2-23-145078/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-145078

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D. B. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

669,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

10150,

Harju

maakond;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja D. B. , isikukood xxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D. B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja D. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Finance AS ja kostja

14.11.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr CNT00000114433 alusel põhivõlg

73,77 eurot ja viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta hagi ülejäänud nõuete osas rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 12% ulatuses kostja kanda ja 88% ulatuses hageja

kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 52,20

eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.3. Välja mõista D. B. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks

52,20 eurot. Menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716689100.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb alternatiivse

nõude osas osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab

põhjendava osa osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel

15.05.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud

hagiavalduses esitatud faktilised väited. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

6. Hageja nõue põhineb Coop Finants AS ja kostja 14.11.2018 sõlmitud

tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud

lepingust

tulenevad

nõuded

hagejale

28.07.2023.

Kohus

on

selgitanud

tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 15.12.2023

ja 26.01.2024 määrustes.

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi

lepingus

kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues

lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste

täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS §

4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-

13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid

tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja esitatust nähtuvalt lähtus krediidiandja ainult kostja taotluses

esitatud andmetest, mille järgi oli kostja sissetulek 500 eurot ja kohustused 0 eurot.

Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet ega muid tõendeid kostja

krediidivõime kohta. Seega ei ole krediidiandja omandanud teavet kostja

krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta. Krediidiandja jättis kostja sissetulekud ja

kohustused sisuliselt kontrollimata.

10. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

11. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hagiavalduse täpsustuse järgi on kostja

saanud lepingu alusel laenu kokku 1633,77 eurot ning teinud tagasimakseid summas

1560 eurot, seega on tagastamata 73,77 eurot. Hageja on esitanud alternatiivse nõude

põhivõla 73,77 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse

jõustumisest. Hageja toob esile, et VÕS § 4034 lg 1 rikkumise korral ei saa lugeda

lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles öelduks. Krediidilepingus on aga kokku lepitud, et

saadud krediit tagastatakse järgmise kuu 20. kuupäevaks (dtl 24), seega on kohustus

saadu tagastada hiljemalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

12. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 73,77 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

13. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (12%), tuleb menetluskulud jätta

12% ulatuses kostja kanda ja 88% ulatuses hageja kanda.

14. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

15. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 2 tunni eest summas 338 eurot. Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes

asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja

menetluskulu. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti,

samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu, kuid kohtu

hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja

kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 435 eurot (175 + 20

+ 240), millest 12% ehk 52,20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

17. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik