3-24-487/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-487

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.01.2024 otsuse nr

12308170047-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 14.05.2024

1. Jätta X. X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

3. Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

08.07.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 29.01.2024 otsusega nr 12308170047-1 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20

lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise

kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4

alusel ettekirjutuse lahkumiseks Hiina Rahvavabariiki (Hiina) vabatahtliku täitmistähtajaga 7

päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p

2); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse

täitmisest (p 3).

Kaebaja ei ole isik, kellel oleks Hiinasse tagasipöördumisel oht sattuda võimudepoolse tagakiusu

alla või keda võimud ohustaks. Kaebaja ei ole teinud võimudevastaseid postitusi. Kaebaja on

korduvalt Hiinast lahkunud ja tagasi läinud. Hiina ametivõimud on kaebajale 2023. a väljastanud

uue passi ning sisse- ja väljasõiduloa Hongkongi ja Macausse. Kaebaja ei soovi Hiinasse naasta

finantsraskuste tõttu.

Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset.

Kaebajal ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada talle

lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel Eestist lahkumist. Kaebaja on

viibinud Eestis lühiajaliselt alates xx.xx.xxxx. Kaebajal ei ole Eestis ega Euroopas vara. Kaebajal

ei ole Eestis perekonnaliikmeid ega lähedasi ning ta ei vaja psühholoogilist abi.

2. Kaebaja esitas 19.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.01.2024 otsuse nr

12308170047-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kaebaja sai Hiinas vigastada. Kaebaja osales 2022.a Hiinas kahel rahvuslikul liikumisel, mida

nimetatakse A4 revolutsiooniks. Need liikumised toimusid Chongqingis ja Shanghais. Pärast 2022.

a epideemia piirangutest vabanemist mujal maailmas Hiinas piiranguid ei vähendatud. Sellest

tulenevalt avaldati meelt epideemiapiirangute vastu. Need meeleavaldused aga laienesid

meeleavaldusteks riigijuhi Xi Jingpingi vastu ning seejärel osales antud liikumistes üle Hiina suur

hulk inimesi.

4. Kaebaja osales 2022. a novembris meeleavaldusel, kus ta käed plastikust ribaga kokku pandi ja

ähvardati riigivastase käitumise eest. Kaebaja osales samuti 2022. a novembris meeleavaldusel,

kus politsei hakkas tarvitusele võtma meetmeid, et inimesi juurde ei tuleks. Politsei kontrollis

meeleavaldusel osalejate telefone, et vaadata, kas nendes on sündmuse kohta videosid. Kaebaja

salvestatud video politsei kustutas. Kaebaja kirjeldatud sündmuste põhjal on tema võimudepoolne

tagakiusukartus põhjendatud. Hiinas on patriootliku hariduse seadus, mis on kaebaja põhimõtete

vastane ning mis on kaebaja tagakiusu põhjuseks.

5. Arusaamatuks jääb PPA seisukoht, milles tuuakse välja erinevus, et kaebaja ütles esmalt, et

Hiina politsei peksis ta veriseks ja hiljem, et ta sai vigastada. Kui politsei kaebajat peksis, siis sai ta

selle tulemusel vigastada.

6. Spekulatiivne on vastustaja väide, et meeleavaldustel ei jõutud suure rahvahulga telefone

kontrollida ja kustutada. Hiinas vahistatakse isikuid süstemaatiliselt ja seaduse järgi võib neid

pikalt kinni pidada, ilma süüdistust esitamata. Kuna kaebaja on osalenud meeleavaldustel ja tal on

olnud kokkupuuteid politseiga, siis on suur võimalus, et tal on oht tagakiusuks võimude poolt.

Kaebaja kardab, et tal keelatakse lahkuda riigist. Asjaolu, et kaebajal on olnud võimalik seni

Hiinast lahkuda, ei tähenda, et sinna naastes seda ei keelata.

7. Hiinas jälgitakse sotsiaalmeediat ja seal tehtud postitusi, mittesobivad postitused kustutatakse.

Seetõttu on kaebajal keeruline vastavaid tõendeid esitada. Lisaks blokeeriti kaebaja

telefoninumber, mis näitab, et tegemist oli sobimatu isikuga. Sotsiaalmeedia on Hiinas tsenseeritud

ning Hiina võimud eemaldavad nende tegevust kritiseerivaid sotsiaalmeedia-postitused. Seega ei

ole põhjendatud vastustaja arvamus, et kui kaebaja on teinud pikalt Taiwani toetavaid postitusi, siis

oli tal võimalus neid postitusi enda jaoks ka salvestada ning asitoendina esitada.

8. Vastustaja hinnang, et kaebaja on vaatamata telefoninumbri blokeeringule Hiina suunakoodiga

telefonilt teinud broneeringuid, ei tähenda, et kaebaja ei saanud võtta Hiinas näiteks uut numbrit

või kõnekaarti. Vastustaja pidi hindama asjaolu, et kaebaja telefoninumber blokeeriti.

2(9)

9. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et tal on turvaline koduriiki naasta. Kaebajaga vesteldi ja küsiti

tema reiside kohta, mille kohta esitas kaebaja ka tõendi. Kaebaja ei saa olla kindel, et tal ei teki

probleeme naastes koduriiki ja teda tagakiusama ei hakata. Vastustaja on teinud kaebaja

selgitustest subjektiivsed ja valed järeldused. Vastustaja on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamise käigus jõudnud valele seisukohale, et kaebaja hirm tagakiusamise ees Hiinas ei ole

põhjendatud.

10. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse

tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Hiinasse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Asjaolu, et

kaebaja on Hiina kodanik ja tal on Hiina pass, ei välista, et kaebajat ootab koduriigis tagakius.

Vastustaja ei ole antud asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud. Kaebajale oleks elukeskkond Eestis

turvaline. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud kaebajaga seotud asjaoludest ega nendega

arvestanud. Vastustaja ei ole hinnanud enda otsuse tagajärgi, milline on väljasaatmise võimalik

mõju kaebajale.

11. Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve, sugulasi ega kinnisvara ning asjaolu, et

temal elavad Hiinas ema ja isa, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Kaebaja puhul

esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti

Vabariigi julgeolekut, kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Kaebajale

sissesõidukeelu määramine 3 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

12. Kui vastustaja kaebaja asju läbi otsis, võeti kaebajalt ID-kaardi asemel tema Hongkongi ja

Macau pass, millest järeldub, et vastustaja ei võtnud kaebaja juhtumit tõsiselt.

13. Kaebaja ei saa Hiinas tõendeid hoida (sh pilte ja videoid), kuna kõike kontrollitakse ja selliste

tõendite hoidja tõenäoliselt vahistatakse piiri ületamisel. Võrdluseks Põhja-Koreast pärit inimene

ei pea kaitse saamiseks Lõuna-Koreas midagi tõestama, sest inimesed teavad, et ta põgenes

kommunistlikust riigist.

14. PPA korraldatud intervjuu ajal oli halva hiina keele oskusega tõlkija, mistõttu ei olnud kaebajal

võimalik tekstist aru saada ja tal endal ei olnud võimalik ennast sobivalt väljendada, mistõttu

võisid tekkida möödarääkimised ja probleemid üksteisest arusaamisel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on otsuse lk-del 17-18 põhjendatult seadnud

kahtluse alla kaebaja osalemise nimetatud meeleavaldustel. Kaebuses kaebaja vaid kordab väidet,

et ta on meeleavaldustel osalenud, toomata välja ühtegi mõistlikku põhjendust, et lükata ümber

PPA kahtlusi.

16. Kui eeldada, et Hiina politsei tõepoolest on peksnud kaebaja veriseks, siis on äärmiselt

kummaline, et kaebaja kirjeldab vestlusel juhtunut sõnadega „ma olin õnnelik, et mind kinni ei

võetud, aga politsei kasutas plastikust kinnitusvahendeid, millega käsi kinni panna“ ning „mind ei

arreteeritud ja mind ei pandud kinni.“ Kaebaja selgitustest ei nähtu, et pärast väidetavat

kinnipidamist oleks jätkunud kaebaja personaalne ja järjepidev tagakiusamine Hiina riigivõimude

poolt.

17. PPA on otsuses märkinud, et kaebaja poolt esitatud videod ei tõenda kaebaja väiteid temaga

juhtunu kohta. PPA ei ole seadnud kahtluse alla meeleavalduste toimumist. Ei ole loogiline, et kui

kaebaja on osalenud 2022. aastal meeleavaldustel, tal on olnud kokkupuuteid politseiga ning

riigivõimud soovivad kaebajat taga kiusata, siis 2023. aastal kaebajal ei takistata korduvalt Hiina

riigipiiri ületamist, kuid keelatakse seda teha tulevikus Hiinasse naasmisel. Kaebaja sellekohased

väited on oletuslikud ega ole põhjendatud.

18. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vastustaja pidi hindama asjaolu, et kaebaja telefoninumber

blokeeriti. PPA on kaebaja väidet analüüsinud oma otsuse lk-del 11- 12. Kaebaja väide, et kaebaja

3(9)

võis võtta Hiinas näiteks uue numbri või kõnekaardi, on esitanud hüpoteesina. PPA otsuse lk-l 10

on viidatud päritoluriigi informatsioonile, mille kohaselt telekommunikatsioonifirmad peavad

säilitama iga uue mobiiltelefoni- või internetikasutaja näopildi, mis on üheks viisiks, kuidas kõiki

riigi kodanikke jälgida. Seega ei ole usutav, et olukorras, kus Hiina võimud on otsustanud kaebaja

telefoninumbrit blokeerida, oleks kaebajal võimalik ilma suurema vaevata võtta endale uus number

või kõnekaart.

19. Kaebaja on 19.10.2023 vestluse alguses küsinud, kas ta tohib võtta enda telefoni, et näidata

PPA menetlejale tõendeid video ja foto vormis. Ka on kaebaja haldusmenetluses antud selgitustest

võimalik järeldada, et kaebaja on teadlik, et Hiinas kontrollitakse sotsiaalmeedias avaldatut ning

võimudekriitiline sisu kustutatakse kiiresti. Seega on kaebaja varjupaika taotledes teadlik, et

varjupaigavajaduse tõendamiseks on oluline tõendite esitamine ning Hiina sotsiaalmeedias

avaldatud võimukriitiline sisu ei pruugi pikalt kättesaadavana püsida. Kui kaebaja lahkus Hiinast

tagakiusamise hirmus ning olles teadlik Hiina võimude võimekusest kodanike jälgimisel, on

ebaloogiline, et kaebaja ei teinud mingeid pingutusi selleks, et säilitada tõendeid enda

tagakiusamisest.

20. PPA on otsuse lk-l 18 välja toodud, et kaebaja ei jaganud PPA-ga enda kasutajanime ja

postitusi sotsiaalmeediaplatvormil Douvin. Samas on välja toodud, et vaatamata korduvatele

palvetele, ei ole kaebaja 29.01.2024 seisuga esitanud ühegi enda pangakonto väljavõtet. PPA on

oma otsuse lk-del 13-14 välja toonud, et arvestades kaebaja sissetulekuid ning reisimise sagedust,

on PPA-l tekkinud kahtlus, et kaebaja soovimatus Hiinasse naasta ei ole seotud tema väidetava

poliitilise tegevusega, vaid põhjusel, et ta on sattunud finantsilistesse raskustesse. Ehkki kaebus

sisaldab hulgaliselt etteheiteid PPA otsusele, ei ole kaebaja enda 19.02.2024 halduskohtule esitatud

kaebuses esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit PPA poolt viidatud puuduste kõrvaldamiseks.

Vastustajale ei nähtu ühtegi objektiivset takistust, miks kaebaja ei saanud esitada põhistatud

vastuväiteid PPA otsuse vaidlustamisel ning taoline käitumine viitab kas reaalsete põhistatud

vastuargumentide puudumisele või loob eeldusi menetluse põhjendamatuks venitamiseks.

21. PPA on oma otsuses hinnanud kaebaja asjaolusid ning asjakohast päritoluriigi informatsiooni ja

põhjendatult leidnud, et kaebaja väljasaatmine ei ole vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega

VSS § 171 tähenduses. Kaebaja ei ole PPA järeldusi ümberlükkavat informatsiooni esitanud.

22. Asjaolu, et kaebaja leiab, et talle on elukeskkond Eestis turvaline, ei kaalu üle riigi suveräänset

õigust kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Rahvusvahelise

kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine ning

riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest lahkumisettekirjutuse tegemiseks (Tallinna

Ringkonnakohtu 31.08.2023 otsus nr 3-23-359, p 23).

23. Kaebaja toob välja, et asjaolu, et tema tervislik seisund ei ole sissesõidukeelu kohaldamise

takistuseks, samuti, et kaebajal puuduvad Eestis majanduslikud huvid, sugulased ning kinnisvara,

ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. PPA on oma otsuses analüüsinud sissesõidukeelu

kohaldamist ning hinnates kaebaja asjaolusid ja tema põhjendusi leidnud, et kaebaja asjaolud ei

anna alust kohaldada kaebajale sissesõidukeeldu VSS § 74 lg 1 sätestatust lühemaks perioodiks või

jätta sissesõidukeeld kohaldamata, mitte võtnud eeltoodud asjaolusid sissesõidukeelu määramise

aluseks. Asjaolu, et kaebaja ei ole ohtlik ega pole rikkunud avalikku korda, ei ole eriline tingimus,

mille tõttu tuleks sissesõidukeelu pikkust lühendada või jätta sissesõidukeeld kohaldamata, vaid

kõikidelt Eesti Vabariigi territooriumil viibivatelt isikutelt oodatav käitumine.

24. Kaebaja toodud võrdlus Põhja-Koreast pärit põgenikuga ei ole asjakohane. Kuigi on arusaadav,

et varjupaigataotlejatel ei pruugi alati olla võimalik kõiki enda väiteid dokumentaalselt tõendada,

siis kaebaja puhul on PPA palunud konkreetsete tõendite esitamist, mida PPA hinnangul oleks

kaebajal võimalik esitada, kuid mida kaebaja teinud ei ole. Muuhulgas ei ole kaebaja viidanud, et

näiteks enda pangakontode väljavõtete esitamine oleks võimatu, vaid 18.01.2024 vestlusel

4(9)

põhjendanud väljavõtete esitamata jätmist unustamisega. Käesolevaks ajaks on kaebajal olnud

piisavalt võimalusi enda pangakontode väljavõtete esitamiseks või põhjendamiseks, mis takistab

nende esitamist.

25. Kaebaja on mõlemal temaga peetud vestlusel kinnitanud, et saab tõlgist piisavalt hästi aru.

Kaebaja väited, et tõlgi väidetava puuduliku keeleoskuse tõttu võisid tekkida möödarääkimised ja

probleemid üksteisest arusaamisel, on esitatud hüpoteetiliste väidetena. Kaebaja ei ole välja toonud

ühtegi konkreetset olukorda, kus tõlk oleks kaebajat valesti mõistnud. Kuivõrd koos eestikeelse

otsusega edastati kaebajale ka selle hiinakeelne tõlge ning vaidlusaluses PPA otsuses on läbivalt

ning olulises ulatuses analüüsitud seda, milliseid selgitusi on kaebaja PPA-le andnud, siis on

kaebajal olnud ka võimalus välja tuua, kus on PPA otsuse tegemisel kaebaja selgitusi vääriti

mõistnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata

ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi

arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust,

ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud

otsuse põhjendusi, kuna otsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsus on hästi

struktureeritud ja loetavav ning otsuse järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad.

27. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või

kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda

füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates

meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt

VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu

võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine,

et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste

rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS

§ 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule,

piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt.

Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse

elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või

rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p

13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei

taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).

28. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa

tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või

tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise

(p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa

Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk

5(9)

tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Seega peavad

nii tagakius kui ka hirm selle ees ning tõsine oht või hirm selle ees, olema reaalsed, mitte

hüpoteetilised. Tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel on kesksel kohal päritoluriigi info ning selle

alusel järelduste tegemine, arvestades konkreetse taotlejaga seotud asjaolusid.

29. Kaebaja selgitas PPA-le 23.10.2023, et ei soovi Hiinasse naasta, kuna kardab politseid ja

valitsust (protokolli p 31, dtl 185). Samas selgitas kaebaja, et osales 2022.a Hiinas kahel

rahvuslikul liikumisel, mida nimetatakse A4 revolutsiooniks. Need liikumised toimusid

Chongqingis ja Shanghais. Politsei ei ole kaebajat kordagi vahistanud. Ühel korral seoti kaebaja

käed üksnes kokku ning tal tuli läbida riigi armastamise kursus. Meeleavaldustel tehtud videod tuli

politsei korraldusel kustutada (dtl 182). PPA analüüsis vaidlustatud otsuses kaebaja väiteid ning

leidis avalikest allikatest tõendusmaterjali kaebaja nimetatud meeleavalduste toimumise kohta

(otsuse lk 6 - 7). Ka kaebaja ise edastas PPA-le avalikest allikatest saadud videod meeleavalduste

toimumise ning inimeste arreteerimise kohta (dtl 107-114). Kaebaja esitatud videotest ei nähtu, et

otseselt kaebaja oleks osalenud meeleavaldustel või kui osaleski ei nähtu, et kaebajal isiklikult

oleks olnud otseseselt kokkupuuteid politseiga.

30. PPA ei eita, et Hiinas toimub süstemaatiline inimeste vahistamine ja kinni pidamine. Seadus

võimaldab inimesi pikaks aiaks kinni pidada ilma neile ametlikult süüdistust esitamata. Samas on

kinnipidamiste ja vahistamiste sihtmärgiks advokaadid, inimõigusaktivistid, ajakirjanikud, usujuhid

ja usklikud, aga ka endised poliitvangid ja nende perekonnaliikmed.1 Kaebaja kinnitas PPA-le, et

politseiametnikud ei ole teda vahistanud. Ühel meeleavaldusel tal seoti käed plastikust

kinnitusvahendiga kinni, kuid ta vabastati. Kaebaja sai käte sidumisel vigastada (dtl 182). Alusetu

on kaebaja etteheide vaidlustatud otsusele, et puudub erinevus selle vahel, kas kaebaja ütles

alguses, et Hiina politsei peksis ta veriseks ja hiljem, et ta sai vigastada, kuivõrd kaebaja ei öelnud

rahvusvahelist kaitset taotledes, et Hiina politsei oleks üldse teda peksnud. Puuduvad igasugused

tõendid võimaliku kaebaja peksmise kohta. Juhul, kui ka politseinik sidus kaebaja käed kinni, ei

pea kohus tõenäoliseks, et käte kaabliga sidumisel võivad tekkida märkimisväärsed vigastused.

31. Kaebaja kinnitas täiendaval vestlusel PPA-le, et teda ei ole Hiina politseiametnikud taga

kiusanud, kuid see võib juhtuda (dtl 195). Juhul, kui ta oleks Hiina võimude huviorbiidis, siis tal

ei oleks lubatud reisida Eestisse. Hiinast ei lubatud inimestel pandeemia tõttu välja liikuda 3 aastat.

Kaebajal on hirm, et seda võidakse uuesti teha ning piiride sulgemine tekitab kaebajale moraalseid

kannatusi (dtl 198). Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei ole isik, kes võiks Hiinas oma poliitilise

meelsuse pärast tagakiusuohus olla. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole inimõigusteaktivist,

ajakirjanik või poliitvang. Arvestades kaebaja selgitusi nähtub, et kaebaja hirmuks on võimalike

piirangute kohaldamine haiguspandeemiate tõttu, mis takistab kaebajal reisimist.

32. Kaebaja selgitas, et kasutab Hiinas kolme sotsiaalmeediaplatvormi: WeChat, QQ ja Douyin.

Eestis kasutab taotleja Instagrami, Facebooki, Tik Toki ja Whats Appi. Oma kontodel avaldas

kaebaja poolehoidu Taiwanile, mis ei ole Hiinas lubatud. Hiinas jälgitakse sotsiaalmeediat ja seal

tehtud postitusi, mittesobivad postitused kustutatakse. Seetõttu on kaebajal keeruline vastavaid

tõendeid esitada. Lisaks blokeeriti kaebaja telefoninumber (dtl 186). PPA on hinnanud päritolumaa

infot vastavas osas ning leidnud, et sotsiaalmeedia on tõepoolest Hiinas väga tsenseeritud ning

Hiina võimud eemaldavad nende tegevust kritiseerivaid sotsiaalmeediapostitusi. Arvestades

eelnevat, ei ole välistatud, et ka kaebaja võimalikud postitused võidi sotsiaalmeediast eemaldada.

Samas ei saa eelnevast automaatselt tuletada, et kaebajat kiusatakse seetõttu taga või ta võib

sotsiaalmeedia postituste tõttu sattuda võimude huviorbiiti. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, kaebaja

ei ole täheldanud võimude huvi oma isiku suhtes.

1 Amnesty International Report 2022/23; The State of the World's Human Rights; China 2022

, 20.03.2023 https://www.ecoi.net/en/document/2089448.html (22.05.2024)

6(9)

33. Kaebaja tõi võrdlusena välja Eesti olukorra, kus ei pea telefoni SIM-kaardi ostmiseks oma

isikut tuvastama, samas kui Hiinas ei ole selline asi võimalik. Õige on kaebaja tähelepanek, et

Eestis on võimalik osta lepingu sõlmimiseta telefoni kõnekaarte, kuid see ei ole tavapärane. Ka

Eestis sõlmitakse pigem teenusepakkujaga lepingud, mis tähendab, et isikusamasus tuvastatakse.

Samuti ei ole õige kaebaja hinnang, et Eestis vastavate lepinguteta kõnekaartide üle puudub

kontroll üldse.2 Ka Eestis on võimalik vajadusel kõnekaardi blokeerimine. Kaebaja selgitas PPA-

le, et tema telefoninumber blokeeriti umbes kuu aega enne seda, kui kaebaja Hiinast lahkus,

blokeeringut ei olnud võimalik maha võtta ka klienditeeninduse kaudu (dtl 186). Vaidlust ei ole, et

kaebaja kasutab Hiina suunakoodiga telefoninumbrit, millest saab järeldada, et kaebajal on SIM-

kaart ja telefoninumber. Eelnevat kinnitab kaebaja ka kaebuses ise, et numbri blokeerimisel on

võimalik soetada uus SIM-kaart. Kohtu hinnangul ei saa telefoninumbri blokeerimisest teha

järeldust, et number blokeeriti võimude käsul. Numbri blokeerimise põhjuseid võib olla erinevaid,

mh telefnioperaatorile võlgu jäämine, mistõttu ei saa järeldada, et Hiina võimud soovivad kaebajat

sotsiaalmeedia postituste tõttu taga kiusata. Kaebaja ei ole nimetanud, milline telefoninumber

blokeeriti ega esitanud tõendeid telefoninumbri blokeerimise kohta, mistõttu ei olnud PPA-l ka

võimalik hinnata vastavat asjaolu, kuivõrd tegemist oli kaebaja paljasõnalise väitega. PPA ei ole

eitanud, et telefoninumbri blokeerimine Hiinas on võimalik, kuid kaebaja puhul ei ole sellise

asjaolu esinemine tõendatud kaebaja tehtud sotsiaalpostituste tõttu.

34. Kaebaja ei vaidlusta fakti, et talle väljastati xx.xx.xxxx pass ning sisse- ja väljasõiduluba

Hongkongi ja Macausse. Kaebaja selgitas PPA-le, et käis 2023.a alguses Malaisias ja Myanmaris

(dtl 184). Kaebaja passist nähtub, et aprillis 2023 reisis kaebaja Malaisiasse, Araabia

Ühendemiraatidesse, Egiptusessse, Maldiividele (dtl 132-140). Kaebaja selgitas PPA-le, et Hiina

politsei kontrollis teda Hiinast lahkumisel (dtl 183). Kaebaja ei ole väitnud, et kaebajale tehti

Hiinast lahkumisel takistusi. Kohus nõustub PPA-ga, et piiride ületamisel on dokumentide

kontrollimine ning reisimise eesmärgi tuvastamine tavapärane. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja

isik ei paku Hiina võimudele ega politseile huvi. Vastasel juhul oleks kaebaja kinni peetud kohe

piiril. Nagu kohus eelnevalt välja tõi ei ole mignit põhjust arvata, et kaebaja vahistataks Hiinasse

naasmisel, kuivõrd kaebaja on ka ise PPA-le kinnitanud, et kui ta oleks Hiina politsei huviorbiidis,

siis tal ei oleks Hiinast lubatud lahkuda (protokolli p 16). Hüpoteetiline on kaebaja hinnang, et

Hiina politsei hakkab teda koduriiki naasimisel tagakiusama. Praeguse ajani ei ole Hiina politsei

teinud takistusi kaebaja korduvatele piiriületustele.

35. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või

sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja kuuluks ühtegi nimetatud gruppi

või kaebaja oleks üldse Hiina politsei või võimude huviorbiidis, mistõttu ei vaja kaebaja

rahvusvahelist kaitset ning PPA jättis õigesti vastava taotluse rahuldamata.

36. Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul.

Kohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks Hiinasse

tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega järeldas PPA õigesti, et kaebaja

ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks.

37. Tulenevalt VSS § 74 lg-st 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Rahvusvahelise

kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine ning

riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest lahkumisettekirjutuse tegemiseks. VRKS § 25 lg 22

sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuses või koos sellega tehakse

välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Direktiivi 2008/115/EÜ art 5 kohaselt tuleb riigil

võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja tervislikku seisundit ning järgida

mittetagasisaatmise põhimõtet. PPA on otsuses õigesti leidnud, et olukord Hiinas pole selline, mis

tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 (mittetagasisaatmise põhimõte) järgi. Kaebaja ei ole

2 Vt nt https://www.telia.ee/images/documents/tt/est/konekaartide_uldtingimused.pdf (24.05.2024).

7(9)

toonud esile asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. Kaebaja väide teda

piiriületamisel tabava ohu kohta on abstraktne. PPA analüüsis Hiinasse naasmise ohte ning jõudis

põhjendatud järeldusele, et kaebaja puhul reaalne oht puudub. Kuna kaebaja ei kvalifitseeru

rahvusvahelise kaitse saajaks, on õiguspärane ka lahkumisettekirjutus, milles kaebajale määrati

vabatahtliku täitmise tähtajaks 7 päeva. Lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb

arvestada ka pärast selle tegemist tekkinud või muutunud asjaoludega, mis võivad mõjutada

tagasisaatmise lubatavust (Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 32). Kohtule ei ole teada

uusi asjaolusid lisaks neile, mida on eespool rahvusvahelise kaitse kontekstis juba hinnatud.

Kaebaja kinnitas ka ise PPA-le, et on nõus Eestist lahkuma (vt protokolli p 25).

38. VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu

kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui

sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS

§ 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed

kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või

Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks

ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu

444 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu

05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata

ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-

1891, p 18).

39. Kaebaja peab sissesõidukeelu kohaldamist ebaproportsionaalseks, sest kaebaja ei ohustanud

Eesti Vabariigi julgeolekut, kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Need asjaolud

ei anna alust sissesõidukeelu tühistamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja hinnang

turvalise Eesti elukeskkonna kohta ei kaalu üle riigi suveräänset õigust kontrollida välismaalaste

riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist.

40. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi võib isiku väljasaatmine tema tervisliku olukorra

tõttu olla keelatud, kuid seda vaid väga erandlikel juhtudel. Keeld kohaldub, kui väljasaadetav on

füüsiliselt või psüühiliselt raskelt haige isik, kellel esineb peatse surma oht, või kui on põhjendatud

alus arvata, et sihtriigis sobiva ravi puudumise tõttu või selle tõttu, et ravi pole isikule seal

kättesaadav, esineb reaalne oht välismaalase terviseseisundi olulisele, kiirele ja pöördumatule

halvenemisele, mis toob kaasa suuri kannatusi või tema oodatava eluea olulise lühenemise (vt 13.

detsembri 2016. a otsus Paposhvili vs. Belgia (41738/10), p 183; 7. detsembri 2021. a otsus Savran

vs. Taani (57467/15), p-d 129 ja 137). Euroopa Kohus on selgitanud, et EL põhiõiguste harta alusel

on väljasaatmiskeelu standard sama (vt nt C-562/13 Abdida, p-d 47 jj; C-353/16 MP, p-d 37 jj,

C69/21 Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, p-d 61–66). Kaebaja tervislik seisund ei ole

selline, mille tõttu võiks kaebaja väljasaatmine riigist olla keelatud või mille tõttu ei tohiks piirata

tema võimalust siseneda Schengeni alale. Kaebaja ei ole füüsiliselt või psüühiliselt haige isik.

Kohtule ei nähtu, et kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne või lähtudud

valedest alustest.

41. Kaebaja heidab PPA-le ette, et PPA korraldatud intervjuu ajal oli halva hiina keele oskusega

tõlkija, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik tekstist aru saada ja tal endal ei olnud võimalik ennast

sobivalt väljendada. Kohus ei pea eelnevat tõenäoliseks, kuivõrd nii 19.10.2023 kui 18.01.2024

vestluse ajal PPA-ga küsis ametnik kaebajalt, kas ta saab tõlgist piisavalt hästi aru (vt protokollide

punkte 1). Lisaks pakkus PPA ametnik kaebajale võimalust kommenteerida vestlusega seonduvat,

millist võimalust ei soovinud kaebaja kasutada (p 55). Vestluse protokollidest nähtub, et kaebajale

on selgitatud täiendavalt küsimust, juhul kui kaebaja ei ole küsimusest aru saanud. Seega on

alusetud kaebaja etteheited menetluse arusaamatuse kohta menetluest.

8(9)

42. Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).

43. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS §

108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus

lahendab eraldi määrusega kaebaja esindaja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)