu see paadist kuni muulini oleks kõik kala all olnud. On näha, et see

uimas kala sinna läheb, aga see pilv, mis seal üleval on, see on kogu aeg ühesuurune, seepärast on

tähtis näha, mis valitses seal 10 mintuti peale seda, kui paat on ära läinud, s.t kas siis jääb sinna

mõni kala veel vee peale või ei jää, aga seda kahjuks videost ei näe. Kui tunnistaja püüdis

sellessamas piirkonnas ja selle koha lähedal, kus püüdsid siin menetlusalused isikud kala eelmisel

aastal 21. aprillil, siis selle piirkonna võrkudesse ei sattunud räime: Pärnu lahes on kohad, kus räim

liigub ja kus kõrgusel ta liigub, aga see ei ole kindlasti see koht. Fotolt DJI_0888 ei oska tunnistaja

eristada, mis kalaliigiga on tegemist ning kas see kala on elus või on ta surnud, aga kogemuse

pinnalt, milline kala sellisel ajal sellises kohas siis võiks olla, ütleb tunnistaja, et on näha, et vesi

on liivaga segamini, et on tormijärgne päev ja et kui selles kohas on 21. aprill, siis seal tindipüügi

lõpetab ära viidikas, keda tuleb massiliselt, aga viidikas on väga õrn kala: seal on madal vesi ja

torm, mille tõttu on viidikas võib-olla natukene kannatada saanud, et pildi järgi julgeb tunnistaja

oletada, et tegemist on kas viidikaga või tintidega, aga tindid üldjuhul on sorteerimisrennist paati

jäänud, kuna nendega on midagi teha, aga viidikaga midagi teha ei ole. Viidikat on võimalik ka nii-

öelda kalajahuks müüa, aga nad peab eraldama teistest kaladest, et see on võimalik, aga väga

raskesti teostatav. Tunnistaja täpsustab, et mitte raskesti, aga see on küsitav, kas seda on võimalik

teha. Sama foto ülemist serva suumides jääb tunnistaja ikka kas tindi või viidika juurde, kuid pigem

tundub viidikas. Küsimusele, kuidas käib selle kala eluvõime hindamine kalurina, kui te teostate

4-24-423

11 (37)

kala sorteerimist kalapaadis, ehk milliste kriteeriumite alusel siis ja kui kiiresti seda vaja teha on,

et otsustada, kas visatakse tagasi nüüd eluvõimeline või eluvõimetu kala, vastas tunnistaja, et peaks

hommikust pihta hakkama, et kui kell kolm ärgata ja kell neli merele sõita, siis esimesed 2 tundi

sorteerib täiesti pimedas, paat kõigub ka, kalad võetakse mõrrast servaku kaudu, 12 kilo tuleb

korraga sorteerimisrennile ning sealt hakkab võtma välja, et tindid ühte kasti, ahvenad teise,

vimmad kolmandasse, särjed neljandasse ning ülejäänud läheb mööda renni alla tagasi, et kindlasti

ei fikseerita nüüd ära, kas kõik need kalad, mis sealt tagasi kukuvad, on elujõulised on ning midagi

jääb ikka kajakatele ka. Kajakas võib võtta ära ka uimase kala. Sellel aastal on tunnistajal

püügivahend samas kohas, kus oli menetlusalustel isikutel eelmisel aastal – see on Vana-Pärnu

muuli läheduses, jääb paremale poole Vana-Pärnu muuli. Selles kohas ja selles piirkonnas on alati

sellel ajal püügivahendid kaluritel sees, selles suhtes on uus koht, et see aasta on neljas aasta, kui

seal üldse püüda tohib, et mina tunnistaja on seal siis 2022. aastal püüdnud ja nüüd on teist korda

seal sama koha peal. Selles kohas, arvestades, et tegemist on suhteliselt kaldalähedase piirkonnaga

ja et seal on püügivahendid, siis seal ei ole võimalik teha ka laevaga traalimist samal ajal, kui

mõrrad püügis on: seal on ankur ankrus kinni, seal on iga 100 meetri tagant mõrd, et see ei ole mitte

kuidagi võimalik. Samuti, kuna traalimise jaoks on vaja ikkagi suurema süvisega laeva, siis seal ei

ole piisavalt vett selle jaoks. Kui on eluvõimetu räim, siis ta vajub põhja sekunditega: kui ta elus ei

ole, siis teda Pärnus selle veega enam 2 sekundi pärast ei ole. Need räimed või räimeparved seal

Pärnu lahes liiguvad igal aastal täpselt samades piirkondades ning nad ei muuda ega käi erinevates

piirkondades, s.t räime oht on ainult, see on teada, kus räim läbi käib ja kus ei käi. See võib täitsa

olla, et seal kümmekond räime mõrra peal on, et neid ei ole kunagi niimoodi, et nad silma torkaksid,

s.t kui on 2 tonni tinti ja kakskümmend räime, siis ei märkagi neid räimesid. Küsimusele, kas

eluvõime hindamisel viidika puhul tuleb kuidagi teistmoodi läheneda, et kui on õrn kala, ehk kas

ta toibub kuidagi teisiti kui teised kalad, vastas tunnistaja, et üldjuhul viidikas alguses jääbki

niimoodi külili vee peale võbelema ning kui hiljem vaadata, siis on enamik ära ujunud ja mingi osa

sööb muidugi kajakas ära. Viidikal läheb toibumiseks läheb ca 10 minutit. Tunnistaja arvab, et kui

need kalad poleks ära toibunud seal nõudmise ajal, siis see pilv, et seal paadi ümber oleks olnud

nii, et muuli ja paadi vahel poleks vaba vett olnud, vaid see oleks kõik kalaga kaetud olnud. Videolt

on näha, et enamik neist kaladest, mis vette kukuvad, „lähevad käima“. Kui kaluril on eluvõimetud

kalad välja püütud, siis kaluril on selline kohustus, et ta peab need kaldale tooma, aga ega igat kala

ei suuda üle vaadata. Konkreetselt nüüd 21. aprillil Meriranna ja Liivranna poolt mõrra nõudmist

tunnistaja ei näinud, et mere peal käis, aga tema mõrd oli tollel aastal 600 meetrit eemal sealt.

Küsimuse peale, kas räime on võimalik kuju poolest eristada ehk kas seal on mingisugust

spetsiifikat või visuaalselt saab lihtsalt eristada, s.t nt kas kuju on erinev võrreldes viidikaga, vastas

tunnistaja, et nad on väga sarnased, sh ka kujult, aga nende erinevate tunnuste kohta tunnistaja

öelda ei oska. Kui merel nõudmine lõpetatakse, on viimased toimingud, mis enne paadi lahkumist

tehakse need, et tõmmatakse vintsiga ankruliin ja mõrd kokku, seotakse sõlm peale, siis visatakse

lipp sisse ja lastakse liin alla. Üldjuhul vaadatakse ka see olukord üle, kas ja millises seisus kalu on

jäänud vette, aga kuna minnakse kohe järgmise mõrra juurde, mis on 200 meetrit eemal, ja

veedetakse järgmised 2 tundi seal, siis selle ajaga on kindlasti näha, kas on midagi vee peale jäänud

või ei ole.

23. Timo Arula asjatundjana antud ütluste kohaselt (tl 146-158) on asjatundja Tartu Ülikooli

Eesti mereinstituudi kaasprofessor 2020. aastast ja enne seda töötas ta vanemteadurina Tartu

Ülikoolis ning Madis Merirand ja Janno Liivrand on asjatundjale tuttavad tööalaselt ning

Keskkonnaametiga on suhe samuti tööalane ja asjatundja teeb Keskkonnaametiga teadusalast

koostööd, kuid tööl asjatundja Keskkonnaametis ei ole ja töölepingut Keskkonnaametiga ei ole

sõlmitud. Asjatundja ütluste kohaselt käis ta Keskkonnaametis ütlusi andmas ning talle näidati mh

droonivideoid ja pilte, mille pealt oli näha meritindimõrrast kalade tagasiheide merre, ja nende

piltide suumimisel küsiti, kas nendelt piltidelt on võimalik ühtlasi ka näha, milliste liikidega tegu

on, mille peale asjatundja ütles, et valdavalt olid need tunnused või need pildid sellised, kus

4-24-423

12 (37)

isendeid ei olnud võimalik tuvastada, aga üksikutel piltidelt üksikud isendid olid sellised, kellel oli

kalade välise morfomeetriliste tunnuste ehk uimede alusel võimalik öelda, millise liigiga on tegu.

Veel küsiti asjatundjalt nii-öelda kalade elujõulisuse kohta, s.t milline on tema kokkupuude ja

milline on kogemus, mille peale asjatundja vastas, et kuna ta on umbes 20 aastat tegelenud

katsetraalimistega, siis ta teab, et selliste pisikeste kalade puhul, kes selles mõrras tollel hetkel

võivad esineda, kus see tagasiheide sooritatud oli, on kalad tihedalt koos, hõõruvad soomuse

üksteiselt maha, kui rääkida näiteks räimest või viidikast, ning nende ellujäämine on ikkagi vägagi

ebatõenäone, kui nad on juba pikemalt veepinnal elutult lebanud. Nakkevõrgupüüke on asjatundja

sellest hetkest, kui mereinstituuti tööle tuli, läbi viinud, aga mõrrapüügiga on asjatundja

kokkupuude praktiliselt olematu, sest mõrrapüügiga ta ei tegel, aga on näinud mõrrapüüki, s.t on

korra kaasas käinud tõesti, kui Vana-Pärnu muuli kõrval meritinti mereinstituudi töötajad püüdsid.

Salvestise DJI_0871 lõigult 1. minutist kuni 2. minutini on näha, et tegemist oli meritindi püügiga,

meritindimõrraga, isikud tegelesid kalade sorteerimisega. Küsimusele, kas kogu video põhjal, mida

asjatundja nägi, on võimalik kalade eluvõimelisust hinnata, vastas asjatundja, et mitte

sajaprotsendiliselt nüüd üldistada, et kõik need kalad nüüd jäävad ellu või on surnud, aga ütleb

niimoodi, et on vägagi ebatõenäoline, et need kalad, kes seal külili juba siis näiteks 5 minutit või

enam on olnud veepinnal, et nemad nüüd tagasi elule pöörduvad ja sealt minema ujuvad,

sellepärast, et sellised väikesed kalad saavad mõrras kahjustada, neil on soomus maas, nad saavad

pigistada seal ja nende ellujäämine on sügavalt kaheldav pärast seda, kui nad on minuteid lebanud

elutult vee peal. Foto DJI_0895 suumisel nendele kaladele seal võrgu pool, kus neid on rohkem

näha, leiab asjatundja kalade liigilise kuuluvuse tuvastamise puhul, et ta tegi seda Keskkonnaametis

tollel päeval, kui käis tunnistusi andmas, aga see foto tuleb detailselt läbi vaadata, s.t peast küll ei

mäleta, millised need kalad olid, need olid väga üksikud kalad, aga praeguselt suumitud koha peal,

ei oska asjatundja öelda, millist liiki kaladega tegemist on, s.t siit ta kohe nüüd küll niimoodi ei

näe, vaid siin tuleks natukene ringi vaadata, ning see oli päris suur töö, et leida sellised isendid üles,

kes on liigina määratavad. Need, keda oli võimalik määrata liigiti, oli väiksem kui protsent kindlasti

sellest pildi kogu ulatusest. Kui neid pilte üksipulgi asjatundja läbi vaatas, siis ta nägi uimede

tunnuste alusel räime seal pildil, aga teiste liikide puhul asjatundja ei mäleta, kas ta seal kirjeldas

viidikat ka või mingeid teisi liike, aga selja-, kõhu- ja pärakuuime asetuse alusel on need kaks tükki

täiesti selgesti eristatavad. Küsimusele, kas sellise foto pealt oleks nad eristatavad, kui nüüd

suumida isendite kaupa, vastas asjatundja, et tegelikult uimed joonistuvad väga kenasti välja päris

mitmel kalal, aga selleks, et mingeid konkreetseid isendeid siit üles leida, peab vaatama detailselt

pildi läbi, hetkel silm ei haara kohe. Viidikas on õrn kala võrreldes mingi muu kalaliigiga, nad

saavad hõõrduda, neil tuleb soomus maha ja sedasi nende eluvõimelisus märkimisväärselt väheneb

võrreldes suuremate kaladega, kes on sihukesed priskemad. Küsimuse peale, kas eluvõimelise kala

toibumiseks, ära ujumiseks võib kuluda kümne minutit just nende konkreetsete kalaliikide puhul,

vastas asjatundja, et selleks peab pöörduma katsete ja teaduskirjanduse poole, et väita, kas jah või

ei on seda leitud ja kui palju protsente, kuid ta ei ole sellist uurimistööd teinud. Selline eluvõimeline

viidikas või räim, kui ta mõrrast on püütud niimoodi ja vette heidetud, võib toibuda isegi vähem

kui minuti jooksul pärast seda, kui ta on vette tagasi visatud, aga kindlasti mitte pikemalt kui kümne

minuti jooksul. Küsimusele, et kui räim on eluvõime kaotanud, kas tema puhul esineb mingi erisus,

et kas ta siis ei jää ulpima või läheb põhja või kuidas nagu eluvõimetu räim veepinnal käitub, vastas

asjatundja, et kui ta paisata üle, võtta mõrrast välja ja visata vette, et sellist asja küll ei esine, et ta

kui tinakuul põhja läheb – asjatundja on sellega päris palju kokku puutunud. Traalpüügile juhtub

seda sageli, et surnud räime, kes on elujõuetu ning täiesti selgelt juba koolnud ja hukkunud,

pestakse parda pealt tagasi merre ning sellised räimed jäävad ikkagi Läänemeres veepinnale

ulpima, vähemalt nii-öelda esimesed hetked, aga kuidas see edasi toimub minuti või viie või kümne

jooksul, seda asjatundja ei tea, sest selliseid katseid ta teinud ei ole, aga nii ei ole, et kui räim visata

vette, siis ta läheb tinakuulina põhja. Viidikal on seljauim pärakuuime ja kõhuuime vahel, kui

vaadata nii-öelda vertikaalteljel, ning räimel on seljauim kohakuti rinnauimega ehk siis, kui

4-24-423

13 (37)

vertikaalpinnal vaadata ülevalt alla, siis on viidikal täpselt alumiste, nii-öelda keha alumises osas

olevate päraku- ja kõhuuimede vahel seljauim ning räimeil on seljauim kohakuti rinnauimedega.

See on üks selge tunnus, mille alusel neid liike eristada. Seda saab teha ka fotode põhjal, nii-öelda

raamatutest, õpikutest ja kogumikest on väga selgelt kirjeldatud seda pilti. Suumitud fotolt

DJI_0896 kalu allpool foto juures ei ole asjatundja sõnul võimalik isendeid määrata liigiliselt, need

ei ole piisavalt selgelt eristatavad. Otseselt fotode pinnalt eluvõimelust hinnata niimoodi ei saa, see

teadmine tuleb ikkagi pigem asjatundjast, et kalad on mõrras tihedalt koos ja hõõrduda saanud. Kui

kala on nii-öelda uimane, siis ta on külili või siis osa kalu on ka selili, aga mitte sellises asendis,

nagu ta normaaljuhul ringi ujub. Katsetraalimistega tegeleb üle Läänemere, mitte ainult Pärnu

lahes, aga Pärnu lahes ka ning Pärnu lahes 2023. aasta aprillis teostas asjatundja ka katsetraalimisi

Pärnu lahe muulidest peaaegu et Sorgu saareni välja, et seal on väga erinevates kohtades traalimise

transektid. Päris muuli taguse juures ei teinud, aga nii-öelda muulist suunaga siis Liivi lahe avaosa

poole on kõige lähem punkt. 2023. aasta aprillikuu traalimistes räim esines, muuli juures oli kõige

suurem kogus räime võrreldes ülejäänud lahega. Räime nimetatakse selliseks rannatiiruks või

rannaringiks, et ta koeb natukene kaugemal muulidest, ta tuleb ja teeb esimese tiiru Pärnu lahes,

kui ta kudema suundub. Räim on parvekala ja liigub parves, aga see ei tähenda, et see parv on

justkui joonlauaga tõmmatud, et ikkagi on ka selliseid üksikuid uitajaid või kes on natukene parvest

väljapoole, aga üldiselt on ta ikkagi parvekala ja moodustab suuri tihedaid parvesid. Neid

nimetatakse kudemiskoondiseks, kes saabuvad. Üksikute uitajate puhul on niimoodi, et need, kes

asetuvad parvest natukene eemal, et mitte kõik ei pruugi seal nii-öelda selles tihedas parves sees

olla. Küsimusele, kas võib juhtuda, et mõrrapüügil kalad jäävad nakkesse, kukuvad ning mõrra

nõudmisel need siis nii-öelda vabanevad sealt ja jäävad vette, vastas asjatundja, et ta ei ole otseselt

mõrrapüügi ekspert, vaid on pelaagiliste kalade uurija ning tegeleb rohkem katsetraalimiste ja selle

poolega, aga see on üldine selline teadmine, et liigid jäävad nakkesse sellepärast, et kui nad sealt

peadpidi või sellest mõrra silmast ikkagi läbi poevad, siis miks nad ei või jääda; näiteks tindi puhul

võivad isegi nad hambupidi jääda sinna, sest neil on teravad hambad, et nakkesse jäämine on täiesti

tavapärane ja asjatundja teada üldtuntud asi. Küsimusele, kas asjatundja mäletab, kas ja millal

eelmise aasta aprillikuus Pärnu lahel katsetraalimisi tehti, vastas asjatundja, et see oli vist 26. aprill,

kui ta ei eksi, aga ta ei oska öelda ega mäleta nii detailselt, kas ainult 26. aprillil toimus see, aga

26. aprill on selline kuupäev, mis on talle meelde jäänud, kuna ta just hiljuti vaatas läbi neid, võib-

olla oli ka enne või peale seda üksiktraalimine, aga 26. aprill oli kindlasti. 26. aprillil need olid

transektid T1 kuni T7, mis asetuvad siis vastavalt nii, et kui Pärnu muulidest natukene välja sõita

Liivi lahe avaosa poole, siis pikki laevateed on seal terve hulk transekte ja paar tükki on laevateelt

kõrvale ka, kui niimoodi kirjeldada neid. See transekt on selline piklik ala ning pool tundi kestab

traalimine: pannakse traal sisse ja siis teatud kiirusega see traalimine toimub pool tundi. Transekstid

ei ole erineva suurusega, nad kestavad pool tundi ja see traalimise kiirus on seal äkki 4 või 5 sõlme

– asjatundja peast ei mäleta selliseid detaile ega ole ka üle vaadanud spetsiaalselt. Transekt tähisega

T1 asub Vana-Pärnu ja linnapoolse muuli otste vahetus läheduses, see on nii-öelda kõige sisemine

punkt ja Pärnu jõe suudmele kõige lähemal olev punkt. Vahetus läheduses tähendab, et see peaks

olema vähem kui kilomeeter muuli otstest Liivi lahe avaosa poole. Küsimusele, mida tähendab

asjatundja meelest Vana-Pärnu muuli kõrval asetleidnud katsetraal ehk siis punkt T1, vastas

asjatundja, et see ei ole Vana-Pärnu muuli kõrval, ta on Vana-Pärnu muulist Liivi lahe avaosa poole

– ta on vahetus läheduses, see tähendab, et muulidest Liivi lahe avaosa poole, Pärnu jõe suudmes

nii-öelda avamere poole ja mitte Vana-Pärnu muuli kõrvale. Asjatundjal lasti meenutada tema poolt

