2-24-5477/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-24-5477

Tsiviilasi

S. L. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): S. L. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxx-xxxxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post

lxxxxxxxx@xxxxxxxx, tel: xx xxxxxxx)

Usaldusisik: Vladimir Kutšmei (Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei

büroo;

Ülikooli

2,

Tartu;

e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee, telefon 782 8110)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku S. L. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja S. L. pankrot 7. juunil 2024 kell 15.15 ning algatada S. L.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada S. L. pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei büroo; Ülikooli 2, Tartu; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee, telefon

8110).

Kuni

pankrotimenetluse

lõpuni

täidab

usaldusisiku

ülesandeid

pankrotihaldur.

4. Kohustada S. L. andma võlgniku vande 25. juunil 2024 kell 11.30 (asukohas Tartu

Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-2).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25. juuni 2024 kell 11.30

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-2).

6. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

pankrotihaldur.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

11. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

7. juuniks (esimene aruanne esitada 7. juunil 2025).

12. Jätta menetluskulud S. L. kanda. Anda S. L. menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei tasuks 764 eurot 94 senti (koos

käibemaksuga). Tasu hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood

12016414) (KMKR EE100779451), arvelduskonto nr EE191010011596520222 (saaja:

Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei)).

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte S. L. ja Vladimir Kutšmeile ning resolutsiooni p 13

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. S. L. (avaldaja, võlgnik) esitas 5. aprillil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 28 635 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1100

eurot. Võlgniku igakuised kulud on 850 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta esimese

laenu 2020. aastal. Võlgnik on vaimse tervisega hädas, kuna võlamured on kasvanud üle pea.

Võlgnikul on diagnoositud migreen ning suurenenud stressi ja rahaliste probleemidega on

peavalud läinud aastatega hullemaks. Võlgnikule on välja kirjutatud antidepressandid. Võlgnik

on mõelnud ka tööl koormust vähendada, kuid ei saa seda rahalises mõttes lubada.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.

Võlgnikul on kohustusi ligi 30 000 euro ulatuses. Võlgnikule ei kuulu registreeritud kinnis- ega

vallasvara. Võlgniku sissetulekuks on töötasu vahemikus 975 – 1423 eurot. Võlgnik on viimase

aasta jooksul võõrandanud endale kuulunud sõidukid Audi A6, reg.nr xxxxx hinnaga 500 eurot

ning BMW X5, reg.nr xxxxx (omanikuvahetuse ajal reg.nr xxxxx) hinnaga 1000 eurot.

Võlgniku poolt avaldatud info põhjal oli BMW X5 saadud tasuta ja Audi A6 oli mootoririkkega

sõiduk. Usaldusisiku hinnangul võinuks keskmiselt Audi A6 turuväärtus jääda vahemikku

1700–4300 eurot ja sõiduki BMW X5 turuväärtus 4000–7000 eurot. Võlgnikul on viis erinevat

kontot erinevates krediidiasutustes, milliste jääk 5. aprilli 2024. a seisuga oli 46 eurot 49 senti.

Võlgniku jooksvad kulutused on 850 eurot kuus.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul registreerimisele kuuluvat vara ei ole. Võlgniku sõnul

puudub ka muu realiseeritav vara. Võlgniku avaldatu põhjal on ta laenudega tasunud üüri

korteri eest ja laenu sõiduki eest ning hiljem ka järgmisi laenukohustusi (s.h võtnud laene ka

tuttavatelt laenatud summade tagasimaksmiseks). Viimase poole aasta jooksul on võlgnik SEB

Pank AS-is avatud arvelduskontolt välja võtnud sularahas umbes 15 000 eurot ning LHV Pank

AS kontolt umbes 3600 eurot. Võlgnikule on toimunud ka laekumisi kolmandatelt isikutelt (nt

H. S. summas 13 112 eurot 20 senti). Võlgniku selgituste kohaselt on ta kolmandaid isikuid

aidanud sularaha väljavõtmisega, kui neil pole selleks võimalust olnud, ning ka oma

sissetulekut sularahas kasutanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud

teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 30 000 eurot ning võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks

vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Kohus kuulas võlgniku 7. juunil 2024 ära. Võlgnik selgitas makseraskustesse sattumise

põhjuseid, vastas kohtu küsimustele võlgniku pangakontodelt nähtuvate maksete ja makseid

teinud isikute kohta.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuigi võlgniku eelnev finantskäitumine tekitas

küsimusi, ei ole kohtu hinnangul tegemist võlgniku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu

tekitatud olukorraga, vaid puudulikest teadmistest tingitud käitumisega. Kohus on võlgnikule

ärakuulamisel selgitanud, et võlgnik peab menetluse kestel tegelema tulutoova tegevusega ning

kogu tema finantskäitumine peab olema läbipaistev, võlgnik ei tohi anda kasutada oma

pangakaarte kolmandatele isikutele ega abistama neid kahtlaste sularaha tehingute tegemisel.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (puudulikud

teadmised finantskäitumisest ja kohustuste võtmine üle oma võimete), kuivõrd tuvastatud ei ole

kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmeid, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara

kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv

vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama

pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et

täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu).

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25. juuni 2024 kell

11.30 (PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 25. juuni 2024 kl 11.30.

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 627 eurot, millele lisandub

käibemaks 137 eurot 94 senti, tasu ja kulu koos käibemaksuga 764 eurot 94 senti.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

14. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9,5 tundi. Kuna

käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades

võlgnikul arestitava sissetuleku ja turuväärtust omava vara puudumist, taotles usaldusisik tasu

hüvitamist riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 9,5 tundi ning taotletud

tasu 627 eurot (käibemaksuta) on vajalik ja põhjendatud ning tasu on koskõlas määruse § 1

lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ja § 5 lg-ga 1 (9,5 * 2 * 33).

Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg-st 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (FIMS § 54 lg 9, PankrS § 23 lg 6). Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui

see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole (Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

büroo (registrikood 12016414)), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei büroo käibemaksukohustuslane (nr EE100779451). Seega lisandub tasule

käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt piisav vara ja sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi

vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik