2-24-1133/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-1133

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi Jxxxx Txxxx

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 222,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood

14304235; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja Jxxxx Txxxx, isikukood xxxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi JxxxxxTxxxx vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja JxxxxxTxxxxxxx TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks

tagaseljaotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 295,22 eurot

ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata

põhivõla jäägilt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

3. Mõista välja Jxxxx Txxxxxxx TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks tulevikus

sissenõutavaks muutuv kohustus kogusummas 688,85 eurot, mis muutub

sissenõutavaks järgmiselt:

10.06.2024 summas 98,41 eurot;

10.07.2024 summas 98,41 eurot;

10.08.2024 summas 98,41 eurot;

10.09.2024 summas 98,41 eurot;

10.10.2024 summas 98,41 eurot;

10.11.2024 summas 98,41 eurot;

10.12.2024 summas 98,39 eurot.

4. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 8% ulatuses kostja kanda ja 92% ulatuses hageja

kanda.

5.2. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5.3. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 86,40

eurot.

5.4. Välja mõista Jxxxx Txxxxxxx TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks

menetluskulude katteks 86,40 eurot.

5.5. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt

rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab

põhjendused osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

11.03.2024 ja 06.05.2024 esitatud hagi täiendus 15.05.2024. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu

loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

6. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi

lepingus

kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues

lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste

täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS §

4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-

13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

8. Hageja nõue põhineb poolte 12.04.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr

700007854. Kohus on selgitanud lepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 02.02.2024 ja 24.04.2024 määrustes. Kohus on seisukohal, et

hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et hageja on

krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud

asjaoludest järeldub, et hageja jättis kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja poolt taotluses märgitust. Hagiavaldusest

ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtet ja muude tõendite

esitamist kostja krediidivõimelisuse kohta, samuti ei ole hagejale saanud need

andmed teatavaks muul viisil. Üksnes päringu tegemine maksehäireregistrisse ei ole

piisav hoolsus, et tagada kostja esitatud andmete mõistlik kontroll. Eeltoodust

tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet

kostja

krediidivõimelisuse

hindamiseks

ning

on

seega

rikkunud

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt ka

RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

9. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

10. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hagiavalduse täpsustuse järgi on kostja

saanud lepingu alusel laenu kokku 8793 eurot ning teinud tagasimakseid summas

7808,93 eurot, seega on tagastamata 984,07 eurot.

11. Hageja toob esile, et lepingut ei saa lugeda 23.10.2020 kehtivalt üles öelduks.

Vastavalt kostja ja krediidiandja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste

osamaksetena 10.10.2024, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud

ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib,

kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped

intressimäära ja muude kulude kohta.

12. 28.02.2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja toonud esile, et 10.02.2024

seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 7148,18 eurot. Kostja on

hagejale tasunud 7808,93 eurot. Seega ei olnud kostja hageja nõude täitmisega hagi

esitamise ajaks võlgnevuses. Tähtpäevaks 10.10.2024 tuleb kostjal krediidilepingu

alusel tasuda hagejale põhinõude katteks osamaksetena täiendavalt 984,07 eurot.

13. Hageja palub kohtul välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 984,07

eurot osamaksetena vastavalt nende sissenõutavaks muutumise kuupäevale.

28.02.2024 menetlusdokumendis on hageja taotlenud, et kohustus täidetaks

osamaksetena tähtajaks 10.12.2024.

14. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada

hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

15. Hagi rahuldamata jätmise korral esineb oht, et hageja kaotab õiguse nõuda lepingu

alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Esitatud andmetest on näha, et

kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 17.06.2020. Seega ei ole kostja

lepingut käesolevaks ajaks täitnud ligikaudu 4 aastat, samuti ei ole kostja osalenud

kohtumenetluses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, sellega seonduv

kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud alles

käesolevas menetluses. Kostja ei ole esile toonud, et oleks varem hageja nõuetele

vastuväiteid esitanud. Seega ei esine aluseid, mille tõttu saaks leida, et pooled ei

pidanud kohtueelselt lepingut sõlmitud kujul kehtivaks. Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus

sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude

suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab

kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

16. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 295,22 eurot ja viivise

ning 688,85 eurot tuleb kostjal tasuda seitsme osamaksega (esimesed kuus osamakset

summas 98,41 eurot ja viimane osamakse 98,39 eurot) alates 10.06.2024 kuni

10.12.2024.

Menetluskulud

17. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (8%), tuleb menetluskulud jätta

8% ulatuses kostja kanda ja 92% ulatuses hageja kanda.

18. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega puuduvad tal

hüvitatavad menetluskulud.

19. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 840 eurot riigilõivu eest ja õigusabikulu 2

tunni eest summas 338 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust,

esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja

põhjendatuks hageja õigusabikulu 2 tunni eest, kuid kohtu hinnangul ei vasta hageja

esindaja tunnihind tema kvalifikatsioonile ega kohtupraktikas tunnustatule. Kohtu

hinnangul on mõistlik tunnihind sellist liiki hagi esitamisel 120 eurot. Seega on

hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1080 eurot (840 + 240), millest

8% ehk 86,40 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

20. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik