1-23-6084/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.mai 2024 Jõhvi

Kriminaalasja number

1-23-6084 (23244050617)

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Larissa Prokopenko

Kersti Jääger ja Ene Allikas

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Ingrid Koddo

Valentina Michelson

Kriminaalasi

Vitaliy Prostokishini süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8 - § 25

lg 2 järgi üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma

Süüdistatav

Kaitsja

Istungi toimumise aeg

Vitaliy Prostokishin, isikukood 37703112256, elukoht

xxx, viibib Viru Vanglas, xxx kodakondsus, xxx,

emakeel - xxx keel, töökoht xxx, varasemalt karistatud 2

korda, viimati:

- Viru Maakohtu 14.09.2020 otsusega 1-20-6475

karistatud KarS § 329 järgi vangistusega 2 kuud, mida

liideti varasema karistuse ärakandmata osaga 6 kuud ja

27 päeva. Lõplik karistus 8 kuud ja 27 päeva, maha

arvati eelvangistus 3 päeva. Ära kandmata karistus

asendatud ÜKT-ga 265 tundi tähtajaga 1 aasta.

Tõkend – vahistamine alates 21.07.2023.

Advokaat Igor Belugin

26.01.2024, 25.04.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 311-313, 315 kohus

O T S U S T A S:

1. VITALIY PROSTOKISHIN süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 5, 8 - § 25 lg 2

järgi.

Mõista karistuseks 6 aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates

21.07.2023 ning lugeda see karistuse kandmise alguseks.

3. Jätta tõkend vahistamine Vitaliy Prostokishini suhtes muutmata kuni otsuse

jõustumiseni.

4. Rahuldada kannatanu Q Q tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

5000 eurot ning välja mõista see Vitaliy Prostokishinilt. Mittevaraline kahju

kanda Q Q ema W Q kontole xxx SEB Pank.

5. Asitõendid:

- 2 DVD-plaati ja üks CD-plaat salvestustega – jätta kriminaalasja juurde;

- 21.07.2023 kahtlustatavalt võetud nuga ja noatupp (asub hoiul Jõhvi PJ-s) – hävitada

pärast otsuse jõustumist;

- 21.07.2023 noa pinnalt võetud puuteproovid 2 tk (asuvad hoiul Jõhvi PJ-s) – hävitada

pärast otsuse jõustumist;

- 21.07.2023 sündmuskohalt võetud puuteproov 1 tk (asub hoiul Jõhvi PJ-s) - hävitada

pärast otsuse jõustumist;

- 21.07.2023 sündmuskohalt võetud I.Qile kuuluvad spordijope ja t-särk 1 tk (asuvad

hoiul Jõhvi PJ-s) – tagastada E Qile kohtuotsuse jõustumisel.

- SA Ida-Viru Keskhaigla poolt politseile üle antud kannatanu I.Q isiklikud asjad

(aluspüksid, sokid, spordijalanõud, lühikesed püksid ja meestekott) mis asuvad hoiul

Jõhvi PJ-s - tagastada E Qile kohtuotsuse jõustumisel.

- V.Prostokishini korteri võtmed 2 tk (asuvad hoiul Jõhvi PJ-s) – tagastada Vitaliy

Prostokishinile.

6. Rahuldada vandeadvokaadi Igor Belugini taotlus ja määrata tema poolt

kaitsealusele Vitaliy Prostokishinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus

menetluses osalemise eest 420,17 eurot (kohtuistungil osalemise eest ja ajakulu

285 eurot, sõidukulu 59,40 eurot, käibemaks 75,77 eurot).

7. Menetluskulud antud asjas on:

2050 eurot sundraha,

84 eurot isiku kohtuarstlik ekspertiis,

155 eurot täiendav isiku kohtuarstlik ekspertiis,

1328,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses,

1277,97 (299,16 + 558,64 + 420,17) eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.

8. Välja mõista Vitaliy Prostokishinilt menetluskulud:

2050 eurot sundraha,

239 eurot ekspertiisitasud,

2368,04 eurot kaitsjatasu.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta riigi kanda ülejäänud kaitsja tasu (sõidu- ja ajakulu eest)

238,33 eurot.

Menetluskulud summas 4657,04 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul

alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004

SWEDBANK EE522200221013264447

LUMINOR BANK EE401700017002872300

LHV Pank EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700012951

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr,

menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 3. maist 2024.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu

kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale

kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kantseleis alates 10. juunist 2024.a.

I Süüdistus

Vitaliy Prostokishinit süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema Prostokishin

21.07.2023 kella 21:30 paiku aadressil xxx maja juures lõi Q Qi (Q) selja tagant noaga selga

mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Noalöögiga tekitas Vitaly Prostokishin Q Qile

füüsilist valu ning tervisekahjustuse – ligi 4 cm pikkuse torke-lõikehaava ülaseljal vasaku

abaluu mediaalse ehk keskse serva piirkonnas, mille tüsistusena tekkis xxx ehk xxx ja xxx ehk

xxx, mis põhjustas alumise xxx ehk mõlema poole xxx. Seejärel Vitaly Prostokishin võttis Q

Qile kuuluva koti ning lahkus sellega kannatanu juurest.

Vahetult peale Vitaliy Prostokishini eemaldumist tulid kannatanule appi R N ja A P, kelle

küsimusele vastates osundas Q Q eemalduvale Vitaliy Prostokishinile ja andis teada, et tema

(I.Qi) kott oli ära võetud. A P järgnes koheselt Vitaliy Prostokishinile ja nõudis Q Qi koti

tagastamist. Vitaliy Prostokishin kotti ei tagastanud ja kui A P püüdis kotti Vitaliy

Prostokishini käest ära tõmmata siis järgnenud rüseluse käigus lõi Vitaliy Prostokishin A P

noaga vastu vasakut kätt, mille tulemusel A P tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse -

lõikehaava vasaku käe pöidlale. A Pl õnnestus Q Qile kuuluv kott Vitaliy Prostokishini käest

ära tõmmata ja seeläbi takistada Vitaliy Prostokishinil Q Qile kuuluva koti äravõtmise

lõpuleviimine.

Vastavalt Viru Maakohtu 30.01.2024 ekspertiisimääruse alusel tehtud EKEI 25.03.2024

ekspertiisaktile nr 24E-AOI00051-01 tekitati eelkirjeldatud teoga kannatanule Q Q’ile raske

tervisekahjustus ehk pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud.

Seega Vitaliy Prostokishin pani tahtlikult toime KarS § 200 lg 2 p 5 ja 8 ning § 25 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo – see on võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, sh raske

tervisekahjustuse tekitamisega ja relvaga.

II Kohtu järeldused süüdistuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse

ning süü tasandite kontrollimisele.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele

tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks.

Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus

kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanute Q Q ja A P ütlustes ei ole vastuolusid, ütlused

on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – Häirekeskuse kõne salvestuse

vaatlusega, xxx kaupluse kaamera salvestise vaatlusega, politseiniku vormikaamera salvestise

vaatlusega, sündmuskoha vaatluse protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi

nuga ja noa tuppe, kiiruuringu vastusega sõrmejälje kuuluvuse kohta, isiku kohtuarstliku

ekspertiisi aktidega, kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, isiklike asjade ning asitõendite

üleandmise vastuvõtmise aktidega, samuti tunnistajate R N, K K, R L ja O S ning Vitaliy

Prostokishini ülekuulamise protokollidega.

Vitaliy Prostokishinile on esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 5, 8 järgi sellest, et

tema 21.07.2023 kella 21:30 paiku aadressil xxx maja juures lõi Q L (Q) selja tagant noaga

selga mille tagajärjel kannatanule tekitati raske tervisekahjustus. Seejärel Vitaly Prostokishin

võttis Q Qile kuuluva koti ning lahkus sellega kannatanu juurest. Kannatanule tulid appi R N

ja A P, kelle küsimusele vastates osundas Q Q eemalduvale Vitaliy Prostokishinile ja andis

teada, et tema (I.L) kott oli ära võetud. A P järgnes koheselt Vitaliy Prostokishinile ja nõudis

Q L koti tagastamist. Vitaliy Prostokishin kotti ei tagastanud ja kui A P püüdis kotti Vitaliy

Prostokishini käest ära tõmmata siis järgnenud rüseluse käigus lõi Vitaliy Prostokishin A P

noaga vastu vasakut kätt, mille tulemusel A P tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse -

lõikehaava vasaku käe pöidlale. A Pl õnnestus Q L kuuluv kott Vitaliy Prostokishini käest ära

tõmmata ja seeläbi takistada Vitaliy Prostokishinil Q L kuuluva koti äravõtmise

lõpuleviimine.

Kannatanu Q Q ütluste kohaselt 21.07.2023 kella 21 paiku läks ta kodust xxx poodi. Poe

juures kohtas süüdistatavat ja naisterahvast. Süüdistatavat ei tundnud, naist teadis nägupidi. Ta

küsis naiselt nende ühise tuttava T kohta. süüdistatavaga ei suhelnud. Ta ei öelnud neile, mida

poest ostma läheb. Ta ostis viina ja läks mööda xxx tänavat. Maja nr xxx juures käis mats

vastu selga. Ta ei saanud aru, mis juhtus. Jalad võttis alt ära ja ta kukkus põlvili. Nägi, et

pükstele oli verd tilkunud. Ta sai ennast kuidagi pingile ja tundis seljas tugevat valu. Nuga ta

ei näinud.Ta nägi süüdistatavat, kes kummardas, võttis tema koti ja läks minema xxx poe

suunas. Tema juurde tulid P ja naisterahvas, kellele ta ütles et temalt varastati kott ja osutas

süüdistatavale. P jooksis süüdistatavale järele. Kiirabi viis ta haiglasse. Ta ei saanud xxx

liigutada paar nädalat, oli xxx. Liikus ratastooliga. Haiglas oli 2 nädalat ja siis xxx haiglas 42

päeva. Praegu on ta töövõimetu, enne rünnakut oli täiesti terve.

Kannatanu Q ütlusi tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 1-4), kus vaadeldi xxx xxx

21.07.2023 turvakaamera salvestist aadressil xxx, Kohtla-Järve. Kell 21.08 väljub kauplusest

Vitaliy Prostokishin ning jääb rääkima posti taga istuva naisterahvaga. Kell 21.11 tuleb poe

juurde kannatanu Q Q. Süüdistatav ja kannatanu suruvad omavahel kätt ning kannatanu

vestleb Ll istuva naisterahvaga. Q Q siseneb poodi kell 21.13. Kell 21.18 on näha, kuidas

Vitaliy Prostokishin võtab välja noa taolise eseme ja lõikab õuna. Kell 21.20 väljub poest Q

Q, Vitaliy Prostokishin järgneb talle korraks, kuid tuleb mõne hetke pärast tagasi. Kell 21.23

lahkub Vitaliy Prostokishin kaamera vaateväljast.

Samuti on kannatanu Q ütlused kooskõlas tunnistaja O S ülekuulamise protokolliga (lk 86-

88), mille kohaselt istus ta 21.07.2023 kella 22.00 paiku xxx poe juures koos Vitaliga

(süüdistatav). Poodi tuli Q (Q), keda tunneb visuaalselt. Kui Q poest väljus, küsis Vitali

temalt, kas läheme jooma. Q vastas eitavalt ja läks minema. Vitali läks Qile järele ja palus

tunnistajal tema kotti valvata. Poole tunni pärast sai ta teada, et kedagi haavati noaga.

Tunnistaja peab, et Vitali kannab alati endaga nuga kaasas, vehib sellega ja näitab teistele. Ta

nägi, kuidas politsei ja kiirabi sõitsid selles suunas, kuhu Vitali jooksis ja sai aru, et midagi on

juhtunud. Ta ootas Vitalit veel 2-3 tundi ja jättis siis tema koti pingi peale. Järgmisel päeval

oli ta sõbraga külas ja sõbrale helistas Q ning ütles, et Vitali haavas teda noaga, ta on haiglas

ja ei saa xxx.

Samuti kinnitab kannatanu Q ütlusi sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 12-

17) aadressil xxx 1 trepikoja juures asfaldil on näha verekahtlast plekki. Trepikoja mademel,

ukse ees on must värvi kollaste triipudega spordijope, mille all on halli värvi T-särk. T-särgi

kangas imbunud kerekahtlase vedelikuga.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23E-AOI0225 (lk 26-30) kohaselt Q Ll xxx piirkonnas

on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (võimalik, et noaga),

võimalik, et 21.07.2023 kella 21.32 paiku. Haav ja selle tüsistused ei ole eluohtlikud ning

tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat,

kuid vähem kui 4 kuud.

Kohus määras kannatanu ülekuulamise järel 30.01.2024 korduva kohtuarstliku ekspertiisi, et

välja selgitada tekitatud tervisekahjustuse tüsistuse kestus. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti

nr 22E-AOI00051 (kohtu toimiku lk 68-71) kohaselt Q L 23.07.2023 tekitatud

tervisekahjustuse ja sellest tingitud tüsistused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse

kestusega rohkem kui 4 kuud. Temale tekitatud kehavigastuse ja peale 25.08.2023 ja

13.09.2023 teostatud ravi vahel on otsene põhjuslik seos. Q L torkehaava ja sellest tingitud

tüsistuste paranemise kestust ei saa seostada tal diagnoositud xxx ega ka teiste enne

21.07.2023 diagnoositud haigustega. Esitatud lisadokumentide kohaselt sai Q Q kogu vajaliku

ravi võimalikult kiireks paranemiseks. Käesoleval juhul on taastumise pikem kestus tingitud Q

L keha individuaalsetest omadustest.

Lisaks esitati kohtule ka Q Q puude tunnistus (lk 99), mille kohaselt on tal raske xxx.

Seega on ekspertiisiaktidega ja puude tunnistusega tuvastatud, et Q L 21.07.2023 tekitatud

vigastuse tüsistustest paranemine võttis aega rohkem kui 4 kuud, temal on pärast seda

tuvastatud raske xxx ning seega on tegemist raske tervisekahjustusega KarS § 118 lg 1 p 2

mõttes ning Vitaliy Prostokishini tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 p 5 järgi.

Kannatanu A P ütluste kohaselt 21.07.2023 kella 21.20 paiku käis ta R Nga xxx poes ja läksid

koju. xxx esimese trepikoja juures nägid maas lamavat inimest. Märkas mehe T-särgil ja

lühikestel pükstel vereplekke. Haava ei näinud. R küsis mis juhtus ja mees ütles, et kott

varastati ära ja näitas süüdistatava poole. See oli keskmise kehaehitusega meesterahvas, must

jope, must kott, läks teisest trepikojast edasi. Kui ta teda hõikas, et annaks koti tagasi, hakkas

kiirendama. Ta järgnes süüdistatavale. Kui ta temale järgi jõudis, käskis koti tagasi anda.

Mees käskis ta rahule jätta, ta hakkas kotti haarama, mees haaras tal jopest ja teise käe pani

tasku. Ta tõukas süüdistatava pikali. Ta oli süüdistatava peal ja nägi nuga tema käes. Ta

haaras käe ja surus noa maasse. Nad rüselesid ja siis ta märkas, et tal on vasak käsi verine ja

hüppas süüdistatavast eemale. Pöidlas oli lõikehaav. R tuli nende juurde ja vaatas tema kätt,

ütles helistada 112, kuna temal polnud telefoni. Süüdistatav tõusis ja läks minema. Ta helistas

112 ja järgnes süüdistatavale. xxx tänaval jõudis kohale ka politsei ja pidasid süüdistatava

kinni. Enne kinnipidamist oli süüdistataval nuga käes.

Tunnistaja R N ülekuulamise protokollist (lk 74-79) tuleneb, et nad koos A Pga nägid

21.07.2023 kella 21.30 paiku xxx esimese trepikoja pingi juures maas lamavat verist inimest.

Ta palus sõbral helistada 112. Haavatu näitas talle oli kõhna keskmist kasvu, musta jopega

inimest, kes varastas tema koti. Kui P ütles süüdistatavale kott tagasi anda, hakkas too

jooksma ning P jooksis talle järele, lükkas mehe rohule, kuid süüdistatav lõi Ple jalaga kõhtu.

Tunnistaja läks nende juurde ja nägi P parema käe sõrmedel lõikehaava. Süüdistatav tõusis ja

jooksis ära, P jooksis talle järele. Tunnistaja jooksis telefoni järele koju.

Seega kinnitavad nii A P, kui ka R N kannatanu Q Q ütlusi selles osas, et temalt oli röövitud

kott ja tekitatud kehavigastus.

