3-23-330/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-330

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

16.01.2023

vastutusotsusele nr 13-7/01215-14

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Reet Vokk

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.05.2023

otsus haldusasjas nr 3-23-330 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi

soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-330

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.01.2023 vastutusotsusega nr 13-7/01215-14 XXt

tasuma NAVI Trastle OÜ maksuvõlga kogusummas 15 130,48 eurot.

MTA kontrollis NAVI Trastle OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel august ja september 2019 ning detsember 2020. MTA kohustas

24.09.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054741-40 äriühingut tasuma maksusumma kokku 20

068,73 eurot, mis vastutusotsuse tegemise hetkeks oli tasumata. Maksukontrolli käigus

tuvastati, et NAVI Trastle OÜ on muu hulgas jätnud detsembri 2020 tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD)

kajastamata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja nendelt arvestatud tulumaksu kokku 13

330,48 eurot. Täpsemad maksustamisel tähendust omavad asjaolud on kajastatud 08.09.2021

kontrolliaktis nr 12.3/054741-39.

Perioodi detsember 2020 maksuvõla kujunemise ajal oli XX NAVI Trastle OÜ juhatuse liige

ning vastutas seadusliku esindajana selle eest, et äriühing esitaks õigete andmetega

deklaratsioone. XX rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud

deklareerimiskohustust ning tasumis- ja korraldamiskohustust. Juhatuse liikme kohustus oli

tagada, et NAVI Trastle OÜ maksuarvestus, esitatavad deklaratsioonid ja maksukohustuste

tasumine oleksid täidetud korrektselt ning vastaksid tegelikkusele. Vastutusmenetluses

kogutud andmete järgi rikkus kaebaja maksukohustusi raskest hooletusest.

Äriregistri andmetel oli XX NAVI Trastle OÜ juhatuse liige perioodidel 27.06.2018–

18.02.2019 ja 27.07.2020–15.02.2021. XX väidetel ta NAVI Trastle OÜ igapäevase

majandustegevusega kokku ei puutunud ja äriühingut juhtis väidetavalt YX. XX tegeles

raamatupidamisega, omas ligipääsu pangakontole, tegeles kassaandmete sisestamisega

raamatupidamisprogrammi, esitas maksudeklaratsioone. Ehkki väidetavalt tegeles NAVI

Trastle OÜ juhtimisega ja majandustegevusega YX, oli XXl juhatuse liikmena kohustus

tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete

õigsus.

NAVI Trastle OÜ maksukontrolli käigus tuvastati, et äriühingul puudus seisuga 31.12.2020

kassas sularaha summas 53 321,89 eurot ning selle kasutamise kohta puudusid nõuetele

vastavad algdokumendid. Samuti ei olnud äriühing nimetatud perioodil deklareerinud

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Tasumata ja deklareerimata oli nimetatud summalt

tulumaks 13 330,48 eurot, mille tõttu suurenes NAVI Trastle OÜ 2020 detsembri

tulumaksukohustus 13 330,48 euro võrra. NAVI Trastle poolt ebaõigete andmetega TSD

esitamine sai toimuda XX raskest hooletusest tingitud tegevusetuse tagajärjel. Kui ta oleks

juhatuse liikmena täitnud temalt nõutavaid kohustusi, tundnud huvi äriühingu igapäevase

majandustegevuse vastu ning teostanud järelevalvet YX tegevuse üle, siis oleks XX

tuvastanud ka tema õigusvastase käitumise. Juhatuse liikme raskelt hooletu käitumine

põhjustas olukorra, kus NAVI Trastle OÜ nimel esitati detsember 2020 ebaõigete andmetega

TSD ning jäeti tulumaksukohustus summas 13 330,48 eurot tasumata. Maksuseaduste

rikkumine on toonud kaasa ka intressivõla tekkimise.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.01.2023 vastutusotsuse tühistamiseks.

Kaebaja ei saa aru, kuidas on MTA jõudnud järeldusele, et äriühingul puudus 31.12.2020

kassas sularaha 53 321,89 eurot. MTA ei käinud 31.12.2020 ega 01.01.2021 kontrollimas, kas

see raha on äriühingu kassas. Vastutusotsusest nähtub, et MTA on esmakordselt palunud

äriühingul esitada kassa 11.02.2021 korraldusega, mis anti juhatuse liikmele üle MTA

ruumides.

3-23-330

3(7)

MTA räägib maksuotsuses kohustusest deklareerida detsembri 2020 erijuhtude tulumaks.

Samuti on maksuotsuses märgitud, et kaebaja ei ole deklareerinud 2020 detsember kuni 2021

TSD lisal 6 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ega neid tasunud. Seega oli

deklareerimise kohustus ka nendel kuudel ja raha oli kassast puudu 6 kuud. Sellises olukorras

jääb intressi arvestamine arusaamatuks.

Kassas ei olnud raha juba perioodil 2012–2016. Sellest tulenevalt on YX andnud uuele

juhatuse liikmele vale informatsiooni kassa seisu kohta, sest kaebaja ei ole aktiivselt

äriühingu majandustegevuses osalenud ja on teinud raamatupidamist YX poolt esitatud

dokumentide alusel ja tuginedes juba olemasolevale raamatupidamisele. Kuivõrd äriühingu

kassa on olnud kogu aeg juhatuse liikmeks oleva YX käes ning tema kontrolli all, siis puudus

kaebajal mistahes kahtlus, et teisel juhatuse liikmel võib tegelikkuses kassast raha puududa.

Kui raamatupidamises ei olnud kaebajale raamatupidamise korraldamiseks esitatud

algdokumente, kassa

sissetuleku või

väljamineku ordereid,

samuti

ei

nähtunud

pangakontodelt sularaha väljaminekuid ilma alusdokumentideta, siis tekib põhjendatud

küsimus, mille alusel oleks kaebaja pidanud aru saama ja detsembrikuu deklaratsiooni

märkima, et kassas sularaha puudub ja et detsembris 2020 on tehtud ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid. MTA proovib kaebajat alusetult süüstada ja panna teda vastutama asja eest,

milles ta süüdi ei saa olla. Kuna kassast puudusid rahalised vahendid juba aastatel 2012–2016,

siis on nõue ka aegunud.

Kaebajal puudub igasugune seos vastutusotsuses toodud maksuvõla tekkimisega.

Vastutusotsusest nähtub, et maksuhaldur oli teadlik sellest, kes on äriühingu tegelik juht.

Kassa oli teise juhatuse liikme valduses juba alates 2012 ja kaebaja lähtus kinnitusest, et

kassas on raha olemas. Vastutusotsuses ei ole nõuetekohaselt tuvastatud ja põhjendatud MKS

§ 40 lg-st 1 tulenevat põhjuslikku seost juriidilise isiku seadusliku esindaja kohustuste

rikkumise ja tekkinud maksuvõla vahel. Ka ei ole vastutusotsusest võimalik aru saada, kuidas

ja millal on kaebajale kohustusena määratud rahasumma kujunenud.

Ehkki vastutusotsusega on kohustatud kaebajat solidaarselt NAVI Trastle OÜ-ga tasuma

maksuvõlg summas 15 130,48 eurot, on MTA pannud kaebaja kohustuseks tasuda 23 921,73

eurot. See on lubamatu. Kuna intresside tasumise kohustust ei olnud maksukohustuse

tekkimise ajal isegi olemas, ei saanud kaebaja ka jätta seda kohustust maksukohustuse

tekkimise hetkel täitmata.

3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

vastutusotsuses, NAVI Trastle OÜ maksuotsuses ja kontrolliaktis toodud põhjendustega

(HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja ei vaidlusta maksuvõla suurust, kuid leiab, et alusetu on maksuhalduri järeldus, et

raha puudus kassas just 31.12.2020 seisuga. Samuti leiab kaebaja, et ta ei ole vastutav

äriühingu maksukohustuse eest, kuna ta ei olnud äriühingu majandustegevuses aktiivselt

osalev. Faktiliselt korraldas majandustegevust YX. Kaebaja tegeles üksnes riigihangetega.

NAVI Trastle OÜ maksumenetluses asus maksuhaldur seisukohale, et äriühingu kassas

puudus 31.12.2020 seisuga sularaha summas 53 321,89 eurot. Maksuotsuse ja kontrolliakti p

1.4 kohaselt edastas MTA äriühingule korraldused kassa ettenäitamiseks 28.02.2021,

15.06.2021 ja 28.06.2021, kuid need jäeti täitmata. 28.02.2021 korraldusega paluti esitada

muu hulgas kassatehingute algdokumendid perioodi 01.09.2020–31.12.2020 kohta.

Pearaamatu kassakonto kohaselt pidi kassas seisuga 31.12.2020 olema 53 321,89 eurot.

Kontrolliakti punktist 1.4.2.3 tulenevalt kinnitas YX 11.02.2021 selgituste andmisel, et xxx

asuvas kassas oli seisuga 31.12.2020 olemas sularaha 53 321,89 eurot. Maksuhalduril ei

3-23-330

4(7)

õnnestunud aga äriühingult saada kassaarvestuse aluseks olevaid algdokumente. Samuti

keeldus äriühing kassa ettenäitamisest. Nimetatu põhjal asus MTA äriühingule tehtud

maksuotsuses seisukohale, et äriühingust on nimetatud ulatuses raha ettevõttest välja viidud,

ei ole tõendatud sularaha kasutamine ettevõtluse tarbeks ning äriühing on nimetatud põhjusel

kohustatud tasuma kassast puuduvate algdokumentide alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu.

Alates 2021. a-st NAVI Trastle OÜ-l tegevust praktiliselt ei olnud. Seega on YX sisuliselt

kinnitanud, et alates 01.01.2021 ei ole kassatehinguid toimunud. Eeltoodust järelduvalt on

maksuhaldur asunud vastutusmenetluses põhjendatult seisukohale, et kuivõrd viimased

tõendid kassa kohta on pearaamatu väljavõte kassa kohta kuni 31.12.2020 ning juhatuse liige

on kinnitanud, et peale seda kassatehinguid ei ole toimunud, siis on põhjendatud lugeda

kassast tehtud väljamaksete tegemise ajaks 31.12.2020. Samuti on vastutusotsuse p-des 2.2.2

ja 4 põhjalikult selgitatud, miks on maksuhaldur asunud seisukohale, et raha puudus kassas

just 31.12.2020 seisuga.

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, mille kohaselt oli kassast raha puudu juba 2012–2016,

millest järelduvalt on MTA nõue aegunud. Asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et

kassas esines puudujääk juba 2012–2016. Maksuhaldurile esitatud viimasest pearaamatu

väljatrükist kassa kohta nähtus, et seisuga 31.12.2020 pidi kassas olema raha 53 321,89 eurot.

Asjas puudusid tõendid, et kassast on raha viidud välja varem (või hiljem). Kassa jääk on küll

ajas muutunud, kuid maksuhaldur sai aluseks võtta talle äriühingu poolt esitatud viimase

väljavõtte. Kuivõrd tuvastati, et raha viidi välja 31.12.2020, siis ei ole kaebaja vastu esitatud

nõue aegunud.

Maksuhaldur jõudis asjas esitatud tõendeid hinnates õigele järeldusele, et kaebaja roll NAVI

Trastle OÜ juhatuse liikmena ei olnud üksnes riigihangetel osalemise tagamine. Puudub

vaidlus selles, et kaebaja oli NAVI Trastle OÜ juhatuse liige perioodidel 27.06.2018–

18.02.2019 ja 27.07.2020–15.02.2021. Kaebaja selgitas 12.05.2022 maksuhaldurile, et tema

äriühingu majandustegevusega kokku ei puutunud ning oli juhatuse liige üksnes selleks, et

äriühing saaks riigihangetel osaleda. Samas protokollis selgitab kaebaja, et ettevõtte tegelik

juht oli YX, kes tegeles ka igapäevase majandustegevusega. Samas on kaebaja ise selgitanud,

et tema tegeles ettevõtte raamatupidamisega ning sisestas dokumente raamatupidamise

programmi ja esitas deklaratsioone. Dokumendid sai ta selleks YX käest. Samuti täitis ta

äriühingu nimel maksudeklaratsioone alates 2017. a-st, kuhu sisestas andmed YX käest

saadud andmete alusel. Kaebaja kinnitas, et oli teadlik, milliseid andmeid kajastati NAVI

Trastle OÜ maksudeklaratsioonidel. Tal oli koos YXga juurdepääs ettevõtte pangakontole.

