2-23-17825/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-17825 Tsiviilasi X.X. hagi Delfi Meedia AS-i, Eesti Rahvusringhäälingu ja Antsla valla vastu kahju hüvitamiseks Määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 29. mai 2024 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X.X. määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja X.X. (hageja) (isikukood XXXXXXXXXXXX ) Kostja: Delfi Meedia AS (registrikood 10586863) Kostja: Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322) Kostja: Antsla vald (Antsla Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75010418) RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 29. mai 2024 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta menetluskulud X.X. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD 1. X.X. (hageja) esitas 18. detsembril 2023 Tartu Maakohtule hagi, milles palus Delfi Meedia AS-ilt, Eesti Rahvusringhäälingult ja Antsla vallalt (kostjad) solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju 45 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegid Delfi Meedia AS ja Eesti Rahvusringhääling hageja kohta halva loo ja jagasid hageja kohta väärinfot, mis on siiani internetist leitav. Antsla Vallavalitsus oli sel ajal hageja eestkostja, kes lasi Pealtnägija saates hageja mainet kahjustada. Eestkostja peab kaitsma eestkostetava huve. Koos hagiga esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks hüvitamiskohustuseta, kuna hagejal puudub sissetulek, samuti taotles hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist. 2. Maakohus jättis hagi ning menetlusabi taotlused 29. jaanuari 2024. a määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh nõuetekohaselt vormistatud menetlusabi taotluse esitamiseks või riigilõivu tasumiseks ning nõuetekohaselt vormistatud riigi õigusabi taotluse esitamiseks. 3. Hageja esitas 7. veebruaril 2024 maakohtule riigi õigusabi taotluse selleks ette nähtud vormil, kuid määratud tähtajaks puudusi hagiavalduses ega menetlusabi taotluses ei kõrvaldanud. 4. Maakohus jättis 19. aprilli 2024 määrusega rahuldamata hageja taotlused riigi õigusabi saamiseks ning hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Sama määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest. 5. Hageja esitas maakohtu 19. aprilli 2024 määrusele samal päeval määruskaebuse. 6. Maakohus jättis määruskaebuse käiguta ning andis hagejale tähtaja määruskaebuselt puuduste kõrvaldamiseks: määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalse taotluse esitamiseks, määruskaebuse põhjenduse esitamiseks ning määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks. 7. Hageja saatis maakohtule 10. mail 2024 vastuse. Hageja selgitas, et ta ei saa puudusi kõrvaldada, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised ja ta ei saa aru, mida kohus teada tahab. Hageja on vaimse alaarenguga ja ei suuda ennast esindada, seetõttu taotles riigi õigusabi. MAAKOHTU MÄÄRUS 8. Maakohus keeldus 29. mai 2024 määrusega hageja 19. aprilli 2024 määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohus leidis 10. mai 2024. a määruses, et hageja esitatud määruskaebus ei vasta TsMS § 662 lg-s 1 ja 2 sätestatud määruskaebusele esitatud nõuetele ning tasumata on riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi. 2

Hageja ei tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu ja rikkus TsMS § 662 lg 1 p-des 3, 4 ja lõikes 2 sätestatud määruskaebuse vormi ja sisu nõudeid. Hageja määruskaebusest ja 10. mai 2024 vastusest kohtunõudele on ebaselge millises ulatuses hageja esimese astme kohtu määrust vaidlustab, missugust lahendit ta taotleb või millised on need faktilised ja õiguslikud väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine 19. aprilli 2024 määruse tegemisel. Hageja ei ole määruskaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ka kohtu poolt 10. mai 2024. a määrusega antud täiendava tähtaja jooksul. Samuti ei ole hageja tasunud riigilõivu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 9. Avaldaja esitas maakohtu 29. mai 2024 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt tegi hageja kohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks kuna ta ei saa aru, mida kohus nõuab. Vanglas puudub internet ja tõendeid ei saa esitada, kuna kõik tõendid on internetis. Riigilõivu hageja tasuda ei saa, sest tal puudub raha. Hageja ei saa aru, milliseid puuduseid kohus käskis kõrvaldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11. Maakohus leidis õigesti, et hageja jättis määruskaebuselt tasumata riigilõivu ning hageja esitatud dokument ei vastanud vormiega sisu nõuetele. RLS § 59 lg 14 järgi tuleb kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 70 eurot. Hageja ei tasunud 19. aprilli 2024 määruskaebuselt riigilõivu. Maakohus määras hagejale 10. mai 2024 määrusega tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest tasumata riigilõivu tasumiseks. Hageja määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud. Hageja vastas tähtaja jooksul kohtule, et tal puudub sissetulek riigilõivu tasumiseks, kuna tema ainuke sissetulek pensioni näol on ära võetud ning ta viibib vanglas. Hageja ei esitanud taotlust menetlusabi saamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja teovõimet ei ole piiratud, hageja esitas maakohtule riigi õigusabi taotluse, seega saab järeldada, et hageja suudab iseseisvalt taotluse vormi täita. Hageja ei esitanud, vaatamata maakohtu korduvatele selgitustele, menetlusabi taotlust. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt algselt maakohtule esitatud dokumendis puudusid nõude aluseks olevad asjaolud, mida üksnes hageja ise sai esile tuua. Hageja ei esitanud neid ka kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtajaks, seega oleks hageja dokumentide edasine menetlemine perspektiivitu. Seetõttu puudub alus määrata hagejale täiendav tähtaeg taotluste esitamiseks, samuti puudub alus hagejat riigilõivu tasumisest vabastada. 12. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna peale avaldaja teisi menetlusosalisi menetluses ei osalenud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ 3