30. mail 2023. aasta tunnistaja ülekuulamisel antud ütluste viimast laust, kuivõrd see erines istungil

antud ütlustest – mida tähendab lause, et katsetraalimist teostati vahetult Vana-Pärnu muuli kõrval,

kuivõrd istungil ütles asjatundja, et ta ei asetu kõrval, vaid asetub muuli otstest Liivi lahe poole, s.t

kumb on õige. Asjatundja vastas sellele, et õige on ikkagi see viimane variant, et mitte kõrval, seal

on sõnastuses viga tal ütlustes. Asjatundja ei osanud vastata küsimusele, kas Pärnu lahel on ka

selliseid iseärasusi või selliseid piirkondi, kuhu teatud kalaliigid ei satu või ei lähe, ning kas on

4-24-423

14 (37)

konkreetselt räimel selliseid piirkondi, kuhu ta tavaliselt ei satu, ka siis, kui ta lahte kudema on

tulnud, kuivõrd asjatundja ei ole igat lahe nurka nii detailselt uurinud. See, et räim on pelaagiline

kala, tähendab avaveelisust. See tähendab seda, et ta ei ole demersaalne, ta ei ole põhjalähedase

eluviisiga kala. Kalateaduses eristatakse kahte tüüpi kalu – demersaalne ja pelaagiline. Näiteks lest

on demersaalne, kes ujub põhja lähedal. Pelaagilised kalad on avaveelised: need tahavad ujuda

põhjast kõrgemale. Nendelt fotodelt on liigiti määratletav väiksem kui 1 protsent isendeid

tunnetuslikult, arvestades, kui palju isendeid seal piltidel oli, asjatundja ei ole sellist konkreetset

arvutust teinud ja kokku lugenud isendeid. Fotodelt loendas asjatundja väga üksikuid räimesid, aga

seda, kas neid oli 2, 3 või 4 tükki, ei ole asjatundjal meeles. Vaadates fotodelt seda paadi ümbrust

nende kaladega, ütles asjatundja, et tal ei ole sellist pädevust, et põgusalt vaadata ühte pilti ja öelda,

kas seal on 10, 20 või 40 kilo kala. Räimed üksikute isenditena, mitte massis, kes jäävad sinna

kuskile nakkesse võrku või kuskile trümmiluukide taha ning mis satuvad traalist traali pardale, siis

need uhatakse tagasi – pestakse laevaparras puhtaks nii-öelda ja uhatakse merre. Ehk siis ta muutub

nagu looduse üheks osaks ja elementaarne ring käib siis nagu toiduks ja nii edasi – seda niimoodi

tehakse kõikide katsetraalimiste, kutseliste traalimiste puhul, et seal on masskala ning viimse

isendini on, rääkides mingisugusest 0,00 protsendist isenditest, kes pestakse ja see on tavapraktika

traalimisel üle kogu maailmamere. Liigid, mis satuvad katsetraali, kuid mida uurida ei soovi ehk

mis nende uurimisobjektiks ei ole, siis samamoodi tegelikult liiguvad vetevooludesse, sügavustesse

tagasi, kui rääkida näiteks särjest ja sellistest kaladest, mis nii-öelda kiiresti mõõtlaualt läbi käivad

ja kes ilmutavad elutunnuseid ehk on elujõulised, siis sellised kalad vabastatakse vette, s.t neid ei

ole põhjust kaldale tuua. Need, kelle elutunnused nii-öelda on nad lugenud hukkunuks ehk mis

elujõulisuse on kaotanud, siis need võtavad nad kaldale kaasa ning edasi viivad Paikre prügilasse

utiliseerimisele. Kui nad uhuvad vette tagasi neid kalu, võib-olla neid ei ole palju, siis

keskkonnaohtlikkus või -kahjulikkus sõltub piirkonnast: kui Liivi lahest või Pärnu lahest rääkida,

siis need on sellised poolsuletud piirkonnad, kus on väga nõrk veevahetus ja väga tundlik

ökosüsteem ning kus tõesti kalade tagasiheitmine tõstab vee eutrofeerumist – see tähendab

toitainetega rikastamist ja see mõjutab kogu elustikku selles väikses kitsas süsteemis. Kui aga

rääkida Läänemere avaosast, kus tõesti on üksikud räimed – nendel on mingisugune kaduvväikene

protsent, pestakse, mis on seal trümmiluugi taha jäänud või kuskil nakkes traalis hiljem välja

kukkunud, siis kuhu massiliselt kala on juba pardale võetud –, siis tema efekt ökosüsteemile on

marginaalne. Asjatundja sellele vastata ei osanud, kas videotel ja fotodel oli midagi erakorralist või

on see tavapärane mõrrapüügi pilt. 26. aprilli katsetraalimine võis olla suunaga muuli poole; kui

asjatundja meenutab kellaaega, et nad tulid tagasi traalimiselt, see oli ilmselt õhtune aeg, üks

viimaseid traalimisi oli, aga seda tuleb nüüd koordinaatide järgi konkreetsemalt vaadata, millal läks

traal sisse, millal tuli välja, aga peast asjatundja ei suuda meenutada seda ühte traali, mis toimus

aasta tagasi. Muuli poole tähendab Pärnu lahe väljaltpoolt alast traalituna muuli poole ehk siis

väljast kalda poole, mitte kalda poolt väljapoole. Foto DJI_0895 põhjal on liigiti määratlemine

toimus asjatundja poolt ülekuulamise käigus, ainult seal ta nägi seda. Selleks, et nüüd uuesti

määrata, peab asjatundja saama selle foto ja detailsed kalad üles otsima, sest selle pildi peal võib

olla sadu kalu ning ta ei saa selliselt peale vaadates öelda, et see oli nüüd see kala. Kohtu

lauaarvutist sedasama pilti vaadates tähistas asjatundja hiljem väljaprinditud samal fotol numbriga

1 isendi, mis on tema hinnangul räim, sest selle seljauim ja rinnauim on kohakuti; numbriga 2

kõrvuti asetsevad isendid, mis tema hinnangul võivad pigem olla nagu viidikad; numbriga 3 isendi,

mis on tema hinnangul räim, sest selle seljauim ja kõhuuim on kohakuti; numbriga 4 isendi, mis on

tema hinnangul räim, sest selle seljauim ja kõhuuim on kohakuti (tl 156). Asjatundja viitas fotodel

tuvastamisel ja eristamisel vai uimede asetusele, teoreetiliselt võib olla ka mingi muu kala, kuid ta

ole teiste kalade uimede asetust niimoodi vaadanud, et on vaadanud viidika ja räime võrdluses ja

lähtunud sellest kehakujust, kui rääkida seal karpkalalastest, siis nende kehakuju on üldse lapik,

või ka tint, keda sihipäraselt püüti, siis tema tagasiheide ei oleks sisuliselt mitte kuidagi

põhjendatud, s.t kui tinti püütakse, miks siis tint üle parda visata. Videol need kalad, mis seal paadi

4-24-423

15 (37)

ümber pinnal üle parda juba asetsesid ja kes võisid olla eluvõimetud, ei vahetunud; äraujumist oli

sellelt raske tuvastada, aga paadist juurde oli näha, et seda tehaksegi, et mõrrapüügil isendid, keda

ei soovita püüda, vabastatakse. Räime tagasiheide oleks põhjendatud sellises olukorras selle püügi

ajal asjatundja sõnul, kuna räim on rahvusvaheliselt majandatav kalaliik ja kui teda ei soovita seal

püüda või tal ei ole kvooti eraldatud näiteks konkreetsele kalurile, siis ta tuleks vabastada

elujõulisena sealt paadist. Asjatundja ei ole teadlik sellest, kas kaluritel Madis Merirannal ja Janno

Liivrannal oli kvoot, võimalus ja õigus räime püüda. Räime tagasiviskamine nagu tindilgi

põhjendatus oleneb kalapüügikorraldusest, kas inimestel on kvooti ja õigust seda püüda, et ta on

rahvusvaheliselt majandatav kalaliik, mis tähendab konkreetsele loale eraldatakse kvoot. Kvoodi

alusel tohib seda maale tuua, kui seda kvooti eraldatud ei ole, siis ei tohi seda maale tuua, sest siis

ei ole püügiõigust sellele kalaliigile. Aprillis sellisel ajal põhimõtteliselt võis Pärnu lahes räime

püüda ja ilmselt püütakse ka. Küsimusele, miks näiteks number 1, number 3 ja number 4 osundatud

kalade puhul ei võiks olla tegemist tindiga, et üks asi on põhjendatus ja et ei oleks loogiline ära

visata nii nagu räimegi, kui ta on kala, mille kilo eest makstakse teatud raha, aga kui ta on sattunud

vette, miks asjatundja meelest ei ole konkreetselt faktiliselt tegemist tindiga nende kalade puhul,

vastas asjatundja, et siin tuleb üle vaadata eelkõige välised tunnused, näiteks rasvauim, ja seda

tunnust asjatundja ei ole praegu uurinud. Kui näha selle pildi peal, et nendel kaladel puudub

rasvauim, siis ei saa nad olla meritindid sellepärast, et see on üks väga spetsiifiline tunnus

meritindile, mis eristab teda räimest ja viidikast. Seda asjatundja seal konkreetselt ei ole uurinud

ega ole kindel, kas seda ongi võimalik sealt uurida sellepärast, et see rasvauim on ikkagi

proportsionaalselt tunduvalt väiksem kui need kalauimed, millele asjatundja eelnevalt viitas

väljaprinditud fotol nummerdamise juures.

24. Teet Krause asjatundjana antud ütluste kohaselt (tl 158-170) on asjatundja Eesti

Maaülikoolis, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudis kalanduse ja hüdrobioloogia õppetoolis

teadur ja kaks viimast aastat on olnud peaspetsialist ning teine töökoht on asjatundjal Tartu Ülikooli

mereinstituut Peipsi töörühmas aastast 1997 ihtüoloogina ning kalanduse ja selle valdkonnaga on

ta tegelenud kõrghariduse omandamisest saadik. Madis Merirand on tuttav seoses selle

väärteoasjaga ja Janno Liivrand on asjatundjale tuttav tööalaselt – 2023. aasta suvest on nad

töötanud koos traali peal ehk tööalaselt ning Keskkonnaametiga on suhe samuti tööalane, kuid

selles kaasuses asjatundjal tööalast kontakti Keskkonnaametiga ei ole. Kaitsja kaebuses väljatoodu

kohaselt suudab asjatundja anda kohtule teavet, milliste metoodikate alusel on võimalik tuvastada

kalaliike, kas fotodelt ja videosalvestistelt on tuvastatavad kalaliigid ja kui on, siis mis kaladega on

tegemist, kas käesolevas arutelus oleval väärteoasjas nimetatud osas ajal ja kohas võib leiduda

räime ja/või viidikat, kas seal on võimalik teostada traalimist, kui palju koguseliselt kalu on jällegi

nendelt salvestistelt tuvastatavalt paadi ümber. Asjatundjal on teavet kalade sattumise kohta

võrgusilmatorkesse mõrrapüügil, kalade bioloogia kohta, sealhulgas eluvõime ja toibumise kohta

ning muude asjaolude kohta. Asjatundja ütles kahe video kohta esmalt, et siin isegi parema

resolutsiooni juures teab, et tänapäeval on nad noodapüügi juures kasutanud ka droone Peipsi järvel

üsna selge veega: see oli üks PRIA projekt, see droon laskus meetri kõrgusele ja seal katsenoodas

oli neil vaja vaadata, kui hästi see noodasuu püüab, seal kalad olid väga hästi näha. Nad püüdsid

selliseid haabituse välimusega kalu, nagu haug ja koha, mille tunneb kohe ära, aga nende videote

pealt tema kogemuse järgi saab öelda, et on tegemist kalapüügiga; kui ornitoloogid seda vaataksid,

siis nad kindlasti ütleksid, et seal on tegemist kajakatega, aga seda asjatundja kahtleb, kas nad

ütleksid, et seal on hõbekajakas või kalakajakas, ning naerukajakat asjatundja seal ei märganud.

Asjatundja jääb vastuse võlgu, millise liigiga tegemist on, sest ta seda määrata niiviisi ei oska ning

metodoloogiliselt on ka nii, et kõik teaduslikud artiklid ja kõik teaduslikud uurimistööd esindavad

ikkagi vahetut kontakti kalaga: nad võtavad kõik nende analüüsitud kalad või püütud kalad, mida

nad analüüsivad, laua peale tavaliselt ehk see tähendab ikkagi, et see kala tuleks võtta laua peale,

seda on vaja mõõta ja kaaluda. Tõesti suuremad kalad ja erineva haabitusega kalad, nagu haug ja

selliseid iseloomulikult kõrge kehaga kalad, ning latika tunnevad nad ära, aga kui on juba nurg ja

4-24-423

16 (37)

latikas, siis on vaja vaadata täpsemalt. Sellised väiksemad kalad – tint, viidikas, räim, veel

karpkalalasi, kellel on valge kõht, ning rääbise saab Pärnu lahes välistada, sest ta siin lihtsalt ei ela,

aga Peipsi puhul näiteks siig ja rääbised – igatahes nad peavad ninamikku täiesti vaatama, sest seda

ei saa kuskilt isegi meetri kauguselt teha. Igal kalal on oma tunnused, kuidas neid määratakse: on

klassikalised määrajad, mis on juba paarsada aastat kehtivad, fotoasjandus ja kõik see IT-tehnika

järjest suureneb ja pareneb ning selline rahvusvaheline metoodika ka, eriti teadusmetoodika

teaduspüükide juures eeldab seda, et peab seda kala ikkagi katsuma ja pöörama, et määrata. Ei pea

kõiki kalu seal mõõtma, aga mingisugune proovivõtmine või mingisugune metoodika peab olema,

aga asjatundja fotodelt ega videotelt ühtegi kalaliiki välja lugeda ei oska, kuigi ta teab, kuidas räime

saab eristada viidikast ja muud. Asjatundja mere peal ei ole kala püüdnud – see kogemus, mis tal

on, on Peipsi järve peal ja seal on mageveekalad, aga samas on Läänemeri selline huvitav veekogu,

et siin on see soolsus madal ja nii kalda ääres kui ka Matsalu lahes on enamuses kõik mageveekalad,

sisevetekalad ka esindatud, nii et väga suure tõenäosusega on olemas seal, eriti jõe suudmetes

pelagiaalis või pinnas tegutsevad kalad, kes on siis putuk- või zooplanktonitest toituvad – need on

seal kindlasti olemas. Räime kohta jääb asjatundja vastuse võlgu – see võib olla, aga ei tarvitse

olla. Asjatundja ei ole ise Pärnu lahel traalinud, aga Peipsis on neil 30 aastat 25 kindlat punkti, kus

nad traalivad, metodoloogiliselt on õige, et nad kasutavad ühte püügivahendit samas kohas, ilma

nad ei saa muuta – see on lihtsalt selline looduslik, aga näiteks see traalimise meetod, et sama traal

on samade mõõtmetega, sama laeva kiirus, sama punkt, sama aastaaeg, et nad on valinud sellised

punktid, kus saab traalida. Peipsis näiteks langeb ära Lõuna ots, sest seal on palju kivivaresid ja

nad on seal traali lõhkunud; samuti langevad välja Mustvee laht, seal on kuni 7. kilomeetri

kauguseni kaldast kuni 7 kilomeetrit ja seal ei saa traalida, sest seal on ka erinevad veetakistused

ja samuti 13. poi – see on siis see osa, mis jääb Remnikust Vasknarvani – seal ei püüta

põhjanoodaga ja seal ei saa traalida, sest põhjaprofiile takistab juba selliselt. Pärnu lahe

parempoolse muuli piirkonnas selles kohas, kus etteheite kohaselt tegu aset leidis, seal kohas

traalimise võimalikkus oleneb sellest, kui sügav seal on. Kui keegi ütleb talle selle sügavuse ja kui

ta teaks traali kõrgust, siis ta saab kohe öelda, sest traali kõrgus, kui see on seal mingi 1,5-3 meetrit,

siis see sügavus peab ka olema – traal peab ära uppuma lihtsalt. Kui seal vesi on madalam näiteks,

siis tavaliselt kalda ääres ikkagi ei traalita. Kuidagi selline süsteem on jäänud, et nad Peipsi ääres

ka kalda ääres ei traali. Asjatundjal oli kasutada 3 fotot ja siis ta kasutas sellist meetodit, et pani

lihtsalt sinna kile peale sellele ekraanile, s.t punktidega märkis ära, palju neid kalu seal võiks olla.

Asjatundja sõnul on neid kalu hinnanguliselt 2000 ning ta eeldas, et need on viidikad, kuigi Pärnu

lahe viidikate bioloogilisi näitajaid tal ei ole, sest ta ei ole kunagi neid mõõtnud, aga asjatundja

võttis sellise valimi, et eelmise aasta 2023. aasta erinevate Eesti väikejärvede püükidest võttis

erinevad viidikad, pani ritta, sai sellise mitte mediaani, aga keskmise, s.o see keskmine viidikas

siseveekogudes, mis mõneti võib-olla võib kohati ületada selle keskmise kala raskuse kuskil 28

grammi, s.t kui seal on 2000 viidikat näiteks või muud karpkalalast, siis korrutame selle 2000 28

grammiga ja saame selle kogu kalamassi; pikkused ei ole tähtsad, aga on tähtis, kui suur see kogus

on, ehk asjatundja pakuks välja, et kokku on kuskil 56-64 kilogrammi, et poolteist Bauhofi

mördikasti – selle järgi võiks hinnata. See on viidika alusel arvutatud, räimeandmeid asjatundjal ei

ole. Seoses kalade sattumise kohta võrgusilma torkesse mõrrapüügil vastas asjatundja, et nii

võrgusilma torkesse kui ka mõrra torkesse, et on kalad, mis on nii-öelda võrgutundlikud kalad, et

võrguspetsiifilised, ning on kalad, kelle püügitulemus ei sõltu võrgusilma suurusest. Viimase puhul

toob asjatundja näiteks sellise kala nagu haug, et kui püüda näiteks 6-kilone haug, siis ta võib jääda

silma 44, aga võib ka jääda silmasuurusesse 100 näiteks. Tal on lihtsalt peaehitus selline, et ta

takerdub sinna nagu pardi nokk, jääb hammastega sinna kinni. Aga teised kalaliigid, näiteks koha,

et kui on võrgu silmasuurus kuskil 130 ehk siis silmast silmani 65 või väiksem, siis mida väiksem

võrgusilm, siis ta püüab teatud vanusegruppi, sest kala kasvab suuremaks ja siis ongi niiviisi, et kui

vale võrgusilma suurus kasvatada, siis mõrra puhul on – Peipsi puhul ka –, et jäävad kalad nakkesse

ja mõrd on iseenesest selline püügivahend, millega saaks kala ära päästa, või ta on kalale kõige

4-24-423

17 (37)

ohutum, sest kui kala on ikkagi võrku jäänud, siis on ka lõpused kinni jäänud ja tavaliselt kalad

väga palju hukkuvad. Aga mõrra puhul seda sellisena ei juhtu, et siis silma suuruse rakendades

saaks nii palju vähemalt, s.t nad on andnud ka soovitusi, millise silmaga millist kala püüda. Mis

Saadjärve näiteks puutub, kalapüügieeskirjades on ka üks punkt seal, et Saadjärves püüda silma

suurusega 40 kuni 44, mis on tegelikult siseveekogudes lubatud 60st väiksem, aga see ongi

sellepärast tehtud, et rääbis on väike kala ja muidu ei saa seda kala üldse püüda, et ikkagi on sellised

liigispetsiifilised omadused selle püügi juures ja kui võrgupoodi minna nii harrastuspüügil kui ka

kalameestel, siis ka tavaliselt küsivad, näiteks et siia puhul mingi 48, et kindlad sellised

silmasuurused on klassiti. Kalade bioloogia, eluvõimetuse küsimusele, see tähendab, kas näiliselt

eluvõimetu kala on kindlasti eluvõimetu või võib ta eluvõimeliseks osutuda, toibuda ja minema

ujuda, vastas asjatundja, et kalade füsioloogia juures on kaks aspekti, nii nagu kalade bioloogia

juures on: üks on abiootilised tegurid ehk need, mis ei ole inimesega seotud, ning teised on

biootilised tegurid, mis on seotud inimesega ja/või veel lisaks teiste loomariigi esindajatega

veekogus, s.t kui näiteks mõrrapüügil püüda kala kinni ja on tahe teda vabastada, siis hakkab kõik

juba sellest, millisel aastaajal parasjagu püütakse. Nad tegid PRIA-ga ühte katset, see toimus ka

merel, seda tegi asjatundja kolleeg Elor Sepp, seda tehti ka Peipsil ja Võrtsjärvel ning asjatundja

osa oli väikejärvedel seda teha – nad püüdsid mõrraga kalu, asetasid nad sumpa ja siis vaatasid

(teatud kala puudutamine see ikkagi on, kala läheb stressi, peavad neid tõstma kas siis kahvaga,

mõni kala on seal võib-olla juba enne) – nii nagu inimeste puhul on parema tervisega ja halvema

tervisega isendid, siis kalade puhul on ka, s.t see oleneb füsioloogilisest seisundist,

veetemperatuurist, kui hästi ta toitunud on, mitu päeva ta seal mõrras on ehk kõik sellised faktorid

tulevad juurde. Suve puhul on ka, et mitte ei ole oluline seal alati hapniku olemasolu, mis on ka

esmatähtis, aga väga palju, kui kala näiteks on väga palju mõrras augustikuus näiteks öösel, siis

tekib sinna hoopis ammoniaagiühendid, mis on hoopis ohtlikumad. Osa kalu, mis tunduvad, et

alguses pääsevad ilusti ära, võivad ikkagi olla mingisuguste väikeste traumadega, sinna võib

sabroleeline seen peale tekkida. See kala võib hukkuda neile teadmata, sest nad ei saa vee all seda

kontrollida, isegi kahe nädala jooksul. Osa kalu on vigastatud, võib-olla ta langeb mõne saarma või

linnu ohvriks. Kindlasti on kalu, kes jäävad elama. See on selline normaaljaotusega valim või

kuidagi öelda see graafik, et on sellised keskmised, on rohkem surevaid ja siis paremini ellujäävaid.

Väikejärvede puhul nad tegid Kaiu järvel ja nad ei ole küll teinud räime ega viidikaga, sest viidikas,

nagu loetakse, et ei ole väga töönduskala ja tal ei ole väga olulist tähtsust inimese või kalanduse

jaoks, küll aga muidugi on tal bioloogiline tähtsus, s.o ökoloogiline tähtsus toiduahelas on alati

olemas. Mõrda panekul said alati kõige rohkem pihta need kõige nooremad, väiksemad kalad,

tavaliselt samasoonised kalad, näiteks kevadel sündinud kohad, või siis ka kõige suuremad.

Asjatundja ei ole seda märganud mitte ainult sumpa pandud kalade puhul, vaid ka see on olnud

tavaliselt, kui kalad näiteks jäävad ummuksisse talvel, s.t hapnikupuudusesse, ka sellel talvel oli

jaanuarikuus mitmed juhtumid; siis tavaliselt suuremad kalad saavad kõigepealt pihta ja väiksed

lihtsalt saavad pihta, kuna nad on natuke nõrgad, et keskmise pikkusega vanusgrupid seejuures on

siis kõige vastupidavamad. On muidugi liigid, kes paremini vastu peavad sellise hapnikupuudusele

– need on näiteks mõlemad kogreliigid – harilik koger ja hõbekoger – ja linask. Teised kalad on

sellised rohkem tundlikud. Seejuures oleneb kõik veetemperatuurist, et nad tegid katseid ja

mõõtsid: neil oli kindel soond ees kogu aeg, neil olid olemas hapnikuandmed ja veetemperatuuri

andmed, et septembri keskel kuskil, kui vesi läheb alla 10 kraadi, asjatundja arvates 9,4 või 9,5

kraadi Celsiust veesambas keskel kuskil 6 meetri sügavusel. Kui võtta 3 meetri sügavusele, et siis

kalade ellujäämus oli tunduvalt parem. Nad elasid sumpas ära, sumpast veel ümber tõsta ja lahti

lasta, siis nad ujusid rahulikult minema, et selliseid katseid on nad teinud, kuid kahjuks ei ole need

räime ja viidika kohta, et sellist liigispetsiifilist materjali asjatundjal ei ole võtta. Nendel fotodel ja

videotel ehk andmekandjatel puuduvad sellised konkreetsed liiki iseloomustavad tunnused, et ei

näe näiteks räime ja viidika puhul uimede asetust, mis on põhiline selline liiki eristav tunnus. Võib

seal oletada, et järsku on tegemist tindiga, tindil on sellisest spetsiifiliselt suurem silm, aga nii, nagu

4-24-423

18 (37)

asjatundja neid videoid vaatas, et seal saab kujutada, et need kalad on 16-20 sentimeetrit pikad, et

on teada, et ta on kala, aga mis liiki kala, siis seda asjatundja ei oska seda öelda, ehkki asjatundja

usub, et tal on see kogemus olemas ja ta tunneks need kalad ära, kui ta võtaks siit mälupulga pealt

selle kala foto. Räime tunneks asjatundja ihtüoloogina ära. Küsimusele, kas videol ja fotol need

kalad, mida kõik seal paadi ümber oli näha, on eluvõimelised või nad on hukkunud või kas nad on

uimased ja võivad toibuda, vastas tunnistaja, et kui hästi konkreetselt öelda, siis on seal kõiki

eelpool kaitsja poolt nimetatud erinevas staadiumis kalu, s.t kindlasti oli seal surnud kalu, kindlasti

oli seal liikuvaid kalu, sest nende traali kogemuse juures on näha, kui kala kukub vette kuskilt traali

kõrvalt, siis see liikumise moment on see, kui lind reageerib sellele paremini. See, kas kala liigutas

ennast, seda ei osanud asjatundja seal praegu fikseerida, s.t kui kala liigutab ennast veepinnal, siis

tavaliselt hullemaks ei saa minna ning ta võib ka täiesti toibuda sellest. Kalade toibumise faktorina

on oluline ka ka temperatuur. Selle nad tegid otseselt kindlaks, sest suvel oli suremus 3 kuni 4 korda

suurem ja ei olnud niiviisi, et kõik ära surid, s.t oli ka selline juhtum ühel korral, aga siis oli täitsa

ekstreemsed tingimused sellepärast, et siin üks suvi oli ca 28 kraadi ja loomulikult normaalne

inimene ega ka kalamees ei hakka mingeid kalu sumpas hoidma, aga nad märkisid, et see kuskil

9,4-9,5 peaks olema või madalam, et siis kohad toibusid tunduvalt paremini ja oli kohe näha, et

nad liikusid sügavusse, et nad ei jäänud enam ulpima. Veetemperatuur aprilli keskpaigas 15.-20.

aprillil Pärnu lahes oleneb aastast, aga kindlasti ta on külm. Peipsi kohta ütleb asjatundja, et näiteks

selline ujumiseks sobiv temperatuur, kus esimesed nii-öelda hulljulgemad lähevad ujuma, on

tavaliselt kuskil 10. juuni paiku, kui vesi tõuseb kuskil üle 16 kraadi, aga kui koha näiteks Peipsis

koeb – kohade kudemistemperatuur on kuskil 10-12 ja see toimub mai teises pooles –, siis järelikult

mai alguses on ka kuskil parimatel aastatel 10 kraadi või kõrgem, aga tavaliselt ei ole, sest ahven

koeb mai alguses ja ta koeb alla 10. kraadise temperatuuri – see on nende tähelepanek. 2002. aastal

nad jälgisid seda temperatuuri ja erinevate kalaliikide kudemist, aga aprillis asjatundja usub, et see

temperatuur on kuskil võib-olla 6-7 kraadi, kui siia jõeäärde kohe mõõtma minna, kuid jões on

tavaliselt isegi natuke soojem kui lahes, millal jää ära läks. Fotolt DJI_0895 kalaliigi tuvastamise

kohta sõnas asjatundja, et ta proovis ka mõelda, et kui on viidikas, aga asjatundja tahaks joonistada

seda – igatahes viidika seljauim on kõhuuime suhtes, on kala selline, siin on pea, siin on saba, siis

viidika seljauim on kõhuuimest taga pool. Räime puhul on nad ühe joone peal ning karpkalalastest

on põhiline – see täpselt samasugune kala on meil särg ja see on kõige tuntum kala. Kohus andis

asjatundjale paberi, kuhu asjatundja sai joonistada, mis need eristused on, ja see tuleb protokolli

juurde. Asjatundja joonistas paberile (tl 166). Asjatundja sõnab, et kui need asjad sealt pildi pealt

näha oleks, siis oleks asjad paigas. Ja tavaliselt karpkalalastel ongi, et üks selline liik, kes siin

räimega sarnaneb, on särg, aga särge asjatundja ei usu seal kindlasti olevat – mingid punakad uimed

võiksid ikkagi kuskilt paista. Kindlasti võib-olla mõni räim on täidlasem ja mõni viidikas on

paksem kuskil Otepää Pühajärves, aga uimede asetus ei muutu, nii nagu inimestel on ikkagi

üldreeglina kaks kätt ja viis näppu, et seal on ka ja tulevad ikka õlavarrest välja, et see on nagu

põhiline tunnus. Oleks roosärg, siis see sarnaneks juba viidikale, et see on selline klassika

määramises ka. Et muud väga seal uurima ei peagi, kui siit selle välja loeksid nad, siis oleks selge

pilt või siis kõige lihtsam, et oleks kohale sõitnud ja oleks pange täie kalu võtnud. Fotol DJI_0895

suumiti sealolevaid isendeid ning asjatundja tähistas fotol tähisega ’’Vi?’’ isendi, mis võibolla on

viidikas, tähisega ’’Rä?’’ isendi, mis võibolla on räim (tl 167). Küsimusele, kas see kõige

eraldiseisvam kala, mis fotol on, võib olla ka meritint, vastas asjatundja, et meritindil on tintlastele

iseloomulik rasvauim ja praegu tundub, et selle pärakuuime koha peal on see väike – kui täpselt

vaadata, siis sellisel juhul on meritint, aga nii neid kalu ei määrata. Sellel kalal on rasvauim, mis

on omane siiglastele, siis sellele meritindile ja Peipsi tindile – siin on väike vari. Sellisel juhul on

tegemist tindiga. Räimel ja karpkalalastel seda rasvauime ei ole. Asjatundja joonistas paberi peale

juurde tindi (tl 166). Ühesõnaga, kui on tegemist meritindiga, siis kuigi asjatundja ei taha neid liike

määrata selliselt, ja see on talle vastuvõetamatu sellisel kujul pildi järgi siin oletada, aga siis

meritindile iseloomulik tunnus on tintlastele sabavarrel iseloomulik rasvauim eesti keeles. Kui see

4-24-423

19 (37)

seal on olemas, siis on tegemist tindiga, siis ta ei ole räim ega viidikas. Selle koha peal, kui siin ei

ole vari, siis ta ei tea. Meritinti ja ka Peipsi tinti, mis on meritindi kääbusvorm ning mis elab Peipsis,

Võrtsjärves ja Vagulas, iseloomustab sabavarrel asuv rasvauim, mis teistele kaladele, s.o antud

kontekstis räimele ja viidikale, ei ole omane. See on ainult tindil, s.t tegemist on kõige kindlama

määramistunnusega ega pea mingeid muid uimede asetust vaatama. Konkreetsel pildil ja

konkreetsel isendil fotol näeb asjatundja udust varju sabavarre peal, aga kas see on rasvauim, seda

ta ei oska öelda. Need fotod on asjatundja jaoks piisavalt ebaselged, märkides, et kui soovitakse

näha kalade selliseid korralikke määramise fotosid, siis need on asjatundjal olemas siin mälupulgal,

et seal ei teki mingit kahtlust. Kalade ellujäämisvõime sõltub kalaliigi suurusest ja püütud kogusest

mõrrapüügil, aga kõige rohkem sõltub see muidugi ilmastikust ning sellest kogusest, palju seda

kala mõrda on läinud ja kui kaua ta seal on viibinud. Tavaliselt on kalurid ikka üldreeglina

püügikala suhtes suhteliselt tundlikud ja nad käivad mõrra peal, et ei ole niiviisi, et kuskil nädal

aega on vaatamata ning siis on igasugused jamad ja õnnetused. Viidikas on üldiselt parvekala. Kui

juuni alguses minna kuhugi väikejärve peale, siis tuleb pulmamäng ja siis ta õhtuti parves püüab

õhuputukaid. Küsimusele, kas täiskasvanud viidika suurust arvesse võttes ja seda, et ta parvekala

on, mõrra nõudmisel tema nii-öelda toibumiseaeg või ellujäämisvõime on kuidagi mõjutatud

sellest, et ta on parvekala, vastas asjatundja, et mõrrapüük on umbes, kuivõrd mõrd on kaluri

püügivahend ja sellega püüavad kutselised kalurid, kahekümnel väikejärvel eks, et ega seal väga

palju seda viidikat ei ole, s.t tavaliselt püütakse ahvenat ja need mõrrad on näiteks Peipsi puhul ja

väikejärvedest küllaltki kaugel, et need kalda ääres ei ole. Sellist kogust, et nüüd kastide viisi

viidikat on, siis väikejärvedes sellist asja ei ole, et tavaliselt püütakse ahvenat ning seal on ka

linaskid, latikad ja sellised kalad. Silma suurus on tavaliselt mõrdadel suurema kala püügiks, s.t

viidikas läheb sealt läbi. Järvedes on litoraali kujundusega kaldavöönd, et nad traalimiseks ei lähe

tavaliselt lähemale kui Peipsi puhul 2-2,5 kilomeetrit, aga Pärnu lahe kohta ei oska öelda, sest ta ei

ole traalinud seal kunagi, ma ei oska öelda. Salvestise DJI_0871 lõigu 1. minutist kuni 2. minutini

osas oli asjatundjale näha, et on seal liigutavaid kalu ja ilmselgelt selliseid surnud kalu, seda ei saa

nad nüüd täpselt öelda, kuna kajakas natuke pelgab inimest, aga need, mis ulpisid paadist kaugemal,

siis sealt kajakas läheb võtab lihtsalt ohutust kaugusest. Oli ka kalu, kes liigutasid, ehk mõlemaid

on. Tunnused, mille põhjal asjatundja hindas, et kala on ilmselgelt surnud: näiteks et kui kala ei

liiguta, siis kas ta on surnud, siis see on selline, kas inimesel on pulss või ei ole, et kliiniline surm,

et kindlasti seal, kui kajakas seda ära ei nopiks, siis kindlasti nende hulgast ka võib-olla keegi

toibuks, aga neid protsente öelda asjatundja ei oska. Seda ei saa niiviisi – seda peab mõõtma või

katset tegema. Need kalad ei pruugi kümne minuti pärast näiteks ujuvad kuhugi ära, vaid see

ajavahemik võib olla ka pool tundi, aga ka 10 minutiga kindlasti on võimalik, aga kindlaks

ütlemiseks on vaja teha katset. Kui asjatundja teostab Peipsi järvel traalimist ja tõmbab traaliga

kala traalipardale, siis selle ülejäänud kalaga, mis traalipardale jääb, nad tavaliselt panevad

kastidesse, toovad nad kaldale ja proovivad siis nii-öelda kalandusfirmadele maha müüa olematu

hinna eest, sest seal vahel särg maksab 1 sent kilo, aga vahel nad teevad ka niiviisi, et kui asjatundjal

proovi ei ole vaja, siis näiteks kiisal nad lihtsalt võtavad proovi ära ja kala läheb kohe tagasi, kui

on väiksem kogus ja kui neil on vaja mingit liiki püüda, aga tavaliselt nad peavad kõik selle kala

ära võtma. Väiksem kogus võib olla 40-50 kilo, aga suuremad kogused, mis nad püüavad seal, on

vahel tonnides ning siis ongi niiviisi, et nad on päeva ära katkestanud, tulnud vahepeal kalapunkti

ja teatanud, et nad tulevad kaldale ning peavad siis selle latika ära – see ongi lihtsalt selline

reguleerimata maa ka natuke. Sellise mittesoovitud liigi puhul neil sellist asja ei ole, sest

katsetraalimisel nad peavad rõhku panema töönduskaladele, aga seal, kus viidikas või kiisk või

midagi tuleb, et kiisk ei ole tänapäeval enam, aga nad peavad ikkagi ka sealt proovid võtma, et ei

niiviisi nad seda ei kasuta. Kala kohe tagasi, tähendab asjatundja jaoks ja sõnul seda, et nad võtavad

proovi ära traalikotist, et seal on sõlm peal, ning ülejäänud kala saab kohe tagasi lasta, ei ole mõtet

üldse pardale võtta, et teda seal eraldi sorteerima hakata – tavaliselt on see kiisa puhul. Nad on seda

teinud, ehkki § 10 seal ütleb, et kaldale tuua ka, siis lihtsalt nad peavad jahimeestega kokku

4-24-423

20 (37)

leppima, sest seda kala nagunii keegi ei taha, et seda lihtsalt ei võeta vastu; firmad ei ole seda

kohustatud vastu võtma. Küsimusele, kas eluvõimetu räime puhul vettelaskmisel on mingisuguseid

erisusi, s.t kas räim jääb pinnale või vajub põhja, vastas asjatundja, et ta on seda kaluritelt kuulnud,

aga kuna ta ise on selline umbusklik inimene ja kuna ta ise ei ole seda katset teinud, siis ta ei tea,

ning viidika puhul oleks hea see katse ära teha.

25. J. U tunnistajana antud ütlused (tl 229-237), mille kohaselt tunnistaja on laevakapten

välisriigi lipu all ning Madis Merirand ja Janno Liivrand on tunnistajale tuttavad tööalaselt, sest

nad on kalurid nagu tunnistajagi, ning Keskkonnaametiga tunnistajal puutumust ei ole. Kohus

markeeris tunnistajale ära selle, mida kaitsja on pidanud vajalikuks, mis see teave on, mida

tunnistaja võiks rääkida. Tunnistaja sõnul teab ta, et teda on kutsutud kohtusse mingisuguse kala

üle parda heitmisega seotud – väidetavalt räime üle parda heitmises, kuigi videodest on näha, et

seda räime seal ei olnud. Menetlusaluste isikute ja tunnistaja mõrdade vahe on 100 meetrit

kopikatega, ca 100-110 meetrit, sabad on neil samal kõrgusel, sest nendel on vesiaiad pikemad kui

neil, nende all on veel üks püüdja. Möödunud aastal oli seal põhiliigiks sellel ajaperioodil räim, tint

ja viidikas ning need särjelased, mõni ahvena „punn“ ka ja muid liike ka natukene. Sinna Audru

jõe ja siis parempoolse muuli vahelisele alale tavaliselt, s.t aastakümneid, ei ole sattunud räime

sellepärast, et seal on ilmselt mingisugune mageveeala ja see hoiab selle räime eemale. Kui mujal

seda veel leidub, siis seal võib-olla kogu kevade perioodi peale sellel aastal tunnistaja arvab, et

kümmet räime nad kindlasti näinud ei ole – pigem isegi vähem, et see mõni üksik, mis seal on, see

on ja see on ka kõik. Selles mõttes rääkida räimest, kui vaadata seda näidatud videoid, siis räim on

selline kala, et kui ta on hukkunud, siis räim upub ära ning vanasti isegi baaslaevadel kasutati seda

taktikat, et uputati kogu see kaup ära, kui tindiga oli kevadel räim segamini: tint tõusis vee peale

ning servakuga, kahvaga riisuti sealt pealt ära tint ja muud kalaliigid, sest muud kalaliigid tõusevad

pinda, aga räim vajub põhja, seejärel siis pumbati see tühjaks ja võeti see puhas räim ära sealt.

Selles mõttes selle video põhjal, kus olid seal mingisugused oimetud kalad, mida sellega kõrguse

pealt oli suhteliselt raske eristada, on need pigem olnud seal kas viidikad, särjed ja ilmselt ka mõni

tint, mis on tänu rennis sorteerimisele üle läinud, sest rennis sorteerides suhteliselt kiiresti see asi

läheb, järjest lükatakse koguseks seda kala juurde ja see ongi see, et osa kala lükatakse ära, samal

ajal kogu see aeg toimub sinna juurdelükkamine, et see kala tegelikult seal vahetub – see, kui kaua

see kala seal toibub, sõltub väga palju ilmastikust ja palju sellest, kaua on see nõudmisprotsess aega

võtnud. Kui on nõutud seal paar tundi, siis loomulikult see kala seal mõrras saab rohkem „tappa“

ning ta on selle võrra oimetum ja tema toibumine võtab aega seal 5 kuni 10 minutini. Seda enam,

et too päev on olnud väga vaikne ilm. Kui on vähe tuulisem, siis see kala toibub seal märgatavalt

kiiremini ja need üksikud isendid, mis on siis sealt silmast tulnud, välja raputatud ja mis on sinna

merre tagasi läinud, needsamad kajakad, mis seal ümberringi on, „lasevad selle nahka“ ja päeva

lõpuks see nii ongi – see on tavaline tööprotsess selle mõrra nõudmise juures, et selles osas ei ole

seal mitte midagi imelikku olnud. Viidikas ja särg – need on sellised vähe teistmoodi kalad, et nad

ongi seal paadi ümber mingisuguse aja ja siis on see, et nad kas ujuvad minema, kui nad toibuvad

või jõuavad kajakad neist lihtsalt ette ja ongi kõik. Siin ei ole selles mõttes mitte midagi keerulist,

aga see, et seal räime oleks olnud, siis see on tunnistaja jaoks teine kõrgus ja nende jaoks esimene

kõrgus, et sinna alla ei tule räime ja see on juba aastakümneid nii olnud. Tunnistaja vanaisa püüdis

juba 80ndatel seal ja ta teab, et seda kohta sellepärast väga palju himustavad, et seal ei ole seda

probleemi just kevadeti, kui peaks tulema räim alla, nagu ta on tulnud aastaid Valgeranda ning

linna merre Raekülas ja seal. Just sellepärast see koht on natuke teistmoodi ilmselt sellepärast, et

need jõed käivad omavahel teatud kõrgusel kokku, et enam-vähem selline muuliotsa kõrgus on.

Enamik kala, mis seal on, ongi mingisuguse magevee asjad ehk siis seesama viidikas, ogalik ja

muu selline, mida tänapäeval ei püüta. Tunnistaja meeskonnas on tema vennanaise vend ja kui

tunnistaja isa tervis lubab, siis käib vahel harva isa ka, aga tavaliselt nad käivad kahekesi. Selline

kalur nagu R. P on tunnistaja teada, sest nad püüavad Madise ja Jannoga kordamööda seal kõrval

mõrras või kõrval kohapeal – see aasta on Raio, eelmine aasta oli Madis, ilmselt järgmine aasta on

4-24-423

21 (37)

jälle Madis, nad kordamööda jagavad seda kohta seal. R. P püüdis eelmisel aastal ka sealsamas

lähedal kusagil – ta jääb kuskil 300-400 meetrit Audru jõe poole – tal on põhi. Sellesama kohapeal

ta möödunud aastal püüda ei saanud, sest seal olid Madis ja Janno. Eelmisel aastal tunnistaja, Madis

Meriranna, Janno Liivranna ja R. P püünised olid kõik selles niinimetatud jõgede kolmnurgas, see

on ka kevadel jääminekuga näha, sest sinna jääb see tükk alles, kui Audru jõgi lükkab lahti Pärnu

jõge, siis selline kolmnurk jääb sinna sisse. See on hoopis teismoodi seis, selle jaoks peab ilmselt

kellegi vähe targema teadlasega rääkima, tunnistaja ise oskab ainult kalamehetarkust rääkida ehk

seda asja öelda tunnistaja ei oska, miks see jää ja mis see asi nii seal täpselt seisab, aga see on olnud

tunnistaja lapsepõlvest saati. Tunnistaja esitas rannapüügipäeviku eelmisest aastast aprillikuust

ning sinna märgitakse mõrra nõudmise aeg ja kalaliigid, mida püütakse. Kalaliikidena räime ei ole

märgitud, sest neil ei ole seda. Salvestise DJI_0871 videolõigult 1. minutist kuni 2. minutini nähtud

kaalpüügi ja mõrra nõudmise protsess on tavapärane ning sõltub sellest, kes kuidas nõuab, nemad

nõuavad renniga, meie nõuame kastiga. Sorteerimise küsimus on sellega, ülejäänud protsess on ju

kõik üks, mõrrad on neil põhimõtteliselt kõigil ühtemoodi. Kellel mingid omad väiksed saladused

või nipid on, aga ülejäänud muu on kõik täpselt sama. Kalalaeva ümber teatud koguses on näha

kalu ning see on kalapüügi puhul sellise vaikse ilmaga selle kohapeal on see suhteliselt tavaline,

sest seal sel ajal oli möödunud aastal juba viidikas platsis – see ongi see oimetu viidikas, mis saab,

kui mõrd üles tõsta; teda on nii palju, ta saab seal muljuda ja see ongi see, et kui ta üle lükata, siis

ta mingisuguse aja; mida tormisem on meri, seda kiiremini ta minema läheb, seal ei olegi midagi

teha, see on tavaprotsess, see on see, et ta saab haiget – inimene samamoodi, kui haiget saab, on

natukene aega oimetu või kuidagi hoiab ennast ning peale seda paraneb ära ja läheb minema –

kalaga on täpselt samamoodi, ta saab muljuda ega ei ole midagi teha – see ongi selle püügi võlu.

Kui seda paati ja paadi ümbrust, püügi kohta oleks filmitud 10-15 minutit pärast selle video

lõppemist, võiks see pilt suhteliselt olla kaladest sisuliselt puhas, s.t kalad on toibunud ja ära

ujunud, aga see sõltub sellest, kas seal oli nüüd mingisuguseid niinimetatud elujõutuid asju või

mitte ning palju seda niinimetatud elujõutut asja ära sööb kajakas, aga tavalises olukorras on see,

et kui selle mõrra ära nõuda, ära pingutada ning lipu või muna – oleneb, kust keegi üles tõstab –,

alla lasta, siis selleks ajaks see ümbrus on tühi, seal ei ole midagi enam ja sõltub väga palju ka

ilmast, s.t kui on samasugune „plekksile“ ilm, siis selle sees võtab natuke kauem aega toibumine,

aga kui on natukene tuulisem, siis kala toibub kiiremini ehk seal ei ole selles mõttes midagi

esmakordset või erakordset. Kui küsimus käib räimest, siis surnud või eluvõimetu räim upub ära,

sest räime ujupõis on nii väike, räim on põhjaminev, Sama on see, et kui räim liiga palju mõrda

lööb, ei saa seda mõrda enam üles sellel samal põhjusel, et ongi kõik. Küsimusele, et seadusest

tulenevalt on kaluril kohustus mitte tagasi heita eluvõimetut kala, aga kuidas tunnistaja selles

sorteerimisprotsessis üldse hindab ja hinnata suudab seda eluvõimelisust ning mille järgi ehk kuidas

seda selles kiires tööprotsessis suudetakse hinnata seda eluvõimelisust, vastas tunnistaja, et seda ei

suudagi, sest seal on selline tempo taga, kui hakata seal iga kala imetlema, siis päeva lõpuks on see,

et nad kõik on surnud seal, sest tõesti, kui mõrd üles tõsta, siis nagu video pealt oli näha, siis see

kala läheb kõik kimpu kokku ja siis ongi see, et mida kiiremini sealt kala välja tõsta, seda vähem

see kala haiget saab. See, mis on äravõetav, antud hetkel tindid, särjed, vimmad, latikad jne, siis

need tõmmatakse paati ja ülejäänud pannakse üle parda – mida kiiremini see kätetöö ära teha, seda

kiiremini see kala minema saab ja seda väiksem see hukkunute protsent on. Selge on see, et ega iga

kala ei imetle seal keegi, arvestades seda, et seal on sadu kui mitte tuhandeid kalu, ning kui sinna

jääb mõni eluvõimetu sisse, siis jääb, s.t see on paratamatus. See ongi lihtsalt see tööprotsess

aastakümneid olnud ja siiamaani ei ole tunnistaja teada sellega mingisugust probleemi olnud.

Tunnistaja jaoks on see hetkeolukord tegelikult täiesti arusaamatu, s.o kui seal tekkis mingi kahtlus,

siis miks siis seda edasi filmiti, s.t oleks võinud Keskkonnaamet paadi võtta, sest sellest videost ei

suuda isegi tunnistaja, kes selle püügiga on tegelenud 30+ aastat, väiksest saadik olnud nii vanaisa,

isa kui ka onuga koos, sealt ära neid liike kõiki tuvastada, siis kuidas peaks keegi võõras praegu

siin – kohtunikud, advokaadid, kõik muu – aru saama, mis kalaliigid need üldse on, et selles mõttes

4-24-423

22 (37)

on see video põhjal kala arvamine kuidagi väga ebaselge tunnistaja jaoks. Fotol DJI_0897 suumiti

vööriossa lähemale ning tunnistaja meelest võiks seal olla tint, viidikas, see võiks olla siin räim,

aga siin on ka tindid vees; see, mis seal neljane punt on, seal on kaks tükki kohe kindlasti tindid.

Tunnistaja ei ütleks selle hägususe peale väga kindlalt midagi, aga see on täpselt tindi selg ja kõht,

et ta pigem sinna julgeb öelda, et seal on need kaks tindid, ning siin osaliselt on mingi valge

soomusega, siis tunnistaja eeldab, aga ei ole 100 protsenti kindel, et need on viidikad, sest mõrra

räimega on ka see asi, et seal on räimel soomus seljast läinud ja seal ei ole sellist pilti kindlasti

mitte, nagu see on, aga kui siin räägitakse mingisugusest räimest. Kohus pringtis tunnistajale välja

foto DJI_0897, millele tunnistaja sai teha märkmed ja see lisatakse selle protokollile. Tunnistaja

märgistas fotol kahes kohas tindid ja ühes kohas viidikad (tl 234). Videos oli teist pool paati ka,

kus oli renniots, aga siit ei näe seda ära, seal oli mingisugune nurg ja särg ka igatahes, mis ära

ujusid selle video käigus, mis nad siin eelmine kord kõik vaatasid – kindlalt oli näha, kus nad

natukene aega siplesid ja siis kadusid. Nendes, mis tunnistaja märkis, on ta kindel, mis need on,

aga ülejäänud on tunnistaja jaoks ebaselged, sest see pildikvaliteet ei kannata kriitikat. Fotol

DJI_0895 suumiti alumist paremat nurka ning prinditi tunnistajale foto DJI_0895 välja, et

tunnistaja saaks teha märkmed fotole. Tunnistaja tähistas fotol üksiku kala, mis on tema hinnangul

kindlasti tint, tähistas fotol paariskalad, mis on tema hinnangul tindid, ning tähistas fotol üksiku

kala, milles ta pole 100 protsenti kindel, aga pakub, et on tint. Ühe kindla kala uimele kaitsja poolt

osundades vastas tunnistaja, et uimede järgi ja nina kuju on see, mis ütlevad, et see peab olema tint.

See, mida kaitsja näitas, siis see on tindile midagi iseloomulikku ja tindil on rasvauim, sest tint on

lõheline.

Kui nõudmist kolmekesi läbi viiakse, siis see tööjaotus on tunnistaja paadis välja kujunenud, kes

mida teeb, et üks tõstab, kaks tükki sorteerivad ja üks sortijatest kallab selle kasti ümber sinna ning

kui on palju sortida, siis ka tunnistaja, kes tõstab tavaliselt, sordib ise ka kaasa. Selles mõttes renni

ääres on see tööjaotus kindlasti natukene teistmoodi, aga nemad seda renni ei ole praktiseerinud.

Piltide peal märgitud tint on turustatav kala ning selle tagasiheiteks ilmselt ei ole põhjust sellisel

perioodil, aga tunnistaja arvab, et siin on lihtsalt suhteliselt kiirelt käinud tööprotsess ja selles renni

sees, kui seda viidikat on nii palju, siis on ta ilmselt jäänud viidikate all ja siis on lükatud kogemata

viidikaga üle parda, s.t vaevalt, et seda niinimetatud rahakala keegi vabatahtlikult oleks üle

lükanud. Küsimusele, kas siis, kui tint on eluvõime kaotanud, oleks põhjust tagasi heita seda, et kas

ta siis kaotab oma väärtust rohkem, vastas tunnistaja, et tint võib selle küll kaotada, aga antud hetkel

on kevadine tindipüük ning vähemalt neil on nii, et nii tihe nõudmine on, et seda hukkunud tinti

seal ei ole ja kui see kuskil kastis natukene viga saab, ei tähenda see seda, et seda ei või panna sinna

kasti või konteinerisse, mis kokkuostu läheb. Küsimusele, millised kohustused on eluvõimetu kala

osas, mida tavaliselt tegema peab, kui on eluvõimetatud kalad mõrras ja kui nõutakse seda välja,

jääb tunnistaja vastuse võlgu, mis nendega tegema peaks – nad nõuavad nii tihti, et neid väga ei

ole, ja kui see mõni üksik on, siis näiteks tindi puhul on see, et see rändab ikkagi sinna müügikasti;

kui lõpus on punane ehk kui ta ära uppus seal mõrras, ei tähenda see seda, et teda süüa ei sünni. 21.

aprillil 2023 tunnistaja arvates nad väljas ei käinud, aga pead ei anna, kuna tal päevikut nina all ei

ole. Tunnistajale meenutati esitatud kalapüügipäevikut, mille kohaselt tunnistaja on oma

meeskonnaga nõudnud 20ndal ja 23ndal, nagu ma aru saan, et siis 21ndal nemad nõudmas ei ole

käinud. Kuna püügikoha alla ei tule räim, siis paljud seetõttu himustavad seda kohta sellepärast, et

esiteks räim on poodikala, mis tuleb ära tuua kaldasse, ja kui ta on mõrraräim, siis seda väga keegi

osta ei taha, s.t see on põhimõtteliselt turustatav ainult sadamas või inimestele otse, selleks, et see

räim turu peale saada, see on tõsine peavalu kalurile, kes püüab mõrdadega, aga nende jaoks, kes

püüavad räimekastidega, on see tuluallikas, kes püüab mõrdadega, ning lisaks on seesama

probleem, et kui see mõrd peaks minema räime täis, siis seda enam üles tõsta ei jõua ja seesama

protsess, kus peab selle räimega seal „kaklema ja aega viitma“, et selle asemel saaks seal rahulikult

püüda tinti ja muid kalu, s.t mõrrakalurile räim on suurim peavalu, mis olla saab, ning järgmised

on kahejalgsed. Seega see konkreetne asukoht ongi Pärnu kaluritele teada, et see koht on see, kus

4-24-423

23 (37)

sellest peavalust saab hoiduda, ning kui paar aastat tagasi avati uuesti see tsoon tindipüügi ajaks,

siis neid tahtjaid sinna oli palju. Tint on rahakala ning räim on ka, kui ta juba olemas on, kui ta on

räimekastis, aga kui ta on mõrraräim, Põhja-Eestis püütakse mõrdadega räime, aga siin Pärnu lahes

ei püüta ja sellepärast kokkuostja teda ei soovi. Küsimusele, mis on kokkuostjal vahet, millise

püünisega on räim kinni püütud, s.t kui juhtub nii, et on üks mõrd, kuhu on sattunud 10 liiki kala,

sealhulgas ka arvestatavas koguses räime, siis mis nad sellega teevad ehk kas nad toovad ta ikkagi

ära, vastas tunnistaja, et nad on sunnitud tooma selle ära, sest mitte kunagi ei tea, millal või

mismoodi see on, et selles mõttes see tuuakse ära. Loomulikult on inimesi, kes seda ei tee, aga

tänasel hetkel on see kaluri kohustus, kus sellises olukorras peab selle kaldasse tooma. Eks igaüks

ise teab, mis ta sellega teeb, kas üritab selle inimestele läbi Facebooki müüa või saab selle kai peal

ära müüa või leiab mõne turuärika, kes on nõus selle vastu võtma, aga kokkuostjad seda osta ei

suuda – millegipärast nende mõrraräim ei ole kokkuostjate jaoks atraktiivne, aga põhjust peaks

nende käest küsima, kuna kuivõrd neil seda niimoodi ei eksisteeri, siis ei oska tunnistaja põhjust

öelda, miks see nii on. Tunnistaja jaoks on see rohkem peretraditsioonide jätkamine kui mingi

palgaline teema ning tal on töökohta on vaja. Iga mees on oma tegevuses iseseisev ja vastutav, s.t

see, kes sorteerib kalu ja heidab neid tagasi, siis tema peab vastutama selle eest, et õiged kalad

saaks tagasi visatud, sorteeritud ja kastidesse pandud, kuigi laevas, olles ise ka suure laeva sõitja,

päeva lõpus vastutab kapten. Peab olema omavaheline usaldus, s.t kui tunnistaja võtab mõrrast kala

välja, siis ta samal ajal ei näe, mis tema selja taga toimub, aga see ongi see, et seal paadis ja ka

suures laevas peab olema usaldus.

26. Henn Ojaveer asjatundjana antud ütluste kohaselt (tl 237-250) on asjatundja teadur

mereökoloogias, Tartu Ülikoolis mereökosüsteemide professor, Taani Tehnikaülikoolis rahvuslike

veeressursside instituudis külalisprofessor ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogus asejuhataja

ning Madis Merirannaga on asjatundjal puutumus selles osas, et asjatundja arvab, et Madis

Merirand oli mingil ajal asjatundja õpilane ja lõpetas Pärnu Kolledžis veeökosüsteemide

majandamise eriala ning seejärel Madis Merirand mingil ajal töötas asjatundja meelest Amservis,

kui asjatundja käis seal autoga teeninduses, nii et sellised ametkondlikud või elukorralduslikku

laadi puutumused, aga isiklikku kokkupuudet Madis Merirannaga asjatundjal ei ole. Janno

Liivranna nime on asjatundja kuulnud, aga mitte rohkemat, s.t isiklikul tasandil ei ole puutumust.

Keskkonnaametis töötab palju asjatundja endisi õpilasi kas Mereakadeemiast või Tartu Ülikoolist,

aga

mingeid

selliseid

ametialaseid

suhteid

ei

ole,

vaid

kunagi

ammu,

kui

oli

Keskkonnainspektsioon veel eraldi asutus ja kui neil oli siin eraldi laev, siis see laev tegelikult tuli

tollasest teaduste akadeemiast süsteemist neile, aga need on väga ammused ja siin mingisugust

sellist ametkondlikke ega isiklikku seost, mis mõjutaks asjatundja vastuseid, ei ole.

Asjatundja teadustöö põhisuunad on räim ja peamiselt kõik, mis puudutavad võõrliike,

majandamine, ökoloogia, invasiooniteed, kõik selline ka riigi aruandlus Euroopa Komisjonile

merestrateegia raamdirektiiv raames ja mitmed töörühmad, ii Läänemere Keskkonnakaitse

Komisjonis kui ka Euroopa Komisjonis. Kohus markeeris asjatundjale ära teemad, millele kaitsja

on viidanud, et asjatundja võiks teavet anda. Asjatundja ütluste kohaselt on kalaliikide määramiseks

määrajad, enamjaolt on nad raamatutena. Nüüd on ka ilmselt interneti avarustes mitmeid määrajaid

ja määramistunnused võivad olla nii välised kui ka sisemised. Lihtsalt mõned näited: pea kuju, suu

asend, otseseisune, alaseisune, ülaseisune, uimekiirte arvud, uimede asendid, küljejoone kuju,

lõpuskaante nii-öelda iseloom, nende soomuste arv mingist vahemikust, kas küljejoone peal või nii

edasi – need on välised. Sisemised on näiteks neeluhambad. Mitmetel karplastel ei ole võimalik

üldse, eriti, kui nad väiksed on, määratagi liike muidu, kui on peab võtma kurgust neeluhambad

välja, puhastama ära, keetma ära ja siis lugema hambad kokku. Tänapäeval on väga palju mindud

ka geneetiliste määramiste peale, eristatakse ka geneetiliste koodide alusel nii juba liigisiseseid

rühmitusi, aga ka liikide vaheliike on võimalik määrata.

Videosalvestis, mida asjatundja eelmisel istungipäeval nägi, siis selle alusel ei ole asjatundja sõnul

4-24-423

24 (37)

võimalik määrata. Asjatundja tegi oma doktoritöö justnimelt Pärnu lahest Liivi lahes

põhjatraalimised, transekt Pärnust Ruhnuni ja ka Irbe väinas Abruka lähedal. Pärnu lahes lähim

koht, kus sai, et saada seda mageveekalade kompleksi, igakuised traalimised maist kuni novembrini

standardmetoodika alusel Tartu Ülikooli laevaga ning mida talle rääkisid siis traalmeister ja ka kõik

teadlased, kes teda juhendasid Mereinstituudis, ütlesid, et Pärnu lahe keskel see jaamapunkt oli P6

– see on üsna lahe keskel faarvaatri, s.t laevatee peal –, et mujal, et lähemale nii-öelda siia jõe

suudmele magedale poole tulla ei saa, põhjusel et ei ole traalipõhjasid ning lõhub traali ära ja traal

läheb katki. Asjatundja on teist põlve kalauurija, isa oli tal ka räime uurija, tegi ka oma doktoritöö

siin Kihnu saare Kihnu sügisräime peale; käidi traalimas sel ajal, see oli vene ajal, kui tulid suured

partei ülemused Pärnusse, tol ajal olid ka teadusasutused, siis see Kalainstituut kuulus Moskva

Kalandusministeeriumi alla läbi alluvusega Riia, siis mindi traalima nii-öelda kas pardiauku või

kuskile sinna lähedale, et angerjat suurtele ülemustele saada. Asjatundja ei ole teadlik, et kuskil

mujal nii-öelda jõe suudmele lähemal siin muulide otsas, et seal lahe keskel üldse kunagi traalitud

oleks. Klassikaliselt niipalju, mida selline rahvusvaheline kalandusteadus ütleb, et võrgud, mõrrad,

seisevpüünised on palju selektiivsemad ja palju kalasõbralikumad kui järelveetavad püünised ehk

traadid, kus reeglina, kui on nõrk kala, siis ta seal hukkub, kui soomused maha tulevad. Ta ei tea,

kas teadustöödes seal midagi väga spetsiifilist sellist oleks, et võrgusilma suurusega määratakse ära

nii-öelda sealt võrgusilma suurus tuleneb sellest, milline on kas kala liigiline iseloom või kala

suurus, mida siis tohib või ei tohi püüda, aga mingisuguseid sellistest spetsiaalsetest iseärasustest,

mis võiks nii-öelda liike mõjutada, seda asjatundja ei tea, aga seda püügivahendit üldiselt

klassikaliselt peetakse võrreldes siis nii pelaagiliste traalidega kui ka põhjatraalidega, tragidega

palju nii-öelda kala- ja keskkonnasõbralikumaks. Küsimusele kalade bioloogia kohta, s.t kas

näiliselt eluvõimetu kala on kindlasti eluvõimetu või võib eluvõimeliseks osutuda, see tähendab

toibuda ja minema ujuda, vastas asjatundja jaatavalt, et võib, aga seal on nii palju faktoreid, mis

seda määravad ja mis seda mõjutavad. Mõned neist on veetemperatuur, kui pikalt on kala nii-öelda

stressiseisundis olnud, mis liiki on kala, kui suur ta on, nii-öelda millise lopsu ta väga piltlikult

öeldes või selliselt arbitraarselt öeldes saanud on. See sõltub mitmest asjast, aga öelda, et vees sellel

pildil, mis näha oli, et need kalad kõik on hukkunud, siis teadlasena ei ole võimalik siin ’’jah’’

vastust anda, kuid asjatundja saab aru, et kohtu küsimus oli, kas on. Küsimusele, kas seal on mingi

ajaline kriitiline piir, mis ajast võib öelda, et enam ei toibu, vastas asjatundja, et see sõltub kõikidest

nendest teguritest, mis enne mainis. Väga oluline on veetemperatuur, s.t mida jahedam on vesi,

seda suurem on šanss, et kala toibub. Sõltub ka kala suurusest, s.t suur kala ilmselt toibub kiiremini,

nii-öelda vanem kala kui noorem kala. Sõltub kalaliigilisest iseloomust, nii et siin on. Selle kohta,

kas on mingit ajaühikut, mis on see kriitiline, millal võib öelda, et enam ei ole võimalik toibuda, ei

ole asjatundja sellest teadlik, ta ei ole kohanud ei teadusartikleid. Kui ta üritas vaadata justnimelt

selle video ja nende ka mõnede piltide alusel nii-öelda selle ellujäämise kohapealt, siis asjatundja

tunnistab, et ei leidnud ega ei saa väita, et neid ei ole, aga tema ei leidnud. Selle video pikkus oli

ligikaudu 5 minutit ja kalade vetteheitmine toimus selle püügiprotsessi ja sorteerimisprotsessi tõttu

pidevalt ning see kalade toibumine võib olla pikem, s.t see võib olla 10 minutit, võib olla 15 minutit.

Mida nüüd küll siin ilmselt minnakse nüüd ka hiljem liigilise kuuluvuse peale, mida ta mäletab

oma doktoritöödest, et kui nad põhjatraalidega võtsid kala ja siis ei olnud ka mingeid eeskirju, mida

selle püütava kalaga tegema peab, ning neil tuli tihti kala rohkem, kui oli neil väikses külmikus

ruumi, siis viskasid nad osa räime merre tagasi – see oli avameri. Siin Pärnu lahes kala tuli palju

vähem ja oli suurem kala, need jäid ellu kõik – räim üldiselt pinnale ei jäänud, aga ta täpselt ei

mäleta, et see ikkagi väga kiiresti nii-öelda läks põhja – siis oli soe ka, oli suvi, juuli-august. 5

minutit on nii-öelda teaduse keeles üks stsenaarium, teine stsenaarium võib olla 10 minutit, 15

minutit, 20 minutit, s.t see sõltub kõik nendest konkreetsetest tingimustest, mida ta ka enne mainis,

nendest faktoritest ja need faktorid nii-öelda mõjutavad selle aja pikkust, nii et teadlasena

asjatundja ei saa öelda, et see 5 minutit on kuidagi piisav, et teha lõplik otsus ja lõplik järeldus. 21.

aprillil Pärnu lahes on veetemperatuur madal või väga madal. Suvel toimuvad püügid 15, isegi

4-24-423

25 (37)

kohati 20-kraadise temperatuuri juures, tookord võis see olla võib-olla 5 kraadi ümber, ta ei usu, et

ta kümme kraadi oli, nii vara aprillis ei ole kümmet. See on erandjuhtumid, aga sõltub jällegi aastast

ja seal tegelikult seda temperatuuri mõjutavad kaks asja, üks on veevooluhulk ja jõevool mõjutab

selles piirkonnas väga palju veetingimusi. Jõe vooluhulk ja temperatuur, millal ja kuidas on jääga

lood olnud, kaua see jää seal on olnud, seepärast, et see piirkond seal ikkagi natukene kohati ka

nurga taga on, mõlemad on mõjutatud; samuti sõltub tuultest, kumb mõju rohkem siis prevaleerib,

kas siis see jõe vooluhulga mõju või siis pigem see nii-öelda meres olnud vesi, et see on madal kuni

väga madal nii-öelda sellises püügihooaja mõistes. Küsimusele, kas üheks faktoriks kalade

toibumisel võib olla ka tuul, et kui vesi lainetab, siis ta nii-öelda turgutab kalu elule kiiremini kui

lihtsalt sile, selline plank vesi, vastas asjatundja, et sõltub ka tingimustest jälle, külmal ajal ta võib

soodustada sellepärast, et siis ta ikkagi nii-öelda üritab kala üles äratada. Soojal ajal suvel, kui juba

vetikas õitseb näiteks, siis ta võib olla tuul negatiivne sellepärast, et ta võib ummistada lõpused ära

fütoplanktoniga, ja see on siis justnimelt kala hapniku ainevahetusele halb. Mõnda liiki on foto

järgi tuvastatav, aga see foto peaks olema ikkagi selline kalasuuruses foto minimaalselt. Asjatundja

arvab, et enamik Eesti kalaliike on tuvastatavad foto järgi, üle poole kindlasti, aga mitte kõik ja on

olnud ka juhtumeid, kus see on olnud nende kalade puhul, mis on siin eksikülalised, näiteks

hallkefaal ja mõned veel, mida Eesti määrajates ei ole, aga mida nad on võtnud vanadest

veneaegsetest Bergi määrajatest (nõukogudeaegadest venekeelsed), kus nad ajavad näpuga järge,

loevad lõpuseid, loevad neid uimekiiri ja soomuste arvu ja nii edasi, et see on liigispetsiifiline ning

seda nii ei saa öelda, et kas nii või naa. On mõned liigid Eestis, mida ei ole peale vaadates võimalik

määrata, ja seda asjatundja on ise ka nendest samadest doktoritööaegsetes katsetraalimistes võtnud

noorkaladel, lõiganud lõhki, võtnud neeluhambad, keetnud ära, pannud päikse kätte kuivama Vana-

Sauga laboris ja siis mingi aeg lugenud hambad ära ja see on tõestusmaterjal. Elusuuruses fotot

kindlasti ei saa teha nii suurest lõhest muidugi ja mõnest kalast veel, aga sellised väiksemad kalad,

mis on sellised 10-15 cm pikkused, nendest peaks ikkagi olema elusuuruses foto, et teadlane

suudaks nii-öelda kindlalt öelda, mis liigiga tegemist on. See on kinnitus, et see info on

usaldusväärne. Küsimus on nii-öelda eksimise riskis, ka teadlased on inimesed, ka teadlased

eksivad, ka kala määramistel eksivad ja on hiljem parandusi tulnud ette kala liigi määramisel ka

Eestis. Räim vajub põhja, kui ta on hukkunud. See oli soomlase Petri Suuroneni töö 80ndate teisel

poolel ning see oli üldse üks esimesi töid, kus ta hindas räime suremust siis traalides, ja tulemus oli

see, et kuna räim on nii õrn kala, siis traalis, tööstustraalis on jutt, siis nad hõõrduvad omavahel

seal taga mõrrakotis või selles traalikotis ning üle 95 protsendi hukkub. Asjatundja selle doktoritöö

tegemise väitel on tal selgelt meeles, et kõik need räimed, mis nad vette tagasi viskasid, need olid

traalimisega saadud, need ellu ei jäänud, need vajusid põhja. Põhjavajumine on selline alla minuti

küsimus, ta ikkagi läks kiiresti. Asjatundja arvab, et räime puhul on see sellepärast nii, et seal,

tähendab see on väga lihtne nii-öelda selline füüsika, see on seesama, kui ta nüüd õigesti mäletab,

siis selle termin võib olla ülestõukejõud, mis tegelikult hoiab kala mingil põhjusel veepeal, ning

kalal on ujupõis, mis sisaldab õhku, ja see takistab kala põhjavajumast. Räime ujupõis on nõrk, tal

on – kui räim lõhki lõigata, samamoodi kilu –, väga nõrk ujupõis ja reeglina valdavas enamuses

ikkagi on püütud räimedel ujupõied katki kõik, aga mitmed teised kalad siin, karplased, ka

ahvenalased, meritint, neil on palju tugevam ujupõis, ilmselt nende keskkonnatingimuste tõttu, kus

nad siis elavad ja ka selle elutsükli tõttu, elupaiga iseloomuomaduste tõttu, kas siis sügavamal vees

või kuskil mujal, et nad peavad perioodiliselt seda ka siis täitma. Fotolt DJI_0897 kalaliike

tuvastama ja oletama asjatundja sõltumatu eksperdina ei hakka, aga teatud kaalutlusi võib ta

pakkuda välja. Foto suurendamisel ja küsimusele, millised on variandid siin, s.t millised liigid

konkreetselt on küsimuse all, vastas asjatundja, et teadlase ees on foto kalast, mis kala see on; võib

aimata, et nad on need kevadised kalad Pärnu lahes – kas nad on mingid karplased, särjed, on seal

viidikat, räime, tinti, mingeid muid kalu, s.t kas on võimalik, kui ei ole, siis ei ole, asjatundja ei

oska sealt mitte midagi vaadata ja ei peagi oskama. Küsimusele, kas kui seda eelteadmist magevee,

asukoha ja selle kohta ei ole, et kui lihtsalt antakse selline foto sellisel kujul, siis kas asjatundja

4-24-423

26 (37)

määraks siit kala liike, vastas asjatundja, et nagu ta alguses üritas läheneda, et mitte arvestades

konteksti, vaid et selline foto, siis tema teadlasena ütleks, et see foto on sattunud valesse kohta, sest

selline foto – ükski tõsiseltvõetav sõltumatu teadlane tema arvates, kui ta hakkab siin midagi

arvama, siis on asi midagi viltu, siis on tal on ülikooli haridusest midagi vahele jäänud. Foto

DJI_0895 parema alumise nurga suumimisel on näha kõige parempoolsem kala – selle kala liigi

võimalikud variandid olid, mis siit läbi kõlasid, karplased, mõned karplased võivad olla ka

täiskasvanud, mis on isegi väiksemamõõtmelised, nagu viidikas, ütleme karplased – räim ja tint on

need, nagu asjatundja aru saab, nii-öelda kahtlusalused. Arvestades elupaika ja aega, on kõige

tõenäolisem siit leida tinti ja karplasi, kas karplaste noorjärke või viidikat, viidikas täissuuruses on

umbes sama suur või natuke väiksem kui suur räim ja suur tint, ning arvestades veel aega, on see

tindipüügi aeg. Nüüd, kui rääkida siis nendest kolmest liigist või siis ühest perekonnast ja kahest

konkreetsest liigist, mis on suhteliselt väga selgelt eristuv neil kolmel, siis tint on lõhilane ja väga

tihti, mis on kerge ja lihtne määramistunnus, on tindil rasvauim taga seljal saba juures. Siin, kuigi

selline udupilt ei tohiks üldse teadlase lauale sattuda, aga kuna tegemist on kohtuga, kus on vaja

arvamust avaldada ja nii-öelda võimalikku varianti välja pakkuda, siis asjatundjale tundub, et see

siin võib olla rasvauim, mis võib viidata sellele, et tegemist võib olla tindiga. Kas see on tõsi või ei

ole, see võib olla ka ükspuha, kas foto artefakt või need kalad on vees kõik, valgus vees mängib,

siin ei ole päris vaikne, on ka tuuline, lained on, et see võib ka olla nii-öelda valguse artefakt, seda

ei tea, aga seal üks koht, mis ta näeb, võib viidata sellele, et see võib olla rasvauim, aga seda ei saa

välistada, et see võib olla. Asjatundja teeb väljaprinditud fotole DJI_0895 märkmeid, kirjutades

sinna, et ei saa välistada, et nr 1 kala on meritint, ja sulgudes rasvauim hüüumärgiga. Samal fotol

on näha paariskala, kaks seal keskel kõrvuti, lähestikku olevat kala, siis kala liigi tuvastamiseks

vastas asjatundja, et see jutt on suhteliselt sarnane eelmisele jutule, see on selline nõela otsimine

heinakuhjast, udukogu, kus tegeletakse sellise väga ebakindla olukorraga justnimelt info mõttes,

ning kalamäärajates on alati kala liigi nime all siis ladinakeelne nimetus ja võib-olla nimed

mitmetes rahvuskeeltes ning alati on pilt, s.t kas joonistatud pilt või foto. Tindi puhul ei ole sellist,

meritindi puhul ei ole sellist pilti, nagu on siin selle kahe kala puhul, nendes määrajates ikkagi ta

on pigem selline mitte nii-öelda nõgusa seljaga, aga siin ninaots on tömp, aga teisel ei ole näha nina

otsa, aga tindile on iseloomulik tömp ninaots ja natukene nõgus selg. Samuti ka see nii-öelda selline

ühtlaselt selline paraboolne kõht sabast kuni peani. Samas, rasvauimesid mitte kuidagi ei paista, nii

et asjatundja on hädas: mõned sellised visuaalsed tunnused võivad viidata, et ei saa välistada, et see

on meritint, justnimelt natukene tömp ninaots ja selline natuke selline nõgusa soolika kujuline. Kui

üldse mingit liiki kahtlustada, siis see võiks olla meritint, aga ta ei julge siin teadlasena midagi

öelda sellepärast, et esimesel fotol oli asi palju selgem, s.t justnimelt rasvuim oli näha. Fotol on nad

tegelikult asendis, kus rasvauime peaks olema näha, aga ka suumides siit ei paista rasvauime, siit

ei paista mitte midagi, siin on täiesti tühi. Samas see rasvauim on selline hästi nõrk ja hästi väike,

et ta võib olla ka keha lähedal ja selles mõttes see paneb teda natuke imestama, kuna eelmisel pildil

rasvauim võis olla, kui otsida, siis mingit varju võis leida. Siin on näha, et on ka väike vari olemas

siin taga. Asjatundja viitas kõige ülemisele kalale, s.t seal midagi natukene on näha. Nendel kahel

kalal asjatundja ei näe ja see on absoluutne nii-öelda ihtüoloogia kalandusteaduse klassika, et

lõhilastel otsitakse rasvauime. Loomulikult, kui on need, ütleme suured lõhilased, Atlandi lõhe, siis

lõhi on üks olulisemaid tõendusobjekte kogu Vaikses ookeanis, sest seal on terve hunnik lõhilasi,

need on suured ja sealt on kohe näha, et on lõhilane, aga justnimelt noorjärkudel ja ka meritindil,

nii-öelda peamiselt lõhilastel, otsitakse rasvauime. Lähtudes sellest rusikareeglist, siis asjatundja

siin nendel kahel kalal, mis need koos on, ei näe rasvauime; teatud selliste mitteteadusliku targutuse

alusel võib rääkida või ajada ümmargust juttu võimalikust tindist, aga see ei ole väga eksperdi jutt.

Aga seal üleval tundub, et on suhteliselt sarnane selline kujund nagu seal eelmisel esimesel kalal,

s.t sellises kohas, kus on oodata, et kui on lõhilane, siis rasvauim on seal. Paariskalade puhul

kirjutas asjatundja pildile nr 2, liike ei ole võimalik isegi mitte väga umbkaudselt määrata,

soovitada. See kala, mida asjatundja pigem tajus, on siis kella üheteistkümne suunas ja märgitas nr

4-24-423

27 (37)

3-ga, et siin on fotol selline mingi aimatav rasvauim, siis ei saa välistada, et tegemist on meritindiga.

Need kaks kala ka suumituna on sellised udukogud, aga see kala, mis seal keskel on, seal on

samamoodi – seal on aimatav rasvauim lõhilasel. Millega siin tegemist on veel kord, elusuuruses

kalafoto pealt oleks see kohe kindel ja kindlalt määratletav, sest siis oleks ka kala värvus õigesti

näha. Tint on natuke kollakam, rohekam, räim on selline pigem sinakam. See jutt on põhimõtteliselt

sama, mis eelmisel kahel juhul oli, et pigem sarnane number ühega, natukene aimatav rasvauim.