Kaebaja sisestas andmeid sularaha liikumise kohta raamatupidamise programmi. Ka YX poolt

maksumenetluses

11.02.2021

antud

ütluste

kohaselt

tegeles

kaebaja

ettevõttes

raamatupidamisega. Vastutusmenetluses väitis YX, et kaebaja oli juhatuse liige vaid selleks,

et äriühing saaks riigihangetel osaleda, mis on vastuolus tema poolt varem väidetuga ning ei

ole kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega, st kaebaja enda seletustega. Eeltoodust

järelduvalt on nii maksu- kui ka vastutusotsuse tegemisele eelnenud menetluses üheselt

tuvastatud, et kaebaja roll ei olnud olla formaalselt juhatuse liige selleks, et ettevõte saaks

riigihangetel osaleda, vaid ta tegeles ka ettevõtte raamatupidamisega, sisestas andmeid

raamatupidamise programmi ning edastas maksudeklaratsioone. Ehkki väidetavalt tegeles

sularahaga YX, tegeles kaebaja sularaha väljamaksete aluseks olevate andmete sisestamisega

raamatupidamisprogrammi, mistõttu pidi ta ka veenduma selles, et sisestatavad andmed on

õiged, st et kassas on jääk, mida väitis seal olevat teine juhatuse liige. Seega ei saa kaebaja

tugineda väitele, et ta oli juhatuse liige vaid formaalselt.

Kuigi väidetavalt tegeles NAVI Trastle OÜ juhtimisega ja majandustegevusega üksnes YX,

oli kaebaja kohustuseks ettevõtte juhatuse liikmena tagada äriühingu raamatupidamises

olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastuvate andmete õigsus. Asjas ei ole esitatud tõendeid

3-23-330

5(7)

selle kohta, et YX oleks teinud kaebajale takistusi õigete andmete välja selgitamisel või oleks

tema eest teavet varjanud. Olukorras, kus kaebajale edastati info ettevõtte kassas oleva

sularaha kohta, pidi kaebaja oma hoolsuskohustuse täitmise raames veenduma, et asjaomased

andmed on õiged. Kaebaja ei ole aga teinud midagi selleks, et veenduda, kas pearaamatus

kajastatud andmed kassa kohta on õiged. Vastutusotsuse p-st 2.2.1 tulenevalt oli kaebaja

kohustus tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastatud

andmete õigsus. Kaebaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tööjaotusest tulenevalt oli

see kohustus teisel juhatuse liikmel, st YXl. Kaebajal oli õigus ja võimalus nõuda teiselt

juhatuse liikmelt raha ette näitamist või raha ettevõtluses kasutamist tõendavate dokumentide

esitamist. Tuleb ka arvesse võtta, et YX oli kaebaja abikaasa, mitte palgatud töötaja, kellelt

andmete kätte saamine võib olla mõnevõrra raskendatud. Kuna kaebaja oli juhatuse liige, oli

tal juurdepääs raamatupidamise andmetele ja pangakontole. Olukorras, kus kaebaja edastas

deklaratsioone ja sisestas andmeid veendumata nende tegelikkusele vastavuses, on ta

rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikmena oli kaebajal seadusest tulenev

kohustus viia end kurssi äriühingus toimuvaga. Kaebaja jättis oma kohustused nõuetekohaselt

täitmata, mis omakorda põhjustas äriühingule maksuotsuse tegemise.

Äriühingu majandustegevust ei ole kaebaja eest varjatud. Jättes teisele juhatuse liikmele

piiramatu tegutsemisvabaduse ja loobudes igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle,

aitas kaebaja kaasa olukorrale, kus äriühingu nimel jäeti detsember 2020 TSD esitamata.

Kaebaja tekitas oma passiivsusest tulenevalt ise olukorra, kus talle ei saanudki ilmneda

asjaolusid, mis võiksid tingida sekkumise teise juhatuse liikme tegevusse või anda

indikatsiooni maksudeklaratsiooni muuta. Nimetatu välistab usalduspõhimõttele tuginemise.

Vastutusotsuses on õigesti leitud, et selline käitumine kujutab endast käibes vajaliku hoole

järgimata jätmist võlaõigusseaduse § 104 lg 4 tähenduses.

Maksuvõlalt arvestatud intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga. Nimetatu

tähendab, et maksuvõla mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke. Maksuvõla tekkimine sai

võimalikuks ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige. Seega vastutab kaebaja ka

põhivõlalt tasumisele kuuluva intressi tasumise kohustuse eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.05.2023 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud

seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Kohus on jätnud kontrollimata, kas kaebuse esitaja vastutab oma juhatuse liikmeks oleku ajal

maksukohustuste tekkimise ja täitmise eest.

Vaidluses on keskseks probleemiks, millal tekkis kaebajal kohustus TSD-l kajastada

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ja nendelt arvestatud tulumaksu 13 330,48 eurot.

Kohus on jõudnud valele järeldusele kaebaja kohustuse tekkimise ja selle aja osas. Asjas on

esitatud dokumendid, millest nähtus kassa seis jaanuaris 2021. Seega ei saanud äriühingu

juhatusel tekkida kohustust deklareerida detsembrikuu 2020 maksusid. Kuivõrd YX juhatuse

liikmena esitas MTA-le kassa väljamineku orderi, oli sellega samuti tõendatud raha kassast

väljaminek.

Kohus on andnud tõenditele ebaõige hinnangu, märkides, et kaebaja kui teise juhatuse liikme

abikaasa ei kontrollinud kassas sularaha olemasolu. Seda põhjendab kohus asjaoluga, et YX ei

ole kassat a-l 2021, kui kaebaja ei olnud enam juhatuse liige, ette näidanud, siis järelikult ei

olnud kassat ka 31.12.2020. Selline järeldus on vale. Kaebaja saigi informatsiooni abikaasalt,

et kassas on raha ja see asjaolu kajastus deklaratsioonis. Kohtu järeldus ei tugine ka tõenditele,

3-23-330

6(7)

sest NAVI Trastle OÜ on esitanud dokumendid, millest nähtub kassa väljaminek 01.03.2021.

Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud.

Kohus jättis täielikult käsitlemata kaebaja vastuväited, et vastutusotsusega on kaebajat

kohustatud solidaarselt NAVI Trastle OÜ-ga tasuma maksuvõlga 15 130,48 eurot, kuid sellest

hoolimata on MTA pannud kaebajale kohustuseks tasuda 23 921,73 eurot.

Kohus hindas ebaõigesti kaebaja tegevust raskelt hooletu käitumisena. Kaebaja juhtimise ajal

äriühingu majandustegevus ei halvenenud. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal ei olnud

äriühingul mingeid maksuvõlgasid. Abikaasade kui lähikondsete suhted põhinevad suures

osas suulistel vestlustel. Igale mõistlikule inimesele on arusaadav, et abikaasa ei küsi teise

abikaasa käest kirjalikke selgitusi ja tõendeid.

Asjaolu, et MTA määras äriühingu maksukohustuse 24.09.2021 maksuotsusega, ei tähenda, et

kaebaja puhul saaks rääkida juhatuse liikme kohustuse rikkumisest raskelt hooletult. Juhatuse

liikme süü on individuaalne, st iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. Isegi juhul, kui

detsembri 2020 TSD-l oleks olnud kohustus erijuhtude tulumaksu deklareerida, oli kaebaja

kergelt hooletu, sest talle ei saanud kuidagi olla selge, et just detsembris 2020 tuleb

maksukohustus deklareerida ja jaanuaris 2021 täita.

Maksumenetluses on kogutud tõendeid, millest nähtub, et raamatupidaja ega mõni muu

juhatuse liige peale YX ei ole omanud äriühingu kassat. Raskest hooletusest tulenev

tegevusetus oleks kaebajale etteheidetav juhul, kui temale teadaolevaid asjaolusid arvestades

oleks korraliku ettevõtja hoolsusega tegutseva isikuna pidanud ilmselgelt tekkima kahtlus, et

äriühingu raamatupidamises on kajastatud valeandmeid. Kaebaja tegevuse ajal, kui MTA

korduvalt kontrollis äriühingu majandustegevust, ei tehtud kordagi märkusi ega esitatud

nõudeid seoses kassa puudumisega. Vastasel korral oleks äriühingul tekkinud maksukohustus

juba varem.