Kannatanu A P ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 6-7), milles vaadeldi 21.07.2023

kell 21.31 häirekeskuse kõne salvestist. Kõne teeb kannatanu A P ja teatab noaga rünnakust

xxx juures. Temal sai käsi vigastada.

Samuti kinnitavad kannatanu P ütlusi politseinikest tunnistajate K K ülekuulamise protokoll

(lk 80-82) ja R L ülekuulamise protokoll (lk 83-85), mille kohaselt 21.07.2023 kell 21.32 said

nad väljakutse Kohtla-Järvele xxx juurde, kus rööviti inimest ning rünnati noaga. Teataja

jälitas ründajat ja isik viibib xxx juures. Nad märkasid kirjeldusele vastavat meest ning andsid

mehele korralduse seisma jääda ja pikali hakata, mida mees eiras. Nad nägid mehe paremas

käes noa taolist eset, mille tera oli heledamat värvi. Mees eiras algul korraldust visata nuga

maha ning pärast viskas noa põõsasse. Nad pidasid mehe kinni, kasutasid käeraudu. Mehe

püksirihmal oli kinnitatud riidest noakabuur. Isikuks osutus Vitaliy Prostokishin. Kohale

saabunud piirkonnapolitseinike ekipaaž hakkas põõsast otsima nuga, selle leidis abipolitseinik

A K. R L osutas esmaabi kannatanu Ple, kellel oli käsi verine ja vigastatud vasaku käe pöial.

Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ja 21.07.2023 politseiniku K K vormikaamera

salvestisest (lk 9-11), et xxx juures kell 21.38 antakse meesterahvale korraldusi pikali heita.

Meesterahvas läheb põlvili ja K.K lükkab ta kõhuli ning paigaldab käerauad. K.K ütleb H, et

isik viskas noa või käärid nende juuresolekul põõsasse. Politseinikud leiavad põõsastest üles

noa. Meesterahva püksirihma küljes leitakse noatupp. Isik nimetab ennast Vitaliy

Prostokishiniks. Kell 21.50 paigutatakse isik politseisõidukisse.

Lisaks kinnitavad kannatanu P ütlusi isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 32-35),

mille kohaselt peeti Vitaliy Prostokishin kinni 21.07.2023 kell 21.39 Kohtla-Järvel xxx juures.

Leitud nuga ja noatupp olid vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 18-22). Puidust

käepidemega noa pikkus on ca 250 mm, noa tera on ca 125 mm ja käepide ca 125 mm. Noa

teraterituse laius laiemast kohast on 30 mm. Käepideme juures numeratsioon xxx. Vasakul

pool noa teral ilmnes nahapapillaarkurrustiku fragment, mis fotografeeriti. Noa teral mõlemal

pool verekahtlane määrdumine, võeti puuteproov. Noa tupp on mõeldud kandmiseks vöö

rihmal. Tupp on varustatud noa kinnitamiseks tupes trukiga. Noa tupe üldine pikkus on ca

250 mm ja tera sisenemine tuppa on ca 140 mm. Tupe vööl kandmise kinnitus katki.

Kiiruuringu vastuse (lk 25) kohaselt noa teralt fotografeeritud sõrmejälje fragmendi on jätnud

Vitaliy Prostokishin parem käe nimetu sõrmega.

Kahtlustatav Vitaliy Prostokishin tunnistas ennast kohtus süüdi ning keeldus ütluste

andmisest. KrMS § 294 p 1 alusel avaldati Vitaliy Prostokishini 23.07.2023 ja 05.09.2023

kahtlustatavana ülekuulamise protokollid (lk 89-98), mille kohaselt 21.07.2023 jalutas ta Oga

Kohtla-Järvel. Kella 17-18 paiku olid nad xxx poe juures ja ta jõi viina. Mõne aja pärast tuli

nende juurde 2 meesterahvast, üks neist eestlane, umbes 60-aastane, purjus ja küsis kas on

juua. Ta andis mehele enda pudeli viina, too jõi. Teine mees oli S, umbes 25-aastane ja palus

ka viina. Eesti mehel oli kott üle õla ja selles tühjad pudelid, mida ta oli korjanud. Ta andis

meestele ka võileibu, mis tal olid. Kui viin otsa sai, läksid mehed minema. Nad läksid Oga

poe juurde, sealt väljusid samad 2 meest, eesti mehe kilekotis oli viinapudel. Ta hüüdis talle,

et lähme jätkame koos joomist, kuid too saatis teda pikalt. Mehed läksid mööda xxx tänavat ja

ta arvas, et nad lähevad jooma ja läks neile järgi. Mehed istusid pingi peal ja tegid suitsu. Ta

istus nende vahele pingil ja palus alkoholi juua, kuid mees tõusis püsti, võttis oma asjad, et ära

minna. Stas ütles „hoia teda, löö teda“. Ta võttis noa kabuurist T-särgi alt ja S jooksis

minema. Ta lõi paremas käes oleva noaga kannatanule vastu selga, mees kukkus põlvili ja siis

pikali. Verd ta ei näinud, ka mitte noa peal. Ta lõikas noaga koti rihma läbi, et mehe õlalt kott

võtta, kuna nägi selles enne alkoholipudelit. Ta üritas noa tagasi kabuuri panna, kuid ei

jõudnud, tema juurde jooksis tundmatu meesterahvas ja püüdis temalt kotti ära võtta. Mees

võttis tal jopest kinni ja püüdis maha paisata. Mehel õnnestus kott tema käest ära võtta ja

viskas selle eemale. Mees hoidis teda ühe käega kinni ja teise käega püüdis teda lüüa. Ta lõi

mehele vasaku käega rindu ja nad eemaldusid teineteisest. Mees jooksis tema poole ja lükkas

kätega vastu rindu, ta kukkus selili maha. Mees istus talle kõhu peale ja püüdis näkku lüüa. Ta

viskas noa maha. Väänas mehe kätt ja võimalik, et ka lõi teda korra rusikaga näkku. Ta tõukas

mehe enda pealt maha, tõusis, võttis noa kätte, et kabuuri panna, kuid ei saanud ja pani selle

parema varruka sisse. Ta kõndis metsa poole. Mehe käsi võis saada viga, kui ta seda väänas.

Noaga ta seda meest ei löönud. Nähes politseinike, viskas ta noa ära. Kahetseb tehtut.

05.09.2023 ülekuulamisel lisas Vitaliy Prostokishin, et enne rüselust Pga ei jõudnud ta nuga

ära panna. See jäi talle käepidemega kätte ja noatera oli piki käelaba. P alustas kaklusega,

vehkis kätega, proovis lüüa. Ta ei märganud kannatanul verd ega lõikehaava. Nägi, kuidas P

muutus tõsiseks ja vaatas oma kätt. Ta ei tekitanud vigastust tahtlikult.

25.04.2024 esitas prokurör täiendatud süüdistuse. Täiendus seisnes kannatanule tekitatutud

vigastuse raskuses, täiendatud süüdistuse kohaselt tekitas Vitaliy Prostokishin kannatanule

pikaajalise tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui 4 kuud.

Peale täiendatud süüdistuse esitamist teatas Vitaliy Prostokishin, et süüdistus on arusaadav ja

ja tunnistab ennast süüdi. Vitaliy Prostokishin soovis anda ütlusi, kuid kohus leidis, et kuna

Vitaliy Prostokishin varem juba keeldus ütluste andmisest ja toimiku juurde olid lisatud tema

kohtueelses menetluses antud ütlused, siis puudub alus Vitaliy Prostokishini ristküsitluseks.

KarS § 200 lg 2 p 5, 8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritakse röövimise katse, mis on toime pandud

relva või relvana kasutatava muu esemega ja raske tervisekahjustuse tekitamisega.

Tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil

võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on

tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja

hõivamiseks. Üheks kvalifitseerimise tunnuseks on ka röövimine toimepanemine relva või

relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

Relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud

objekti (kööginuga, triikraud, saag, kruvikeeraja, pesapallikurikas, golfikepp, aialatt,

metallitükk jne); vigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud ese või muu ese, millega

on võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada. Oluline on ka

see, et nimetatud eset on võimalik relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega

süüdlane ähvardas (RKKK 3-1-1-10-98).

Antud juhul seisnes vägivald raske tervisekahjustuse tekitamises noaga. Vitaliy Prostokishin

kasutas jahinuga (puss), mis Relvaseaduse § 11 p 4 ja § 18 lg 1 p 3 mõttes on piiramata

tsiviilkäibega relv. Vägivald oli seotud asja hõivamisega, nimelt võttis Vitaliy Prostokishin

kannatanu Q Q koti koos selles olevate asjadega.

Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna kannatanu L appi tõtanud kannatanu Pl õnnestus

süüdistatava käest kott ära võtta. Seega on kohtu arvates täidetud KarS § 200 lg 2 p 5, 8 - § 25

lg 2 objektiivne koosseis.

Kohus loeb tuvastatuks, et 21.07.2023 kella 21:30 paiku aadressil xxx, Kohtla-Järve maja

juures lõi Q Qa (Q) selja tagant noaga selga mille tagajärjel kannatanule tekitati raske

tervisekahjustus. Seejärel Vitaly Prostokishin võttis Q L kuuluva koti ning lahkus sellega

kannatanu juurest. Kannatanule tulid appi R N ja A P, kelle küsimusele vastates osundas Q Q

eemalduvale Vitaliy Prostokishinile ja andis teada, et tema (I.L) kott oli ära võetud. A P

järgnes koheselt Vitaliy Prostokishinile ja nõudis Q L koti tagastamist. Vitaliy Prostokishin

kotti ei tagastanud ja kui A P püüdis kotti Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata siis

järgnenud rüseluse käigus lõi Vitaliy Prostokishin A P noaga vastu vasakut kätt, mille

tulemusel A P tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse - lõikehaava vasaku käe

pöidlale. A Pl õnnestus Q Qile kuuluv kott Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata ja seeläbi

takistada Vitaliy Prostokishinil Q Qile kuuluva koti äravõtmise lõpuleviimine.

Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et Vitaliy Prostokishin pani röövimise katse toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo

toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on

eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Antud juhul järgnes Vitaliy Prostokishin kannatanu Q L, nähes, et viimane ostis poest viina,

kuid keeldus süüdistatavaga seda koos joomast. Süüdistatav kavatses vagivallaga kannatanu

käest ära võtta viinapudeli. Süüdistataval oli kaasas pussnuga, millega ta lõi kannatanu I.L

tagant selga, surudes alla kannatanu vastupanu ning lõikas läbi kotirihma ja võttis ära

kannatanule kuuluva koti koos selles olevate asjadega (viin, rahakott jm). Noa löömise

tagajatjel on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustuse. Seejärel tekkis süüdistataval

kähmlus teise kannatanu Pga, kes tuli Q L appi ja nõud süüdistatavalt tema koti tagastamist,

kuid süüdistatav ei soovinud röövitust loobuda ning tekitas rüseluse käigus Ple noahaava

vasakule pöidlale.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Seega on Vitaliy Prostokishini tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi

vangistust võib m õista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse

mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle

tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo katse kavatsetult. Vitaliy Prostokishini poolt

toimepandud kuritegu oli suunatud omandi vastu ja inimese tervise vastu. Vitaliy

Prostokishini poolt oli kasutatud vägivald kahe isikute suhtes, tema teo tagajärjel on

põhjustatud ühele kannatanule raske tervisekahustus, kuritegu jäi katse staadiumisse.

Vitaliy Prostokishin on karistusregistri andmete kohaselt (lk 47-49) varem kriminaalkorras ja

väärteokorras karistatud, tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust,

varasemad süüteid ei ole seotud vägivalla kasutamisega.

Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on süü tunnistamine, kahetsus,

raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul vähem kui

keskmine. Kohus arvestab ka kuriteo toimepanemise tehiolusid, kergendavat asjaolu,

raskendava asjaolu puudumist, isiku varasemat elukäiku (karistused), asjaolu, et kuritegu jäi

katse staadiumisse ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada

süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest peab kohus vajalikuks mõista

süüdistatavale Vitaliy Prostokishinile reaalne vangistus KarS § 200 lg 2 sanktsiooni

keskmisest määrast madalamas määras.

Vitaliy Prostokishin oli käesolevas kriminaalasjas kinni peetud ning vahistatud alates

21.07.2023 (lk 32-46).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 21.07.2023, lugedes

see karistuse kandmise alguseks. Tõkend vahistamine jätta muutmata.

IV Kohtu seisukoht asitõendite, tsiviilhagi ja menetluskulude osas

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava

vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu

asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Asitõenditeks on:

- 2 DVD-plaati ja üks CD-plaat salvestustega – jätta kriminaalasja juurde;

- 21.07.2023 kahtlustatavalt võetud nuga ja noatupp (asub hoiul Jõhvi PJ-s) – hävitada pärast

otsuse jõustumist;

- 21.07.2023 noa pinnalt võetud puuteproovid 2 tk (asuvad hoiul Jõhvi PJ-s) – hävitada pärast

otsuse jõustumist;

- 21.07.2023 sündmuskohalt võetud puuteproov 1 tk (asub hoiul Jõhvi PJ-s) - hävitada pärast

otsuse jõustumist;

- 21.07.2023 sündmuskohalt võetud I.Qile kuuluvad spordijope ja t-särk 1 tk (asuvad hoiul

Jõhvi PJ-s) – tagastada Q Qile kohtuotsuse jõustumisel.

- SA Ida-Viru Keskhaigla poolt politseile üle antud kannatanu I.Q isiklikud asjad (aluspüksid,

sokid, spordijalanõud, lühikesed püksid ja meestekott) mis asuvad hoiul Jõhvi PJ-s - tagastada

Q Qile kohtuotsuse jõustumisel.

- V.Prostokishini korteri võtmed 2 tk (asuvad hoiul Jõhvi PJ-s) – tagastada Vitaliy

Prostokishinile.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised

menetluskulud: sundraha 2050 eurot, Vitaliy Prostokishini kaitsja vandeadvokaadi Igor

Belugini kaitsjatasu kohtueelses menetluses Belugin 635,76 eurot, 117,36 eurot, 286,32 eurot,

288,96 eurot (lk 50-66) ning kohtumenetluses 299,16 eurot, 558,64 eurit ja 420,14 eurot, 84

eurot isiku kohtuarstlik ekspertiis, 155 eurot täiendav isiku kohtuarstlik ekspertiis,

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda kaitsja sõidu- ja ajakulu summas 238,33 eurot.

Ülejäänud summad kuuluvad välja mõistmisele Vitaliy Prostokishinilt.

Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja

resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse

jõustumisest.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 134 lg 2 kohaselt kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu

isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist.

Kannatanu Q Q esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot

seoses temale õigusvastase ründega raske tervisekahjustuse tekitamisega.

Kohus tuvastas kohtuistungil, et kannatanu Q Q oli enne süüdistatava rünnet terve. Rünnaku

järgselt tekkis tal xxx ning paar nädalat ei saanud ta xxx, liikus xxx. Samuti on ta korduvalt

viibinud xxx. Kannatanul olid suured valud ja kannatanused, senini tarvitab unerohtu. Haiglas

tehtud uuringute järel määrati talle xxx ning tal on tuvastatud xxx kuni 30.07.2024.

Maakohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse Riigikohtu

õigusteabe- ja koolitusosakonna 2020. a analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“. Analüüsi kohaselt oli röövimise asjades suurim

väljamõistetud hüvitis 1500 eurot, väikseim 100 eurot, keskmine hüvitise suurus oli 760 eurot

ning mediaan 1000 eurot. Samas tuleb märkida, et mitte üheski asjas ei olnud kannatanule

tekitatud rasket tervisekahjustust. Seetõttu kontrollis maakohus ka raske tervisekahjustuse

tekitamisega (KarS § 118) väljamõistetud hüvitiste suurust ning seal oli suurim hüvitis 15 000

eurot, väikseim 300 eurot, keskmine 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot. Üldmenetluse asjades

oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5214 eurot ja mediaan 3000 eurot.

Lisaks arvestab maakohus Riigikohtu hiljutises praktikas (1-22-5835) märgitut, et

mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu

kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on

varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus

peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste

kaalutluste ees.

Antud asjas peab kohus mõistlikuks määrata Q L mittevaralise kahju hüvitis tekitatud

tevisekahjustuse eest 5000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Larissa Prokopenko

Kersti Jääger

kohtunik

rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Allikas

Rahvakohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2024 kohtuotsusega.