Asjatundja märgistas selle nr 4-ga, et sama, mis 1 ja 3. Küsimusele, et kolm kala, aga pigem seda

kala, kas siin on midagi tuvastatavat, vastas asjatundja, et kui rääkida siin, siis viidikas, räim, tint,

siis nendel värvuse vahe on see, et tint on pruunikam, kollakam, teised on väga hõbedased. Siin

võib pea ots, siin on näha, et tegelikult see pea on siin, see on kõhust küll laiem, see on tal natukene

rohekam, aga see võib ka olla väga vabalt mingisuguse valguse murdumise peegelduse artefakt.

Samas teised kalad jälle, mida enne sai ka siin väga väriseva südamega kirjutatud, et ei saa välistada

tinti, siis ta siin pigem ei ütleks midagi, s.t rasvauime ei paista. See teoreetiliselt võib olla viidikas

või räim või mingi muu kala, teoreetiliselt võivad olla kõik need kalad või ükskõik mingi muu liik,

aga kui vaadata sellise mitteteadlase pilguga, s.t vaadata ainult kala kontuuri visuaalina, siis

asjatundja ütleks, et need kõik on üks ja sama liik. Liivi lahe räim on suure peaga, tal on kasv

praegu kinni, see on viimase sellest suurest ökosüsteemi režiimi nihkest alates juba 90ndate aastate

algusest, et kasv on väga kängus, pea on suur, aga mis on räimele iseloomulik, on see, et räimel on

kõhu esimene osa eespool on, kuna ta on juba marja täis, palju kumeram ja räime pea on

proportsionaalselt palju suurem keha suhtes, kui on tindi pea. Viidika pea on väike. Viidika pea on,

aga viidikal on jälle silmamuna suur. Liivi lahe räimel on suur pea, aga asjatundja seda fotol ei näe:

siin ei ole suurt pead, see on väike pea. Sellel siin on pea ainult selline, räimel on pea muidu suurem,

aga looduse elustikus võib alati olla erandeid. Kevade alguses tuleb ta siia Pärnusse natukene, aga

Saaremaale rohkem, Liivi lahte tuleb kudema räim avamerest; avaräime, nii-öelda Läänemere

räime avamere asukonnast tuleb isendeid ja need on teistsugused kui on Liivi lahe omad, nende

asukonnad on erinevad ja ka nende väline kuju on natuke erinev. Siit nad ei tea kalade suuruseid,

siin on keeruline öelda, s.t veel kord siin ei saa välistada midagi, aga kui vaadata siin lihtsalt mitte

spetsialisti silmadega, siis need kalad kõik, mida siin on näidatud ja mis siin ka praegu pildi peal

on, võivad väga vabalt olla ükskõik mis kala liik – väljaarvatud võib-olla see paremal keskel üleval

siin selle mingi puru juures olev kala, mis võib olla pigem selline kas karplase noorjärk või viidikas,

sest tal on keha ees selline ja üldiselt on keha ikkagi natuke selline täidlasem –, aga need teised siin

on suhteliselt üks liik ja välistada siin ei saa midagi, aga mõnel neist paistab pildi pealt kohas, kus

lõhilastel on rasvauim, paistab nii-öelda mingisugune hägu, s.t seal, kus on teistmoodi taustast, mis

on heledam (tl 247 ja 248).

Küsimusele, kui ulatuslik on mõrrapüük Pärnu lahes ja mõrdadest tagasiheide Pärnu lahte, vastas

asjatundja, et ta ei ole viimasel ajal Pärnu lahe kalanduse ja kalapüügiga tegelenud, aga on

teadusartiklid, mida on ka ise kirjutanud, ning asjatundja on näinud varasemast ajast pilte,

joonistusi, aga kui tihedalt on mõrdasid ja kui suur on tagasiheide, seda ta ei tea. Ta tean, et selle

väikse lahe kohta, arvestades iseloomu, siis ta on ikkagi selline poolsuletud ja madal ning kogu see

püügikoormus on väga suur. Küsimusele, et kuna asjatundja on ühe rahvusvahelise mereuurimise

organisatsiooni nõuande komitee asejuhataja, siis kas sellel organisatsioonil on ka mingisugune nii-

öelda seisukoht kujundatud tagasiheite kohta Läänemeres, et kas see kuidagi mõjutab ökosüsteeme,

et selles valguses kas on ka mingisugune seisukoht, vastas asjatundja eitavalt: sellel

organisatsioonil on kaks rolli, üks on see, et koordineerib kogu merekalandusteadust Atlandil,

sealhulgas ka Läänemerel, ning teine annab parima olemasoleva teadusinfo alusel nõuannet

rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesriikidele. Asjatundja ei ole teadlik, et sellist küsimust

nende nõukogult niimoodi oleks küsitud; küll aga on mitmetes nendes, seal on umbes 150 töörühma

– see näitab lihtsalt, milline on haare ja kui mitmete erinevate teemadega tegeldakse. Nendes

teadusaruannetes on vastavat infot, on üksjagu sellesama teema kohta, mida asjatundjalt praegu

küsiti, aga tema ametiajal ei ole seal ei Euroopa Komisjon ega ükski liikmesriik ega ka HELCOM

4-24-423

28 (37)

nii-öelda niimoodi nõuannet küsinud. Küsimusele, kui läheks Pärnu lahte tagasi, et kas

eluvõimetute kalade tagasiheitmine sinna Pärnu lahte näiteks, et kas ja millist mõju see omab sellele

Pärnu lahe ökosüsteemile, vastas asjatundja, et ta siin natukene ka laiendaks seda küsimust, ja

tegelikult sellelt pildilt ja videolt, mida siin näidati, on näha, et need kalad, mida vette visatakse,

vähemalt osa nii-öelda siputavad, väga sellises nii-öelda rahvakeeles öelduna. See tähendab seda,

et ega nad vette visates, nii-öelda vette sattudes kindlasti surnud ei ole – vähemalt kõik ei ole, sest

sealt osalt paistis, et selgelt siputavad, ning see pilt, mis oli näha, et kui kalurid ei rikkunud seadust,

siis asjatundja arvates, natukene seda laiendades, et kui see pilt, mis siin on näha ja mis on selline,

mis ei vasta ootustele või mingitele seadusandlikele aktidele, siis tuleks seaduse kallale minna, siis

tuleb ja seadust muuta, kui kalurid käitusid kõik nii-öelda õigesti, ei rikkunud siin

kalapüügieeskirju või kalapüügiseadust. Nüüd mõju võib olla mitmene: see, kui ta põhja vajub

surnuna, see on kõige halvem. See on kõige halvem, siis tekivad põhjast, kala hakkab lagunema ja

see soodustab kindlasti, sest Läänemere kõige suurem probleem on eutrofeerumine, mis tähendab

siis veekogu rikastamine toitainetega, ning see on selles tunnelis siin tegelikult väga valgust ei

paista sellepärast, et aastakümneid, juba 50ndast aastast, tegelikult olid esimesed eutrofeerumise

nähud ja siin võivad Läänemere jõed, Liivi lahe jõed ära destilleerida; see ei tähenda, et järgmise

10 aasta jooksul midagi paremaks läheb, ehk teisisõnu põhjavajumine on halb. Nüüd kui need kalad

mittetöönduskalad, kui see on näiteks viidikas, siis kui nad siin näiteks lindude poolt ära korjatakse

veepinnalt, siis see kindlasti on süsteemile hea sellepärast, et ta annab võimaluse süsteemile

sotsiaalmajanduslikult, s.t see annab võimaluse teistele kaladele. Läänemeri, ka Pärnu laht ja siin

ka Liivi laht, on tegelikult toit piirav tegur, nii-öelda siis see tihedusest sõltuv, inglise keeles ja

teaduse keeles identity dependent ning toit paljuski piirab ka räime ja ka tindi kasvu ja arvukust.

Ökosüsteemi funktsiooni poole pealt, siis ökosüsteemis peab tegelikult olema eriliiki kalu ja kõik

nii-öelda süsteemi osised peavad töötama. Asjatundja arvab, et umbes 7-8 aastat tagasi publitseeriti

üks merelindude toitumise töö maailma kõige prestiižikamas ajakirjas – kas see oli Nature või

Science –, kus oli öeldud, et globaalselt jämedalt 1/3 kalaproduktsioonist peab jääma lindudele, siis

mereökosüsteem töötab normaalselt. Arvestades kõike, toiduahelat, parasiite jne, et nii kaua, kui ei

tea, mis kalaga tegemist on, palju neist põhja vajub, palju neist linnud ära söövad, mis liigid nad

on, kas nad on noored või vanad kalad, et nii võib siin siis teaduspagasi põhjalt natuke arutleda, et

mis siis kui ja nii- öelda mõne siit temaatikat natukene asjatundja ka avas.

27. Menetlusaluse isiku Madis Meriranna ütlused (tl 251-261), mille kohaselt menetlusalune

isik talle etteheidetud väärtegu sellist rikkumist toime pannud ei ole ning väärtegu ei ole sellisel

kujul kindlasti aset leidnud. Seda ta ütles ka kohtuvälise menetlejale juba esimesel telefoni

vestlusel, kui süüdistati kvoodi aluse liigi tagasiheites, et tegu ei olnud üldsegi kvoodi alusel liigiga

ja selle eluvõimelisuse osas on näha ka videofailide pealt, kuidas kalad siplevad nii püünises sees

kui ka sorteerimisrennis, ning seda näevad sealt 3 isikut. Siis ta küsis, mille alusel, kui ta näeb

siplevaid kalu, mis on seal kõik viieteist sentimeetri pikkused, mille alusel ta suudab nendest

tuhandetest isenditest eristada nüüd mittesiplevat või kes praegu ei siple, aga võiks olla elujõulisuse

kaotanud. Seda ei suuda teha, isegi kui ta näitab eluvõimelisust, et ta on eluvõimetu, seal

sorteerimisrennis ta võib sama hästi vee sees saavutada oma eluvõimelisuse ja minema ujuda, et

oma töös teevad kõik vigu, et kas seal oleks saanud midagi teha paremini või halvemini, siis ta täna

ütleb, et sellises olukorras kalurina ja sellises situatsioonis tal on sel aastal juba hirm või kartus

selle samasuguse olukorra pärast, et kui ta näeb mõrras viidikat, siis ta on pigem kaotama oma

sissetulekus ja mitte sealt viidika seest tinte välja sorteerima, vaid jätab selle lõksu lahti ehk mõrd

on lõkspüünis, laseb mõrra alla tagasi ja las siis jookseb see viidikas koos tindiga nii-öelda vabasse

looduses elusast peast sellises olekus, nagu ta on. Kui ma hakkab seda mõrda nõudma, võtab sealt

seda tinti välja, seal võib juhtuda ka, et seal saab viga nüüd üks või teine kala, et seda vältida. Oma

töös kindlasti saab teha kõike paremini, aga tema vaataks Keskkonnaameti poole, et oleks AS J i

sadama korrapidaja, kes selle eest korda peab. Kalapüügiseaduse § 65 punkt 3 ütleb, et

keskkonnainspektor peaks maa-ala korrapidaja käest küsima nõu, luba, kui ta teostab kinnisel

4-24-423

29 (37)

suletud alal järelevalvetoiminguid. Võib-olla Keskkonnameti esindaja oskab sellele vastata, kas

ametnikud on seda luba kunagi küsinud, kui nad teostavad kinnisel territooriumil

järelevalvetoiminguid, kui nad ei liigu edasi veealale või siis sellest kinnistust järgmisele kinnistule.

Kõik teevad vigu, aga tema ei ole hakanud keskkonnainspektorile sellealast kriitikanooli või midagi

vastu ütlema, aga igaüks võiks vaadata oma töö suhtes, kas igakord nii-öelda see, mida heidetakse

ette, kas need teod on toime pandud või kas nende enda teod on 100 protsenti õiguslikult teostatud.

Sel päeval teostasin kindlasti kalapüüki, mis on ka näha, lõkspüünistega, seisevpüünistega Pärnu

lahel Vana-Pärnu muuli piirkonnas, parempoolse muuli piirkonnas. Kalapüüki teostas paarimehe

Janno Liivranna ja kolmanda mittetuvastatud isiku poolt, kes siis viibis ka püügil ja kes on püügil

viibinud ka sel aastal näiteks, kui Madis Merirannal tööalaselt ei ole võimalik olnud iga päev Pärnu

lahel kalapüüki teostada, siis tema eest asendavad ka eelnevad aktiivsed kalurid, kes siis tänasel

päeval enam aktiivselt kalapüüki ei teosta, aga kellega ta on teostanud kalapüüki eelnevalt, et neid

isikuid õnneks ikkagi on ja see töö eripära on väga spetsiifiline, et ta ei saa panna Pärnu

Postimehesse nagu kuulutust, leidmaks kalurit Pärnu lahe töö peale, sest see töö iseloom ja eripära

on niivõrd spetsiifiline. Kalapüüki teostasid nad plastikalusega, millel on paadimootor ja kajut, alus

on punast värvi ja seest kollane. See kalalaev on registreeritud, registrinumber X ja kalalaev kuulub

AS-le J . Selle kalalaeva kapten on Madis Merirand. Legaalselt kalapüüki saab teostada vaid

kalapüügiloa alusel ning need kalapüügiload kuuluvad AS-le J . See kalapüügi luba, mis kehtis

eelmisel aastal, see ei kehti enam sellel aastal ehk siis ta oli kehtiv kuni eelmise aastani, et selle

kalapüügiloaga, mis eelmine aasta kehtis, seal oli märgitud peale Madis Merirand ja Janno Liivrand

ning loa peale oli märgitud ka T. L , aga T. L on samuti AS-i J kutseline kalur, kes teostab J ile

kalapüüki, aga tema on ka kalapüügiloa peal. Kui Madis Merirand, Janno, kas siis tervislikel või

siis mingitel muudel põhjustel ei saa kalapüüki teostada, siis tuleks neile appi näiteks T. L , et tal

oleks õigus seal kalapüüki teostada. Sel päeval tema ei tulnud appi, aga tema püüab samuti, küll ka

lube on palju ja mitmeid, siis tema teostab püüki nii-öelda vasakul pool muuli ehk siis linna pool.

Neil on töö jaotatud selliselt, et kuna nad on Jannoga kahekesi aktiivsemad ja proovivad, kui on

rohkem kala, omale leida ka abilisi või kalureid, kes saaksid neile appi tulla. Sisuliselt suudavad

nad ka kahekesi need asjad ära nii-öelda siis nõuda, toimetada, sisse panna ja välja võtta, aga töö

on jaotatud selliselt, et raskem osa ehk siis mõrra üles tõmbamise, pardasse tõmbamise ja selline

termin nagu liha lappamine toimub ikkagi Madis Meriranna ja Janno käe läbi, mõrda nõuavad nad

ja siis abiline on neil sisuliselt võetud ikkagi kala sorteerimise peale. Selles sorteerimisprotsessis

osalesid nad ka Jannoga: kes võtab mõrrast kala, antud juhul võttis Madis Merirand sellest mõrrast

kala ja kõik nad kolmekesi osalesid sorteerimisprotsessis. Sorteerimiseks on neil samamoodi laevas

kastid ja konteinerid, konteinerid on samuti näha video pealt, kuhu nad ladustavad püütud kala,

tegu on termokonteineritega, mis hoiab temperatuuri, ja erisus, mis ütles Jaanus Uustalu, et nemad

kasutavad kaste, ning versus siis renn, mida kasutavad nemad, on selline, et renn, mis on kogu aeg

lokaalne, mille peale nad tõstavad kala, ja renni üks ots on lahtine, kus siis elujõuline kala ja

alamõõduline kala, mis tuleb koheselt vabastada, läheb avatud osast merevoogudesse tagasi, siis

versus kast on see, et kasti tuleb iga tühjendamise hetkel üle parda heita ehk siis kallata üle parda

ehk siis üks lisaliigutus on rohkem. Nad kasutasid enne Janno Liivrannaga koos püüdma hakkamist

ka kasti, aga renni kasutus on tunduvalt lihtsam ja jääb ära see liigutus, kus päevaks tuhandeid kordi

kalakasti kallad ümber üle paadi parda. Tegu on ühe renniga, see on 1,80 meeter pikk ja laius on

tal sihuke 55-60 cm, roostevaba renn, kus kala liigub ja libiseb peale hästi hõlpsasti, ning on kogu

see kalamass, mis ühe servaku sees 10-15 kilo rohkem avatud ja paremini jälgitav. See renn peabki

asetsema vahetus läheduses, sest kui mõrrast kala tõsta peale, siis ei ole mõistlik astuda mitmeid

samme, et see, kelle käes on siis kahv, ei peaks tegelikult samme astuma, vaid saab võtta vasakult

poolt küljest ja tõsta paremale poole külge ilma samme astumata, et on vahetus läheduses.

Eluvõimelise kala ja alamõõdulise kala saab siis selle renni kaudu vette lükata ehk tuleb koheselt

vabastada, nii ütleb ka kalapüügi seadus, et alamõõduline kala tuleb koheselt vabastada. Selle nii-

öelda kalarennist üle äraviskamisega või siis üle ääre lükkamisega on tegelenud kolmas