Kaebaja oli juhatuse liige lühikest aega. Kohus ei ole tuvastanud, kui suures ulatuses on

kaebajal kohustus intressi tasuda, ega märkinud, millisest tõendist see tuleneb. Otsusest ei

selgu, millest lähtuvalt on kaebajal kohustus tasuda just 1800 eurot intressi.

6. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega

ega

korda

neid.

Vastuseks

apellatsioonkaebuse

väidetele

märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. MTA 16.01.2023 vastutusotsusega kohustatakse kaebajat solidaarselt NAVI Trastle OÜ-ga

tasuma maksuvõlga 15 130,48 eurot. Seega on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, et

kaebaja peab tasuma 23 921,73 eurot. Kui kohustus tasuda rohkem tuleb mõnest muust

haldusaktist, ei saa ringkonnakohus selle kohta seisukohta võtta, sest praeguse vaidluse

esemeks on üksnes eelnimetatud vastutusotsus ja sealt tulenev maksukohustus.

9. Maksuhaldur kohustas NAVI Trastle OÜ-d 24.09.2021 maksuotsusega muu hulgas tasuma

tulumaksu äriühingust välja viidud sularahalt, leides, et äriühingul ei olnud 31.12.2020

seisuga kassas 53 321,89 eurot. Maksuotsusest nähtub, et sularaha äriühingu kassas kunagi

polnudki, vähemalt mitte sellises määras. Maksuhaldur luges kassast tehtud väljamaksete

toimumise ajaks 31.12.2020, sest viimane dokument, mille NAVI Trastle OÜ kassa arvestuse

kohta esitas, oli pearaamatu konto 1000 (kassa) väljavõte 2020. a detsembri kohta, mille

kohaselt oli kassas seisuga 31.12.2020 raha 53 321,89 eurot. Ringkonnakohus nõustub sellise

käsitusega. Maksuhaldur luges 01.03.2021 kassa väljamineku orderi, mille kohaselt YX

3-23-330

7(7)

maksis endale välja 53 321,89 eurot, ebausaldusväärseks põhjendatult. Order esitati ajal, mil

maksuhaldur oli 2021. a jaanuaris juba alustanud maksumenetlust ning nõudnud 11.02.2021

korraldusega kassa ettenäitamist. Väärteomenetluses, mis toimus kassa ettenäitamise

korralduse täitmata jätmise tõttu, väitis YX, et kassas pole sularaha olnudki.

Kuna maksuhaldur määras kassast väljamakse tegemise ajaks õigesti 31.12.2020, oleks tulnud

see deklareerida ja maks tasuda hiljemalt 11.01.2021 ehk ajal, mil kaebaja oli NAVI Trastle

OÜ juhatuse liige.

11. Kaebaja väidab, et ta ei olnud oma tegevuses raskelt hooletu. Ringkonnakohus nõustub

maksuhalduri ja halduskohtu teistsuguse hinnanguga. Kaebaja oli juhatuse liikme kohustuste

täitmisel raskelt hooletu, sest ei näidanud üles minimaalselt nõutavat hoolt ega kontrollinud

YX tegevust. Kaebaja tegevusetus võimaldas YXl kasutada äriühingu kassaarvestust enda

huvides. Kui kaebaja oleks tegutsenud vajaliku hoolega, oleks kassa puudumine ilmnenud

oluliselt varem. Asjaolu, et kaebaja oli YX abikaasa, ei vabastanud teda kohustusest täita

juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt ja vajaliku hoolsusega. Vastutuse seisukohast ei ole

oluline, kui kaua oli kaebaja juhatuse liige või kas maksuhaldur oli äriühingut varem

kontrollinud.

12. Kaebaja vaidlustab veel intressisumma 1800 eurot. Maksuhaldur koostas NAVI Trastle

OÜ-le põhimaksuvõla kohta 17.02.2022 intressinõude 3853 eurot ning vastutusotsuse kohaselt

nõutakse kaebajalt 1800 euro tasumist. Intressi kujunemine on 17.02.2022 intressinõude lisalt

(vastutusotsuse lisa 11) nähtav: perioodi 12.01.2021–31.12.2021 eest on see 1415,7 eurot ning

perioodi 01.01.2022–17.02.2022 eest 383,9 eurot. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, mis jääb

kaebajale selles osas selgusetuks.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)