3-23-2382/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2382

Haldusasi

X.X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni

punktide 1 ja 2 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale osas, milles määruskaebus tagastati halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1

peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas 09.08.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis hüvitist

selle eest, et vangla alates 2014. a jaanuarist ei väljastanud talle paksemat madratsit.

2. Tartu Vangla jättis 11.10.2023. a otsusega nr 1-113/160-2 X.X-i kahju hüvitamise

taotluse läbi vaatamata, sest taotlus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Otsuse kohaselt sai X.X kahjulikest tagajärgedest teadlikuks koheselt 2014. a

Tartu Vanglasse sattudes, seega oleks ta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3

tulenevalt pidanud esitama kahju hüvitamise taotluse hiljemalt 14.01.2017. X.X esitas kahju

hüvitamise taotluse peaaegu 9 aastat ja 7 kuud hiljem alates kahju tekkimisest teada

saamisest.

3. X.X esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse

kohaselt otsustas kohus asjas nr 3-19-2077, et vangla peab kaebajale hüvitama 1000 eurot

seoses väärikuse alandamisega. Kaebaja osutas, et ta esitas vanglale 09.08.2023 kahju

hüvitamise taotluse seoses asjaoluga, et talle ei antud alates 2014. a paksemat madratsit.

Paksema madratsi sai kaebaja alles 28.03.2019. Vangla kahjustas liiga õhukese madratsiga

kaebaja tervist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 21.05.2024. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1)

ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse

põhjendused:

1) Vangla jättis kaebaja 09.08.2023. a kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.

Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba

tavamõõtmetes madratsi (nn õhema madratsi) kasutamise ajal, pidi ta kahju tekkimist tajuma

kõige hiljem vahetult pärast paksema madratsi saamist 28.03.2019. Kaebaja esitas vanglale

tervisekahju hüvitamise taotluse 09.08.2023 ehk RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega

ületades. Kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis ei oma tähtsust, et kohus tuvastas

10.02.2020. a otsuse nr 3-19-2077 p-s 12, et vangla tegevus kaebajale paksema madratsi

mittevõimaldamisel on vastuolus vangistusseaduse § 4¹ lg-tega 1 ja 2 ning et ringkonnakohus

14.01.2021. a otsuses halduskohtu järeldusega nõustus. Vangla 11.10.2023. a otsusest

nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist. Lisaks välistas tähtaja ennistamise HMS §

34 lg-s 3 sisalduv regulatsioon. Seega jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse

õiguspäraselt läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt

kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Kaebus tuleb

tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

2) Kuna kohus asus seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse

nõuetekohase läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselt

vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei

oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Riigi õigusabi andmine ei ole

vajalik ega põhjendatud. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 g 1 p-de 1 ja 5 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X esitas 05.06.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a

määruse peale seoses kaebuse tagastamisega ja advokaadi mitteandmisega.

Määruskaebuse kohaselt on kohtu arvamus sisuliselt vale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades eeltoodut

ja kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu

Halduskohtu 21.05.2024. a määruse tühistamist resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

7. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada

muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p 1

kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole läbinud

nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude

osas. Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus õigesti, et sõltumata sellest, kas

kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba tavamõõtmetes

madratsi (nn õhema madratsi) kasutamise ajal, pidi ta kahju tekkimist tajuma kõige

hiljem vahetult pärast paksema madratsi saamist 28.03.2019. Kaebaja esitas vanglale

kahju hüvitamise taotluse 09.10.2023 ehk RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega

ületades. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada 3 aasta

jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai

või pidi teada saama. Tähtaja ennistamise välistaks ka HMS § 34 lg-s 3 sisalduv

regulatsioon, mille kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest

menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui 1

aasta. Kaebajat ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks, kui vangla

on tema kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud. Sellise olukorraga on

tegemist ka siis, kui vangla tuvastab õiguspäraselt, et kahju hüvitamise taotlus on

esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, nagu vangla 11.10.2023. a

otsuses õigesti leidis. Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasuse hindamine

hõlmab ka seda, kas kohtueelne menetlus ise (vanglale kahju hüvitamise taotluse

esitamine) on algatatud tähtaega järgides. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud

määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu

Halduskohtu 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel

tagastamisele.

8. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. Tartu Halduskohus jättis 21.05.2024. a määruse

resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de

1 ja 5 alusel. Ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu

21.05.2024. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)