4-24-423

30 (37)

mittetuvastatud isik. Madis Merirand võttis kahvaga mõrrast kala ja pani renni peale, kolmas isik

oli seal kõige ääres ning Janno Liivrand asetses renni otsas, mis on siis kinnine ots, mis ulatub paadi

keskele ja seisab Madis Meriranna kõrval. Tema tegeles sorteerimisega, nagu ka Madis Merirand:

kui ta on juba asetanud kala sorteerimisrennile, et sisuliselt kõik kolm tegelevad sorteerimisega,

aga mõni siis rohkem tegeleb mingite teiste nende liigutustega, näiteks abimees neil ei tõsta kahva,

kuna see on suhteliselt füüsiline, ja päevas, kui nad siin toovad 2-3 tonni nii-öelda püütud meritint

maale, et see tähendab seda, et sisuliselt päevas tõstavad läbi 5 tonni kala, mis siis alamõõdulised

ja muud liigid lähevad, ujuvad edasi. Küsimusele, et kuna Madis Merirand rääkis, et nad võtavad

abilised vahel endale abiks, et kas te sellele abilisele, kuivõrd tema on see, kes lükkas nagu vette

kala, andis Madis Merirand ka mingeid juhiseid, kuidas aru saada, kas see on alamõõduline kala,

millist kala ta peaks vette lükkama, vastas Madis Merirand, et loomulikult juhised, tööprotsess, neil

on sorteerimisrenni peal alamõõduliste kalade mõõdud, et kui on kahtlus, siis mõõdavad kala üle,

aga kui on üle mõõdu silmnähtavalt, siis seda loomulikult ei mõõda, aga kõik tööjuhised nad

räägivad omavahel läbi ja siis, kes sorteerib, see sorteerib, aga näiteks abiline, kelle nad kaasa

võtavad või kes on aktiivne kalur olnud eelnevalt, tänasel päeval siis käib nii-öelda turistina või

tööabilisena kaasas, et ta ei tee niivõrd füüsilisi töid ja füüsilist osa, kui nemad näiteks igapäevaselt,

kes osalevad protsessis. Madis Merirannale on väljastatud kutselise kaluri rannapüügi kaluri

kutsestandard, see eeldab teatud teadmisi, et üldse kalapüüki osta. Tegelikult see eluvõimelisuse

hindamine on väga lihtne: nad võtavad püünise üles, püünises kõik kala ujub ja kui seda püünist

liigutada, siis on näha, milline kala hüppab, milline kala seal on uimasem, ja kui kahvaga püünisest

kala üles tõsta sorteerimisrennile ja kui kala sorteerimistrennis hüppab, siis millise kahtluse põhjal

saaks ta eeldada või arvata, et see kala on surnud, ning kui ta on lõkspüünis, siis Madis Merirand

isegi praegu jääb vastuse võlgu, millisel kujul või millise vigastuse põhjal see kala peaks üldsegi

hukka saama, sest tegu on vee sees oleva piiritletud lõksaiaga, kus siis jookseb värske vesi vahelt

läbi, ja kala lihtsalt ujub seal sees nagu lõksus ringi, et ta ei saa seal hukka, tal on kõik tingimused

loodud, s.t hapnik liigub, fütoplankton ja plankton seal liigub, et Madis Merirand ei oska eristada

sellist seisukohta, et pannes siia laua peale, et jah, kui kala on mõrra torkesse jäänud ja ta kukub

tagasi merre, kui tal on lõpuse pilud olnud kinni ja ta on surnud seal mõrratorkes, et loomulikult

siis saab eristada, et see kala on värske, see kala on värske, see kala ei ole värske. Küsimusele, kui

kala näiteks üldse ei liiguta seal renni peal, et kuidas Madis Merirand siis seda eluvõimelisust

hindab, et kas teeb mingisuguse toimingu selle kalaga, et aru saada, et kas teda võib vette visata

või mitte just siis tintide, viidikate või räimede puhul, vastas Madis Merirand, et kui ta on seda

lõkspüünist nõudnud eelmisel päeval ja läheb seda nõudma ka 21. aprillil, siis ta ei eeldagi, et seal

peaks surnud isendeid sees olema. Tema ei julgeks väita, et seal üldsegi oli eluvõimetut kala, aga

kas seal oli uimast kala või kas oli toibuvat kala, seda on näha ise vastava pildi järgi. Kui nad mõrda

nõuavad, kallavad ka vastavalt kahvast, mõrrast väljavõetud kala kahvaga sorteerimisalusele, siis

kõik kolm isikut näevad seda kala seal sorteerimisrennis. Milline neist on see eluvõimetu, siis peaks

selle eluvõimetu kala võtma käe peale, ootama, kas ta nüüd siputab või millisel hetkel ta siputab

või teda pigistama. Seda, kui palju kala seal mõrras on, oli näha video pealt. Kui seda

eluvõimelisuse hindamist sellisel kujul hakata tegema, siis fakt on see, et tunni, pooleteise või kahe

pärast, on neid isendeid seal hukkunud mõrras rohkelt. Kui kalapüügiseadus ütleks, et peab mõrrad

nõudma ära 15 minuti, poole tunni või 25 minutiga, siis vastavalt sellele Madis Merirand oma tööd

ka teeks. Tänasel päeval, kui on selline protsess, siis nähes seal seda viidikat, on Madis Merirand

nõus loobuma või kaotama sissetulekus ja avama selle lõksu, et las siis isendid elavad edasi, aga

lisaks talle kaotab ka ettevõtte ja kaotab lõppkokkuvõttes ka maksud, mida ta peaks maksma. Nende

praktikas on niimoodi, et kalad, mis on nüüd peale mõrra nõudmist lõpetanud oma eluvõime, siis

need kalad, mis on jäänud sinna veepinnale, üldjuhul kas siis mingid tindid või midagi, siis nad

kahvaga koguvad selle kala kokku ja võtavad need sisse niipalju, kui nad kätte saavad, aga ta ütleb,

et see on väike osa, ning nad saavad töönduslikult ka need uppunud kalad ära kasutada, et neil ei

ole toidu mõttes, neil ei ole mitte midagi selles mõttes halba ja kui see püünisest nüüd kukub sisse

4-24-423

31 (37)

see uppunud tint, siis samamoodi külmutavad nad ta ära ja läheb see kala toidulauda, et tal ei ole

selles mõttes mitte midagi viga, et samamoodi veepinna pealt koguvad nad peale mõrranõudmist

selle nii-öelda pinnalejäänud tindi kokku ja saavad kasutada teda töönduslikult. Madis Merirand

alustas 2013, alates sellest ajast ja enne seda püüdsid tema sugulased selles piirkonnas, aga Vana-

Pärnu Tulepaak ehk siis mis tuleb Vana-Pärnu mere äärde, siis sellest Tulepaagist kuni Vana-Pärnu

muulini on 500 meetrit ehk siis otse Tulepaagist on püütud väga pikka aega, aga just see 500 meetrit

muulini on uus ala, mille võimalused püügiks siis avanesid äkki 4-5 aastat tagasi ja vastavalt sellele,

seal mingite kalurite kokkuleppele, kes saavad selles alas püüda ja kellel on nii-öelda erinevad

püüniseliigid, s.t seal peab mõrra vahe olema siis kas 100 meetrit või 300 meetrit olenevalt

avaveemõrrast ja ääremõrrast –, aga see koht konkreetselt, kus selle mõrraga toimus viidika

püüdmine, on 150 meetrit Vana-Pärnu muulist vaadatuna Valgeranna poole, et selles alas on

toimunud püük viimased 4-5 aastat. Seda lihtsalt enne ei olnud lubatud. See on väljaarvatud

tindipüügiks, mitte muud lõkspüünistega ei või sealt püüda, välja arvatud tindipüügiks 30. aprillini.

Selle mõrra piirkonnas ei ole räime olnud. Kui on olnud 1, 2, 4, 5 isendit, siis kahe tonni tindi juures

ei erista seda, et ei saa 100 protsenti väita, et seal ei ole räime olnud, aga seda ei erista seda kahe

tonni teise kala seest. Sellest aastast nad püüdsid mitte küll selles mõrrapiirkonnas, aga Vana-Pärnu

rannast 2,5 kilomeetrit ülespoole, kus oli mõrras 700 kg räime, mis on see aasta püügipäevikus

kajastatud. Õigus on räime püüda, see kala on ka lossitud ja selle kala kohta on ka vormistatud

deklaratsioonid. Keegi ei saa selles mõttes öelda, et seda räime ei tohtinud tol hetkel püüda, vaid

seda kala lihtsalt ei olnud. See räim, mis on see aasta püütud sellest piirkonnast, mis on ka nende

jaoks on üllatav, aga järgmisel päeval seda juba ei olnud, nii et räime liikumine on selline kõrgema

vee kohal, aga fakt on see, et see räim ei tulnud ka see aasta sellesse magevee kolmnurka ehk siis

selle muuli tagusesse kolmnurka, vaid ta tuleb Vana-Pärnu muuli ja Pärnu muuli kõrguselt ca 500

meetrit kõrgemale, et seal võib teda esineda, teda ka esines seal ja see kala on ka lossitud, mida

eelmine aasta ei olnud, aga väär on väita, et eluvõimetu räim on nüüd merre tagasi loobitud, kui ta

saab selle eest 45 senti kilo, s.t see on kokkuostuhind, et see on faktiliselt lihtsalt väär. Küsimusele,

et ei väidagi siin eluvõimetust räimest, aga et siin asjatundja Timo Arula ülekuulamisel asjatundja

suutis pildi pealt siin kohtuistungil märkida ära äkki 3 isendit, kes tema arvates olid räimed, et see

on väga väike kogus, et on aru saada, et sel päeval püüdsid peamiselt meritinti, mis on suures

koguses, siin oli vist 350 äkki, et kas Madis Merirand saab välistada 100 protsenti, et selle koguse

juures paar isendit räime võisid sattuda vette, et kas see on täiesti välistatud, et need paar isendit

sellise kala koguse juures, mida te püüdsite sel päeval, võisid sattuda vette, eluvõimelised või mitte,

vastas Madis Merirand, et see on väga keeruline selles mõttes, et isegi, kui nad oleksid vette

sattunud, siis vastavalt, nagu eksperdid on öelnud, et räim ilmselgelt ei jää vee peale, kui ta on elus,

siis ta ujub ära, aga kui ta on ka uppunud või surnud, siis vee peale teda ei jää. Madis Merirand

võtab selle loo moraali niimoodi kokku, et nad olid seal mõrra peal tund aega, nad nägid, et

tegelikult neid ei ole eelnevalt drooniga keegi jälginud ega filminud, et kui selline olukord üles

tekib, siis Madis Merirand soovitab leida võimalus, et tulla pardasse, kontrollida, vaadata ja jäävad

edasised sellised sisutühjad vaidlused ära, et ei peaks siin täna olema, kui oleks leitud võimalusi ja

tuldud sinna pardasse meid kontrollima. Kui viidikas on eluvõimeline, siis Madis Merirand laseks

ta tagasi, nagu ta sellel sorteerimisprotsessil tegi. Kui räim on mõrras ja tõsta mõrra üles, siis mõrra

ümber tekib suur räimesoomusest pilv, mis siis eraldub sellest, et nad liiguvad üksteise vastu, selle

mõrra nõudmisel ei teki sellist pilti. See on lihtsalt täpsustus, kellel on liigi osas erinevaid arvamusi,

siis Madis Meriranna arust on see väga selgelt eristatav. Viidika kohapealt, kuivõrd nad on ikkagi

orienteeritud püügile tindile, mis on töönduslik kala, ja vimb, ahven, särg, mis on läinud viimasel

ajal väga hinda, et viidika eest saab raha, teda saab müüa kalajahuks ja teda saab müüa ka

loomatoiduks, loomatoiduks läheb koos kalajäätmetega, aga siis peaks seda tööd tegema niimoodi,

et aluste suurusest jääb väheks, et ladustada kõik liigid ära, mis kevadhooajal on võimalik püüda ja

õigus püüda. Näiteks kui viidikat on vähem ja tinti on rohkem, siis viidikas on selline, kes on väga

elujõuline ja hüppab seal sorteerimisrennis sedasi, et tahaks ta välja sorteerida tindi seest, siis teda

4-24-423

32 (37)

tabada sealt sorteerimiselt, kui ta on juba sorteerimisrennis, ta lihtsalt on sellises kujus, et ühel

hetkel on ta siin nurgas, teisel hetkel on ta seal nurgas. Kui see mõrranõudmine võtab aega väga

kaua, siis ta kindlasti jääb uimasemaks, nõrgemaks, aga ta ikkagi peab hästi vastu, paremini kui tint

Madis Meriranna hinnangul. Küsimusele, kuidas võis tint vette sattuda, kui tegelikult oli neil

tindipüük, vastas Madis Merirand, et siin tuleb ikkagi võtta ka selle osa, et samamoodi on nad ka

ju inimesed ja et nad võtavad, sorteerime vinna, särje, viidika, väikeste ahvenate, seal on ka

väikseid kohasid, kogred, väiksed kogred kalda ääres, et neid liike on seal väga palju, et nad

sorteerivad tindid välja niivõrd paljude liikide seast, et kui see väike tint on sama suur kui see väike

viidikas, siis lihtsalt inimlikust aspektist nad ei suuda neid väikseid tinte välja sorteerida võib-olla

100-protsendiliselt. Loomulikult annavad nad endast parima ja tint on väga väärtuslik kala, iga kilo

on neile nii-öelda püüdjatele tähtis, et nad satuvad lihtsalt tagasi vabadusse laskmisega. See ajaline

faktor mere peal on väga tähtis, s.t näiteks kui päike paistab ja ka kalapüügiseadus ütleb, et

alamõõduline kala tuleb viivitamatult tagastada ning see viivitamatult ongi see, et kui võtta nüüd

need 1, 2, 5 viidikat ja hakata neid käe peal siis nende eluvõimelisust nüüd hindama, siis nüüd

teised kalad, kes on mõrras, siis kes sellest siis justkui kannatama peab. Nad peavad olema

ratsionaalsed mere peal, s.t tegema oma tööd ratsionaalselt ja efektiivselt. 5. minutil see video lõpeb

ning pärast seda lõppes mõrranõudmine nii, et tavapärane praktika on sedasi, kui mõrranõudmine

lõpeb, klopivad püünise puhtaks kalamarjast, mis on tekkinud püünisesse, selle nii-öelda

järgmiseks püügiperioodiks ehk siis et järgmiseks päevaks oleks mõrd puhas ja sinna saaks värske

kala peale tulla. Loomulikult seal kloppides võib torkesse jäänud isendeid ka sattuda vette, kui nad

mõrra juba kokku seovad, tõmbavad mõrra pingule, siis töönduslikult kala nad tõmbavad kokku ja

võtavad ta kahvaga uuesti paati – seda küll ei ole palju, aga iga kilo on tähtis ja niimoodi on tehtud,

et isegi kui ei saa töö eripära tõttu seda teha, näiteks, kui on 10 meetrit lõunatuult, siis

mõrranõudmise lõpetamise hetkel tegelikult ei jää sinna vee peale mitte midagi. Küsimusele, et

nüüd faktiliselt see konkreetne päev, see konkreetne püünis, et kui nad lõpetasid selle

mõrranõudmise, siis milline see pilt nende paadi ümber oli, kas ta oli jätkuvalt selline, nagu oli

näha sellelt 5-minutiliselt videolõigult, et oli sama palju kalu või oli neid vähem või ei olnud enam

üldse, vastas Madis Merirand, et tegelikult mõrra kokkusidumine võtab aega selline 5 kuni 10

minutit, sõltuvalt sellest, kui ladusalt seal läheb ja kui puhtaks püünised teha, et peale 10. minutit

tegelikult vee pinnal ja seal ei ole eristatav enam midagi, et loomulikult linnud võtavad seal oma

osa, aga mida nad ka kätte ei saa, et see mõrrasaba pikkus on seal 10 meetrit, et ühest paadi otsast

nad saavad liikuda teise ja see, mis on veepinnal, selle nad saavad kokku koguda. Ka seekord nad

võtsid kahvaga veel siis sealt paadi ümbert mingisuguseid kalu, et tõstsid paati ja siis tegid veel

selle viimase sorteerimise. Küsimusele, et see oli siis nagu selektsioon, et selgub, et on vette

sattunud ka kalu, mis ei ole väga eluvõimelised, aga kas nad siis need võtsid paati tagasi, vastas

Madis Merirand, et absoluutselt ning võib ka püügi orientiirida viidika püügile, aga kas sellel on

mõtet. Video järgi 21. aprill 2023 oli selles konkreetses mõrras arvestatav kogus kala, aga ta näeb

paadis erinevaid liike, seal oli vimb, särg, ahven, et selle kontsentratsiooni järgi Madis Merirand

ütleks, et tinti võis olla pigem vähem. Asja osapooltele Madis Merirand ütleb, et 2 tonni on nende

jaoks hea saak, tonn-poolteist on ka okei, 500 kilo juba on suhteliselt lahja ning alla selle siis juba

on väike kontsentratsioon, hea päev on 4-5 tonni, et suurusjärgud on sellised. Kui mõrras on ka

juhtumisi vähem kalu, siis nende nii-öelda teineteise vastu vigastuste tekitamine on

vähemtõenäoline – samuti sellesse mõrda, mille sabapikkus on seal 10 meetrit, sinna mahuks sihuke

8-9 tonni kala ühte mõrda. Madis Merirannale näidati tema enda rannapüügipäeviku väljavõtet, just

21. aprilli kala koguse kohta, et see kogus on Madis Meriranna hinnangul pigem väike, ta on

tagasihoidlik. Küsimusele, kas sellest võib järeldada, et arvestades, et järjestikustel päevadel nii-

öelda igapäevaselt on ta nõudnud seda mõrda, et siis ühe sellise ööpäevaga selline kala kogus nii-

öelda iseendaga teineteist kahjustada pigem ei saa, ei suuda, vastas Madis Merirand, et väga raske,

praktiliselt võimatu, et ta ei saa küll 100 protsenti seda väita, sest ta ei ole mõrras nendega koos,

aga ebaloogiline. Mõrd on 10 meetrit pikk, kui nad panevad selle 500 kilo kala sinna sellesse mõrda

4-24-423

33 (37)

10 meetri peale, siis kala lihtsalt hajub selle mõrra peale ära ja tal on vaba liikumisruum. Nii-öelda

liikide hindamine ja eristamine see ka põhimõtteliselt toimub samamoodi sellel sorteerimislaual,

aga selle protsessi kiiruse tõttu võib tekkida ka selliseid vigu või eksitusi, et ka tint, mida püüdma

tuldi, võib sattuda mingisugusel määral vette tagasi. See tuleneb kalapüügiseadusest, alamõõduline

kala tuleb koheselt vabastada, kuna ta on ikkagi seal nii-öelda portsjoniga sorteerimisrenni peal,

siis inimlikus faktoris see võib juhtuda, aga see on võimalik pärast laeva ümbert võtta. Küsimusele,

et kui Madis Merirand ütles, et oli kaasas ka kolmas isik, nad kasutavad selliseid kolmandaid isikuid

tööprotsessil abiks, kes on varasemalt olnud ka kutselised kalurid ja seetõttu on nad ka isikud, kes

tõenäoliselt tunnevad siis nii kalaliiki kui ka oskavad hinnata eluvõimelisust, et nad on seal küll

lähedal teineteisele, aga kas nüüd seda viimast hetke, et see kolmas isik teostab justkui sellise

lõppsorteerimise, et see on justkui tema selline kohustus, kuna ta on selle kõige veepoolsema renni

osa peal, vastas Madis Merirand, et nii võib öelda küll, sest kala liigub põhimõtteliselt neljast käest

siis kahe viimase käe alla, et sorteerimise teevad nad ära ja see, kes kala üle lükkab, tema teeb siis

nii-öelda viimase töö ja võtab selle kala siis selle viimased, mida ei ole siis kaks eelnevat persooni

või püüdjat näinud. Ideaalses maailmas tähendaks see seda, et tema on see nii-öelda lõplik sõel,

kelle käte vahelt ei tohiks siis eluvõimetu ja lubamatu liik enam tagasi sattuda. Kui tema käest ilus,

suur kala, mida ta ei ole kätte saanud, siis vahel nad hüppavad ka ühe sama kala järgi ja võtavad

selle, et vahel nad haaravad ühte ja sama kala ka mitmekesi, et loomulikult, et see, et nad kogu aeg

omavahel ei suhtle, et üks võtab vasakpoolse viidika, teine võtad parempoolse tindi – et see töö

käib autonoomselt. Kõige lõpus oli see, et kahvaga käisid nad veel üle paadi ümbruse. Need kalad,

mis nad siis nii-öelda tagasi paati tõstavad, panevad nad kirja püügipäevikusse. Need, mis on sellel

kohtule esitatud väljavõttel, siis need tagasivõetud kalad, et need on jah õiged, et tegelikult selline

variant, kui ta lossib maale, mis ei ole kirjapandud kala, siis ta on sellega juba. Kuivõrd

püügipäevikus kirjas ei ole, siis nad sellel päeval tagasi viidikat ei võtnud ehk maale nad ei lossinud

viidikat, aga nad vabastasid viidikat.

28. Menetlusaluse isiku Janno Liivranna ütlused (tl 262-265), mille kohaselt menetlusalune isik

talle etteheidetud väärtegu sellist rikkumist toime pannud ei ole ning väärtegu ei ole aset leidnud.

Kalapüük toimus 21. aprill ning seda teostasid Madis Merirand, Janno Liivrand ja siis kolmas isik

Vana-Pärnu pool, muuli kõrval paremal pool mõrra, lõkspüünisega. Soovisid püüda tinti, meritinti.

Madis on laevajuht, Janno Liivrand on mõrra ülesvõtja, s.t võtab mõrra üles, siis tuleb Madis appi,

tõmbavad püünise kokku ja siis hakkabki järgmine protsess, s.o kala sorteerimine mõrrast, milles

osales ka Janno Liivrand. Mõrra ülestõstmine on see, et paadi ninas on peli, kust võtab lipust kinni,

paneb nööri ümber peli, tõmbab mõrra või liini üles, siis toovad liini paati, siis vabastavad kala

kotist, kus see liin justkui kinni on, selle vabastavad, panevad vintsi külge ning siis võtavad kalakoti

paati ja kalakotist võtavad kala. Janno Liivrand teab oma juhist, s.t tal on samamoodi kutsetunnistus

rannakalur 2. Sorteerimisprotsessis hindab ta seda kalade eluvõimelisust hindate nii, et kalad, mis

tulevad kahvaga renni, väärtuslikud kalad võtavad nad ja ülejäänud lähevad merre tagasi. Need,

mis merre tagasi lähevad, siis nende puhul ka vaatavad nende eluvõimet, et silm on peal ikka, kala

liikumise järgi. Viidikas ei ole nii väärtuslik kala kui tint. Räim ei ole väärtuslik kala. Selles mõrras

Janno Liivrand ei näinud mingeid räime isendeid ka, tema silme alla ei jäänud tol päeval räim

sellest mõrrast. Merirannaga koos selles samas piirkonnas seal kala püüdnud ei ole kindlasti 4

aastat, see on 2 aastat nende käes olnud, sest üks aasta on Raio, üks aasta on nad. Selle aja jooksul

selles konkreetses kohas räime ei ole sattunud mõrda, tema silma ei ole jäänud ühtegi isendit. Ka

pärast seda, kui nüüd see mitteväärtuslik kala nende jaoks on vette lükatud, siis nad seda kala

vahepeal ikka vaatavad selle eluvõimelisuse osas, et kas seal nüüd on sattunud mõni eluvõimetu

sisse, et näiteks kümme kahva ära, kümne kahva järgi ikka nad vaatavad ja nad vaatavad vett ka.

