2-23-10530/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-10530 Tsiviilasi Diana Telnova hagi A.J. Varuosad OÜ vastu kahju nõudes Tsiviilasja hind 400 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 3. mai 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Diana Telnova apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja): Diana Telnova (isikukood XXX), esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja (kostja): A.J. Varuosad OÜ (registrikood 12521299), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast Diana Telnova apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 3. mai 2024 otsuse peale. 2. Lugeda apellatsioonkaebus Diana Telnova-ile tagastatuks. 3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Diana Telnova kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Viru Maakohtu menetluses oli Diana Telnova (hageja) hagi A.J. Varuosad OÜ (kostja) vastu võla 400 euro nõudes. 2. Viru Maakohus jättis 3. mai 2024 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1407 eurot 88 senti koos lisanduva viivisega. 3. Hageja esitas 3. juunil 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja Viru Maakohtu 3. mai 2024 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilasja hind maakohtus oli 400 eurot. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses (TsMS § 405), st oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Lihtmenetluse asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist, materiaalõigusnormide väära kohaldamist või selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Maakohus sai otsuse tegemisel lähtuda poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest. Asjaoludest nähtub, et hageja esitas hagi ja osales maakohtu menetluses õigusteadmistega esindaja vahendusel. Maakohus andis hagejale korduvalt tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja märkis esialgses hagis, et soovib täitmist Egor Malechkinile, puuduste kõrvaldamisel märkis, et E. Malechkin sõlmis kostjaga auto remondiks töövõtu lepingu, kuid kahju tekkis hagejal, kui auto omanikul. 30. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil arutas kohus pooltega hageja hagemisõigust. Hageja teatas esmalt, et volitas E. Malechkinit ennast esindama, seejärel, et remonditööde tegemiseks lepingut ei sõlmitud ja viimaks jäi hageja seisukohale, et kuna ta on auto omanik, siis on tal nõudeõigus, ükskõik kes auto remonditööd tellis. Maakohus määras hagejale kohtuistungil uue tähtaja oma nõude selgitamiseks. Hageja vastas, et on auto omanik ja ta palus E. Malechkinil pöörduda autoteeninduse poole sõiduki tehnilise probleemi lahendamiseks. Hageja jäi seisukohale, et auto remonditööde käigus tekitas kostja hagejale kahju. Hageja ei ole E. Malechkini esindusõigust hageja nimel kostjaga töövõtulepingu sõlmimiseks tõendanud. Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks, st ei välistanud ringkonnakohtu tuginemist TsMS § 637 lg-le 21. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega TsMS § 638 lg 4 alusel hagejale ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 2

5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kostjat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 140 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

3