Kui mingi kala veel seal ikka ulbib, et ta ikkagi liigutab seal, siis Janno Liivrand annab tal aega

toibuda, ning kui ta ei liiguta kõht taeva poole, siis on see see, et kui mõrra nõudmine lõpeb, siis

korjavad nad need kokku. Seda teevad nad mõrra nõudmise lõpus. Sorteerimisprotsessi käigus nad

4-24-423

34 (37)

teinekord vahetavad, et kord on Janno Liivrand kahva peal, teine mees kahva peal, et kuidas kellelgi

jaksu on, s.t nad vahetavad etapiliselt. Küsimusele, kas Janno Liivrand ka ise vette heitis neid kalu,

jääb Janno Liivrand vastuse võlgu, sest ta ei mäleta seda päeva nii täpselt. Kolmas isik ka sorteeris

ning talle anti juhiseid, millist kala nad tahavad, s.o meritinti ja väärtuslikke kalasid. Ka

eluvõimelisuse osas talle anti mingisuguseid juhiseid, sest kogu see kala, mis tuli renni, need

siblisid ja lasime tagasi nad sada protsenti, sest mis sellest suurest kalast omale paati võtta. Seda ei

mäleta, kas oimetuid kalu oli ka sel päeval. Neil on raam selline raam, seovad paela lahti, siis läheb

lina üle, siis tõmbavad, neil on sellised paelad, kus tõmbavad teise raami kala selle koti kokku ja

kala jääb sinna ujuma viimase raami juurde ja sealt nad hakkavadki kala välja võtma. Selle protsessi

käigus ei saa kala muljuda, sest kala on vees, ta on lahtises olekus, seal ta on ka omas olekus. Sel

päeval nad viidikat ei lossinud. Kui nad olid kalapüügi lõpetanud, siis seal veepinnal viidikaid enam

ei ulpinud, nad olid ära ujunud, et toibusid ja elasid edasi, ning linnud ka sõid natukene. Maha ei

jäänud neist mitte midagi. Kolmas isik, kes kaasas oli, oli selles mõttes kogemustega endine kalur,

et tal olid teadmised kalapüügist. See kolmas isik oli seal sorteerimisrenni selles otsas, kus toimus

nende väljasorteeritud kalade või tähendab renni järelejäänud kalade tagasilükkamine, oli siis

sorteerijate reas justkui viimane, kes siis pidi nii-öelda lubatud produkti tagasi viskama. See pilt

paadi ümber pärast seda, kui mõrd oli vette tagasi lastud, et seal olid põhimõtteliselt kalad ära

ujunud, toibunud ja minema läinud, et suurem osa eluvõimelisi oli küll ära ujunud, ja oli näha, et

seal oli tinte ka, aga need nad võtsid kahvaga paati. Need, mis lindudele söögiks läksid, need olid

läinud. Küsimusele, et kuidas siis juhtub, et nad läksid tinti püüdma, et kuidas ta satub sinna vette,

vastas Janno Liivrand, et kui sort on segane, siis jäävad mõned tindid sinna ka. Räim on kallim kala

kui viidikas, et räime hind on tõusnud. Neil, kui jääb püügivahenditesse, on võimalus anda see räim

ära. Sellel ajal 21. aprillil aastal 2023 võis juba räime püüda, et räimepüük hakkab üldjuhul ka

aprilli esimeses pooles pihta. See räim liigub Pärnu lahe eripära arvestades pigem kaldast

kaugemale, et ta liigub kalda poole ka, aga seal kahe jõe vaheline olukord seal hoiab räime ära, et

sinna räime pigem ei satu ja Janno Liivrand ei ole selle 5 aasta jooksul seal kaldas räime näinud.

29. Seega on tõendatud kohtu hinnangul tunnistajate ja asjatundjate ütlustega, et etteheidetava

väärteo toimepanemise kohas tavapäraselt räime ei leidu, s.t räimeparvede liikumist nimetatud

kohas ei esine, võimalikud on vaid üksikud nn äraeksinud ja parvest mahajäänud isendid.

Menetlusalused isikud andsid põhjalikke selgitusi eluvõimelisuse hindamisest kalade võrgust

nõudmisel, selgitades esmahinnangut rennis sorteerides ning seejärel nõudmise lõppemisel

nõudmiskoha ümbrust kontrollides. Asjatundjate ütlused kalade eluvõimelisuse hindamise ühtset

perioodi toibumise osas ei väljendanud, vaid selgitati eri tegureid ja nende mõju (sh vee

temperatuur, veekogu seisund, kala iga jm). Kohtule esitatud droonikaamera salvestis kajastab

ajaliselt perioodi, mis aga ei võimalda anda lõplikku hinnangut, kas vees olnud kalad toibusid või

jäid eluvõimetult pinnale. Toibumise seisukohalt on kohtu hinnangul olulised asjaolud, et sellisel

ajal (aprilli keskpaik) on vesi külm ja tegemist oli tormijärgse päevaga, kus vesi on sogasem, siis

sellises külmas vees kalad toibuvad suurema tõenäosusega. Samuti nähtub asjatundjate ütlustest

oluline aspekt, et niimoodi videote ja fotode põhjal kaugeltvaadatuna kalaliigi määramine ja veel

vähem selle eluvõimelisuse hindamine on pelgalt oletuslik. Nõudmise perioodil kalade toibumist

toetab kohtu hinnangul ka salvestistest ning fotodelt nähtuv, et sõltumata nõudmise jätkumisest

paadi ümber nähtuvate kalade hulk märkimisväärselt ei muutu, mis kinnitab varem sorteeritute või

kiiremini toibunud isendite eluvõimelisust.

30. Kohus leiab, et nii Madis Meriranna kui ka Janno Liivranna teos puuduvad väärteo tunnused.

Isikutele etteheidetav rikkumine on KPS § 10 lg 4 p 2, mille järgi on keelatud vette tagasi heita:

veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud

eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala. Isikutele

etteheidetav väärteokoosseis on seega KPS § 79 lg 2, mille järgi karistati Madis Meriranda ja Janno

Liivranda püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest kutselisel kalapüügil.

4-24-423

35 (37)

31. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid eluvõimetute kalade merre jäämise, s.o lõpliku tagasiheite

kohta. Etteheide, s.o räime ja muu eluvõimetu kala tagasiheide on grammatiliselt sisustatav räime

või muu eluvõimetu kala lõpliku naasmisega algsesse elukeskkonda ehk merre, kuid nimetatu kohta

puuduvad tõendid, kuivõrd menetlusaluste isikute ütlustest nähtub esialgse eluvõimelisuse

hindamine rennil sorteerides, aga ka lõplik, s.o pärast nõudmist, nõudmiskoha ümbruse

puhastamine pinnale jäänud isendite osas. Samuti puuduvad tõendid eluvõimetute kalade merre

jäämise – lõpliku tagasiheite kohta, kuna salvestised ning fotod kajastavad vaid perioodi, mil kala

sorteerimine ehk aktiivne nõudmine aset leidis, mitte aga pärast seda toimunut. Kuivõrd puudub

objektiivse koosseisuelement – eluvõimetute kalade lõplik tagasiheide vette, ei saa seetõttu

isikutele ette heita KPS § 79 lg 2 rikkumist ega ole ka põhjust kaastäideviimist ja muid

koosseisuelemente edasi analüüsida. Kohus lisab täiendavalt, et 3. isiku näol, kes on tuvastamata

ja kes sorteerimisel n-ö viimase ahelana kalu vette heitis, on menetlusaluste isikute ütluste järgi

tegemist endise kaluriga ning Madis Merirand ja Janno Liivrand võtavad tihti (kuid mitte iga kord)

enda sõnul nõudmisele ühe kolmanda (endise) kaluri, kellel on teadmised ja oskused kalanduse,

kalapüügi valdkonnas, endale appi kaasa – seejuures need 3. isikud ei ole alati samad, s.t nad

vahelduvad. Samuti andsid menetlusalused isikud enda ütluste kohaselt 3. isikule juhised ja

täpsustasid üle, kuidas mõrda seaduspäraselt nõuda, kuidas kalu sorteerida, kuidas kalade

eluvõimelisust hinnata, mida eluvõimetute kaladega teha ja muud mõrranõudmisel olulised

asjaolud. Juba eluliselt ei ole kohtu hinnangul põhjust menetlusaluste isikute ütluste

usaldusväärsuses kahelda, s.t miks peaksid pikka aega kaluritena (sh kutseliselt) tegutsevad isikud,

kellel puuduvad mh kalapüügialased rikkumised, riskima oma töökoha ja sissetulekuallikaga ning

viskama tagasi kalu, millest saab tulu ja mis kõlbavad söögiks kui mitte muuks. Eluvõimetu räime

tagasiheite, ka ajutise, välistavad nii Madis Meriranna kalapüügipäevik kui ka istungil avaldatud

selgitused, et ka kõik paati tagasi tõstetud isendid kajastuvad kalapüügipäevikus.

32. Kohus nõustub kaitsjaga, et eluvõimetuse hindamine on olnud oletuslik. On näha, et kalu visati

laevalt üle parda tagasi merre, s.t seda ei vaidlusta ka menetlusalused isikud ise, aga puuduvad

konkreetsed tõendid, et need kalad olid eluvõimetud, s.t on vaid ebamäärastele seisukohtadele jm

tuginetud eluvõimetuse hindamisel.

33. Mis puudutab kaitsja poolt kaebuses on väljatoodut ja istungil kõlanut, et väärteoasjasJ. P

ütluste juurde lisatud foto- ja videofailid ei ole lubatavad tõendid, kuivõrd need ei vasta VTMS §

31 lg 11 nõuetele; samuti, et ei ole lubatav, et riikliku järelevalve käigus tehakse salvestisi, mis on

iseseisvad tõendid, ja ka selliseid salvestisi, mis ei ole iseseisvad tõendid, ningJ. P ütlused ei ole

lubatavad, kuivõrd tema näol on tegemist asjas menetlenud ametnikuga, kes ei saa olla samaaegselt

tunnistaja, ning kaebuse esitajad on seisukohal, et kuivõrdJ. P on sündmust video- ja

fotosalvestanud, on tegemist isikuga, kes kogub väärteoasjas tõendeid ja on seega asja menetlev

isik, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, etJ. P ütlused ja tema ütluste juurde lisatud foto- ja

videofailid on lubatavad. Lubatava tõendina on järjepidevalt käsitatud ka nt riiklikku

järelevalve toimingut (s.o kiiruse mõõtmist) teinud ametniku ütlusi, kiirusmõõteseadme

kasutamise protokolli ja järelevalvemenetluse käigus tehtud salvestist (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2015. aasta otsus nr 3-1-1-67-15, p 14).

34. Riigikohus on lahendis nr 4-20-1588 leidnud, et väärteomenetluses tohib üldjuhul kasutada ka

tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses, sh riikliku järelevalve menetluses, kui seejuures

on järgitud tõendite kogumise üldnõudeid (KrMS § 64) ja süüteomenetluslikke garantiisid ning

tõend on paigutatav mõne kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 nimetatud tõendi vormi

alla (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2018. aasta otsus nr 4-18-51/15, p-

d 6-7). Muu hulgas võib väärteomenetluses olla iseseisvaks tõendiks riikliku järelevalve käigus

tehtud foto- või videosalvestis (VTMS § 31 lg 11), kuid riikliku järelevalve menetluses kogutud

tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada aga lisaks seda, et põhiõigustesse

sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva võimu esindajal olema

4-24-423

36 (37)

seaduslik alus ja samuti peab toiming olema seadusega kooskõlas. Käesoleval juhul esineb nii

volitusnorm ning ka salvestised ja fotod on vormistatud kohtuvälises menetluses ülekuulamise

protokolli lisadena, kinnitades nimetatud tõendite kogumist lubataval viisil.

35. VTMS § 313 järgi võib kohtuvälise menetleja ametnik olla tõendiallikas. Sama sätte lg-d 1 ja 2

sätestavad, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja

kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või

kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta, kuid ta ei või osaleda

kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana.

36. Kuigi käesoleval hetkelJ. P ei koostanud väärteoprotokolli, saab lähtuda Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendist 3-1-1-36-14 p 6: „KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või uurimisasutuse

või kohtuvälise menetleja ametnik olla tunnistajaks üksnes tema menetluses olevas asjas.

Kohtuvälise menetleja teiste ametnike, kes väärteoasja ei menetle, vaid teostavad näiteks

riiklikku järelevalvet, osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga

piiranguid ei sea (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. aasta otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-69-05, p-d 5-6 ja 22. märtsi 2013. aasta otsus väärteoasjas nr 3-1-1-28-13, p

6).“ Kohus toob välja, et antud väärtegu menetles Sandra Kuusk ningJ. P teostas vaid riiklikku

järelevalvet, s.t ei menetlenud käesolevat väärteoasja.

37. Lisaks, nagu viitas ka kaitsja kohtuvaidlustes, siis mõne räime vette sattumine ei põhjusta suurt

kahju, ei ole tekkinud arvutatavat keskkonnakahju antud teoga, selline rikkumine ei ole ulatuslik ja

tegu on ühekordse juhtumiga, isikute süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi pole samuti suur, et

jaatada isikute süüditunnistamist ja preventiivset karistamist. Kohus möönab, et seadusandlusega

on paika pandud reeglid, juhised, normid ja muud, et reguleerida konkreetses valdkonnas

tegutsemist (eriti just kutselist tegutsemist), kuid samuti vajab kohtu hinnangul märkimist see, et

eesmärk ei ole isikuid karistada, konkurentsi takistada, valdkonnas kutseliselt tegutsevate isikute

(sh kutseliste kalurite) töötegemist pärssida ja valdkonnast isoleerida eripreventsioonina ning neile

karistusi iga väiksema eksimuse (sh paari kala) eest määrata. Selline lähenemine ei ole ka

karistustundlik. Õiguskirjanduses on leitud, et positiivne üldpreventsioon seab eesmärgiks

avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust

õiguskorra vastu, ning üldpreventiivsed kaalutlused sisaldavad ka kindlustuseesmärki, aga

üldpreventsiooni raames arvestatav kindlustuseesmärk ei tohi viia süü suurust ületava ja peamiselt

isiku ohtlikkusele vastava karistuse mõistmisele, samuti ei ole üldsõnalised osutused süüteo

ohtlikkusele piisavad.1 Antud juhul on kohtuvälise menetleja otsus ületanud isikute süü piire ja

ohtlikkuse argumendid on paljasõnalised.

38. Kohus on seisukohal, et KPS § 79 lg 2 järgi väärteo otsuses etteheidetud teod ei leidnud aset,

s.t objektiivne koosseis ei ole täidetud. Kuivõrd menetlusalused isikud väärteo toime pannud ei ole,

siis tuleb väärteomenetlus Madis Meriranna ja Janno Liivranna suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetada.

Menetluskulud

39. Kaebuse esitajate kaitsja on esitanud taotluse Madis Meriranna ja Janno Liivranna

menetluskulude hüvitamiseks summas 9093,30 eurot (sealhulgas käibemaks) ning palub

menetluskulud välja mõista riigilt Madis Meriranna ja Janno Liivranna kasuks. Kaitsja on esitanud

menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad kaitsja toimingud ning toimingutele kulunud

aeg. Samuti nähtub kaitsja ühe tunni maksumus, milleks on 203,33 eurot (koos käibemaksuga).

40. Kohus leiab, et 203,33 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ühikuhind. Õigusabi osas leiab

1 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koost J. Sootak ja P. Pikamäe. 3., täiendatud ja ümbertöötatud

väljaanne. Tallinn: Juura 2009, § 56, komm-d 17, 21.

4-24-423

37 (37)

kohus, et vastulauses esitatud põhjendused olid samad nagu hilisemas kaebuses, kaebuses oli

põhjendavat osa kogu kaebusest 7 lehekülge, s.t muus osas oli tsiteeritud õigusaktide tekste või

kohtulahendeid,

kohtuistungiteks

ettevalmistuste

osas

arvestas

kohus

vaid

ristküsitlusteks/ülekuulamisteks valmistumisi ning kaebusest midagi suuresti ei erinenud kaitsja

poolt istungil öeldust ja tuginetust, samuti ei saa samal ajal samas kohas topelt õigusabi osutada,

s.t menetlusaluste isikute näol on tegemist kaastäideviijatega, etteheidetavate tegude asjaolud,

teopilt jms on samad, arve nr 39 eest isik Janno Liivrand tasus vaid 0,33 eurot 813,33 euro asemel,

õigusaktidega jms tutvumise eest ning kuivõrd oli ise istungil, siis protokollide salvestistega

võrdluse eest tasu nõudmine ei ole õiglane ja mõistlik, osa kulude ajamahu arvestus oli

ebaproportsionaalne mõistlikkuse põhimõttega ehk põhjendamatult suure ajakuluga oli osa

toimingute puhul tegemist.

41. Seega leidis kohus menetluskulude, s.t valitud kaitsjale hüvitavate tasu ja kulude suuruse osas,

et põhjendatud on mõista riigilt välja menetlusaluste isikute Madis Meriranna ja Janno Liivranna

kasuks 7624,88 eurot (sh kaitsja poolt teostatud Madis Meriranna ja Janno Liivranna

õigusabikulud: konsultatsioonid klientidega 813,32 eurot + väärteoasja materjalidega,

väärteootsusega, kohtuvälise menetleja vastusega kaebusele tutvumine, faktiline ja õiguslik

analüüs, vastulause ja kaebuse koostamine 1626,64 eurot + kokkusaamised isikuliste tõenditega

813,32 eurot + ettevalmistus kohtuistungiteks 1219,98 eurot + kohtuistungitel kaitseülesannete

teostamine 1829,97 eurot + kohtuistungite protokollidega tutvumine 914,99 eurot + päringu ja kahe

taotluse koostamine 406,66 eurot). Eesti Vabariigilt väljamõistetav ning Madis Meriranna ja Janno

Liivranna valitud kaitsjale makstud mõistlik tasu, s.o õigusabi väärteomenetluses, on kokku seega

7624,88 eurot.

42. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–

3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus lõpetab

asjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuid kogu kaitsjale makstud tasu mõistlik ei

ole, tuleb kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

43. Kohus rahuldab Madis Meriranna ja Janno Liivranna kaebuse ning tühistab Keskkonnaameti

15.01.2024 otsuse väärteoasjas nr 940023000447 ja lõpetab väärteomenetluse nr 940023000447

Madis Meriranna ja Janno Liivranna suhtes. Kuivõrd kogu valitud kaitsjale makstud tasu mõistlik

ei ole, siis jäävad osaliselt, s.o 1468,42 euro (koos käibemaksuga) osas menetluskulud kaebuse

esitajate enda kanda ja kaitsja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks rahuldab kohus osaliselt, s.o

7624,88 euro ulatuses.

44. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 1468,42 eurot Madis Meriranna ja Janno

Liivranna kanda ning menetluskulud summas 7624,88 eurot Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik